käia. Õnneks on olemas võimalus erinevate programmide läbi neid seal aidata ning viia läbi erinevaid koolitusi ning õppeprogramme. Parema elukeskkonna tagamiseks peaksime väärtustama seda, kuidas inimesed arengumaade vaestemas piirkondades elavad. Kui palju on nemad seal kaugel tööd rabanud selleks, et oma 10-lapseline pere ära toita ning ise ka ellu jääda. Selleks peaksime alati mõtlema sellele kui midagi kergekäeliselt ära raiskame. Probleemide puudutamine inimesi on suhteline ning see mis meid siin Eestis puudutab otseselt, puudutab Hiinat kaudselt.
Rikkevoolukaitsest 1. Elektriseadme või paigaldise pinge all oleva osa kogemata puudutamine (näiteks kui mõne elektritarviti ümbris või kaitsekate on kahjustatud) 2. Isolatsioonikahjustuse või lahtitulnud faasi- juhi tõttu pinge alla sattunud 0-klassi elektri- tarviti kere puudutamine. Sama oht tekib I klassi tarviti kere puudutamisel, kui kaitsejuhti ei ole või kui see on mingil põhjusel lahtine. 3. II klassi elektritarviti (näiteks elektritrelli) kere puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse
Zestil on kaks teisendit kiil on suunatud üles või alla. Esimest kasutatakse tavaliselt oma arvamuse või idee esitamisel. Teine asend on kasutusel siis, kui inimene ei räägi, vaid kuulab. G. Nierenbergi ja H. Calero andmetel kasutavad allapoole tervaikuga kiilu sagedamini naised. Üldiselt peetakse kiilikujulist asendit jaatavaks asendiks. Seda kasutatakse väga sageli alluvate juursolekul (Pease 1994: 45). Näo puudutamine Pettus, vale, kahtlus Näo puudutamine. Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist.
inimkeha läbivast elektrilöögi tugevusest 2 .inimkeha elektritakistusest 3. elektrivoolu kulgemise tee läbi inimkeha. Elektri takistus sõltuvalt voolu kulgemise teest on 1.käsi-käsi 1300 ohmi 2.käest jalga 1300 ohmi 3.ühest käest mõlemasse jalga 950 ohmi 4.mõlemast käest mõlemasse jalga 650 ohmi Elektri vigastuste põhjuseks on1. pingestatud elektriahela isoleerimata osade-paljasjuhtmete, elektrimasinate, lülitite, lambi pesade, kaitsmete ja teiste aparaatide kontaktide puudutamine. 2.normaalselt pingestamata kuid isolatsiooni vigastuste tõttu pinge alla sattunud osade (elektrimootori korpuse) puudutamine. 3.elektri seadiste osadeks mitteolevate juhuslikult pinge alla sattunud osade (nt. Märja seina või hoone metall konstruktsiooni puudutamine). 4.viibinud katkenud elektrijuhte ja maa kokkupuute läheduses. Elektrivigastuste vältimine 1. ohtlike pingestatud osi ei tohi olla võimalik puudutada 2
..............................................................................................3 Kehakeel ........................................................................................................................4 Isiklik ala ...............................................................................................................4 Peopesad ................................................................................................................4 Näo puudutamine...................................................................................................5 Signaalid silmadega ..............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8
Žestid – Jagunevad kolmeks : a) Embleemid – Kultuuri spetsiifilised märgid, mille puhul kõnet pole vaja. b) Illustraatorid – Kõik võimalikud keha liigutused ning häälitsused, mis saadavad kõnet. c) Adapterid – Abivahendid, mida inimesed kasutavad oma ärevuse maandamiseks. Objekt – Kõik võimalikud objektid, mis maandavad ärevust. Enese – Iseenese puudutamine. Isikuruum – Kujuneb välja 10-12 eluaastaks. a) Intiimtsoon – Kuskil 50cm kehast, kuhu lubatakse lähisuhetes olevad inimesed. Tajume kõikide meeltega. b) Isiklik tsoon – 1,2-1,3m kehast, see on suhtlemine sõprade, tuttavate ja rollitäitjatega. c) Sotsiaalne tsoon – 3,7m , soovitav käitumine rollitäitjatega. Esinemine väiksemate gruppide ees.
4.voolu kõrgemad harmoonilised 5.alalisvoolu tagasiside 6.kõrgsagedusväljad 7.rikkevoolud 8.puudulik maandamine 24.11.2015 Elektrivigastuste vältimine Elektrivigastuste põhjusteks on : 1.Pingestatud elektriajaga isoleerimata osa –paljasjuhtmete ,elektrimasinate ,lülitite,lambipesade,kaitsmete ja teiste aparaatide ning seadmete ja kontaktide puudutamine. 2.Normaalselt pingestamata kui isolatsiooni vigastuste tõttu pinge alla sattunud elektriseadmete osade nt elektrimootori korpuse puudutamine. 3.Elektriseadmete osadeks mitte olevate ,juhuslikult pinge alla sattunud elektrit juhtivate osade nt märja seina või hoone metallkonstruktsiooni puudutamine. 4.Viibimine katkenud elektrijuhtme ja maaga kokkupuute läheduses. Elektrilöögi vastase kaitse põhireegel: Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada , puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all. Inimene võib saada elektrilöögi : 1.Otsepuutel 2.Kaudpuutel Elektrilöögi kaitse otsepuute eest:
Toidud on alati laua keskel. Peale supi tuleks kõik söögid süüa pulkadega. Söögi tempo sama teistega. Mitte suitsetada söögi lauas. Alati tee, vein võis siis mingi muu piiritus jook. Külaline ei vala kunagi ise. Kaussi v taldrikut ei tohi lõuks tühjaks jätta. Tervitamine Mehed vaikselt suruvad kätt ja vahel ka kummardavad pead. Naised tervitavad kättpidi, väike kallistus või siis ka kummardavad pead. Mehed naist tervitavad kättpididi. Isiklik ruum ja puudutamine Mugav on tuttavatega seistes hoida pikkune vahemaa. Võõrastega on see vahemaa suurem. Suhtlemisel on väga vähe puudutamist, kui just ei ole pereliige, lähedane sõber või armastatu. On tavaline, kui naised käest kinni hoiavad, kui jalutavad. Kingitused Tavaliselt ei vahetata kingitusi esimesel kohtingul. Mitte kinkida nuge, kääre, kelli, kirja avajaid. Kingitused peaksid olema ilusti pakitud. Kinke ei tohi kohe avada. Kink üle anda kahekäega.
noorusest veetma mungana. Budistlikus Tais pole jõulud pühad. On tavalised tööpäevad, isegi välismaa noori õpetavad ülikoolid panevad eksamid 25. detsembrile. Ka looduse ja kliima poolest ei saaks arugi, et jõulud Eesti mõistes on ukse ees. Minu kui eestlase jaoks peaks jõule veetma ühise laua ääres aega veetes, praadi süües ja kingitusi vahetades. Kindlasti peaks kinke välja teenima mingi laulu, luuletuse või paiga. Tai kultuuris on pea kõige püham kehaosa ja selle puudutamine on keelatud. Inimene, kes seda ei tea, võib pahaaimamata jõulud taimaalase jaoks ära rikkuda. Olles koos taimaalasega peab kindlasti olema kursis, et Taimaal austatakse oma kuninglikku perekonda väga. Avalikult neid kritiseerida ei tohi ning kuningliku pildi või mõne muu eseme rüvetamine on riiklik kuritegu. Igasugused süütud naljad võivad viia arusaamatuste ja tülideni. Taimaal on komme, et enne ruumi sisenemist võetakse jalanõud jalast ära. Paljud
pingevabandust ja vastumeelsust. *kehahoiak- kõneleb isiksusest , emotsioonidest ja suhtumisest, viitab inimese meeleolule. Eriti reedab kehahoiak närvilisust. *zestid-näitavad emotsioone , olukorra ja tunnete tähtsust . *Näoilme-kõneleb iskiksusest , tunnetest, meeleoludest ja reaktsioonidest.eriti väljendusrikas on suu . *Puudutused -väljendavad kontrollivajadust, toetust, millegi rõhutamist ja tundeid . Kahte sorti puudutusi on olemas : 1. iseenda puudutamine viitab ärevusele ja närvilisusele . 2. teiste inimeste puudutamine viitab kaastundele ja toetusele .*kehalised funktsioonid -annavad teavet meeleolu, tegususe ja stressitaseme kohta. Siia alla kuuluvad hingamisrütm , nahajume , higistamine jne. *varjatud helisõnumid - siia kuuluvad kõnelemise rütm, kiirus ,rõhk ja toon , hääle kõrgus või madalus. *teadlikud ja ebateadlikud tegevused ja liigutused - väljendavad ootust , tüdimust, keskendumist ,
õpetama just vanniskäikude ja mähkmete vahetamise ajal. 710 elukuu Kehaosade nimetamine nende õigete nimedega juba varasest lapseeast peale aitab lapsel end oma kehas hästi tunda, see omakorda aga etendab olulist rolli seksuaalses arengus. Lapsed uurivad oma suguelundeid mähkmete vahetamise ajal (7. kuni 10. elukuu). See ei ole eneserahuldamine täiskasvanute mõistes. Pigem õpivad lapsed niimoodi, et teatud kehaosade puudutamine pakub naudingut. Lapse seksuaalsus Esimese 18 elukuu jooksul hakkavad lapsed õppima meeste ja naiste vahel vahet tegema. Samuti hakkavad nad ennast pidama kas poisiks või tüdrukuks. Enne kaheaastaseks saamist mõistab enamus lapsi, et inimesed nende ümber on kas nais või meessoost. Enne kui laps on saanud kolmeaastaseks, on ta hakanud mõistma, et ta on eraldiseisev isik. See on kõige varasem märk sellest, et lapsel hakkab tekkima
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Perso...
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball = 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse v...
Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest... Silmside Kehakeel Hääl Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte
Intiimne Silmanurgast Pilgu vältimine · Kehahoiak Sirge selg Ettepoole kummargile Tahapoole nõjatumine Kühmus olek Pinges ja jäik Vaba olek · Zestid Embleemid Ilustraatorid Regulaatorid Enesepuudutud Objekti puudutamine Füüsiline kontakt Tervitamine kas te ütleksite veel kord? orienteeruvad küsimused - SUHTLEMISOSKUSED - Tõlgendamisoskus - Sooritusoskus SUHTLEMINE KOOSNEB: 1. Kuulamisoskusest liigid: · Arusaav kuulamine · Hindav kuulamine · Empaatiline kuulamine
Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus ja ärevus .............................................................lk 9 Kehakeele leke .......................................................
.................................................... 5 2.Ümbrusest tingitud kehakeele alused........................................................................................... 6 3. Kultuurilised alused.................................................................................................................... 6 4. Psühholoogilised alused.............................................................................................................. 6 3. NÄO PUUDUTAMINE.................................................................................... 6 4. KAITSESEISUND.......................................................................................... 7 5. KAHTLUSTAMINE JA SALATSEMINE............................................................... 8 6. ISIKLIK ALA.........................................................................
Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga). Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten.
Tere austatud õpetaja ja klassikaaslased! Mõeldes ja endamisi arutades otsustasin Teile rääkida pimedatest ja juhtkoerakasutajatest. Nimelt kuidas neid nähes käituda ja mida kindlasti mitte teha. Valisin just nimelt selle teema, sest olen igapäevaselt ja väga tihedalt seotud juhtkoerakasutajatega ning olles teemaga niivõrd hästi kursis, oskan välja tuua põhiprobleeme ning nende lahendusi. Loodan, et kuulate minu järgnevat juttu tähelepanelikult, vältimaks juhtkoerakasutaja ja juhtkoeraga valesti käitumist. Esimene asi, mida juhtkoerakasutajat nähes teha ei tohi, on koera kutsumine erinevate häälitsuste ja vilistamistega. Kõige sagedamini on taolisteks ''kutsujateks'' vanaprouad ja väiksed lapsed, kes koera nähes kohe pöördesse lähevad. Igasugune taoline tegevus mõjub juhtkoerale häirivalt ning see võib ta panna unustama, et teeb oma tööd. Seesugune olukord eksitab omakorda ka pimedat. Teine, ja ühtlasi ka sama oluline kui esimene pun...
1 rida 1.Pingelähedased tööd, üldnõuded Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) on töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. Pingelähedasi töid tuleks üldjuhul vältida ja teha neid ainult siis kui pinge väljalülitamine põhjustab suuri ebamugavusi. Tööd teostada ainult siis kui on välistatud pingestatud osade puudutamine. Töökoha piirid peavad olema täpselt määratletud ja tuleb ohutusnõudeid tarvitusele võtta. 2.Ehitus ja muud mitte elektritööd Mitte elerktritööd nagu näiteks ehitus, värvitööd, veatööd, tellingutel töötamine jne. Kui anda töö üle mitteelektritööd valdavatele inimestele näiteks ehitajatele, siis tuleks ennem kindlasks teha, et pingestatud osad oleksid kas siis pingetuks tehtud või isoleerkatete, kaitsekatete või muude ümbristega abil on ohutult töökohast eraldatud.
õhk, tuli ja vesi. Kõik need osad kuuluvad elu juurde ja on osa meist endist. Kandes pentagrammiga kaelakeed või mingit muud ehet on nagu ütlemine, et sa tunned enda ühenduvust elementidega ja austad maad. Number viis Number viite on alati peetud kui müstilist ja maagilist numbrit, kuid "inimlikku". Meil on viis sõrme/varvast igal jäsemel. Me tihti viitame et inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis sümboliseerib viite jeesuse haava ristil. Moslemite religioonis on viis usu sammast ja viis päevast palvetamisaega. Keskajal oli rüütlil viis voorust - suuremeelsus, viisakus, kasinus, rüütellikkus ja vagadus nagu sümboliseerib Sir Gaiwani pentagrammi seade.
kindlalt järeldada, et küüntenärija kahtleb enadas ja/või tingib nõrgalt positsioonilt. *Kui inimene on hea tujus, on tema pea tavaliselt kõrgemal ning nina üles suunatud *Peod üleval ehk palun asend viitab tavaliselt isiku soovile, et teda usutaks või olla tunnustatud SILMAD: *Silmade katmine kätega on tõhus viis öelda: "Mulle ei meeldi see mida ma just kuulsin,nägin või teada sain" *Põgus silmade puudutamine vestluse ajal võib vihjata negatiivsele suhtumisele kõnealusesse teemasse. *Viivitus silmade avamisel mingit informatsiooni kuuldes on märk negatiivsest emotsioonist või rahulolematusest. *Tihedalt kokkusurutud silmalaud näitavad, et inimene püüab mingeid negatiivseid uudiseid või sündmusi täielikult tõrjuda. *Me pööritame silmi ning ei taha vaadata otsa inimesele kelle juttu me ei usu HUULED: *Huulte kadumine tähendab stressi või muret
Pöidla hõõrumine teiste sõrmede vastu tähendab tavaliselt raha ootust. Ristatud sõrmed väljendavad aga pettust või nördimust, vastupidiseks sellele tähendavad aga harali pöidlad jaatavat märguannet. Juhul, kui pöidlad paistavad välja tagumistest püksitaskutest, siis püüame varjata oma tegelikku seisundit. Rinnal ristatud harali pöialdega käed tähendavad eitavat suhtumist või kaitseasendit, samuti üleolevat suhtumist. Näo puudutamine Pettusest märkuandvate zestide äratundmine aitab meil aimata, et inimene valetab. Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Seega tuleb seda zesti jälgida teiste liigutustega ühenduses. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada
tähendusega (vahemaa, suurus, kuju, rõhud, rütmid); - regulaatorid liigutused partneriga, millega jagatakse osi (peatu, jätka, tule) - adapterid liigutused, mis aitavad meil kohaneda pingesituatsioonides, võivad olla suunatud esemetele, endale, partneritele (pastaka klõbistamine, seeliku kruttimine, trummeldamine, lehitsemine). Pinge mingisse tegevusse suunamine. Enesele suunatud adapterid juuste kruttimine, kratsimine, nina puudutamine. Teistele suunatud adapterid korjavad teistelt karvu, sodi. Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges. *Kehaasendid mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud jalgadega istumine, põlvitamine, jalad küljel istumine, rätsepiste, niiluse puhkeseis (üks jalg vastu seina; jalg teise jala peal, vastu põlve) - Avatus-suletus: jäsemete ja rindkere kaitstuse kaudu (lootepoos suletud)
b) peopesa on pööratud alla-ülemuslik käeasend c) nimetissõrm on ette suunatud-sõjakas käeasend 2. Käte ja käelabade liigutused a) kiire peopesade hõõrumine viitab , et inimene loodab antud olukorras häid tulemusi saavutada b) pöidla hõõrumine nimetissõrme või mõne muu näpu vastu tähendab raha või rahasaamise ootust c) selja taga teineteisest hoidvad käelabad väljendavad kindlust ja üleolekut 3. Näo puudutamine a) inimene on hindavas asendis, kui ta põsk toetub rusikale, nimetissõrm aga asub meelekohal b) kui kuulaja toetab käe põsele, näitab ta igavust c) sõrmede suhu panemine viitab masendusele, sellises olukorras tuleb partnerit tingimata uskuda ja toetada 4. Käed kui tõkked a) kui inimene närveerib või võtab sisse kriitilise või kaitsepoosi, siis paneb ta käed vaheliti rinnale
8)oleme kaisus 9)valmis seksiks Pornograafia: probleemid - seksuaalne ahistamine, vaimne meelemuutus(probleemid), vägistamine,raha,suguhaigused,inimkaubandus,müügiks,ebaloomulikult suured suguorganid,naised allasurutud,tekitab vastuolulisi tundeid, kujutelu on sageli ebaloomulik ja päriselus talumatu. miks - eneserahuldamine,kaaslase puudumine,võrdluseks,uudishimu,õpe. Vägivald: vaimne, füüsiline, seksuaalne seksuaalne - vägistamine(vägistamiskatse k.a ), ahistamine, tahtevastane puudutamine,seksi pealesurumine, laste seksuaalne väärkohtlemine. Identiteedi areng : Bioloogiline sugu- kindlad kehalised sootunnused Sooline identiteet - enda tunnetamine mehe v naisena Seksuaalne orientatsioon - hingeline ja kehaline külgetõmme oma soo,vastassoo v mõlema soos esindajate vastu. Homoseksuaalsus - mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast homo (sarnane)ladina sõnast homo(mees,inimene)ja ladinak.sõnast sexus(sugu)
Haistmismeele abil saab hinnata sissehingatava õhu kvaliteeti Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel - ninasõõrmete ja suuõõne kaudu - segunevad maitsmis- ja haistmisaisting Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali Kompimisaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele Kõige rohkem on puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi
ka organismist tulevad ärritusi ning milles toimub nende analüs ja süntees. Koosneb kolmest osast: retseptorid (võtavad ärritusi vastu ja muudavad närviimpulssideks), närvikuid (toimetavad näriviimpulsse edasi), peaaju piirkonnad (närviimpulssidena saabunud info töötlemine) 3. Aistingu liigid, omadused (põhidimensioonid) ja seaduspärasused Nagemine, Kuulmine, Maitsmine,Haistmine, Kompimine e puudutamine. (temperatuuri-, tasakkalu-, valu- jt) 4 põhidimensiooni: (a) Intensiivsusdimensioon- et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tegevusega (b) kvaliteedidimensioon- kahe samalaadse ärritaja vahelist väiksemat erinevust, mida inimene märkab (c) ajadimensioon- aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti (d) ruumidimensioon- teatud liiki aistingute abil saab leida ärritaja asukohta. Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4
Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga). Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis
eelviimane vastasvõistkonna mängija. Kui suluseisu reeglit rikutakse, määrab kohtunik vabalöögi, mis sooritatakse kohalt, kus rikuti reeglit. 12. Vead ja sündsusetu käitumine Karistuslöök kui mängija on löönud, tõuganud, üritanud jalga taha panna või vastasele peale hüpanud. Rikkumise alla käib ka sülitamine vastase suunas, vastase kinni hoidmine või palli tahtlikult käega puudutamine. Vabalöök vabalöögi õiguse saab vastasvõistkond siis, kui mängija sooritab kohtuniku arvates järgmisi rikkumisi: mängib ohtlikult, tõkestab vastasmängija liikumist, takistab väravavahil palli käest löömast. Distsiplinaarkaristused 1) Kollane kaart ehk hoiatud 2) Punane kaart ehk mängust eemaldamine (Kohtuniku otsusel) 13. Karistus- ja vabalöök Enne löögi sooritamist peab pall seisma. Värav läheb arvesse, kui karistuslöök lüüakse
inimene kaaluma 500 kg. Autor seletab:''Sellise tõsiasja tagajärjed on tähelepanuväärsed, sest see tähendab, et terve hulk kudesid on sünaptilises konkurentsis liiga nõrgalt esindatud.'' (Hoffmeyer 2014:401-402) 4 Keha signaal Jesper Hoffmeyer kirjutab Maxine Sheets-Johnstone'i väidest, nimelt arusaam, et liikumine ja puudutus on keele moodustamise aluseks ning pole võimalik rääkida ühtegi keelt, ilma et keha oleks selleks ette valmistatud. Seega, puudutamine ja liikumine on ühe mündi kaks poolt (Sheets-Johnstone 1990:135, viidatud Hoffmeyer 2014:432). Hoffmeyer tsiteerib Sheets-Jonstone'i:''kuna kõige lihtsamini formuleeritavad, pidevalt kasutatavad ja hõlpsasti mõistetavad signaalid on need, mis sarnanevad kehaliste käitumiste ja kogemustega, mis on kõigil mingi liigi isenditel ühised.''(Sheets-Johnstone 1999:126, viidatud Hoffmeyer 2014:435). 5 Inimene ja loom
Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepetteid tekitavad ained Kepikesed inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, hämaras nägemiseks KNS kesknärvisüsteem. peaaju reguleerib kogu elutegevuse Kofeiin legaalne stimulant. Kokaiin legaalne stimulant, põhjustab energiapuhangu Kolvikesed silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, värvuste nägemiseks Kompensatsioon ühe haistinguliigi korvamine teisega Kompimine ehk puudutamine, kindlaks teha eseme kuju, materjali, suurust jne Kurt puudub kuulmine või on tugevalt häiritud. Mõne haiguse või trauma tagajärjel Kurttumm sünnist saati. Ei kuule ja seega ei oska ka rääkida Kuulmine võime eristada helilaineid LSD hallutsionigeen Maitsmine nelja maitse eristamine, magus, hapu, kibe ja soolane Marihuana hallutsionigeen, saadakse india kanepi kuivatatud lehtedest ja õitest Mediaator tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis
Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika 2 Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad:
toimikud", Kolme aasta pärast ilmus ,,Vampirisimi praktiline käsiraamat". 1986 ,,võluri päevik"1988. aastal ilmus ,,Alkeemik". Algul polnud läbimüügi number suur, kuid siiski saavutas lõpuks suure menu Brasiilias läbi aegade. 1998. aastal ilmus ,,Veroonika otsustab surra" ""Veronika otsustab surra" tegevus toimub Ljubljanas Villete hullumajas, kus saavad kokku Paanika, Depressioon ja Skisofreenia, kus selgub, et ainult oma elust ja surmast teadlikuks saamine, piiride puudutamine olemise põhjani, põhjuseni jõudmine teeb inimese terveks, terviklikuks, elavaks. Mis on tegelikult ju alati teada olnud, mida ometi on põhjust üha meelde tuletada eriti praegus es maailmas, kui korralike inimeste hingepõhja kibedus kipub sööbima, see ühiskondliku ülekohtu ja isikliku pettumuse varjatud Vitriol, salaja kogunev vimm, mis võib, aga ei pruugi plahvatada; mis võib inimese märkamatult läbi söövitada...
Arvutisõltuvus Eesmärk Antud referaadi eesmärgiks on selgitada mis on arvutisõltuvus, kuidas see tekib ja avaldub. Referaadi lugeja saab loodetavasti selle võrra targemaks ja oskab tähele panna kui ise, või teised arvuti kasutamisega liiale lähevad. Arvutisõltuvus ja selle nähud Arvutisõltuvus on sarnane kõigi teiste sõltuvustega (narkootikumid, hasartmängud, alkoholism jne). Seda kinnitavad ka järgmised punktid: · Arvutisõltuvus avaldub siis kui inimesel on reaalses elus probleeme. · Sõltuvuse tekkeks on vajalik eelsoodumus (isikuomadustest tulenevad, näiteks vähene stressitaluvus või igasugused psühhosotsiaalsed probleemid madal enesehinnang, süütunne, ärevus, depressioon, üksindus, lahkhelid abielus, tööprobleemid, rahalised raskused, vähesed sotsiaalsed kontaktid vms). · Avaldub kergemini neil, kellel on eelnevalt juba olnud probleeme mõne muu sõ...
Mängu viimased 2 minutit on ,,puhas" aeg. Väljakul on samaaegselt 3-5 mängijat ja ka väravavaht. Vahetused toimuvad vabalt mängu katkestamata. Mängu alustatakse saali keskpunktist. Samuti tehakse ka peale värava saavutamist. Lahtilööki sooritavad mängijad on vastakuti , kummalgi jalad ühel joonel ja kepid kummalgi pool palli. Mängida võib peale vilet. Jalaga võib palli suunata enda, mitte kaasmängija kepile. Palli puudutamine jalaga üle ühe korra on keelatud. Kui võistkond mängib vähemuses ja tema vastu saavutatakse värav, lõpeb vähemuses mängimist põhjustanud 2 minutiline karistus. Tahtlik käe või peaga mängimine on keelatud. Kepiga ega ka muud moodi ei tohi vastasmängija mängimist takistada. Palliga ei või selg ees vastase poole liikuda. Mängija ei tohi tõsta mängukeppi põlvest kõrgemale. Palli ei tohi mängida põlvetasemest kõrgemalt ei kepi, jalaga ega hüpates
rõvedana. Omaette probleemi põhjustab riietus eriti just tütarlaste seas. Väga napp ja esilekutsuv riietus võib meesterahvastele olla ilus vaadata, kuid naised seda üldjuhul ei akpseteeri. Võib põhjustada konflikte erinevate osapoolte vahel. · Negatiivne suhtumine avalikkuse poolt noorte erinevatele seksuaalsetele käitumistele. Seksuaalsus on väga intiimne teemavaldkond, mida ei ole vaja kogu ühiskonnale teavitada. Sinna alla kuuluvad seks, suudelmine, puudutamine jms. Konkreetselt seksuaalvahekorda puudutavad küsimused tuleks kindlasti enda teada hoida jällegi vältimaks konflikte, armukadedust, viha või koguni kättemaksu. Ainus, mida ei peaks varjama, on klassikaline armastus oma loomulikul moel. Avalikuse ees tuleks käituta viisakalt, ent paari tunneb ära teatud iseloomulike käitumisiseärasuste alusel. Väga kohatu on käituda truudusetul, olla sõltuv või väljendada armukadedust. Noorte
3. Anonüümne seks: üheöösuhted, vahekorda astumine võõraste isikutega. 4. Seksi eest maksmine: prostituudid, telefonikõned seksiliinidele. 5. Seksi eest tasu saamine: raha või narkootikumide eest seksimine. 6. Vuajeristlik seks: striptiisietendustel käimine, majade akendesse piilumine, porno kollektsioneerimine. 7. Ekshibitsionistlik seks: enese alasti näitamine avalikus kohtas või kodus või autos, väljakutsuvate riietusesemete kandmine. 8. Pealetükkiv seks: teiste puudutamine ilma loata, võimu kasutades teiste ärakasutamine seksuaalsel eesmärgil. 9. Valu põhjustamine või valu kannatamine seksuaalse naudingu eesmärgil. 10. Objektiseks: masturbeerimine eri objektidega, ümberriietumine seksuaalse naudingu suurendamiseks, fetishite kasutamine, seks loomadega. 11. Seks lastega: laste sundimine seksuaalsetele tegevustele, lasteporno vaatamine. Click to edit Master text styles Söömishäired Second level
Kehakeelel on oluline osa ka tööintervjuudel tööotsija kohta info saamisel. Seega on oluline töövestluse ajal jälgida oma kehahoiakut, kehakeelt, silmside loomist ja väljendusviisi. Ameerika tööotsimisportaali CareerBuilder uuringust selgusid kõige enam tööintervjuul tehtavad kehakeele vead: silmside vältimine vähene naeratamine rahutu nihelemine halb rüht liiga nõrk käepigistus käte ristamine rinnal kätega näo puudutamine või juustega mängimine liigne kätega zestikuleerimine Et anda endast parim mulje ja vältida närvilist kehakeelt, oleks vaja juba enne intervjuud olla rahulik. Selleks oleks vaja jõuda vestlusele õigeaegselt ja kiirustamata. Seega tuleks kehakeelele tähelepanu pöörata sellest hetkest alates, mil saabutakse töövestluse läbiviimise paika. Hea mulje jätmist ei ole vaja jätta vaid vestluse ajaks, sest intervjueerijad vaatavad
Rasestumine- Sellega kaasnevad mitmed muutused - menstruatsiooni ärajäämine, rindade pakitsemine, iiveldus ja oksendamine, väsimus, sageneb urineerimine. Petting- See on oma olemuselt eelmäng, kuid selle erinevus seksist on fakt, et vaginaalset sisenemist ei toimu vaid teineteist "viiakse lõpuni" ainult käte, näppude, keele, huulte ja teiste kehaosade abil. Suudlemine- See on kellegi või millegi rituaalne või erootiline puudutamine suu abil.Suudlemine on üks ilusamaid viise oma armastust näidata. On nii palju erinevaid viise suudlemiseks, sõltuvalt sellest, kellele oma suudluse kingid. Erktsioon- Erektsiooni puhul peenis kõvastub ja pikeneb. See juhtub tavaliselt meestega, kui nad mõtlevad romantilistele või seksuaalsetele asjadele või nad on seksuaalselt erutatud. Puberteedieas võib poisil tekkida erektsiooni sagedamini, mõnikord ka ilma erilise stimulatsioonita
Mängijad asetsevad pallingu hetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga) ja iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada. Tagasilüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga). Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas mängus võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel
• Kui kuumtöödeldud toit on jahutatud ja säilitatud külmikus ning seda soovitakse taas kuumutada, siis tuleks seda teha 30 minuti jooksul pärast külmikust võtmist, vähemalt 75 °C sisetemperatuurini. Taaskuumutatud, kuid tarbimata toit tuleks hävitada. • Isiklik hügieen toiduvalmistamisel on väga oluline. Käsi tuleks alati pesta enne toidutegemist ja pärast järgmisi tegevusi: juuste, nina, suu või kõrvade puudutamine, söömine, suitsetamine, köhimine või nina nuuskamine, toidu pakendi eemaldamine, jäätmete eemaldamine, kätlemine, kokkupuude rahaga, kingade, põranda vm musta pinna puudutamine, tualeti kasutamine, lemmikloomadega tegelemine jm. Söömisprobleemid Piisaval määral söömine ja joomine on vajalik nii kasvamiseks kui ka eluspüsimiseks. Tasakaalustatud toitumine on oluline nii füüsilise kui ka psüühilise heaolu ja tervise 5
.................................... Freudi teooria inimese seksuaalsusest ja selle kujunemisest Referaat Tallinn 2013 Sigmund Freud sündis 6. mail 1856. aastal ning oli Austria neuroloog. Ta on loonud mitmeid teooriaid, mille hulgas on ka psühhoseksuaalse arengu teooria. Freudi jaoks oli kõige olulisem seksuaalsus ja iha. Ta arvas et see ei motiveeri mitte ainult täiskasvanuid vaid ka lapsi ja isegi imikuid. Kui ta oma ideedega esmakordselt Viinis välja tuli, polnud keegi nõus neist rääkima, sest sellel ajal oli isegi seks täiskasvanute jaoks tabu. Ta väitis, et tegelikult on orgasmi võime inimestel sünnist saati neuroloogiliselt olemas. Freudi jaoks polnud aga mitte ainult orgasm kogu asja motivaator, vaid igasugune naha helladest kohtadest puudutamine. Nii lastele kui täiskasvanutele meeldivad kallistused musid ja muud õrnutsevad toimingud. Nii p...
Kaitse, mis tagab elektriohutuse ühisrikkeoludes nimetatakse rikkekaitseks. Kõigis elektirpaigaldistes, ka elamu madalpingepaigaldistes, peavad tingimusteta kasutusel olema mõlemad kaitseliinid. Lisakaitse Madalpingepaigladistes ja seadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil põhjusel ei toimi. Seadmeid kasutatakse hooletult või ohuteadmatult. Ohtliku pingestatud osa puudutamine Otsepuute alll mõistetakse madalpingepaigaldistes inimese või looma vahetut kontakti pingestatud osaga. Madalpingepaigaldis: Pinge vahelduvvoolul 1000V ; Pinge alalisvoolul 1500V Kaudpuude Siis kui inimene puudutab pingealdist osa, mis on sattunud pinge alla isolatsiooni rikke tõttu. Puutevõimalikud juhtivad osad: Pingealtid juhtivad osad Metalltorustikud jms. Mis elektirpaigaldisse ei kuulu. Rikkekaitse saavutamine:
Munasarjad Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Progesteroon- kollakeha hormoon; Platsenta Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis
sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib mängida ka jalaga. Keskjoone kohal asuva võrgu kõrgus on meestel 2,43m ja naistel 2,24m, pikkus 9,5m. Võrk on meetrilaiune ja koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu ülemises servas on 7cm laiune valge lint, mille sisse on tõmmatud painduv tross. Võrgu alumises servas on teine, 5cm lai lint, sellest on läbi tõmmatud nöör, millega võrgu alumine osa tõmmatakse pingule.
* Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada. * Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga). * Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. * Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. * Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. 5 [Type text] 2
Võrkpalli elemendid ja mängu reeglid Paaris sööt Paaris söödu ajal seisavad 2 mängijat teineteisega vastakuti. Vahemaa üksteisest pole tähtis, peaasi, et vahemaa poleks liiga pikk. Paaris söödu ajal enamasti mängitakse sõrmedega teineteisele. Sooritatakse ründelööke üksteisele. Selleks, et pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt Enamasti toimub vastuvõtt alt, seda just kõrgemal tasemel, sest seal on tugevamad servid. Võimaluse korral võetakse vastu ka sõrmedega. Pallingu vastuvõtul alt on tähtis, et käte asend on õige. Käed peavad olema küünarnukkidest lukustatud. Pallile ei lüüa vastu, vaid aidatakse jalgadega kaasa. Selleks tuleb olla poolkükk asendis, ning vastuvõttes tuleb jalgadega tõusta ülespoole, et vastuvõtt oleks sujuvam. Sõrmedega vastuvõttes tuleb sa...
Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Klassikalised kehakeele vead. Jalgpalluri poos (olen kaitses, läbimatu sh emotsionaalselt) Sõdur/ ohvitser (olen nii pinges, ei tohi vääratada) Õpetaja (sõrmega näitamine, liiga lähedale ilmumine, tänitav viis) Tapja (füüsiliselt ebamugav, liiga pealetükkiv, agressiivne, tungib minu isiklikku ruumi) Kaitsja (närviline, kätega vehkimine, "üritan sind venda selles, et ...")
säilitamise ning edasikandmise eest. ( loodus jumala suust ) II Ksatrijad ehk sõjamehed, kohustuseks oli kaitsa riiki ja hoida seal korda ( loodi kätest). III Vaisjad kasvatasid karja,harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega ( puusadest) IV Suudrad olid teenijad, põliselanikud ( dporiga määäri jalalabadest) Lisaks puutumatud e. paariad-ühiskonnast välja heidetud Lisaks veel puutumatud ehk paariad olid ühiskonnast välja heidetud. Arvati, et nende puudutamine rüvetab teist inimest. Nemad pidid täitma kõige ebameeldivamaid töid - koristama mustust, nülgima tapetud loomadelt nahku jne. Kastikord oli väga range, kuuluvus omandati sündides ja seda vahetada polnud võimalik. Kui inimene oli elanud väga hästi, võis ta teises elus paremasse kasti sündida, kui tegi aga pahandust, sündis ta madalamasse kasti või loomana. Puutumatute last peeti sündimisest saadik ebapuhtaks. Eri kastide liikmete omavahelised abielud olid keelatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
