Rühivead Haiguse põhjus Vältimine Riskirühmad Ülekaal Istuda heas asendis Olulised vanused rühihäirete Vale jalats Kehahoiak sirge tekkimiseks on 5 - 6 - 8 - 9 - 10 Luustumishäired Mitte liiga raske kott Emotsioonid Kaasasündinud Olemus Võimalikud tagajärged Lordoos ehk nõgusselg Lameselgsus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Nõgusselgseus Küfoos ehk ümarselgsus Kühmselgsus Peahoiak Peamised rühivead on:
0,45 0,4 0,35 0,3 imikud 0,25 lapsed 0,2 täiskasvanud 0,15 vanurid 0,1 0,05 vanurid 0 täiskasvanud lapsed imikud Võimalikud tagajärjed Lameselgsus Nõgusselgsus Kühmselgsus Peahoiak Avastatud rühiviga Kui on tegemist rühihäirega (korrigeerub lamades), annab parandada asendi õige korrigeerimisega, ravikehakultuuri ja võimlemisega. Treenida tuleks igapäevaslt poolt tundi neid piirkohti milles on kujuneud rühiviga. Vältimine Jälgida tuleks oma kehakaalu Parandada oma harjumusi istudes või muud tehes Rõhku peaks panema oma riietele Tuleks vältida erinevaid halbu emotsioone Tervislik toitumine
Kõnnak ja kehahoid Kõndimisviis on teatud määral tingitud kehaehitusest, aga liikumise kiirus, rüht ning sammu pikkus olenevad rohkem inimese meeleolust. Nii saame inimese liikumise järgi tõlgendada tema meeleolusid. Väga ilmekas on näiteks masenduses inimene ta käib vimmas, jalgu järele vedades, käed taskus, pilk maas, ümbrust tähele panemata (Nierenberg 1997: 26). Peahoiak Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi
rahhiit ja sageli pidev vale istumisasend. Skolioosi liigid Skolioos jaguneb päritolu järel (kaasasündinud või omandatud), vormide järel (C-kujuline,S-kujuline ja Z-kujuline), asenduse järel (kaela, rinna, nimme ja ristluu osas) ja nurkade järel (1 määr 1° - 10°, 2 määr 11° - 25°, 3 määr 26° - 50° ja 4 määr > 50°) Tagajärjed Halb istumisasend Vähenenud käeliigutused Viltune peahoiak Valud Alanenud hingamis- ja südamefunktsioon Muutunud kehakuju Psüühilised reaktsioonid Riskirühmad Sageli skolioos areneb inteniivse kasvu perioodil (1-17 aastal) Tüdrukutel on skolioos 3-6 korda rohkem kui poissil. Ravimine Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. On vaja ütlema, et tänapäevani ei ole täpselt ravimis süüstemi, mis täielikult ravis skolioosi ja, mille pärast ei puhkus tüsistus
...................................................................5 Käte kasutus................................................................................................................................ 5 Näo/silmade kasutus................................................................................................................... 6 Naeratus...................................................................................................................................... 7 Peahoiak......................................................................................................................................7 Jalgade kasutus............................................................................................................................7 Ruumivöönd................................................................................................................................7 Kuidas lugeda kehakeelt?......................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus ja ärevus ..................................
Istmikupooltele langeb erinev raskus, kui toetatakse end vaid ühele poolele. Tasakaalu hoidmiseks kasutatakse kaela- ja erinevaid kehalihaseid, mille tõttu on need valusad. Kannatatakse väsimuse ning lihaste valulikkuse all ja soovitakse heita pikali. · Vähenenud käeliigutused Tihti osutub vajalikuks toetada end ühele käsivarrele tasakaalu hoidmiseks. Seega käsivarrest saab ,,toekasi" ja aktiivseteks liigutusteks jaab üle vaid teine kasi. · Viltune peahoiak Tihti kompenseeritakse seljakõverust mõne muu kohaga selgroos, et hoida silmi horisontaalselt. Pea võib vajuda ühele poole, eriti kui ka kaela ja kuklalihastel on jõud vähenenud. Nii võib pea rippuda ühel küljel, kusjuures lihased muutuvad sellel poolel lühemaks. Samamoodi võivad ka kuklalihased lüheneda, kui kumera seljaga istutakse pikemat aega. Pea lükatakse kuklasse, et ettepoole näha. Selle liigutusega muutuvad kuklalihased lühemaks. · Valud
"Valge parv" (1917) ja "Teeleht" (1921). Noore, ent väga isikupärase Ahmatova värsside mõju lugejale võib võrrelda M. Underi sonettide uudsusega Eesti luulepildis mõned aastad hiljem. Ahmatova sai luuletajana kiiresti väga kuulsaks, teda püüti jäljendada, tema värsse teati peast, paljud samastasid end tema loodud kangelannaga. Tahmatult lõi Ahmantova koguni uue moe jäljendati nii tema soengut kui ka riietumisstiili. Ahmatova kuningannalik rüht ja peahoiak, prohvetlikud silmad, ülbed huuled, isikupärane profiil ispireerisid paljusid kunstnikke, O. Mandelstam aga lausus: "Teie kael on justkui loodud giljotiiniks." Oma naiseliku vaistuga aimas Ahmatova ohtu ka revolutsioonis. Teda ei lummanud naiivsed ettekujutused revolutsiooni puhastavast mõjust, kuigi sündmus oli vaieldamatult laiaulatuslik, pakkudes meestele ahvatlevaid võimumänge ja kangelase aupaistet. Ahmatova
.................. 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT............................................................................................................... 6 5.1..SIGNAALID SILMADEGA....................................................................................... 6 6 NAERATUS.........................................................................................7 7 PEAHOIAK.........................................................................................7 8 KÄED................................................................................................8 8.1 KÄTE ASETAMINE SELJATAHA...........................................................8 8.2 KÄESURUMINE................................................................................8 8.3 AVATUD PEOPESAD..........................................................................8 8.5 KUULAMINE...
ülahuulenaeratusele, ainult et siin on alahuul hammaste vahel. See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed. Närvilist naeru kuuldes märkame teravat vastuolu häälekõla ja liigutuste vahel. Inimese hääl kõlab lõbusalt, samal ajal teeb ta käte ja jalgadega närvilisi liigutusi või niheleb pidevalt. Inimene tunneb end ebakindlalt ning tahaks nagu iga hinna eest põgeneda. 7.1 PEAHOIAK Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi
INNAFAAS Kestus: enamasti 1,5-2,5 päeva, täiskasvanud emistel tihti kauem kui nooremistel. Tüüpilised muutused Käitumine. Emised on üha rahutumad, söögiisu kasvab. Emised häälitsevad sageli (pikaksvenitatud ruigamine). Emistel tekib paigalseisurefleks, s.t. nad reageerivad kuldi poolt tekitatud või inimeste poolt järele tehtud ärritussignaalidele järgmisel viisil: (seisavad tardunult saepuki sarnase kehahoiakuga, neil on tüüpiline tähelepanelik peahoiak, rütmiliselt kõikuvad või jäigalt kikkiaetud kõrvad (vastavalt tõule), võimalik on kerge tippimine liikumisel.) Välissuguorganid. Häbe: punetus ja turse vähenevad ning temperatuur alaneb; värvimuutus punakasroosast kuni sinakaslillani; alumine häbemesopp muutub teravamaks, hakkab ülespoole kõverduma. Tupeesiku limaskest: muutub kahvatumaks; rikkalikult esinev innaaegne eritis muutub kõigepealt selgeks, hiljem kleepuvaks ja häguseks. INNAJÄRGNE FAAS
annaabi.ee 
