Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis
(Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad. Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda. Inimestega suheldes tuleb kasutada ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ja hõlbustada vastastikust mõistmist. Ei tohiks liiga palju tarbetut infot edastada ega väljendada end segaselt ja keerukalt. Inimesed väljendavad end tihtipeale laialivalguvalt, segaselt erinevatel põhjustel.
külalistega ja immigrantidega, samuti inimestega sellel maal kuhu reisite. Kätlemine Mõnes kultuuris loetakse solvavaks teisele inimesele liiga lähedale astuda. Teistes on hull teema puudutamine. See on üks põhjusi, miks meie ärietiketi seminaride rahvusvahelise suhtlemise teema puhul alati kerkib üles küsimus kätlemisest. Eriti naised küsivad sageli, kas on sobiv ulatada kätt kolleegile välismaalt. Vastus oleneb kõnealuse maa tavadest ja kommetest. Euroopas on käesurumine väga tavaline tervitamisviis inimeste puhul, kes kohtuvad esimest korda. Märkus: Euroopas on siiski kombeks, et mehele sirutab esimesena käe naine. Kokkuvõtteks: "Ärietiketi" sõnumiks on Mida paremini me etiketti tunneme ja mida rohkem me seda arvestame, seda läbilöögijõulisemad oleme konkurentsis. Kasutatud kirjandus: Ann Marie Sabath " Ärietikett
suhtes on, ning luuakse ühiskondlikke suhteid. Vabalt võidakse sinatada lapsepõlvesõpru, koolikaaslasi, kaastudengeid, malevlasi, häid kolleege, teatud seltskondade või töökollektiivide liikmeid, üleüldse inimesi, kellega kõnetajat seovad ühised tegevused, põhimõtted, veendumused ja palju muud, mis inimesi liidavad, mitte ei lahuta. Tutvutakse, kohanetakse ning sinatatakse. Eesti ühiskonnas on tegelikult üsna elementaarne, et teietamine ning käesurumine on viisakas. Paljud inimesed võivad küsimata sina peale üle minemist pidada isegi solvavaks. Siin aitab viisakas ettepanek edaspidi sina-vormis suhelda. Seega on formaalsused täidetud ning kellegi tundeid ei riivata. Sina-pöördumisel on kaks nägu: sõbralik lähenemine või olukord, kus sinatamist kasutatakse üleoleku rõhutamiseks. Teietamine näitab üldjuhul austust, kuid on samas hea strateegia distantsi hoidmiseks.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT............................................................................................................... 6 5.1..SIGNAALID SILMADEGA.........................
3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus Kauba tutvustamine · Uuri milline kaup kliendile meelepärane on. · Klienti ei tohi jooksutada ühest kohast teise. · Alati näita kliendile kaupa lähedalt. Lisamüük Kliendi enda sõnavaras selline termin, nagu lisamüük, puudub. Klient ei nurise kui ta lisamüügist "pääses", küll aga on ta ilmselgelt rahulolematu kui ta ei saanud terviklikku lahendust oma soovile. Ehk
Esimesks visiidiks on heaks kingitusteks näitkes kontoritarbed, millel on kinkija firma logo. Järgmisel korral oleks heaks kingiks näiteks mingisugune ilus käsitööna valmistatud toode. 3.2 Tervitamine, tutvustamine, suhtlemine, läbirääkimine Esimesel kohtumisel korea äriinimsega, oleks parem, kui tutvustamise viiks läbi keegi kolmas isik. Käesurumine on nüüdseks tavaline korealaste seas. Kummardamine võib, aga ei pea eelnema kätlemisele. Visiitkaardi vahetamine esimesel kohtumisel on ülimalt vajalik. See on tähtis osapoole tiitli rõhutamiseks, et oleks kohe arusaadav õige amet, staatus ja positisoon. Korealased eelistavad koostööd teha sellega, kellel on võrdne positsioon vastupidiselt sellega, kellel on madalam positisioon. Visiitkaardi andmisel kui ka saamisel tuleks kasutada mõlemat kätt
mõeldud.Hiinlased arvavad, et paljud euroopa kombed on samuti üsna imelikud: kasutatud salvrättide taskusse tagasi panemine, küünte närimine, hammaste puhastamine hambaorgiga ja oma sõrmedega suu katsumine on nende jaoks ebahügieeniline. Vältige nägude tegemist, žestide kasutamist ja eriti näpuga näitamist. TERVITUSED Näiteks Vene ja Hiina äripartnete Tervitusel ja hüvastijätul peaks algatama hiina partner. Tavaliselt on läänepärane käesurumine vastuvõetav. Siiski, võib juhtuda viga, sest hiina traditsioonide kohaselt on kummardus piisav. Suudlus põsele peetakse liiga intiimseks - eriti esimesel kohtumisel. On soovitatav ka tähele panna, kuidas pöördute oma partneri poole. Hiinas öeldakse perekonnanimi alati enne eesnime; kui kellelgi on teaduskraad, tuleks see öelda pärast perekonnanime. Austusavaldusena pöördutakse firmajuhi poole kasutades sõna „eesistuja”
Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde vabaõhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures löödi tantsu. Kui juhtus et pillimehi polnud, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, kangitõstmine, köievedu, käesurumine ja ka muud kombed, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tavaliselt maitsti tule ääres pühadetoite ning joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertide ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodu juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased
kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 6 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed e. mittesõnalised suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed nagu:
Suudlemine on tavaline tervitusviis sõbralikes suhetes naiste ja meeste vahel (tegelikult on "õhusuudlus" esialgu vasakule ja seejärel paremale põsele). Visiitkaartide kasutamine on väga levinud; kui võimalik, peaks laskma oma visiitkaardi tõlkida pöördel prantsuse ja/või flaami keelde. 3.10 Füüsilised tervitamisstiilid Tavapäraseks on käepigistus. Belgia versioon sarnaneb ameeriklaste käepigistusega, kuid on veidi pehmem või kergem. Kahe mehe käesurumine toimub kiirest, kuid meeste ja kahe naise vahel mitte nii jõuliselt. Naeratamine ja muud mitteverbaalse suhtlemise vormid ei pea käepigistusega kaasnema, kui inimesed pole varem kohtunud. Mehed peaksid ootama, kuni naine neile käe ulatab, enne ui oma käsi välja sirutada, ning naised võivad otsustada, kas ulatada käsi või mitte. Naist kättpidi tervitades peab mees kinda käest võtma, kuid naine ei pea meest käteldes seda tegema
4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures
4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõttei...
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendav...
etapidtegemine, kontrollimine arutelu algus kerkimine - järelduste - avalduste formuleerimine, - avatud küsimuste ja soovide registreerimine, - kokkulepe uueks vestluseks ja edaspidiseks koostööks, - tänamine vestluse eest ja avameelne arvamustevahetus, - käesurumine ja nime nimetamine lahkumisel. Joonis 12. Eri liiki küsimuste eelistatus teabevahetuse erinevatel tappidel. Kinnised Lahtised Orienteerivad · Retoorilised Kinnised Küsimuste liigid · Järelemõtlemisele suunavad 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
