Foobiad ja ärevushäired Juhendaja: Mare Kiis Töö koostas: .............. Tallinn 2009 Mis on foobia ja millest see tekib? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Levinuim foobia Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Ärevus Ärevus võib ilmneda mitmel kujul ja erinevatel tugevusastmetel. See võib raskusastmetelt ulatuda kergest rahutuspuhangust täiemõõdulise paanikahooni, mida tähistavad südamepekslemine, desorientatsioon ja suur hirm. Ärevust, mis ei ole seotud ühegi konk...
Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult); ärevuse tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paan...
Alkoholi mõju tervisele Kärolin Puusild 11 klass Kuidas mõjutab? ● Alkohol imendub suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse ● Mõjutab kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski ● Toimeaine etanool on toksiline aine - otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa...
Mitmene lineaarne regressioon. Regressioonanalüüsi puhul vaatlen üht tunnust kui sõltuvat ning püüan leida tunnuseid, mille põhjal oleks võimalik kirjeldada ning ühtlasi ka prognoosida selle sõltuva tunnuse väärtusi. Käesolevas töös kasutan mitmest lineaarset regressioonimudelit, eesmärgiga uurida sõltumatute muutujate seost matemaatika ärevusega (kodeeritud: suurem väärtus tähendab suuremat ärevust) ja näha, kas vastaja sool on mõju matemaatika ärevusele. Andmebaasiks on PISA testis osalenud 15-aastased õpilased. Kokku vastas testidele 3162 õpilast, kellest 1619 olid tüdrukud (51%) ja 1543 poisid (49%). Joonisel 1 on näha, et uuritava tunnuse jaotus on lähedane normaaljaotusele Viieks sõltumatuks muutujaks käesolevas töös on: matemaatika õpetaja toimetulek klassiruumis (kategooriad:“nõustun täielikult”, “nõustun”, “ei nõustu” ja “üldse ei nõustu”. Suurem väärtus näitab paremat toimetulekut klassiruumis), huvi matemaatika vastu (k...
Kelly Talimaa 12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire Kui vaadelda ainult ärevushäiret, siis see on seotud ajukeemiaga kui vahel võivad olla ka seotud keskkonnaga. Reeglina tekib ärevushäire aja jooksul ja see ei pruugi kogu aeg samasugune välja näha. Näiteks ohutunne suurendavates olukordades võib ärevushäire süvened...
Emotsioonid Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, sek...
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, sek...
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ...................................................................................
Mõnel juhul kaasneb maaniaga psühhootiliste sümptomite teke. Sellistel patsientidel võib kõne ja mõtlemise tempo muutuda nii kiireks, et kõnest ei ole võimalik aru saada. Söömise, joomise ja unevajaduse eiramine võib tekitada eluohtlikke seisundeid. Üldjuhul ei saa maniakaalne patsient ise oma seisundist aru ning samuti teda ümbritsevatel inimestel võib esialgu jääda mulje kui tegusast inimesest, kellega paljud läbi ei saa. 5. Ärevus ja ärevushäired Kõige olulisem on siiski probleemi teadvustamine ja abi otsimine, alles siis on võimalik seisundile anda õige diagnoos ning määrata ravi. Ärevus on loomulik tunne, mida kogeb mingil eluhetkel peaaegu igaüks. Erinevad olukorrad kodus, puhkehetkel ja tööl võivad tekitada närvilisust ja ootusärevust, kuid see tunne möödub tavaliselt kiiresti. Eristatakse mitut ärevuse liiki. Kartust tegeliku ohu ees nimetatakse hirmuks. Ärevust, mis on
See algab tundest, millele järgneb füüsiline reaktsioon. Selline hirm, mille puhul inimene on emotsioonist teadlik ning reageerib sellele tugevalt, on enamasti emotsionaalne vastus, mille puhul hirm avaldub tugeva emotsioonina. Hirm kui tunne. Kui hirm esineb lihtsa tundena, rahutuse tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm avaldub unenägudes, keelevääratustes ja tähelepanuhäiretes. Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia. Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel võib tekkida paanika seisund,
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Agorafoobia Agorafoobia tähendab avarusekartust Põhiolemus hirm paanikahoogude ees Kardetakse olukordi, kus väljapääs on raskendatud (nt kaubamajad, restoranid, tunnelid, bussid, sillad jne) Kardetakse neid kohti eriti sellepärast, et need on kohad, kus paanika korral võib väljapääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust Levinumad kardetud paigad: Rahvarohked avalikud kohad Suletud või piiratud kohad Ühistranspordivahendid Kodus üksi olemine Tunnus Ärevus kodust või "turvalisest isikust" eemalolek Välditakse üksindust Enamik ajast ollakse ärevuses Ärevus võib viia depressioonini Tekitaja Paanikahäire Pärilikkus Keskkond Hetkel, mil hakatakse olukordi paanikahirmu pärast vältima nimetatakse agorafoobiaks Kõigil paanikahoogudega inimestel ei teki agorafoobiat, põhjused siiani teadmata Kerge juhtum - ebamugavustunne Keskmine juhtum - välditakse mõningaid olukordi
Meeleolu mõjutavad :inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed,aastaajad, ilm Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on (tavaliselt) lühiajaline ja tormiliselt kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale. Kirg on väga tugev ja pika kestvusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Ärevus on sarnane hirmule, aga tihti puudub täpne ja selge põhjus . See on intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas. Seisundit iseloomustab ebamäärane rahutus ja tunne, et võib juhtuda midagi "halba" Frustratsioon on pingeseisund, mis tekib, kui inimene ei saa mingi välise takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. See on väga intensiivne, tekib kiiresti, toimetulekut mõjutab isikutüübi eripära: kas inimene usub, et vastutab
Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon. Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon). Ootamatu tõus (maania). Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus. F4 – ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired Ärevus – sisemine pinge ja rahutus, võimetus lõõgastuda, sageli pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm – ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht. Arenguliselt on ärevusel adaptiivne iseloom. Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet.
muutuvad erksaks, esemeid ümbritsevad halod, kehataju muutub, ajataju muutus. Meeleolu kiire muutumine. Psüühikaga seotud sümptoomid Raskused mõtete väljendamisega, unenäo taoline tunne, kontsentreerumisraskused, hallutsinatsioonid, depersonalisatsioon. Psüühikaga seotud sümptoomid Kogemust mõjutavad olukord, teised kohalviibijad, eelnev kogemus, ootused ja emotsionaalne seisund ravimi tarvitamise ajal. Psüühikaga seotud sümptoomid Ärevus, paranoia, depressioon Paha reis tugev ärevus, depressioon, suitsidaalsed mõtted Pole kirjeldatud surmajuhtumeid üledoseerimisest. Esinenud õnnetusjuhtumeid ja enesetappe. Flashback Osadel LSD kasutajatel võivad kuid ja aastaid pärast kasutamist esineda episoodilised nägemishäired, mis meenutavad varasemaid reise. Esinevad värvi sähvatused, geomeetrilised pseudohallutsinatsioonid ja järelkujutised. Teket soodustavad stress, kurnatus, hämar
F4 Ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired 11 Ärevus loomulik. Ajus piirkond, mis selle eest vastutab ja annab meile informatsiooni, mis toimub (mandelkeha). Suudab ,,ette öelda" mingit situatsiooni, mis ei ole veel reaalselt juhtunud, mandelkeha ütleb, mis teha, see valmistab meid ette ootamatuteks situatsioonideks (jooksed ära või pöörad ümber ja kaitsed end). Ärevus on ellujäämiseks oluline tunne, sisemine rahutus, pinge seisund. Võimetus lõõgastuda, ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht. Arenguliselt ärevusel on adaptatiivne otstarve. Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet. Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Kõige sagedasemad
Morfiin ravimina Marii Rikken Keemiline ehitus Morfiin ( Morphine ) kuulub narkootiliste valuvaigistite gruppi. Morfiini kasutatakse mõõduka kuni tõsise valu raviks. Selle toime seisneb ajus asuva valutunnetuskeskuse tuimestamises. Morfiini ei tarvitata valu leevendamiseks koheselt pärast operatsiooni, välja arvatud juhul, kui ravimit tarvitati juba enne operatsiooni. Üldinfo Morfiin võib olla sõltuvust tekitav ja seda peaks tarvitama ainult inimene, kellele see välja on kirjutatud. Morfiini ei tohi kunagi anda kõrvalistele isikutele, eriti kui neil on esinenud probleeme ravimite väärkasutamise või sõltuvusega. Morfiin kombineerituna alkoholiga võib põhjustada ohtlikke kõrvaltoimeid või surma. Morfiini kuuri ootamatu katkestamise korral, võite kogeda ebameeldivaid võõrutusnähte. Mõju inimesele Morfiini tuleks kasutada arsti poolt tehtud ettekirjutusi täpselt järgides. Liiga suur kogus morfiini võib olla...
2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni( erutunud inimesed usuvad ,et sobiv emotsiooni on viha, siis tunnevadki nad viha. Joonistage ja kirjeldage ÜLLATUST ja VIHA Avaldub selgesti näoväljendustes kulmud tõusevad üles ja silmad lähevad pärani Tekib, kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud Tekitab probleeme inimestevahelistes suhetes. Emotsionaalsed seisundid: KIRG ja ÄREVUS Kirg väga tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kired võivad olla nii positiivsed ( armastus ) kui ka negatiivsed ( suitsetamine, hasartmängud ) Ärevus lähedane hirmuemotsioonile. Ärevus ähmane ebamugavustunne. Eristatakse kognitiivset ärevust, mis iseloomustab mure või sisemine rahutus ning somaatilist ärevust, millele on tunnuslikud lihaspinge, motoorne rahutus, peavalu, südamekloppimine Cannon-Bardi teooria
Freud, S. (1913 ing/1899 saksa) The Interpretation of Dreams. Freud, S. (1914 ing/1901 saksa) The Psychopathology of Everyday life. Freud, S. (1917) A General Introduction to Psycho-analysis. Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus 3. Isiksuse struktuur - teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt 4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis
Freud, S. (1913 ing/1899 saksa) The Interpretation of Dreams. Freud, S. (1914 ing/1901 saksa) The Psychopathology of Everyday life. Freud, S. (1917) A General Introduction to Psycho-analysis. Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus 3. Isiksuse struktuur - teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt 4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis
siis kui sa tead mida tahad ning mida ei taha, ei saa sa valikus täiesti kindel olla, et see õige on, ka pole sul kasutada mingeid ainuõigeid reegleid. Selline ebakindlus on tekkinud tänu sinu teatavale valikuvabadusele. Valikuvabadus toob endaga kaasa kahtlusi ja ebakindlust. Seetõttu oled sa alati teataval määral ärevil- mis tähendab enne kõige kahtlusi oma valikute õiguses. Sa loodad, et teed küll õigeid valikuid, kuid pole selles siiski kindel. Ärevus, kahtlus ja ebakindlus on osa meie inimlikust olemisest. Murest ei saa kunagi päriselt lahti, kuid me saame vähendada selle ebaterveid, liialdatud avaldumist, kui mõistame tegevust, mis meid selleni viib, ning õpime tegema midagi teisiti. Tähtis on, et ebaterve ärevus taanduks terveks ärevuseks. Me ei saa muuta kõike! Sageli ei saa me muuta peaaegu midagi. Seigad, millest sinu ärevus sõltub on sinu: · mõtlemine, · tunded · käitumine
Mõlemad ootamatud järsud üleminekud Kriitikata ORGAANILINE LUULULINE HÄIRE Pidevad või korduvad luulumõtted - persekutoorsed - keha muutustest - kiivusmõtted - mõtted patsiendi enda või kellegi teise haigustest või surmast *Teadvus ja mälu pole häiritud ORGAANILISED MEELEOLUHÄIRED *meeleolu või afektide muutused *üldise aktiivsuse muutused: orgaaniline mania, orgaaniline bipolaarne häire, orgaaniline depressioon, orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire ORGAANILINE ÄREVUS Üldistunud ärevushäire, paanikahäire või mõlema kombinatsiooni tunnused Tekkinud orgaanilise kahjustuse tagajärjel ORGAANILINE DISSOTSIATIIVNE HÄIRE Dissotsiatiivne amneesia, D fuuga, D stuupor, D transs, D motoorsed häired, D krambid, D hüpesteesia ja anesteesia, segatüüpi D häired, muud D häired ORGAANILINE ASTEENIA *tunduv ja püsiv emotsionaalne pidurdamatus või labiilsus *väsitatavus *mitmesugused ebameeldivad somaatilised aistingud(nt peapööritus) ja valud
Võrdlev hüpotees: 1. Need, kes saavad palju eitavaid vastuseid, on ärevamad kui need, kes saavad vähem eitavaid vastuseid. Tekib probleem, kui palju on palju ja kui vähe on vähe. 2. Nende enesetõhusus, kes saavad palju eitavaid vastuseid, on kõrgem, võrreldes nendega, kes saavad vähe eitavaid vastuseid. Tekib taas probleem, kui palju on palju ja kui vähe on vähe. Võrdlevat hüpoteesi saab siin püstitada ka ärevusega seoses. Korelatsiooni puudutav hüpotees: 1. Ärevus on seotud eitavate vastuste hulgaga. Ärevus (10p) Eitavate vastuste hulk päeva jooksul 1 15 3 18 5 26 8 30 Positiivne korrelatsioon 3. Ärevus on seotud enesetõhususega. Ärevus (10p) Enesetõhusus
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
elamustele, kui tavalised seletused ei sobi, leiab luululised. c) Eksternaliseerimine ja personaliseerimine. d) Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul: Ärevus tugev Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks
Desensibiliseerimine ehk psühholoogiline immuunsus Psühholoogiline immuunsus on vähenenud emotsionaalne tundlikus või reageerimisvõime ühe või mitme positiivse või negatiivse stiimuliga pärast mitmekordset sama stiimuli kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad. Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda. Mitmekordsel stiimuli esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga kontakti suurendades tekib olukord, kus hirm, mis enne oleks kerkinud, enam ei suurene. Seda harjutust vajalikul arvul kordi tehes kaobki tugev emotsioon stiim...
STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvat...
Seminar 2 1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamisek...
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
.............................................................. 2 1.1 Emotsioonide otstarve ........................................................................................................... 2 2. Emotsioonide liigid ..................................................................................................................... 5 2.1 Meeleolu ................................................................................................................................ 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon .......................................................................................................................... 8 2.5 Afekt ........................................................
Immuunsussüsteemi nõrgenemine. 9 2.Buliimia Algab söömise piiramisega ja võib eelneda anoreksia periood. Piiramisele järgneb kontrolli kaotamine ja tekib tohutu tung süüa. Ülesöömisega kaasneb aga süütunne ja hirm kaalutõusu ees, tulemuseks on toidu väljutamine või siis lahtistite kuritarvitamine. 10 Buliimia söömishoogusid tekitavad põhjused võivad olla Ärevus. Pingetunne. Masendus. Tüdimus. Väsimus. Vahel ka vaimne ja füüsiline trauma. 11 Buliimia tunnused võivad olla Kõikuv kehakaal. Kurguvalu,pea,- ja kõhuvalu. Naha kuivus,küünte rabedus, juuste hõrenemine. Väsimus, lihaste nõrkus. Kõhukinnisus,- või lahtisus. Katkendlik uni, uinumisraskused. 12 Buliimiku käitumuslikud muutused Salajane söömine. Söömissööstud.
meeldivatest tegevustest 2) Kõrgenenud meeleolu - Hüpertüümia – mittehaiguslikult hea tuju - Mania – sündroom mis ei piirdu ainult hea meeleoluga - Eufooria – intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (alkoholijoove) - Ekstaas – kõrgenenud meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või religioossete talituste ajal 3) Muud emotsioonid - Ärevus – kartusetunne mis on põhjustatud välise või sismeise ohu ootusest st reaalne ja teadvustatus tiimul tegelikult puudubad - Hirm – ärevus mis on põhjustatud päris stiimuli poolt - Pingetunne – ebameeldivalt kõrgenenud somaatiline tunne - Vabalt lainetav ärevus – püsiv, fokuseerimata hirm mida ei saa seostada ühe kindla idee, objekti või situatsiooniga - Paanika – äge, episoodiline, intensiivne ärevushoog koos väga tugeva kartuse ja
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava PSÜHHOAKTIIVSE AINE KASUTAMISEST TINGITUD PSÜHHOOTILINE HÄIRE Tartu 2009 Situatsioon 31-aastane meespatsient tunnistab, et on viimase aasta jooksul iganädalaselt amfetamiini kasutanud. Mõnikord on kasutanud ka ecstasyt ja kokaiini. Amfetamiini kasutamist põhjendab ta energia ja uudsete ideede saamise vajadusega erialase töö jaoks. Patsient töötab turundusspetsialistina. Vestluse ajal on patsient rahutu, ei suuda keskenduda, jääb aeg-ajalt kuulatama ja kiikab iga natukese aja tagant aknast välja. On veendumusel, et teda võidakse konkurentide poolt tappa. Väidab, et nägi teda tappa soovivaid meesterahvaid ka osakonda saabudes. Käesoleval hetkel arvab ta neid viibivat haigla kõrval asuvas pargis. Arutlus Situatsioonist tuleb välja, et patsiendil on tekkinud sõltuvus amfetamiinist. Patsiendi sõnul on amfetamiin talle pigem abiks...
Piret Sommer TERVISEKÄITUMINE (SVPH.00.002 Unepäeviku pidamine Magamine ning hea unekvaliteet on igapäevase täisväärtusliku funktsioneerimise juures väga olulised komponendid. Minu uni on viimased mitu aastat olnud väga rahutu, millest tingituna väsin tihti päeva jooksul ära. Olen väga aktiivse loomuga inimene, käin mitu korda nädalas trennis, liigun võimalikult palju värskes õhtus ning püüan oma toidulauda tervislikuna hoida. Siiski on uni miski, mis õhtul hästi tulla ei taha, öösel aeg-ajalt ära kaob ning hommikul kuidagi ära ei lähe. Otsustasin antud aine raames jälgida oma und spetsiifilisemalt ning lootuses, et leian oma käitumises mustri või mõne seose, mis aitaks oma magamise harjumusi muuta. Antud eksperimendi raames ei pidanud vajalikuks hommikuti unepäeviku täitmist, kuna kannan igapäevaselt käel aktiivsusmonitori, mis salvestab minu liiku...
Mari Murakas 10. A Haridus on vabadus kannatada Vaimne tervis on sama tähtis kui füüsiline tervis. Nende mõlema eest peab inimene hoolt kandma. Sellegipoolest hoitakse ühiskonnas sageli kõrgemal kohal füüsist ning vaimsus ja selle korrasolek näib justkui tähtsusetuna. Ka koolist puudumist ei saa välja vabandada millegi nii ,,labasega", kui seda on näiteks: ,,Vabandan, ma ei saanud täna kooli tulla, mul oli hommikul tunne, et ma ei ela seda päeva üle." Tundub, et igal ühel meist on tutvusringkonnas vähemalt üks inimene, kes igapäevaselt oma vaimse heaolu korras hoidmisega võitlema peab. Koolis on mentaalsete haiguste all kannatajaid märgatavalt rohkem, kui üheski teises hoones või ametiasutuses. Kuidas anda lastele vabadus...
Inimene suhtleb kogu oma olemusega. Ta viib end tarbetul määral pingesse seal, kus tuleks olla vaba ja lõtv. Ta ei suuda oma pettumisi ja üleelamisi niisama lihtsalt unustada. Paljud probleemid tulenevadki sellest, et kaasinimestega suhtlemise äpardusi elatakse hiljem raskesti läbi, võimendades veelgi nende kahjulikku toimet. Suhtlemisraskuste hulka tuleb lugeda oskamatus end avada ja lähedasi kontakte luua, aga ka võõrandumine inimestest ning endasse tõmbumine. 1. Ärevus S. Freud kirjeldas seda emotsionaalse seisundina, mida iseloomustavad olulise sündmuse ootus, ebamäärase taju ning abitusetunne. Inimesed tunnevad suhtlemisel ärevust : füüsilise ohu korral, uues, ebatavalises või kahemõttelises olukorras ( Ender & Okada 1975) Suhtlemisel põhjustab pinget ja ärevust seitse tegurit( Richardson ja Tasto 1976): · Teiste kriitika või halvakspanu tõenäosus; · Esinemishirm;
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
Inimesel võib olla paranoiline luul mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne. Võib esinede suurusluul ,,Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või ,,Ma olen maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva meeleolu ajendil, võivad alguse saada hallutsinatsioonide seletamisest iseendale või kogetud aistingu baasil. Ärevushäire · Ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutus-, kartus- või hirmutunnet. Ärevus erineb hirmust seepärast, et hirmu objektiks on tavaliselt mingi tegelik väline oht, aga üldistunud ärevuse puhul see puudub või vähemalt patisent ise ei tunne mingi välise ohu ees hirmu · Tavaline on liigne muretsemine ja hirm enda ning oma lähedaste praegusete ja võimalike tulevikus saabuvate ohtude suhtes. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud ringkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine
Uurituim tetrahüdrokannabinool (THC) THC Närvirakud edastavad üksteisele närviimpulsse neurotransmitterite kaudu. Neid on erinevaid (atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin) Kannabinoid (THC'ga sarane struktuur) Kannabinoidi retseptor võtab THC vastu Tarvitamine Joovastustunne Söögiisu tõus Muusika, kunsti ja huumori kõrgem hinnang Loov, filosoofiline ja sügav mõtlemine Vähenenud stress Valu leevendus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine · Kuiv suu · Paranoia · Vererõhu tõus · Keskendumisvõime halvenemine Kanepi mõju Virgatsainete asendamine Lühimälu nõrgenemine Vähk Immuunsuse vähenemine Südamevaevused Impotentsus Tänan kuulamast!
Tallinna teeninduskool 011K Leevika vilja Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, ag...
Kas foobia pärsib elukvaliteeti? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Sind haarab kõikehõlmav hirm mingi objekti, looma, situatsiooni või sündmuse ees. Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb ju...
SISENÕRENÄÄRMED 1. Mis ülesanne on sisenõrenäärmetel? Sisenõrenäärmete ülesandeks on juhtida teiste kehade toimimist. ......................................... ................................................................................................................................................. 2. Millised on hormoonide omadused? Erinev toimeaeg, erinevad ülesanded. .................................................................................... ................................................................................................................................................. 3. Millised ülesanded järgmised sisenõrenäärmed täidavad? NÄÄRE ÜLESANDED AJURIPATS Juhib teisi sisenõre näärmeid, kasvu hormooni (pikkus) KILPNÄÄRE Juhib ainevahetust ja selle kiirust. NEERUPEALISE...
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
KORDAMINE PSÜHHOFARMAKOLOOGIA 1. Mis on insomnia ja millal võiks öelda, et inimesel on insomnia? Insomnia ehk unetus. Inimesel on insomnia siis, kui ta jääb magama üle 30 minuti, ärkab öösiti mitu korda või kui ta magab vähem kui 6 tundi. 2. Mis on lühiajalise ja pikaajalise insomnia peamisteks põhjustajateks? Lühiajaline insomnia - kestab mõned nädalad, stabiliseerub ise. Enamasti seotud emotsionaalsete probleemidega. Pikaajaline, krooniline insomnia - kestab kauem, on enamasti seotud ärevushäirete, depressiooni, ravimite, alkoholiga. 3. Millise insomnia vormi korral on eelistatud bensodiasepiinid ja millise vormi korral bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme unes püsimisega. (Nt. Xanax). Bensodiasepiinidele sarnased ained on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme uinumisega (Imnovane...
EMOTSIOONID Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Kui tavatähenduses on emotsioonide mõiste igaühele arusaadav, siis teaduslikus mõttes pole sellel ühtset definitsiooni. Siiski valitseb emotsiooniteooriate vahel üksmeel selles, et emotsioon sisaldab järgmisi komponente: - Füsioloogilised muutused - Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega - Teadlikku subjektiivset kogemust - Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga teooria seletab emotsioonidest mingit osa (nt füsioloogilisi aspekte), kuid mitte kõike. PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED KÄSITLUSED-sellel käsitlusel on pikk ajalugu. Juba antiikaja arstid leidsid, et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse ka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
