Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava …. HILDEGARD ELIZABETH PEPLAU Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Hildegard Elizabeth Peplau 4 1.1. Elulugu 4 1.2. Teoreetiline töö 4 2. Peplau mudel ………………………………………………………………………....6 2.1.Peplau kuus õendusabi rolli ……………………………………………....…….….6 2.2.Peplau arenguetapid õe-patsiendi suhtes…………………………………………...7 Kokkuvõte …………………………………………………………………………………….8 Allikaloend ……………………………………………………………………………………9 Sissejuhatus
*1950.-1960.-ndatel viis läbi kogu Ameerika Ühendriikides õdedele mõeldud seminare *Maailma Terviseorganisatsiooni nõunik *Külalisprofessor Aafrika, Belgia, kogu Ameerika Ühendriikide ülikoolides. * Suri 17. märts 1999 Californias TEOREETILINE TÖÖ *1952. aastal avaldas raamatu "Inimestevahelise suhete teooria" . *Teooria rõhutas õe ja patsiendi suhteid,mis on õendustöö aluseks. Neli komponenti: 1.INIMENE 2.KESKKOND 3.TERVIS 4.ÕENDUSABI PEPLAU MUDEL Peplau kuus õendusabi rolli: 1. Võõra roll 2. Ressursi, abivahendite roll 3. Õpetus roll 4. Nõustamisfunktsioon 5. Surrogaat roll (meditsiinilise asetäitja roll) 6. Juhtiv roll PEPLAU ARENGUETAPID ÕE-PATSIENDI SUHTES 1. Orientatsiooni etapp 2. Identifitseerimisetapp 3. Rakendamise etapp/ Tööetapp 4. Lahendus faas/Lõpetamise faas KASUTATUD KIRJANDUS Masters, K (2011). Framework for Professiona Nursing Practise. Raamatust Masters, K
ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Tartu 2016 Antud eksamitöö põhineb nelja õendusteoreetiku töödel. Välja on toodud õenduse kesksete mõistete sisu, õendusteoreetikute seisukohad, nende sarnasused ja erinevused omavahel. Lisaks on kirjutatud õe rollist ja vastutusest tervishoiusüsteemis. Valisin järgnevad õendusteoreetikud, kelle töid ma lugesin ja analüüsisin: Florence Nightingale, Virginia Henderson, Hildergard E. Peplau ja Jean Watson. Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning õendus. Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese suhet keskkonnaga, ning nende vastastikku mõju. [1] Erinevalt Nightingale kirjeldab
Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2. ÕENDUSTEOREETIKUTE ÕENDUSE KESKSED MÕISTED 2.1. Keskkond Üks laiemaid mõisteid õenduse aluses on keskkond. Henderson ja Nightingale käsitlevad enda teoorias seda kui füüsilist keskkonda. Üks peamiseid komponente on see, et keskkond peab olema pidavas muutumises. Sedasi saame enda kui ka teiste vigastuste riski hajutada
Teooriate ja kontseptsioonide teaduslik arendamine on toetatud uuringutega ja 4 õenduspraktikaga. See on selliste teadmiste hulk /keha, mis kasvab välja puutüvest. See artikkel toob esile ainult mõne juhtiva teoreetiku seisukohti. Iga mudel või teoreetik omab oma definitsiooni mõistetele ja oma sõnavara, mida toetavad õendusuuringud ja õenduspraktika. Vastastikuse mõjutamise mudel Hildegard Peplau ja Virginia Henderson on vastastikuse mõjutamise teooria juhtivad teoreetikud, kes on pannud aluse tulevastele õendusteooriatele. Interaktiivne mudel rõhutab õe ja patsiendi suhetes vastastikuse mõjutamise olulisust. See fokusseerib inimestevahelise vastastikuse suhtlemise kõik probleemid ja pakub optimaalse sotsialiseerimise edendamise tehnikaid (Fawcett, 1984:16). Benolieli
Pühenduvus inimesel terveneda. 3. Haritud õed ,,Isikutevaheline suhe" Arenev organism. Tervis tähtis Olemasolev jõud Usaldus patsiendi ja väljaspool organismi ja õe vahel. kultuuri konteksti. Hildegard E. Peplau Dorothea E. Orem ,,Komforti teooria" Tervik, mis Tervise eri Keskkonnal on rida funktsioneerib aspekte(füüsiline, psühholoogilisi ja füüsilisi bioloogiliselt ja psühholoogiline, tingimusi, mis sotsiaalselt
2)Tervisehäire 3) õendussüsteem: täielikult kompenseeritud; Dorothea E. Enesehooldusteoo posaliselt ja toetav õpetav; hooldus juhendamine füüsilise ja psühholoogilise abi Orem ria pakkumine Soodsa keskkonna võimaldamine õpetamine; MÕISTED: õendus-taastada; Hildegard E. Õendus- inimeste vaheline terapeudiprotsess, mis tegeleb terapeudiliste Peplau suhetega. Orientatsiooniprotsess- abi vajav patsient kohtub õega Identifitseerimiseprotsess- õde osutav patsiendile professionaalset abi Ekspluateerimisprotsess- töötatakse suundumuse heakskiidu ja eesmärgi Interpersonal lõpetamise nimel. relations Lahendus- jooksvad eesmärgid on viidud lõpuni.
kordumatu nagu inimene ise, ja see on omane igaühele. Aga hoolimata sellest põhivajadused ja elukaare perioodid on kõikidel ühesugused. Erinevad õendusteoreetikud on inimese mõisted ka erinevalt defineerinud.Kultuuri teooria järgi on inimene kultuuriline olend, hooliv ning võimeline muret tundma teise inimese heaolu ja eksistensi pärast. Selle teooria järgi on väga tähtis sõnum minu meelest ütlus: „Hoolivus on inimsuse tuum“(Madeleine Leninger) Hildegard E. Peplau,kes on väga palju teinud just psühhiaatrias,viitab sellele,et patsiendi emotsionaalne seisund on ülioluline. See omab väga suurt tähtsust üldisel heaolul. Sama räägivad ka teised teoreetikud, näiteks Callista Roy, kes ütleb, et inimene on bio-psühho- sotsiaalne olendja ainult kõik kolm kokku moodustavad inimese tervikuna. Virginia A. Henderson ütleb, et inimene koosneb bioloogilistest, vaimsetest, psühholoogilistes ja
arvates olema haritud kõrghariduse tasemel. Teooria rõhk suunatud patsiendi iseseisvusele. Hildegard E. Suhtlemisteo Teoorias inimene on võimaldab Mõjutegurid, soodustab Perekonnas Peplau oria oluline integreeritud inimese mis toimivad ravi, räägib kuus last, inimeste tervik, pidavat kasvu organismile inimeste vanuselt omavaheline ainukordne ja arengut. väljaspool vahelisest teine. seotus. indiviid, kes kultuurikonte protsessist. Iseseisev.
1899 ülikoolide juures kursused 1909 Minnesota Ülikooli juures ülikooli õppeprogrammile vastav õendusteaduste osakond Mary Adelaide Nutting- I õde-professor (1912) 1964-1975 õendusõppes aktuaalne magistri ja doktoriõpe, uurimustööd 1960-1970- õendusteooriate loomise algus Õendusteooriad ja teoreetikud Florence Nightingale - esimene õendusteoreetik Virginia Henderson - õenduse definitsioon Hildegard E. Peplau - õe ja patsiendi vaheline suhe õendusprotsessis, suhtlemisteooria Dorothea Orem - Enesehooldusteooria õenduses Marta Rogers - Inimene kui ühtne tervik Callista Roy - Adaptatsiooniteooria Nancy Roper - Inimese elamise mudel Õdede ühendustest Organiseerumine 19 saj lõpul Organisatsioonide esimesed ülesanded 1. Kaitsta abivajajaid väljaõppeta õdede eest 2. Töötada välja koolituse standardid 1888- Briti Õdede Ühendus- luua kutsestandard,
tööd, mis kirjeldavad probleeme elu rütmidega ja nende seoseid keskkonna rütmidega. Sarnaselt kirjeldavad Johnsoni tööd 1960-ndatel keskendumist käitumissüsteemidele, rollide hoidmisele ja rollide muutumisele. Kontseptuaalsed raamid enamuses õenduse õppekavades sisaldavad käesoleval ajal kopingu (toimetuleku) protsessi, adaptatsiooni ja toetavaid või mittetoetavaid keskkonnategureid. 3. Probleemid protsessidega, millega soovitakse esile kutsuda positiivseid muutusi terviseseisundis. Peplau käsitleb õendust kui inimestevahelist protsessi, harivat ja toetavat jõudu, kuigi Kreuter nagu ka Leininger ja teised rõhutavad konkreetset toetussüsteemi protsessi, kui õenduse unikaalset panust. Need teemad pakuvad piire positiivsete muutuste kujundamiseks terviseseisundis. Peplau kirjeldab ennast oenduses kui inimestevahelistes protsessides osalejat, koolitavat ja toetavat jõudu, Kreuter nagu ka Leininger ning teised rõhutavad konkreetse toetava
kolledžiõpilaste hulgas leidnud, et vaatamata kaasnevatele riskidele nagu võimalus haigestuda AIDSi ja teistesse seksuaalsel teel edasikantavatesse haigustesse või siis ka soovimatu rasestumine on vaid 15 kuni 38% seksuaalselt aktiivsetest inimestest kinnitanud, et kasutavad kindlalt oma seksuaalsel läbikäimisel igakordselt ka kontraseptiive( Anderson,1990; Baldwin & Baldwin,1988;Buttcher, Manning & Oneal,1991;Campbell, Peplau & DeBro,1992;Fong,Parent & Poppe,1994) ja seega ka tõestatud et alkoholijoove tõstab riske seksuaalsel käitumisel.Samuti on uuritud suhteid alkoholi ja kõrgenenud seksuaalse riskiga käitumise vahel (Leigh & Stall,1993), esimest seksuaalset kogemust ja selle suhet alkoholiga(Leigh & Morrison, 1991). Alkoholijoovet ja kontraseptiivide kasutamist on uurinud Robertson & Plant,1988,mille põhjal tõdeti,et alkohol vähenda kondoomi kasutamist.Eraldi on
Scarborough, Ontario 1994. · Anne 4/ 2000, lk 48 49. · Horisont 1/ 2000, lk 56. · James, Judy. Kehakeel. Kuidas jätta endast positiivset muljet. Tallinn 1998. · Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997. · Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi. Varrak 1994. · Pronnikov, V. J. Ladanov. Jaapanlased. Etnopsühholoogilised vaatlused. Tallinn: Olion 1992. · Quilliam, Susan. Lapse kehakeel. Tallinn 1997. · Shelley, E. Taylor, Letitia Ann Peplau, Sears David O. Social Psychology. 8th edition New Yersey 1994 · Toots, Matti. Pilgu maagia. Anne 1/ 2000, lk 64 65. · Zimbardo, Philip G. Psychologie, hrsg. von Siegfried Hopper u. Barbara Keller. Heidelberg: Springer Verlag 1995, 5. Aufl.
Mehed: ootavad suhtelt liikumist seksuaalsuse poole, kui naine on atraktiivne. Kui füüsiline intiimsus puudub, mehed tajuvad seda kui põhjust suhte lõppemiseks Naised: ootavad suhtelt füüsilist kaitset ja selle puudumisel nad tunnevad õigustust suhte lõpetamiseks. Soolised erinevused eneseavamises Naised avavad end enam (Dolgin, Meyer, Schwartz, 1991; Sherrod, 1989; Taylor, Hinds, 1985). Naised keskenduvad lähisuhtes seotustundele, mehed jagatud tegevustele (Caldwell, Peplau, 1982). Naised avavad end enam sotsiaalsetes teemades, kuid varjavad infot enam instrumentaalsetes teemades (Murstein, Adler, 1995). Suhte alguses avavad mehed end enam naistele kui teistele meestele, ning oluliselt enam, kui seda teevad naised mõlemast soost partneritega (Derlega, 1985). 1) naised avavad end segasuhtes vähem kui omasoosuhtes; 2) naised ja mehed avavad end enam naistele kui meestele; 3) naistepaar avab end enam kui meestepaar. Sõprussuhted ja kultuurierinevused
annaabi.ee 
