jrk ni xi ni * xi ni 2 1 1 2 2 2089.25 2088.49 0.04 4 2 1 4 4 1910.42 1909.69 0.08 7 3 1 7 7 1657.17 1656.49 0.12 8 4 1 8 8 1576.75 1576.09 0.16 9 5 1 9 9 1498.34 1497.69 0.2 13 6 1 13 13 1204.67 1204.09 0.24 18 7 1 18 18 882.59 882.09 0.28 24 8 1 24 24 562.09 561.69 0.32 26 9 1 26 26 471.25 470.89 0.36 34 10 1 34 34 187.92 187.69 ...
Informaatika II Tallinna Tehnikaülikool Tudeng: EAEI-21 Õppejõud: Kristina Murtazin Ristkülikmaatriks - leida minimaalne element antud veergude vahemikus - leida maatriksi selle rea elementide keskmine, kus asub leitud miinimum (S) - moodustada uus maatriks ridadest, kus esimene element on väiksem leitud keskmisest Ruutmaatriks - lahutada vektor maatriksi igast veerust (S) - leida ülalpool kõrvaldiagonaali asuvate elementide absoluutväärtuste keskmine vahetada read, kus asub maatriksi peadiagonaali minimaalne ja maksimaalne element 41 7 16 -42 -40 55 -98 52 63 42 -91 -17 73 58 -25 93 75 -89 90 -27 Tee maatriks Maatriks ridadest, kus esimene element on väiksem leitud ...
ARVUDE NIMED LIITMISEL: ARVUDE NIMED LIITMISEL: 7 + 6 = 13 7 + 6 = 13 LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. SUMMA on liitmise tulemus. SUMMA on liitmise tulemus. ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: 14 - 6 = 8 14 - 6 = 8 VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VAHE on lahutamise tulemus. ...
N N (variatsioonrida) Keskväärtus Dispersioon Standardhälve 12 1 45.12 1165.026667 34.1324869687 6 4 11 6 ÜL 4 62 7 Vahemikud Tõenäosus/laius 21 10 0-20 0.016 62 11 21-40 0.01 7 12 41-60 0.004 98 15 61-80 0.008 10 21 81-100 0.012 1 25 52 27 Normaaljaotus 27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38...
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Massiivid Üliõpilane Kaspar Kapp Matrikli nr Juhendaja Jüri Vilipõld Õpperühm aülikool siivid 105202 EAEI-21 Ristkülikmaatriks - leida positiivsete elementide summa antud numbriga veerus (S) - jagada leitud summaga maatriksi iga element - leida maksimaalne element saadud maatriksi igas reas Ruutmaatriks - leida maksimaalne element ülalpool peadiagonaali ja selle asukoht (S) - liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne - moodustada uus maatriks nendest ridadest, kus peadiagonaali element on positiivne variant 22 maatriksis Massiiv Genereeri ridu 5 veerge 5 Kustuta -...
NIMI HIND KM-ga HIND KM-ta 1 Mrs. Pizza 7.5 6 2 Juustupitsa 7.5 6 3 Kurgipitsa 7.5 6 4 Kalkunipitsa 7.5 6 5 Viineripitsa 7.5 6 6 Kebabipitsa 7.5 6 7 Tuunikalapitsa 7.5 6 8 Singi-šampinjonipitsa 7.5 6 9 Salaamipitsa 7.5 6 10 Pestopitsa 7.5 6 11 Kreekapitsa 7.5 6 12 Koorene krevetipitsa 7.5 6 13 Kolme juustuga pitsa 7.5 6 14 Kanapitsa 7.5 6 15 Jalapenopitsa 7.5 6 16 Hakklihapitsa 7.5 6 Too...
Macca: 4,87*1024. (0,815 : ) 9,3 : 12100 . (0,949 : ) : 5,25 /3 ~96,5 % . : ~3,5 % +480oC 0,015 % 0,007 % 0,002 % C(): 0,723 .., 0,0017 % 108 .. 0,0012 % 0,0007 % (): 224,7 () () () : 35 /c : 8,9 /c2 . 224,7 . , . , 4,6. , . , « », , . , . , , , . , . ...
Macca: 4,87*1024. (0,815 : ) 9,3 : 12100 . (0,949 : ) : 5,25 /3 ~96,5 % . : ~3,5 % +480oC 0,015 % 0,007 % 0,002 % C(): 0,723 .., 0,0017 % 108 .. 0,0012 % 0,0007 % (): 224,7 () () () : 35 /c : 8,9 /c2 . 224,7 . , . , 4,6. , . , « », , . , . , , , . , . ...
i xi N 25 1 71 Keskväärtus 44,12 2 43 Dispersioon 673,44333333 3 56 Standardhälve 25,950786758 4 17 Mediaan 51 5 56 Haare 88 6 9 7 29 8 24 0,1 9 33 t1-/2 0,95 10 4 f (vabadusaste) 24 11 53 12 51 t1-/2(f) (t kvantiil) 1,7109 13 80 (poollaius) 8,8798 14 36 15 54 Keskväärtuse usaldusvah. 16 84 alumine ...
# A N 25 xi F0(xi) 1 62 keskväärtus 53,24 77 9 0,09 2 37 dispersioon 705,69 264 15 0,15 3 81 standardhälve 26,56 771 18 0,18 4 54 mediaan 51 1 19 0,19 5 18 haare 85 1242 30 0,30 6 9 1957 32 0,32 7 43 T-qvantiil 1,711 105 33 0,33 8 89 delta mu 9,1 1279 37 0,37 9 19 1172 41 0,41 10 ...
15 12 33 95 10 87 25 1 62 52 98 94 62 46 11 71 79 75 24 91 40 71 96 12 82 4 6 96 38 27 7 74 20 96 69 86 10 80 25 91 74 85 22 5 39 0 38 75 95 79 xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 1 2041,23 3 3 1 3 9 1864,51 4 4 1 4 16 1779,15 7 7 1 7 49 1535,07 8 8 1 8 64 1457,71 10 10 2 20 200 2617,98 10 13 3 39 507 3302,74 13 15 1 15 225 972,19 13 20 2 40 800 1370,78 13 22 2 44 ...
15 12 33 95 10 87 25 1 62 52 98 94 62 46 11 71 79 75 24 91 40 71 96 12 82 4 6 96 38 27 7 74 20 96 69 86 10 80 25 91 74 85 22 5 39 0 38 75 95 79 xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 1 2041,23 3 3 1 3 9 1864,51 4 4 1 4 16 1779,15 7 7 1 7 49 1535,07 8 8 1 8 64 1457,71 10 10 2 20 200 2617,98 10 13 3 39 507 3302,74 13 15 1 15 225 972,19 13 20 2 40 800 1370,78 13 22 2 44 ...
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 200...
Rakendusstatistika arvutusgraafilise töö andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2010 3 9 7 4 7 7 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 3.2.2011 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs) 91 96 79 95 10 39 69 38 40 5 0 96 24 22 75 79 82 86 91 74 75 25 12 71 85 Andmed-B: valimid B1 ja B2 (regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 2,8 2,2 4,0 1,1 5,1 yi 6,9 6,1 9,8 7,2 15,3 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli leidmiseks (mahuga N=5) Valim B2: Korduskatsete sari väljundi dispersiooni leidmiseks (mahuga w=7) 1,3 0,2 0,7 4,2 3,6 2,6 1,...
Surface TextureContour Measuring Instruments Explanation of Surface CharacteristicsStandards Definition of Surface texture and Stylus instrument Profile by Stylus and phase correct filter ISO4287: '97 and ISO3274: '96 Total profile Primary profile P Measure perpendicular to lay X axis Z axis Stylus method ...
1 0 0,04 1 0 0,2 2 2 0,08 2 2 0,4 3 7 0,12 3 7 0,6 4 10 0,16 4 10 0,8 5 15 0,2 5 15 6 28 0,24 6 28 7 29 0,28 7 29 8 30 0,32 8 30 9 31 0,36 9 31 10 32 0,4 10 32 11 32 0,44 11 42 12 42 0,48 12 46 13 46 0,52 13 47 14 47 0,56 ...
« ». 1. ? , , , , . , : ; ( ). 2. ? , ,,, 3. : ( ) 4. ? , , (. . ). . 5. , ( ) . -- . , ( - ). - , , . 6. ? , , , . , . 7. (, , ), . . , , , .. , , -- , . -- , 8. ? . -- , . . , . , ( ) . 9. . -- . , . , , , , , , , «» .. . . (. 14): ( ), . -- . , . 10. . ( ). , . , « » ( VII-IX . . .). , , , . , . 11. "". , . 12. ? , , , , , , , , 13. ? - , , ...
Olulist valemite sisestamisel Suht- ja absoluutaadressid: valemite ko Valemi sisestamist alusta = märgiga (võib ka + või -). Valemites saab kasutada liitmist (+), lahutamist (-), korrutamist (*), jagamist (/), astendamist Ruumide hinnad (^, sisestada nt Alt+94 lauaarvuti klaviatuuri numbrite osalt) ja andmete ühendamist (&). Hind 5.00 Tehete järjekord: protsent, astendamine, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine. Valemis saab kasutada lahtri aadresse, Pikkus Laius konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6.47 5.23 sisestusrib...
Eurofighter Typhoon Viljar Geide, Rait Isotamm, Karl Johan Leichter Eurofighter (Typhoon) ...on deltatiivaga kahemootoriline hävituslennuk. Ühisprojekt Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia poolt. 1986 asutati Eurofighter GmbH, mis hakkas lennukit projekteerima ja hiljem tootma. Prototüübi esmalend toimus 27. märts 1994. Kasutus Lennukit on kasutatud nii õhu-kui ka maa operatsioonides. Taktikalises luures. 2011. aastal kasutati Typhoone Liibüas. Itaalia turvab nendega Albaania õhuruumi, Suurbritannia Falklandi saarte õhuruumi. Tehnilised näitajad Tiivaulatus: 10,95m Pikkus: 15,96m Kõrgus: 5,28m Tühimass: 11 000 kg Max mass õhkutõusmisel: 23 500kg Tippkiirus: 2495 km/h Lennukaugus: 3790 km Lennulagi: 19 812 km Tehniline Jõuallikateks on kaks EJ200-tüüpi mootorit, kumbki tõmbejõuga 90 kN. Relvastuses on 27 mm kahur, muude relvade jaoks on lennukil 13 kinnituskohta. Neile kinnitatava relvastu...
20 59 21 22 23 60 24 61 25 62 26 63 27 64 28 65 29 66 67 30 68 31 69 32 33 70 34 71 35 72 36 73 37 74 38 75 39 76 77 40 78 41 79 42 43 80 44 81 45 82 46 83 47 84 48 85 49 c 86 87 50 88 51 89 52 53 90 54 91 55 92 56 93 57 94 58 95 96 97 98 99 100
Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statistilised hüpoteesid ja jaotused xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 1 0 0 2907,37 6 1 6 36 2296,33 7 1 7 49 2201,49 8 2 16 128 4217,29 9 1 9 81 2017,81 12 1 12 144 1757,29 13 2 26 338 3348,89 18 1 18 324 1290,25 23 1 23 529 956,05 24 1 24 576 895,21 ...
Antud on 1. poolaasta puuviljade müügid (eurodes) Ülesanded Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Kokku 1. Arvuta summad ühe nu Õunad 550,75 345,85 198,25 175,00 181,20 170,30 1621,35 2. Vorminda tabel Banaanid 445,50 473,30 353,45 420,70 350,00 301,10 2344,05 3. Tee sellest tabelist Sidrunid 250,75 567,55 350,00 413,30 272,45 305,55 2159,60 üksteise alla ja kus Apelsinid 650,35 410,00 356,88 410,76 330,50 390,00 2548,49 tabelis olevad Kokku 1897,35 1796,70 1258,58 1419,76 1134,15 1166,95 8673,49 4. Koosta puuviljade müü ...
Vooluhulk Mittepide Veetase H Jäätumine Vesi v Kuupäev Nähtused - voolab jää Q jäätumine (cm) I pinnal -↑ (m3/s) -Z 1/1/1997 77 0.14 I 250 1/2/1997 79 0.15 I 250 1/3/1997 80 0.15 I 250 1/4/1997 80 0.14 I 250 1/5/1997 82 0.15 I 250 1/6/1997 84 0.15 I 250 1/7/1997 84 0.15 I 250 1/8/1997 84 ...
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100
Ühefaasiline trafo Elektrimasinad Aruanne Juhendaja: Heigo Mäemuru Üliõpilased: Erik Kessel Andrei Gussev Daniil Redko Õppekava nimetus: AAVB41 Tallinn 2018 Töö eesmärk 1. Tutuvuda ühefaasilise trafo 2. Uurida trafo töökarakteristikuid 3. Tutuvuda trafo põhiparameetritega ning nende määramisega 4. Saada ülevaade trafo tunnussuurustest Trafo andmed 1.Tühijooksu katse Valemid Katse U10, P0, U20, nr. V I10, A W V k12 cos 0 i*0 0.03456 1 38 0.075 1 38 1 0.350877 22 0.04608 2 68 ...
Positive und negative Wirkung der Musik auf Jugendliche Triin Tuisk 2012 Problematik Positive Wirkung Energie gute Laune Ruhe bessere Konzentration Förderung der Fähigkeiten Motivation Entwicklung der Sprache Verkürzung der Wartezeit 100% 96% 90% 87% 85% 80% 72% 70% 59% 60% 50% 47% Estland Deutschla...
0 «» or «» 1 «» or «» or «» or «» 2 «» or «» 3 «» 4 «» 5 «» 6 «» 7 «» 8 «» 9 «» 10 «» 11 «» 12 «» 13 «» 14 «» 15 «» 16 «» 17 «» 18 «» 19 «» 20 «» 21 « //» 22 « /» 23 « » 24 « » 25 « » 26 « » 27 « » 28 « » 29 « » 30 «» 31 « //» 32 « /» 33 « » 34 « » 35 « » 36 « » 37 « » 38 « » 39 « » 40 «» 41 « //» 42 « /» 43 « » 44 « » 45 « » 46 « » 47 « » 48 « » 49 « » 50 «» 51 « //» 52 « /» 53 « » 54 « » 55 « » 56 « » 57 « » 58 « » 59 « » 60 «» 61 « //» 62 « /» 63 « » 64 « » 65 « » 66 « » 67 « » 68 « » 69 « » 70 «» 71 « //» 72 « /» 73 « » 74 « » 75 « » 76 « » 77 « » 78 « » 79 « » 80 «» 81 « //» 82 « /» 83 « » 84 « » 85 « » 86 « » 87 « » 88 « » 89 « » 90 «» 91 « //» 92 « /» 93 « » 94 « » 95 « » 96 « » 97 « » 98 « » 99 « » 100 «» ...
0 cero 101ciento uno 1 uno 125 ciento veinticinco 2 dos 200 doscientos 3 tres 250 doscientos cincuenta 4 cuatro 300 trescientos 5 cinco 400cuatrocientos 6 seis 500 quinientos 7 siete 600 seiscientos 8 ocho 700 setecientos 9 nueve 800 ochocientos 10 diez 900 novecientos 11 once 1000 mil 12 doce 13 trece 14 catorce 15 quince 16 dieciséis 17 diecisiete 18 dieciocho 19 diecinueve 20 veinte 21 veintiuno 22 veintidos 23 veintitrés 24 veinticuatro 25 veinticinco 26 veintiséis 27 veintisiete 28 veintiocho 29 veintinueve 30 treinta 31 treinta y uno 35 treinta y cinco 40 cuarenta 48 cuarenta y ocho 50 cincuenta 60 sesenta 70 setenta 80 ochenta 90 noventa 96 noventa y seis 100 cien
53 45 -1 -19 -14 59 -38 -73 95 -49 -86 -88 -5 -98 -46 -33 -43 86 33 17 -9 -73 32 -84 52 -82 -10 23 -39 40 62 13 -54 70 67 -42 33 -35 -49 84 97 -34 22 95 45 -37 -57 -65 94 7 -59 -1 -19 -41 -6 -71 -30 -54 9 -19 -33 -60 -82 -67 -61 81 -86 31 65 96 -60 -15 8 93 -92 89 -44 68 -20 -65 78 -26 -12 67 9 38 18 -33 -14 -82 Marika Midro 104030 KAKB11 Minimum Rida Veerg -98 2 5 -61 Negatiivsed arvud 43 -98 92 -44 77 Loo maatriks 29 90 32 -44 -40 -6
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Elisabeth Jänes Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed Majandusmatemaatika uurimistöö Juhendaja: Reelika Leopard Tartu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigieksami tulemuste koondtabel...........................................................................................5 2. Esimene punkt.........................................................................................................................6 2.1 Kirjandi tulemuste sagedustabel................................................................................6 2.2 Kirjandi sageduspolügoon........................................................
1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 k...
KORDAMISKSIMUSED 7. KL. KONTROLLTKS 1. Kellel oli keskajal vimalik koolis ppida? Miks ei kinud koolis kik lapsed? (p. lk 72) ldist koolikohustust keskajal ei olnud. Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vhestel vanematel oli vimalik selliseid kulutusi teha. Seega oli kooliharidus kttesaadav peamiselt hiskonna nn paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus...
Nitrolahusti 22.09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemist...
A Osa L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. READ - lugemi võtmine K- kalibreerimistunnistuse (ümardamine parand lähima täisjaotiseväärtuse ni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) rakis SYM =+f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, indikaatorkell, täpsustase 1 µm RS) + pikkusplaat sobib ideaalselt. Cp 1 B 18 H 11 L ...
Hübriidauto Hübriidauto Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiallikat. Enamasti mõistetakse selle all elektriautot, millel on ka sisepõlemismootor. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Hübriidauto eelised Hübriidauto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid. Sisepõlemismootor võib olla hübriidautol palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. Pidurdamisel on võimalik kineetiline energia muuta uuesti elektrienergiaks. Hübriidauto on raha ja loodustsäästvam kui elektri- ja sisepõlemismootoriga autod. Fakte hübriidautodest Hübriidauto Toyota Prius toodab kuni 90% vähem kahjulikke gaase kui tavaline auto. Paljud riigid on teinud hinnaalandusi hübriidautode omanikele vabastades neid automaksudest. Hübr...
LEKTION 3 Die Zahlen: 0 null 10 zehn 20 zwanzig 30 - dreißig 1 eins 11 elf 21 einundzwanzig 40 - vierzig 2 zwei 12 zwölf 22 zweiundzwanzig 50 - fünfzig 3 drei 13 dreizehn 23 dreiundzwanzig 60 - sechzig 4 vier 14 vierzehn 24 vierundzwanzig 70 - siebzig 5 fünf 15 fünfzehn 25 fünfundzwanzig 80 - achtzig 6 sechs 16 sechzehn 26 sechsundzwanzig 90 - neunzig 7 sieben 17 siebzehn 27 siebenundzwanzig 100 (ein)hundert 8 acht 18 achtzehn 28 - achtundzwanzig 9 neun 19 neunzehn 29 neunundzwanzig Lesen Sie die Zahlen: 21, 32, 43, 45, 65, 76, 87, 98, 112 13, 17, 5, 6, 96, 47, 33, 52, 16, 7 11, 9, 103, 156, 28, 94, 82, 71, 66 Wortschatz alt vana wie ...
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 1. Valim mahuga N = 25 jrk ni xi ni * xi ni * 2088, 1 1 2 2 2089,25 49 1909, 2 1 4 4 1910,42 69 1656, 3 1 7 7 1657,17 49 1576, 4 1 8 8 1576,75 09 1497, 5 1 9 9 1498,34 69 1204, 6 1 13 13 1204,67 09 882,0 7 1 18 18 882,59 9 561,6 8 1 ...
Sigrit Luik KK12-KE 1. V 2. A 3.S 4. T 5. L 6. A 7. K 8. U 9. K 10. K 11. E 12. L 13. T 14. S 15. Ö K16 . L 17. I 18. A 19. A 20. K 21. I 22. A 23. K 24. O 25. H 26. R 27. V 28. A 29. N 30. A 31. T 32. A 33. L 34. L 35. I 36. N 37. N 38. W 39. I T 40. N 41. 42. E R ...
Seletus Selles töövihikus on näiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta Töövihikut on soovitav täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutu Ülesannete vastused on toodud lehel "Vastused". Näidete uurimisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: - algandmete esitamine; - arvutuste organiseerimine ja paigutus; - vastava Exceli funktsiooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; - seletuste lisamine. Page 1 Seletus äiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta. täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutusülesanded. on toodud lehel "Vastused". s pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: e; mine ja paigutus; iooni kasutamine, viit...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 2 Väntmehhanismi kinemaatiline analüüs ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: 18.03.2014 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed Mehhanismi vänt OA pöörleb konstantse nurkkiirusega OA 2,4 rad/s. Pikkused: OA 40 cm, AB 110 cm, AC = 45 cm (punkt C – kepsu massikese). Leida: - Mehhanismi vabadusaste; - Punkti A koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti B koordinaat xB funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti C koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti A kiirus ja kiirendus; - Punkti B kiirus funktsioonina pöördenurgast ; - Arvutada kõik ülal nimetatud suurused hetkel, kus = 130. Punkti B kiirus leida analüüti...
1. ülesanne Juuli Summapoolaasta kokkuvõte iga kululiigi lõikes. Koosta Kommunaalmaksed 180.93 Kui suured oli poolaasta kulud kokku? KÜ osamaks Koosta poolaasta 70.51 kulude illustreerimiseks diagramm. Elekter Vastus: Poolaasta 153.08 kulud olid kokku 4233,60 Elion, lauatelefon 145.26 EMT, mobiiltelefon 96.15 SAT 22.44 KOKKU 668.37 August Kommunaalmaksed 137.08 KÜ osamaks 70.51 Elekter 135.51 Elion, lauatelefon 137.72 EMT, mobiiltelefon 96.15 SAT 22.44 Kokku 599.42 Poolaasta kulud September Kommunaal...
ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ 4.kl. 23.09.05 NIMI:............................................ Koostas R. Haugas 2. rühm HINDAMINE: "5" 31 28 p. "4" 27 22 p " 3" 21 16 p 1. Kirjuta arvud numbritega. (4 punkti) "2" 15 9 p Kolm tuhat viissada kuuskümmend kolm ........................ Kaheksatuhat üheksa .......................... Kolm tuhat nelisada ...................
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 0 1 2 3 4 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D P F 10 1 1 2 3 4 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 2 2 4 6 8 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 3 3 6 9C 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 4 4 8 C 10 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 5 5A F 14 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 6 6 C 12 18 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 7 7E 15 1C 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 8 8 10 18 20 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 9 9 12 1B 24 A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 A A 14 1E 28 B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A B B 16 21 2C C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A 1B C C 18 24 30 D E F 10 11 12 12 14 15 16...
Slaid 1 Slaid 2 Slaid 3 Slaid 4 Slaid 5 Slaid 6 Slaid 7 Slaid 8 Slaid 9 Slaid 10 Slaid 11 Slaid 12 Slaid 13 Slaid 14 Slaid 15 Slaid 16 Slaid 17 Slaid 18 Slaid 19 Slaid 20 Slaid 21 Slaid 22 Slaid 23 Slaid 24 Slaid 25 Slaid 26 Slaid 27 Slaid 28 Slaid 29 Slaid 30 Slaid 31 Slaid 32 Slaid 33 Slaid 34 Slaid 35 Slaid 36 Slaid 37 Slaid 38 Slaid 39 Slaid 40 Slaid 41 Slaid 42 Slaid 43 Slaid 44 Slaid 45 Slaid 46 Slaid 47 Slaid 48 Slaid 49 Slaid 50 Slaid 51 Slaid 52 Slaid 53 Slaid 54 Slaid 55 Slaid 56 Slaid 57 Slaid 58 Slaid 59 Slaid 60 Slaid 61 Slaid 62 Slaid 63 Slaid 64 Slaid 65 Slaid 66 Slaid 67 Slaid 68 Slaid 69 Slaid 70 Slaid 71 Slaid 72 Slaid 73 Slaid 74 Slaid 75 Slaid 76 Slaid 77 Slaid 78 Slaid 79 Slaid 80 ...
Tehted negatiivsete arvudega. Arvud -1; -3; -7; -0,5 jne. on negatiivsed arvud. Liitmine ja lahutamine: Kahe negatiivse arvu liitmisel, liidetakse need arvud ja vastusele tuleb ette miinus märk: -5 +(-8) = - 13 Positiivse ja negatiivse arvu korral, lahutatakse suuremast arvust väiksem, vastusele ette see märk, mida on rohkem. -5 + 8= 3 (8-5=3) -8+5= - 3 (8-5=3 aga kuna ülesandes on rohkem miinuseid, siis on vastusel ka miinus märk) Näide 1. Arvuta 5 - 9= …………………………………. 17 – 19= ……………………………………… -19 + 20=…………………………………. -25 + 5= ………………………………….. Korrutamisel ja jagamisel: (+)(+)=(+) (-)(-)=(+) (+)(-)=(-) (-)(+)=(-) Näide 2. Arvuta 25 : (-5)= ………… -36 : (-6)=………… -15 ∙ 2 = ……………… 2 ∙ 14 = ⋯ … … … … …. -7 ∙ (-8) = ……………… Ülesanded: 1. Arvuta. a) 17 + 18 = ....... b) - (70 - 18) = ....... c) 60 + 4 - 64 = ....... d) 17 · 3 - 38 = ....... e) 20 · 5 - 13 = ....... f) 16 : 4 + 25 : 5 = ....... g) - (20 : 0,5 - 4 · 5) = ....... h) 45 : 9 -...
Leht 1 Nr. Naitaja Jaan. 07 Veeb. 07 Märts 07 Aprill 07 1. Lepingujärgne reiside arv 49 44 48 47 2. Tegelikult tehtud reisid 43 40 38 47 3. Tegelik liiniläbisõit (km) 15927.2 14816 14075.2 17408.8 4. Tegelik liiniaeg (lennutunnid) 46.5 44.8 40.98 51.73 5. Kulud kokku (tuh.EEK): 775.787 724.953 677.19 855.968 kütuse maksumus 155.937 132.3 119.696 150.646 kütuse kogus (tuh. l) 23 22 19.125 23.75 kulud lennujaamades 213.134 205.328 189.145 222.442 remondi- ja hoold...
Sõiduauto otsasõit paiksele takistusele (nt valgusfoor, liiklusmärk, puu) Maanteetranspordi liiklusohutuse teaset mõjutab rida tegureid. Üks olulisematest on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta. 2016. Aastal kasvas sõiduautode arv 1000 elaniku kohta 4,5% võrra. Kekmisel omas iga teine Eestis elav inimene 2016. Aasta andmetel sõiduautot. Teine oluline asjaolu on autopargi vanus. 2016. Aasta seisuga moodustavad poole Eesti autopargist üle 10 aasta vanad sõidukid ja veel üle neljandik on vanuses 6..10 aastat. Kolmandaks teguriks on liiklussagedus. 2016. Aastal kasvas põhimaanteedel nii keskmine ööpäevane liiklussagedus kui ka autorongideosakaal.1 Eesri RRLOP-is oli välja toodud Eesti halva liiklusohutusalase olukorra peamised põhjused: õigete hoiakute puudumine liiklejates ja ühiskonnas tervikuna; liiklusohutusalase tegevuse puudumine; puudulik sõidujuhtide ettevalmistamine; ebatõhus liiklusjärelvalve, suur joobes juhtide osa...
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Pra...
Saturn Füüsilised omadused Saturn on kuues planeet Päikesest Suuruselt teine Päikesesüsteemis Saturni läbimõõt (120 600 km) ületab Maa oma umbes 9 kordselt ning mass (5.6846×1026 kg) 95 kordselt Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut Saturn koosneb ~75% vesinikust ja 25% heeliumist Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11 Järgnesid Voyager 1(1980) ja 2 (1981) ning Cassini (2004 tänapäev) möödalennud Rõngad Tekkinud miljardeid Osakeste suurus aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
