Kehakeel ja Tunded (0)

Kilingi -Nõmme Gümnaasium
Diana-Maria Vahtramäe
11 RL
KEHAKEEL JA TUNDED
Uurimistöö
Juhendaja : õpetaja Pille Kadak
Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest ................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................................................................................ 4 1.2 Liigutuste kogum ................................................................................................................................ 4 1.3 Sõnade ja liigutuste kokkulangemine ................................................................................................. 5 1.4 Muud liigutuste tõlgendamist mõjutavad tegurid ............................................................................... 5 2. Vööndid ja alad ......................................................................................................................................... 6 2.1 Isiklik ala............................................................................................................................................. 6 2.2 Ruumivööndid..................................................................................................................................... 6 3. Keha eri osad............................................................................................................................................. 8 3.1. Peopesad ............................................................................................................................................ 8 3.2 Kätlemine ............................................................................................................................................ 8 3.3 Käed kui tõkked .................................................................................................................................. 9 3.4 Näoilme, pilkkontakt ........................................................................................................................... 9 4.Uurimus ................................................................................................................................................... 11 4.1 Metoodika ......................................................................................................................................... 11 4.2 Tulemused ja analüüs ........................................................................................................................ 11 Kokkuvõte ................................................................................................................................................... 17 Võõrkeelne kokkuvõte ................................................................................................................................ 18 Allikaloend .................................................................................................................................................. 19 Lisad ............................................................................................................................................................ 20 Sissejuhatus
Isegi kui väga püüda, siis ei ole võimalik vestelda inimesega ilma, et kasutaksime oma keha. Ikka ja jälle leiame end situatsioonist, kus osutame käega millelegi või lihtsalt võimendame oma sõnalist keelt erinevate kehaliste liigutustega , et vestluskaaslane paremini meie jutust aru saaks ning kaasa elaks.
Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt.
Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid . Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel ­ Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi".
Töö koosneb 3 peatükist ja lisast.
Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7. ja 8. klassides saamaks teada kuidas teismelised tõlgendavad kehakeelt. Meetodina kasutasin küsitlust.
Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel.
Soovin tänada oma juhendajat Pille Kadakut kannatlikuse, hoolivuse ja mõistva suhtumise eest.
3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest
Kehakeele uurimise tehnilise suuna rajajaks võib pidada Charles Darwin , kelle poolt 1872. Aastal ilmunud raamat soodustas kehakeele uurimist kogu maailmas. Sellest ajast peale on teadlased avastanud üle tuhande mittesõnalise märgi ja signaali. A. Mehrabian on kindlaks teinud, et ainult sõnade abil antakse teabest edasi 7 % , heli abil (kaasaarvatud hääletoon) 38% ning mittesõnaliste vahendite kaudu 55% . (1:7)
1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu
Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Peanoogutus tähendab peaaegu kogu maailmas jaatust või siis kinnitust. Arvatakse, et see on kaasasündinud liigutus , kuna seda kasutavad ka kurdid ja pimedad . Sama lugu on ka pearaputuse ehk eituse väljendamiseks. Mõned liigutused on pärit meie minevikust. Näiteks hammaste paljastamine on säilinud ajast, mil vastasele hammastega kallale ja ka tänapäeva inimene teeb nii kui tigedaks muutub. Naeratus oli ähvardav ilme, aga tänapäeval on see välja kujunenud sõbralikkuse ja rahulolu märgiks. (1 :1
1.2 Liigutuste kogum
Nagu iga keel, nii kooseb ka kehakeel sõnadest, lausetest ja kirjavahemärkidest. Iga liigutus sarnaneb ühe sõnaga, aga sõnal võib olla mitu tähendust. Liigutused moodustavad " laused " ja räägivad usaldusväärselt inimeste tegelikust seiskorrast, meeleolust ja suhtumisest.
Kriitilisel kehahoiakul on kõige olulisem põse toetamine nimetissõrmega, samal ajal kui teine sõrm katab suud ja pöial asub lõua all. Järgmine märk kriitilisest suhtumisest on tugevalt ristatud jalad ja üks käsi kaitseasendis. (1:13)
4 1.3 Sõnade ja liigutuste kokkulangemine
Sageli võib näha kuidas mõni poliitik seisab kõnepuldis, käed rinnal risti (kaitseasend) ja langetatud päi ( vaenulik /kriitiline asend) ja räägib rahvale kui soojal ning sõbralikult ta noorte ideedesse suhtub. Ning näiteks, kui inimene istub läbirääkimiste laua taga Teie vastas samasuguses asendis, siis tuleb seda tõlgendada kui eitavat suhtumust või kaitseasendit.
Sõnadeta ja sõnaliste signaalide kokkulangemine arvestamine ning liigutuste kogumi mõistmine ­ see on kehakeele tõlgendamise võti.(1: 14)
1.4 Muud liigutuste tõlgendamist mõjutavad tegurid
Kui inimesel on nõrk käesurve, võib oletada, et tal on nõrk iseloom. Kuid see ei pruugi õige olla inimeste puhul, kelle amet nõuab osavaid käsi nagu näiteks muusikud või kunstnikud .
Mõnikord takistavad kitsad või halvasti istuvad riided inimeste liigutusi ja see mõjutab nende kehakeele ilmekust. Kindlasti tuleks jälgida olukorda laiemalt, sest samuti võib ka väline keskkond inimeste kehakeelt mõjutada.
Harilikult kehakeelt ei saa võltsida, sest inimesi paljastab asjaolu, et liigutused, keha mikrosignaalid ja öeldud sõnad ei lange kokku. Näiteks väljendavad avatud peopesad ausust. Kui aga pettur avab oma süle ja naerab , samal ajal valetades, siis annavad tema keha mikrosignaalid teada ta salajasi mõtteid. Need võivad olla ahenenud silmaterad, kergitatud kulmud või kõverdatud suunurgad . Ja kõik nee signaalid on vastuolus avatud süle ja laia naeratusega.
Paljud poliitikud on kehakeele matkimise asjatundjad ja kasutavad seda oma valijate mõjutamiseks.(1:15)
5 2. Vööndid ja alad
Ala all mõeldakse ruumi, mis kuulub inimesele ja on talle nagu oma kehalise ,,mina" jätkuks. (1:20)
2.1 Isiklik ala
Enamikku loomi ümbritseb teatud ruumivöönd, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks. Nagu teistelgi loomadel on ka inimesel oma keha ümbritev õhuruum, mille suurus sõltub inimeste arvust ja tema elukohas. Seega on ruumivööndi mõõdud tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust eripärast.
Inimese sotsiaalne seisud etendab tähtsat osa vahemaa kujunemisel, millest ta peab kini teiste inimestega suhtlemisel. (1:20)
2.2 Ruumivööndid
Keskmisest kindlustatud ühiskonnatasemel inimese isikliku ruumivööndi mõõdud on ühesugused, sõltumata sellest kus maal ta elab. Kokku eraldatakse nelja ruumivööndit.
Intiimne vöönd (15-46cm)
Kõigist vöönditest on see tähtsaim, sest just seda kaitseb inimene nii nagu oleks see tema isiklik omand. Vööndisse lubatakse tungida ainult neil inimestel, kellega on emotsionaalne side. Need on lapsed, vanemad, abikaasad, lähedased sõbrad, sugulased. Selles vööndis on veel 15cm raadiusega alavöönd, kuhu võib tungida vaid kehalises kokkupuutes.
6 Isiklik vöönd (46-120 cm)
See on vahemaa, mis tavaliselt lahutab meid üksteisest piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõprade koosviibimisel.
Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m )
Inimesed hoiduvad sellise vahemaa taha, suheldes kõrvaliste isikutega nagu näiteks postiljoni, uue koolikaaslase ja üldise inimesega, keda me kuigi hästi ei tunne.
Ühiskondlik vöönd (üle 3.6m)
Kui suhtleme suure inimrühmaga, siis on kõige mugavam seista just sellise vahemaaga.(1:21)
7 3. Keha eri osad
3.1. Peopesad
Juba iidsetest aegadest on avatud peopesa peetud siiruse, aususe ja usalduslikkuse väljendajaks. Näiteks ka vannet antakse tavaliselt peopesa südamele surudes .
Parim viis teada saada, kas vestluskaaslane on aus või mitte , on tema peopesade jälgimine.
On olemas kolm peamist käsitavat peopea asendit: peopesa on pöörtud üles, peopesa on pööratud alla, nimetissõrm ette sirutatud
Ülespoole avatud peopesa on usaldust sisendav märk, mis meenutab tänaval armuandi paluva kerjuse zesti.
Kui peopesa on allapoole pööratud, ilmub teie liigutusse ülemuslik varjund. Näiteks kui te palute sellise liigutusega oma klassikaaslaselt abi, kes on samal tasemel, siis võib ta abi andmata jätta, sest ta tunneb suret ning võib vaenulikkust tajuda.
Osutav liigutus on siis, kui sõrmed on rusikas ja ettesirutatud nimetissõrmega käel on omapärase nuia kuju, millega inimest sunnitakse alistuma. Too nimetissõrmega osutamine on vestluse ajal üks ärritavamaid liigutusi, eriti veel siis kui see sõnade mõttega kokku langeb.(1:31)
3.2 Kätlemine
Kui ürginimesed kohtusid, sirutasid nad üksteise pole oma avatud peopesad näitamaks, et nad pole relvastatud. See liigutus on aegade jooksul kaotanud oma algse tähenduse ja tekkinud on tema erikujud - käega lehvitamine, peopesa rinnale surumine ja muud.(1:34)
8 3.3 Käed kui tõkked
Tõkke taha varjumine on inimese loomulik reaktsioon . Juba väikese lapsena varjusid inimesed pahandust tehes laua või voodi alla peitu . Sirgudes vanemaks muutusid ka enesekaitsevahendid leidlikumaks, näiteks enam ei ronitud laua alla peitu, vaid ristati käed rinnale. Noorukieas lisandus sellisele liigutusele veel jalgade ristamine . Alati kui inimene närveerib võtab ta sisse kriitilise või kaitsepoosi, siis pane ta käed vaheliti rinnale. See on aga selge ohutunde märk. Uuringud näitavad, et kui kuulaja asetab käed vaheliti rinnale, siis tekib temas eitav suhtumine esinejasse, samamoodi pöörab ta vähem tähelepanu esinejale. Paljud küll kinnitavad, et selline asend on mugav, aga iga liigutus on mugav, kui see vastab meie meeleolule.
Käed ristis, kämblad õlavarrel- Sellises asendis inimesi saab väga tihti kohata kas arsti ooteruumis või lennukis . Poos väljendab ebameeldivate aistingute allasurumist.
Neid väga viimistletud liigutusi teevad pidevalt tähelepanu keskmes olevad inimesed ­ poliitikud, telekommentaatorid, näitlejad ja teised, kes ei taha, et vaatajad märkaksid nende ebakindlust või närvilisust. Mehed näiteks kohendavad oma kellarihma, hõõruvad käsi, näpivad käisenööpi ja kasutavad iga muud ettekäänet, et hoida käsi põiki keha ees. Seevastu naised kasutavad ära oma käekotti, lilli või ükskõik, mis muud eset, mis on teises käes. (1:72)
3.4 Näoilme, pilkkontakt
Inimese tajumine teise inimese poolt algab näoga, sest nägu on inimese väljendusrikkaim kehaosa. Kokku eristatakse kuut primaarset emotsiooni: hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus ja vastikus. Need kuus emotsiooni on eri rahvaste hulgas siiski suhteliselt sarnased ning igal pool ära tuntavad. Lisaks ka pimedad lapsed väljendavad samasuguseid ilmeid, milleks on üllatus ja kurbus. (2:59
9 Inimese pilk näitab tähelepanu, mida kellelegi osutatakse. Pilkkontaktil on neli funktsiooni:
- informatsiooni kinnitamine - suhtluse reguleerimine - intiimsuse ehk läheduse väljendamine - sotsiaalne kontroll
Sotsiaalne kontroll tähendab näiteks seda, kui lapsele antakse rahvarohkes kohas kuri pilk, et ta jonnimise lõpetaks.
Michale Argyle väitel vaadatakse teineteisele otsa 30% kuni 60 % suhtlemise ajast. Kui silmside kestab juba kauem kui 2/3 ajast, ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslase isikust kui tema sõnadest. Siis on tegemist armunutega. Teisel juhul põrnitsevad üksteisele otsa aga võitlusvalmis vaenlased. Ka siis, kui suhtluspartneri küsimus või väide tekitab viha või agressiivsust, vaadatakse talle pikalt otsa. Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. (3 [9. aprill. 2011])
10 4.Uurimus
4.1 Metoodika
Viisin läbi küsitluse (lisa 1) 7.-8. klasside Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaste seas, et välja selgitada kui hästi oskavad nad ära tunda ja põhjendada inimeste emotsioone vaadeldes ainult nende nägu ning kehahoiakut. Kokku vastas 32 tüdrukut ning 16 poissi.
Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel.
4.2 Tulemused ja analüüs
Esimeses ülesandes palusin õpilastel selgitada, mis on kehakeel. Tulemustest (joonis 1 lk 11 ) on näha et 34 % tüdrukutest arvab , et see on tunnete ja emotsioonide väljendamine liigutuste ja näo kaudu. 38 % arvab, et see on arvamuse väljendamine keha, mitte sõnade abil. 28 % ei andnud seletust. Poistest 31 % arvab, et see on emotsioonide väljendamine keha abil, 25 % asjade seletamine ilma sõnadeta, 32 % ei andnud seletust. (joonis 2 lk 12)
11 Joonis 1 Tüdrukute tõlgendused mõistele ,,kehakeel"
Joonis 2 Poiste tõlgendus mõistele ,,kehakeel"
12 Teises ülesandes oli antud 4 pilti ning 4 emotsiooni. Tuli viia kokku emotsioon ja pilt ning lisada põhjendus.
1.pilt Sokk 2.pilt Kurbus 3.pilt Üllatunud 4. pilt Alandlik
Esimesel pildil on kujutatud sokki. Sellest saab aru, kui jälgida keha ja silmi. Kehahoiak on tagasitõmbuv ning silmad väga kohkunud . Lisaks pole ka õlad längus vaid hoopis sirged,isegi tahapoole asetsevad.
Teisel pildil on kujutatud inimest, kes on kurb. Õlad on längus, nagu üritaks end väiksemaks muuta. Silmad on kaarjalt viltu ning nägu suhteliselt lõtvunud.
Kolmandal pildil on kujutatud positiivset üllatust. Tema kulmud on väga kõrgel ning silmadest kiirgab rahulolu. Lisaks on suu avatud ning pooleldi naerul ja õlad üllatusest pinges.
Neljandal pildil saab vaadelda alandlikus positsioonis olevat inimest. Tema kehahoiak on tagasihoidlik ning pilk allasurutud. Väldib silmsidet .(4 [26. märts. 2011])
Tüdrukute vastused:
1. Pilt - õigesti vastas 72% tüdrukut tuues põhjenduseks, et pildil toodul isikul on suured silmad ning lahtine suu. 28 % arvas seevastu, et tegemist on üllatunud emotsiooniga, põhjendades oma valikut ainult suurte silmadega.
2. Pilt - õigesti vastas samuti 72% tüdrukutest põhjendades, et naise õlad olid längus ning silmad vesised. Peale selle märgiti ära, et suu näeb välja väga nutune.
13 3. Pilt ­ Õigesti vastas 65% tüdrukutest tuues põhjenduseks, et suu oli lahti ning kulmud üleval. 19% vastanutest arvas, et tegemist on "sokiga" põhjendades, et näoilme on selline nagu naine hakkaks kohe karjuma. 7 % vastas, et tegemist on alandlikkusega ning 9 % arvas, et tegemist on kurbusega.
4. Pilt- Õigesti vastas 69% ning põhjendasid oma valikut, et inimene ei vaata otsa, vaid väldib silmsidet ning tundub olevat endasse tõmbunud. 31% vastas seevastu, et tegemist on kurbusega, sest naine vaatab maha.
Poiste vastused
1. Pilt- Õigesti vastas 63% poistest, põhjendades, et naise suu oli lahti ning kulmud üleval. Lisaks vastas 32%, et tegemist on üllatunud emotsiooniga ning 6%,et kurbusega. Mõlemal variandil oli põhjenduseks toodud, et suu on pärani.
2. Pilt- Õigesti vastas 76% tuues põhjendusteks, et silmad on kurvad, kulmud ning suunurgad all. Täpselt pooleks 12,5 % vastas, et pildil on kujutatud alandlikku või sokiseisundis nägu. Mõlemale emotsioonile toodi põhjenduseks tõsine nägu.
3. Pilt- Õigesti vastas 75 % poistest. Seekord toodi argumendiks avatud suu, kõrged kulmud ning rõõmsad silmad. 25 % seevastu leidis, et tegu on sokiga, sest pildil toodud naisel oli suu lahti.
4. Pilt- samuti nagu eelmise pildi puhul, oli ka seekord 75% õigeid vastuseid ning 25% arvas teisiti. Õigesti vastajad põhjendasid oma valikut pildil oleva naise maha suunatud pilgu ja võõrdunud hoiakuga. Valesti vastanud leidsid, et tegu on kurbusega, sest pilk oli maha suunatud.
Poiste ja tüdrukute tulemused on toodud joonisel 3
14 Joonis 3 Emotsioonide kirjeldamine
Kolmandas ülesandes oli antud õpilastel ette 3 pildipaari, kust nad pidid valima igast paarist sobiva vastusevariandi.
1. Pilt: Õpilased pidid otsustama, millisel pildil on kujutatud kinniseid inimesi. Õige vastus on B, sest sellel pildil olevad inimesed hoiavad omal käed ning ka jalad risti, mis näitab topeltkaitset ja inimesed pole siis väga altid end avama.
Kokku vastas õigesti 75% tüdrukutest. Valesti vastanud tõid põhjenduseks, et inimesed on vaoshoitud ning väidetavalt vaiksed . Poistes vastas õigesti aga 94% ning valesti 6 %
2. Pilt: Siinsel pildil pidid õpilased otsustama, kumb pilt kujutab närvilisi inimesi. Õige vastus on D, sest inimesed ei suuda otsustada kuidas olla ning hoiavad oma käsi kramplikult süles. Lisaks võib näha, et mehe kehahoiak ei ole lõdvestunud, kuna tema õlad on ebaühtlasel tasandil.
Kokku vastas tüdrukutes õigesti vaid 16%. Nende argumendiks oli, et inimesed väldivad üksteist ning teevad "koguaeg midagi". 3% ei osanud, aga seisukohta võtta.
15 Poistest vastas õigesti 88% ning põhjendasid oma valikut sellega, et õlad pole ühtlasel tasandil.
3. Pilt: Viimasel pildil pidid noored valima, kumb piltidest väljendab enesekindlaid inimesi. Õige vastus on E, sest pildil F on näha kuidas inimesed otsivad kindlust end katsudes ja vältides silmsidet. Kokku vastas õigesti 78% tüdrukutest ning poistest 75%.
Õigesti vastajad on toodud joonisel 4.
Joonis 4 Kehahoiaku hindamine.
Oma uurimistöö küsitluse põhjal saan väita, et nii poisid kui ka tüdrukud oskavad näha ning vaadelda inimeste kehakeelt. Kuigi protsente vaadates tuleb välja, et poisid vastasid keskmiselt 78% ulatuses õigesti ning tüdrukud 64% ulatuses. Kuid põhjenduste poolest olid tüdrukud aktiivsemad. Kokku oli väga vähe tüdrukute küsimustike, kus leidis põhjendusi "Ei tea, lihtsalt on nii." Seevastu tundus, et poisid valisid vastuseid oma sisetunde järgi, sest palju oli põhjendusi nagu näiteks "Sellepärast, et tundub nii" .Näoilmete lugemises on nii tüdrukud kui ka poisid võrdsed. Kehahoiaku hindamisel on eksivad poisid aga tüdrukutest vähem.
16 Kokkuvõte
Käesolev uurimustöö sisaldab nii referatiivset osa, mis annab ülevaate kehakeelest ja selle erinevatest liikides kui ka uurimuslikku osa ning selle analüüsi.
Töö käigus viisin läbi küsitluse 13.-15 aastaste õpilaste seas, tõestamaks oma hüpoteesi, et ei ole mingeid erinevusi poiste ja tüdrukute vahel kehakeele lugemisel. Tulemused olid minu jaoks üllatuslikud, kuna ma ei eeldanud, et poisid loevad inimese kehakeelt tüdrukutest paremini, mille näitena võib tuua küsimustiku viimase osa, kus poisid mõistsid kehahoiakuid tütarlastest märksa paremini. Samas emotsioonide kirjeldamisel suuri erinevusi ei olnud.
Kokkuvõtteks võin öelda, et poisid vastasid keskmiselt 72% ja tütarlapsed 69% õigesti. Samuti hakkasin uurimustöö käigus teadlikumalt jälgima inimeste kehakeelt ning seda paremini mõistma.
Uurimistöö koostamine kulges sujuvalt ning materjal oli igati kätte saadav. Tööd tehes õppisin töötama erinevate allikatega. Töö tegemine oli palju aega nõudev.
17 Võõrkeelne kokkuvõte
Current research paper includes the theoretical part of the nature of body language and its different parts as well as the results and analyses of the research questionnaire.
During the work a questionnaire was carried out among students aged thirteen to fifteen in order to support the hypothesis that there are no differences in reading body language between boys and girls . The results appeared to be surprising, as they showed that boys are better readers of body language than girls, thus, there were no big distinctions describing emotions .
Taking everything into account one can say that 72 per cent of boys and 69 per cent of girls answered correctly. What is more, I started to observe people's body language consciously during the research and as a result of that I can understand it better.
18 Allikaloend
1 Allan Pease ,,Kehakeel- Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi" 1992:
2 Matthew Mckay Ph.D , Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning ,,Suhtlemisoskused- Kehakeel, Tutvuste sõlmimine, Peresuhted, Seksuaalsuhted , Partneri mõjutamine, Suhted tööl" 1995:
3 http://wapedia.mobi/et/Kehakeel#8 .
4 http://www.learnbodylanguage.org
19 Lisad Lisa 1
Tere, mina olen Diana-Maria Vahtramäe 11 RL klassist ning koostan uurimistööd teemal Kehakeel ja emotsioonid. Järgnevalt palun Teil leida hetk aega ning täita ära minu küsimustik.
Poiss..... /Tüdruk ..... Vanus:....
1. Mis on kehakeel?
2. Palun nimetage pildil olev emotsioon ühe sõnaga ning põhjendage lühidalt oma valikut:
Üllatunud, alandlik, kurb, shokk
1.Pilt Emotsioon:................................................... Põhjendus:.....................................................
2.Pilt Emotsioon:............................................. Põhjendus:...............................................
20 3. Pilt Emotsioon:.................................................. Põhjendus:...................................................
4. Pilt Emotsioon: ..................................................... Põhjendus:.......................................................
3. Leia sobiv variant. Põhjenda valikut Kumb piltidest iseloomustab kinniseid inimesi? Kas varjant A või B?
A B 2. Kumb piltidest iseloomustab närvilisi inimesi? Kas varjant C või D?
C D 21 3. Kumb piltidest iseloomustab enesekindlaid inimesi? Kas varjant E või F?
E F
Aitäh vastamast!
22