1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Jutustus – novella ja romaani vahepealne žanr, kus on novelist laialdasem sündmustik ning romaanist lühem jutustus Näit. Oskar Luts ,,Kevade” , Mark Twain ,, Tom Sawyeri seiklused” Karakter – kirjandusteose tegelane Kompositsioon – teose ülesehitus Komöödia – lõbus näitemäng, mille eesmärk on vaatajaid naerma ajada Näit. William Shakespeare ,,Suveöö unenägu“, Eduard Vilde ,,Pisuhänd“ Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kujund – konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail; markeeritud keelend Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks Näit. Sajab kui oavarrest.
arenes välja rongiliiklus. Inimeste elu muutus tänu olulistele leiutistele tunduvalt mugavamaks suuri linnu hakati valgustama, kasutusele võeti telegraaf ja telefon. Elamistingimused muutusid tundmatuseni tulenevalt ehitus- ja majandusbuumist. Historitsistlik arhitektuur Historitsismile eelnes klassitsism. Viimane oli 19. Alguseks saavutanud tõelise õitsengu, ent ühes sellega oli arhitektuur muutunud dogmaks, mis väljendus elementide lõputus kordamises ja ülekandmises reaarhitektuuri. Kunstis oli toimunud ammendumine. Vaimset atmosfääri iseloomustas Napoleoni sõdade järgselt ideeline tüdimus, iha rahu nin harmoonia järele. Lahenduseks oli ärapöördumine kaasaja olustikust, põgenemine ajalukku ja inimkonna ning tsivilisatsiooni lätetele. 19. sajandi romantikud näevad lahendust suundumises ,,minevikustiilide" poole, mida asutakse idealiseerima kui ehedaid ja looduslähedasi. Püstitati eesmärk
Hieroglüüfid äratasid aukartust, sest selle kunsti omandamine nõudis pikaajalist tööd. Kalligraafia moodustas ühe olulise osa haridusest. Laste õpetamine oli pikaajaline ja vaevaline. Juba ,,mähkmetest peale" kuulusid lapse mänguasjade hulka kirjatarbed. Koos kirjutamaõppimisega pidi laps omandama ka käitumisnormid ja etiketid. 7- 8 aastased poisid alustasid 12-13 aastat kestva klassikalise hariduse omandamist, mis seisnes igapäevases järjekindlas mälutreeningus ja kordamises. Kui mälu oli kehv või tähelepanu kippus hajuma, oli kepp õpetamas. Kogu hiina kasvatus oli suunatud sellele, et maksimaalselt lämmatada inimeses tema loomulik ,,mina". Haritud inimene, mees, pidi ettevalmistuse kaudu saavutama igatise tasakaalu, tundma tseremooniaid, teadma peast Konfutsiuse õpetust, oskama vaielda, filosofeerida, valdama peent väljendusviisi, oskama luuletada, maalida, kalligraafiliselt kirjutada,
põhineb fosfiidester sidemetega korratud polüsahhariididest (nt tselluloos), mis on liitunud hapniku aatomite kaudu glükosiidsidemetega. 22. looduslikud polümeersed materjalid: merevaigust ning looduslikud kummid on kasutusel sajandeid. Mitmed muud looduslikud polümeerid, nagu tselluloos, mis on peamine komponent puidu- ja paberitööstus. Lihtne näide on polüetüleen, mis põhineb etüleeni (IUPACi nimetus ethene) monomeeri kordamises 23. joonis 24. polümeerid eristatakse: 1. kõrge (suure) tihedusega(HDPE) polüetüleen. HDPE molekulid on lineaarse struktuuriga. 2. madala tihedusega (LDPE) polüetüleen. LDPE molekulid sisaldavad hargnemisi (ühe süsinikuga on seotud üle kahe lineaarse ahela). 25. joonis 26. Omadused Nii LDPE kui HDPE on värvitud poolläbipaistvad (läbiv valgus hajub
saavutamine raskendatud. Autistlikud lapsed ei omanda kunagi piisavat sõnalist väljendusoskust. Väljendusoskuse piiratuse tõttu ei tule teiste lastega mängimisest suurt midagi välja ja seda ka vähese loomingulisuse ja mängulisuse kujutlusvõime vaesuse tõttu. Seetõttu mängivad autistlikud lapsed sageli üksi. Paljudel autistlikel lastel ilmnevad kinnismõtted, mis avalduvad näiteks mingi tegevuse pidevas kordamises (nt poiss 4 eelistab viibida tualettrummis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist). Suur osa autistlike laste käitumisest on juhitud rutiinist. Autistlikud lapsed väldivad teistele inimestele silma vaatamist (puudub silmside). Samuti meeldib autistlikele lastele rutiin, mille lõhkumisel või muutmisel (ka võõrasse keskkonda, näiteks haiglasse viimine) satub laps suurde stressi, on ärev ja rahutu
Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Koomilise saavutamise 3 põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. [Vilde - "Pisuhänd", Hugo Raudsepp "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" Kordus - stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta, rõhutada. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään. Kulminatsioon - teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund - troop; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. [epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol, retooriline küsimus. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse
juhtimisstiili muutumise, mille käigus traditsioonilise juhtimishierarhia ülemised ja alumised astmed lähenevad ning otsustamisõigus ja võim jagatakse organisatsiooni tasandite vahel ümber. 1.1 Õppimisetasandid Õppimistasandeid on kõige sagedamini jagatud kaheks: madalama ja kõrgema tasandi õppimiseks. Esimene neist toimib kitsa ülesande piires vastavalt etteantud reeglitele ja struktuuridele. Madalama tasandi õppimine seisneb varemtehtu kordamises. Kui sellist rutiini piiridesse mahtuvat õppimist võib 5 leida organisatsiooni kõigil tasandeil, siis kõrgema tasandi õppimist esineb kõige sagedamini kõrgematel juhtimistasanditel, kus arendatakse välja uusi struktuure ja reegleid. 1.2 Kolm silmust Argyris ja Schö (1978) on eristanud ühe-, kahe- ja kolmesilmuselist õppimist.
Vasak käsi välja sirutatud, peopesa pööratud ülespoole jumaliku õnnistuse vastuvõtmiseks ning parem käsi sirutatud peopesaga allapole selle õnnistuse edasiandmiseks maale, keerleb tantsija ühel kannal suunaga parmale, jumalapüüdlusele. Voogavad seelikud, kõrged mütsid ja lummav vaikus, milles liigutusi sooritatakse, annavad tantsule hüpnootilise võlu, mis võimaldab pealtvaatajale pilguheitu jumalikkusse. Sufidel on teine rituaal, dhirk, mis seisneb Jumala nime katkematus kordamises nii mediteerimise ajal kui ka igapäevaste toimingute käigus. Lõpuks kutsub Jumala nime kordamine välja Tema, kelle nime korratakse. Selles nähakse jumalaarmu kingitust Jumal tuleb külla neile, kes teda armastuses otsivad ja tõstab nad enesest kõrgemale jumaliku ekstaasi seisundisse. Eneseteadvus kaob, sufi kaotab isegi teadlikkuse oma jumalapüüdlusest. Kõik eraldavad tõkked kaovad jäljetult, tunnetatakse ainult Jumalat seda seisundit
ja õigekirja spetsiifilised häired. Neil lastel on eriti raskusi sõnade kõlaga; nad teevd vigu kui püüavad seostada foneemi sss grafeemiga s. Eelkoolieas on neil olnud raskusi riimi ja alliteratsiooniga. Näib, nagu neil lastel oleks sõnamängude faas vahele jäänud. Hilisemas eas võib olla raskusi sõna hääldamisel. On võimalik, et düsleksikutest lapsed on kõne varajases arengustaadiumis olnud sõnade kordamises lihtsalt väga tõhusad, ja see segab hiljem lugemise omandamist. Peetakse oluliseks tuvastada düsleksia või mõne muu keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende õppimist. (Smith, Cowie, Blades, 2003, 355-356) Lugemisraskuseks (düsleksia) võib pidada olukorda, kus lugeja teeb lugemisprosessi 3 käigus sedavõrd palju tehnilisi vigu, et selle tõttu kannatab loetu mõistmine.
(18621950) jt loomingus. Vt ka stroof. kollaazluuletus luuletus, mis on koostatud teiste autorite värssidest või milles luuletaja põimib oma mõtteid teistelt kirjanikelt laenatud tsitaatidega. Kollaazluulet on kirjutanud näiteks Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Viivi Luik (1946). konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõnekujund vt troop. libisev riim vt riim. liitriim vt riim. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus
vältuste omavahelistel suhetel on tähtis roll nii keele, muusika kui ka värsimõõdu puhul, võiks vist öelda, et regilaulude esitamiseks on aegade jooksul välja arendatud omamoodi kompromisslahendus. Kõ- nele iseloomulikud kestusopositsioonid neutraliseeritakse teatud piirini, kuid nad ei kao jäägitult. Muusikaliste vältuste süsteem on samuti kujundatud võimalikult neutraalseks, mis üldjuhul avaldub viisirida moodustavate samavältuslike nootide jada kordamises. See võimaldab laulmisel eri tekste ühendada eri viisidega, nii et esitajal pole vaja pingsalt jälgida keeleliste vältemallide sobivust muusikaliste rütmimallidega. Tõenäoliselt on regivärsilise rahvalaulu esitaja tähelepanu kesk- mes eelkõige tekst ja sellele tuginev lugu. kuulmisparadoksid illusioon on see, kui me millegi suhtes tunneme vastuolulisust mõistusega. Mõnesid uuringuid on kasutatud kinnitamaks arvamust, et meie tajusüsteemis on üksainus,
Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 Klaver oli igas kultuurimajas. Klaveriga oli hea puhkpille järgi teha. Kuna klaveril ei saa pikki noote Basie on kõige rohkem kasutanud svingmuusikas levinud riff-tehnikat, mis seisneb lühikese ostinaatse mängida, hakati kasutama tremolot. Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada meloodilise fraasi kordamises. (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped). Vasakus Rhytm&Blues on Basie stiil. Agressiivse rütmiga muusika. Eriti oluline of-beat ning tähtis koht käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride. improvisatsioonil. Valis oma orkestrisse improvisaatorid, mitte nooditundjad. 1) Harlemstride (esindaja Fats Waller) ja 29 Tavaline stride (esindaja Teddy Wilson)
101). Kui kaks sõpra on teineteisega päri, siis nad alateadlikult jäljendavad teineteise liigutusi nad istuvad või seisavad ühesuguses asendis. Kui üks toetab käe lõua alla, teeb seda ka peatselt teine. Sellist kopeerimist nimetatakse peegelduseks. Seda kasutavad ka väikelapsed (Quilliam 1997: 86) . Peegelduse võti on liigutuste lihtsas kordamises teisele antakse niiviisi mõista: ma olen sinuga päri. Sa meeldid mulle. Samas saab peegelduse järgi ka ise kinnitust, et meeldime teisele. Kui inimene tunneb huvi oma vestluskaaslase vastu, seab ta end nii, et põlved on suunatud vestluskaaslase poole. Kui huvi on vastastikune, seab ka partner end põlvedega tema suunas. Kui aga tahame avaldada partnerile survet, tuleb meil pöörata keha otse tema poole. Tõrjumine
Näide: Tamula kohiseb, Tamula mühiseb, Tamula kohal müriseb talvine tuul Epifoor sõna, sõnaühendi kordus värsside, stroofide võu lausete lõpus. Näide: Sel aastal tuleb kevad teisiti / tiu-tiu!ja teisiti, see aasta tuleb teisiti / ja kevad teisiti ja tuleb teisiti / tiu- tiu!ja teisiti ja hoopis teisiti. Parallelism mõtteriim, stiililine võte värsis või proosas, korduse liik, mis seisneb ühe ja sama mõtte kordamises sõnaliselt pisut teisendatud kujul, kuid nii, et struktuuriline joonis jääb enam-vähem samaks. Luules koosneb parallelism peavärsist, mis esineb tavaliselt värsirühma alguses, ja paralleelvärssidest. Iga uus kordus rikastab ja süvendab peavärsi mõtet või meeleolu, lisab uusi tunde- või tähendusvarjundeid. Parallelism on ka eesti regivärsilise rahvalaulu iseloomulikem kujund ja läbiv struktureerimisprintsiip.
Tallinn: Avita, 2004, lk 8. 13 K. Poom-Valickis, Märgist mõistmiseni. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 41. 14 K. Tani-Jürisoo, Koolist ja mõttemudelist. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 6. 16 2.1.2. Lugemine ja ülelugemine 15 Iga tekst, mida loetakse, on ülelugemise lugu kultuuris. Kordamises on jõud. Läbilugemine ei tähenda veel lugemist. See ei ole veel lugemise lõpp-punkt, vaid alles algus. Pärast lugemist peaks algama loetu mõtestamine. Mõeldakse läbi, mis meelde jäi ning mis kasu saadi. Vaadatakse üle märkmed. Seejärel arutletakse koos teistega ja vaadatakse, kui palju mõtted ja arusaamad ühtivad. Võimalik, et nii kujuneb välja sootuks uus suhtumine. Tihti on aga tegu valehäbiga, et inimesed ei julge oma arvamusi välja öelda, sest kardavad, et need on valed
kõlama) on kõlav riim. o Stantsid: stantsidena käsitatakse eri maade värsiõpetuses sootus erinevaid stroofivorme. o Tertsiin: itaalia luuletusvorm, mis koosneb tertsettidest, millele luuletuse lõpus järgneb üks eraldi seisev värss. Tertsettides riimuvad omavahel 1. ja 3. värss. o Triolett: vanaprantsuse luuletusvorm, terviklik luuletus 8 värsist, milles esineb ainult 2 riimi skeemiga abaaabab. Trioleti omapära seisneb tervete värsside kordamises. 25 o Vanaprantsuse ballaad: lüürilise luuletuse vorm, mille kõige levinumas variandis järgneb kolmele oktetile üks katrään, kusjuures kogu luuletuses on vaid 3 riimi, skeemiga ababbcbc oktetis ja bcbc ktr. o ,,Onegini" stroof: kasutusele võttis A. S. Puskin. Koosneb 14 värsist, nelikjambi mõõdus · Idamaade luuletus- ja stroofivorme
võimalikult palju kordamist kasutades. Sellise lähenemise tulemusena saab uut informatsiooni kindlamini mällu salvestada ning sealt kvaliteetselt reprodutseerida. Tunnetusliku õppimise seisukohalt on parimaks lahenduseks see, kui tunni lõpul võetakse tunnis käsitletu lühidalt uuesti kokku ning uut tundi alustatakse eelmise tunni materjali lühikese kordamisega. Niisuguse lähenemise mõte pole mitte niivõrd kordamises, kuivõrd püüdes luua õpilase jaoks informatsiooni mõistmiseks ja säilitamiseks hädavajalikku tunnetuslikku struktuuri. D. Ausubel (1978) väitis, et õpetaja ülesandeks on ennetavate struktuuride kasutamine. See tähendab, et õpilasele tuleb uute teadmiste omandamiseks anda "kätte" tunnetuslik raamistus (sõrestik, struktuur), millesse õpilane saab pakutava informatsiooni paigutada. Ennetavad struktuurid
• Töötlusühikud ehk sõlmed –Tunnusjooned (hääldus, kõnemaneer), Foneemid, Sõnad aktivatsioonimuster Kognitiivne neuropsühholoogia • Puhta sõna kurtus – Ei tajuta sõnu ja mittesõnu. Mitteverbaalse heli tajumine OK. Kõnelemine, lugemine ja kirjutamine OK; • Sõnatähenduse kurtus (2) • Auditoorne fonoloogiline agnoosia (3) – Võõraste sõnade tajumine kehv, tuttavad sõnad OK. • Sügav düsfaasia – Semantilised vead kuuldud sõnade kordamises. Kuuldud mittesõnade kordamine kehv 3. Lugemine • Uurimismeetodid: - Sõnaotsustuse ülesanne, Nimetamise ülesanne • Töötlemine–Ortograafia e. kirjaviis, Fonoloogia e. sõnade kõla, tähendus • Nimetamine vs tähenduse tundmine • Automaatne töötlemine –Stroopi efekt. Tähtede vs sõnade äratundmine Stroop’i efekt Sõnu loetakse ja nende tähendusest saadakse aru isegi siis, kui ei taheta.
Maailma üks tuntumaid lastekoomikseid on Walt Disney Miki-hiire lood. Eestis joonistas esimesed lastekoomiksid kirjanik ja kunstnik Karl August Hindrey (18751947), kogumik "Lõhkiläinud Kolumats". Koraan islami usu püha raamat. Koraan sisaldab Piibli ainestikku ja araablaste vana luule sugemeid, see sõnastab käsituse maailmast ja inimese kohast selles. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. korrektuur trükivigade parandamine enne trükise valmimist. Korrektuuri teevad autor, toimetaja ja korrektorid. Selleks kasutatakse korrektuurmärke. kriminaalkirjandus seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest
annaabi.ee 
