KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS

Pärnpuu, Ave

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS (0)

Kutsekool - Psühholoogia - Suhtlemisõpetus

5 VÄGA HEA

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
VÄIKEETTEVÕTLUS
Ave Pärnpuu
KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS
Referaat
Pärnu 2012
Sisukord

SISSEJUHATUS

Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam.
Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega – teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel.
Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis . Sama ajavahemiku jooksul jõuab inimene “mõelda” keskmiselt 800 sõna. Kehakeel on selle tohutu sõnadesse panemata jäänud mõtete ja tunnete väljund. Nii nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad:
silmside
kehahoiak
käeliigutused (žestid)
näoilme (miimika)
hääle valitsemine
riietus, soeng , ehted
distantsioonid
Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Kehakeele tõlgendamisel on kerge vigu teha ja mõned neist võivad su täielikult eksiteele viia.
Üks paljudest kehakeele tundmaõppimise kasuteguritest on see, et muututakse teadlikumaks nii enese kui ka teiste käitumise suhtes. See omakorda muudab kokkupuuted teiste inimestega huvitavamaks ja rahuldustpakkuvamaks.
Lisaks on mitmeid kehakeele märke, mida sageli tõlgendatakse valesti, kuid mis tegelikult võivad mõnikord omada täiesti maist ja üldse mitte sügavat psühholoogilist tähendust.

KEHAKEELEST ÜLDISELT

Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine , viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist . Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud.
Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Väga tähtis on liigutuste kooskõla.Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks.
Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis , eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega – kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles.

KEHAKEELE VÕLTSIMINE

Kehakeele teadlikku võltsimist kasutatakse soodsa mulje loomiseks (nt. tipp - poliitikud ja firmajuhid) Miss Ameerika ning miss Universumi iludusvõistlustel saavad neiud ettevalmistuse liikumiseks, millest peab kiirguma soojust ja siirust. Mida suurema meisterlikkkusega neid signaale saadetakse, seda suuremad on võidužansid. Kuid väga kaua ei saa liigutusi matkida, sest keha hakkab üsna pea tahtest sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi.
Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. –ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes.

KÄTE KASUTUS

Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale , siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti , mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle žestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks.
Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud žest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut. Näiteks vestluses võtavad inimesed sageli sellise poosi, kui nad pole kuulduga nõus. Kui inimene hoiab käed risti rinnal, on ta eitaval seisukohal. sisemine pingeseisund sunnib teda sellist asendit võtmast. Samal ajal soodustab selline poos pinge püsimist. Rusikas käte vaheliti asetamine. Kui inimene paneb rinnale risti rusikas käed, näitab see tema vaenulikkust ja pealetungivalmidust. Kui samal ajal nägu õhetab ja hambad on kokku surutud, peame olema valmis kas sõnaliseks või füüsiliseks kallaletungiks. Käed risti, kämblad õlavarrel. Sellises asendis klammerduvad käed kindlalt õlavarre külge, et käsi ei saaks lahti rebida ega rind ei satuks löögi alla. Poos väljendab ebameeldivate aistingute allasurumist ning teda kohtab arsti ooteruumis või lennukis.
Osaline tõke. Asetamaks käsi risti rinnale, taipavad juuresolijad, et teil on hirm –seda vältimaks, piirdutakse osalise tõkkega –kõverdunud käsi haarab rippuvast käest kinni ja tekib osaline tõke.

NÄO,SILMADE KASUTUS

Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed.
Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud.
Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära – omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet.
Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima – see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust. Psühholoogide sõnul otsivad naised meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele otsa (Anne 1/ 2000, lk 64 –65).
Meeste ja naiste pilgukasutusele on järgmine seletus – meeste jaoks on tähtsal kohal loogiline mõtlemine ning seetõttu on tähtsaim sõnadega väljendatav mõte. Naised aga oskavad hinnata intuitsiooni tähtsust ning peavad tähtsaks seda, mis on pilgu taga. Naine olevat telepaatilisele informatsioonile üldse mehest vastuvõtlikum, seepärast on pilgul tema psüühikas ja käitumises palju suurem tähtsus (Anne 1/ 2000, lk 64 –65).
Mehed võtavad pilku tihti kui ähvardust, naistele on see tähelepanu- ja kontaktisoovi märk. Teadlaste sõnul tingib naise iha silmsideme järgi loodus: see on seotud vajadusega soo jätkamiseks partner ligi meelitada. Kõrgendatud huvi puhul partneri vastu laienevad pupillid tunduvalt, millega suureneb ka pilgu maagiline mõju väljavalitule – nimelt laieneb pupilli suurenemisel telepaatiline kanal ning tänu sellele võivad salajased soovid hakata mõjutama partnerit. Kui inimene on erutusseisundis, suurenevad tema silmad kuni neli korda. Tigedus- ja süngusemeeleolu sunnib aga silmateri kokku tõmbuma.
Miks lähevad ehmudes silmad pärani – sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul –sellega kaitseb ta oma aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust. (Anne 1/ 2000, lk 64 –65).
Kuna erinevate rahvuste kehakeel teistest mõnevõrra erineb, siis sõltub ka inimese pilgu kestvus tema rahvusest. Nii vaatavad jaapanlased vestluse ajal pigem kaela peale kui näkku. Lõuna –Euroopa elanikud vaatavad üksteisele otsa aga lühidalt ja sagedasti.
Kuid rolli ei mängi mitte ainult pilgu kestvus või sagedus, vaid ka näo –või kehaosa , kuhu vaade on suunatud. Sellest johtuvalt eristatakse asjalikku pilku, sotsiaalset pilku ja intiimset pilku.
Asjalik pilk. Läbirääkimisel suuname pilgu kujutatavale kolmnurgale vestluskaslase laubal . Eeldusel, et teie pilk ei lasku teise inimese silmadest allapoole, võite edukalt läbirääkimisi pidada
Sotsiaalne pilk Lastes oma pilgul partneri silmade tasapinnast allapoole libiseda, loote sotsiaalse suhtlemise õhkkonna. Sotsiaalse vestluse ajal vaatavad silmad samuti süm boolset kolmnurka, mille tipud asuvad partneri silmades ja suul
Intiimne pilk puudutab silmade tasapinda ja laskub lõuast allapoole teistele kehaosadele. Kui suheldakse lähikaugusel, langeb pilk kuni rinnani, kaugema vahemaa tagant suheldes ulatub aga vööni Silmanurgast heidetud pilk väljendab vaenulikkust või huvi Suletud silmalaud. Inimesed, kes vestluse ajal langetavad silmalaud, mõjuvad oma vestluspartnerile häirivalt. Nad justnagu tahaks teda oma vaateväljast hävitada. Kui tavaliselt pilgutab inimene 6-8 korda minutis, siis nüüd suleb ta silmad sekundiks või kauemaks, justangu pühkimaks teid oma vaateväljast.
Pikk pilk. Inimene, tahtes rõhutada oma üleolekut, langetab laud ning heidab pea kuklasse . Järgneb pikk pilk, mida tuntakse ka ülalt alla vaatamisena. Kuid te peate arvestame, et olete ise kutsunud esile tõrjuva hoiaku.

NAERATUS

Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks . Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale . Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad. Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel – ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub igasugune soojus . Sissetõmmatud huultega naeratus sarnaneb muus osas ülahuulenaeratusele, ainult et siin on alahuul hammaste vahel. See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed.
Närvilist naeru kuuldes märkame teravat vastuolu häälekõla ja liigutuste vahel. Inimese hääl kõlab lõbusalt, samal ajal teeb ta käte ja jalgadega närvilisi liigutusi või niheleb pidevalt. Inimene tunneb end ebakindlalt ning tahaks nagu iga hinna eest põgeneda.

PEAHOIAK

Pea – ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas , või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus , siis reedab meid meie kehakeel – ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks.
Peal on kolm põhiasendit: otseasend, kõrvale kallutatud pea ja ette kallutatud pea. Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult . Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda žesti osatakse tõlgendada juba Ch. Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist . Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused.
Käte asetamine kuklale. Poos on iseloomulik inimestele, kes peavad end teistest paremaks.
Käed puusadel. Seis, käed puusadel, on inimese sõjaka suhtumise väljenduseks. Seda poosi on nimetatud ka läbilöögiasendiks. Eriti iseloomulik on see sihikindlale inimesele, kes võtab sellise poosi, kui on valmis oma eesmärki saavutama . Sellise poosi võtavad mehed naise juuresolekul, kelle puhul neil on seksuaalseid kavatsusi. Teiste meeste jaoks on see loomariigist pärit väljakutse, et nood ei tungiks tema territooriumile. Niisiis, et õigesti teha järeldusi selle põhjal, miks inimene pani käed puusa , on vaja silmas pidada konkreetset olukorda ning arvestada eelnevaid liigutusi.

JALGADE KASUTUS

Eelpool nägime, et käte ristamisel moodustub kaitsetõke. Kuid ka ristatud jalad väljendavad inimese eitavat suhtumist või ka kaitsevajadust. Arvatakse, et käte rinnale vaheliti asetamine oli algselt seotud südame ja rindkere kaitsmisega, jalgade ristamine aga on katse kaitsta suguelundeid. Nii istub seksuaalses kaitseasendis naine kogu aeg tugevasti ristatud jalgadega.
Ristatud jalgade tavaasend, kus üks jalg on korralikult teise põlvele pandud - tavaliselt parem vasakule -, näitab erutust, kammitsetust, vaoshoitust. Samal ajal ei tohi seda asendit tõlgendada eraldiseisvalt, vaid ainult eitavate liigutuste kogumis. Sest nii istutakse ka nt. loengusaalis või ebamugaval toolil. Kui aga inimene on lisaks sellele ka käed ristanud, siis on ta end vestlusest välja lülitanud. Kiire reaktsiooniga inimene, keda on vaidluses raske ümber veenda, istub sageli, jalg põlvel, hoides kätega säärest. See on tahtejõulise ning jonnaka inimese tundemärk. Temaga on raske ühist keelt leida ning ta vajab erinevat lähenemisviisi.
Teineteise vastu surutud pahkluud. Kui inimene on kaitseseisundis, siis surub ta pahkluud vastamisi. Meestel on selles asendis ka käed põlvedel või tooli käetugedel; naistel on põlved koos, jalad osutavad ühte suunda, käed asetsevad põlvedel teineteise kõrval või on üks käsi teise peal. Pahkluude kokkusurumisel on umbes sama tähendus kui huulde hammustamisel. Sellise liigutuse abil talitseb inimene oma eitavat suhtumist, negatiivseid tundeid hirmu või erutust. Või läbirääkimine, kus osalised istuvad, luupeksed ristis. Sellises asendis läbirääkija pole nõus järele andma teise poole nõudmistele. Pöia toetamine põlveõndlasse - sellist poosi kasutavad ainult naised oma kaitseseisundi tugevdamiseks.
Käte asetamine selja taha. On täheldatud, et Inglismaa kuningliku perekonna liikmetel on kombeks olnud käia, käed selja taga ( prints Andrew, prints William). On kindlaks tehtud, et selline asend on iseloomulik ka teiste maade dünastia esindajatele. Käte asetamisel selja taha on mitmeid variante - selja taga teineteist hoidvad käelabad või teise käe randmest surumine . Teise käe randmest surumine annab tunnistust sellest, et inimene on tujust ära ja püüab end rahustada. Sel juhul haarab üks käsi teisest nii kõvasti kinni, otsekui takistamaks seda löögiks tõusmast. Käsi nihkub seda kõrgemale, mida vihasemaks inimene läheb.
Pöialde esiletõstmine räägib inimese võimekusest, üleolekust ning kohati isegi sõjakusest. Rangel ülemusel kipuvad pöidlad tihti kuuetaskutest välja. See asend ongi kõige enam omane ameti- ja esindusrõivais inimestele. Ent seda žesti kasutab ka naisega kurameeriv mees ning siis on sellel jaatav tähendus. Huvitav poos on harali pöialdega käe ristamine rinnal. Niisugune poos räägib eitavast suhtumisest või kaitseasendist (ristatud käed), aga ka lisaks üleolekutundest (pöialde esiletõstmine).
Isiku valmisolekuväljendus. Valmisolekut väljendavad liigutused, mis annavad märku soovist vestlus või kohtumine lõpetada. Sel puhul keha kallutatakse ette, kusjuures mõlemad käed asuvad põlvedel või toetuvad toolipõhjale. Kui jutuajamise käigus vestluspartner võtab sellise asendi, ei taha ta enam teiega rääkida. Sel juhul on arukas teha ise ettepanek vestlus lõpetada.
Olematute ebemete noppimine. Kui inimene pole teiega või teie arvamusega nõus, ent ei söanda oma arvamust avaldada, teeb ta nn tõrjumiszestideks nimetatavaid liigutusi nagu nt olematute ebemete noppimine rõivastelt. Tavaliselt istub ebemenoppija teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpib oma riideid . See on seda kõige tuntum nõustamatuse liigutus.

RUUMIVÖÖND

Eristatakse nelja ruumivööndit:
1) intiimne vöönd (15 –46) on inimesele endale kõige tähtsam. Seda kaitseb ta nagu oma isiklikku territooriumi.Sellesse vööndisse “lubab” inimene ainult temaga emotsionnalses suhtes olevaid inimesi – armsamat ja pereliikmeid. Intiimsesse vööndisse ei saa võõras siseneda, ilma et toimuks vastuhakk. On täheldatud, et kui intiimvööndisse tungib keegi võõras, vallandab see terve rea füsioloogilisi muutusi – adrenaliinitase tõuseb, süda hakkab kiiremini lööma ning inimene on võimeline sissetungijale kallale kargama. Selles vööndis on veel 15 cm raadiusega alavöönd, kuhu võib tungida ainult kehalises kokkupuutes. Seda nimetatakse üliintiimseks vööndiks.
2) isiklik vöönd (46 –120cm) Sellist vahemaad hoitakse piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel või sõpradega koosviibimistel.
3) sotsiaalne vöönd (1,2 m kuni 2,6m) Kõrvaliste inimestega suheldes vahemaa suureneb - nii kaugelt suheldakse näiteks postiljoniga, uue töökaaslasega.
4) ühiskondlik vöönd (üle 3,6m) Et mitte tunda ebamugavust suurema inimrühmaga suheldes, peame hoiduma vähemalt nii kaugele.
Ruumivööndite praktiline kasutamine. Kui ülemus tahab alluvat panna kohmetust tundma, siis ta kummardub üle alluva (nt tooli või laua kohal) Nõjatudes partneri toolileenile või ka mõnele muule esemele, mis talle ei kuulu, näitab inimene sisemist domineerimissoovi.
Linlaste ja maainimeste ruumivööndite erinevus. Isikliku ruumi suurus sõltub inimese asustustihedusest selles paigas, kus ta on üles kasvanud. Hõredalt asustatud maakohast pärit isik vajab avaramat isiklikku ruumi kui see, kes on suurlinnas üles kasvanud. Räägitakse ka sellest, et provintsilinnast pärit inimese isiklik vöönd võib küündida kuni 1,2 m kaugusele, ja seetõttu tervitavad väikelinnade elanikud üksteist hoopis kaugemalt. On koguni täheldatud, et hõredalt asustatud kohtadest pärit inimestel on oma isikliku vööndi suhtes suured nõudmised – see võib ulatuda kuni 9 meetrini.
Autod ja nende mõju territooriumitundele. Psühholoogide andmetel reageerivad rooli taga asuvad inimesed hoopis omalaadselt nende territooriumisse puutuvaile teguritele. Selline käitumisviis erineb tunduvalt nende tavalisest sotsiaalkäitumisest. Nimelt tundub auto avaldavat juhi isikliku vööndi mõõtmetele maagilist mõju. Tema territooriumi mõõtmed võivad puhuti kuni kümme meetrit suureneda, sest inimesele tundub, et temale kuulub ka 3,7 – 4,6 meetrit auto ees ja taga. Kui niisiis teine auto temast mööda sõidab, tekivad autojuhi organismis füsioloogilised muutused ja ta vihastub nii, et tekib tahtmine mööduvale autole otsa kihutada.
Teiste inimeste hea või halb suhtumine teisse johtub sellest, kuivõrd te austate nende ruumivönöndit. Uuringud näitavad, et pealtnäha lahedaid inimesi, kes teistele õlale patsutavad ja vestluse ajal pidevalt partnerit puudutavad, peetakse sisimas ebameeldivaks.

KOKKUVÕTE

Kehakeel on mittesõnaline suhtlemisviis, mida me kõik iga päev kasutame. Kui õpid seda tõlgendama ja ise õigesti kasutama, on sul sellest palju kasu nii töös kui ka suhetes kolleegidega.
Oskusest tõlgendada läbirääkimiste, müügitehingute sõlmimise, töövestluste ja personaliga suhtlemise käigus tehtavaid vaevumärgatavaid või koguni varjatud liigutusi võib sõltuda see, kas saavutame edu või kukume läbi.

KASUTATUD ALLIKATE LOETELU

Anne 1/ 2000, lk 64 –65
Susan Quilliam. "Lapse kehakeel. Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk.Tallinn, Varrak 1997.
http://e-ope.khk.ee/ek/kommunikatsioonII/suhtlemine.html

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 21 allalaadimist

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #1

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #2

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #3

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #4

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #5

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #6

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #7

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #8

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #9

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #10

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #11

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #12

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE-KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ave Pärnpuu Õppematerjali autor

liigutus kehakeel vestlus asend vöönd rinna poos KEHAKEELE TÕLGENDAMINE KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS

Kasutatud allikad

https://e-ope.khk.ee/ek/kommunikatsioonII/suhtlemine.html

Sarnased õppematerjalid

doc

Kehakeel

Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22)

Terviseõpetus

docx

Kehakeel

TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT.............................

Psühholoogia

doc

Inimese kehakeel

TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak .....................................................................

Psühholoogia

doc

Kehakeel

Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt..........................................................................................

Psühholoogia

doc

Kehakeele referaat

KEHAKEEL Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................ 3 2. Kehakeele alused................................................................................................... 4 2.1 Geneetilised alused........................................................................................... 4 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused................................................................ 4 2.3 Kultuurilised alused........................................................................................... 4 2.4 Psühholoogilised alused..........

Suhtlemisõpetus

rtf

Kehakeel

Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid KEHAKEEL Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud,

Psühholoogia

rtf

KEHAKEEL uurimistöö

Uurimistöö PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised..............................................................................................................5 1.1.2 Ümbrusest tingitud...............................................................................

Teadus tööde alused (tta)

doc

Kehakeel

....................... 10 Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest................................................................................... 10 Kasutatud materjalid......................................................................................................................... 13 Sissejuhatus Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused moodustavad "lauseid", mis räägivad usaldusväärselt teise inimese meeleolust ja suhtumisest.

Suhtlemisõpetus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk