Karistusõiguse konspekt (0)

KARISTUSÕIGUSE  ÜLDOSA
Prokuratuuri  kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale 
kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu.
Prokuratuuri  eksam :
Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus
II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb  tugineda  
teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna.
Eksamil  ainult   kaasus,   hindab   rohkem   seda   kuidas   on   koosseis   leitud,   kuidas   järeldused 
kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla 
arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! 
Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. 
J. Sootak, Karistusõiguse õpik
Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa
Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt.
Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused)
Optiline  karistusõigus , Jaan Sootak (karistusõiguse  skeemid , mis võiks kaasas olla)
Karistusõiguse  kaasuste  lahendamise metoodika, J. Sootak
Jooksvalt karistusõiguse  Juridica  artiklid, P. Pikamäe
Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur:  tahtlus  kui kooseisupäraste s
Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat  trükki .
Riigikohtu   lahendid !!!!
ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED
2001. a võeti vastu  Karistusseadustik ja võeti kasutusele normatiivne süüteomõiste. Enne oli 
Nõukogu koolkonnast  psühholoogiline  süümõiste (oli 4 taset). Tänapäeval 3 taset. Finalistlik on see 
seetõttu, et võetakse vastutusele siis, kui on olemas koosseis, tegemist õigusvastasusega ning 
inimene on süüdi.
Püramiid :
1. SÜÜ
2.  ÕIGUSVASTASUS
3. KOOSSEIS
Erinevates riikides on need samad elemendid olemas, aga esitatud erinevatel  viisidel . Prantsusmaal 
nt süü küsimust ei arutata teatud juhtudel. 
Koht süsteemis:
Avalik õigus - > vt Sootaki  õpikut !!
3. Kriminaalmetoodika
4. Kriminoloogia - preventsioon, teotoimepanija sotsiaalne  fenomen , laiemas plaanis santsiooni 
süsteemiga ja selle mõjususega. Miks inimesed kuritegusid teevad, mis on see  ajend ?
Erialakirjanduses väidetakse, et kitsamas mõttes karistusõigus pole üldse avaliku õiguse osa. Kuna 
laias laastus on avalik õigus suunatud avaliku korra kaitsele ja avaliku võimu korraldamisele.
Millal lõpeb riiklik järelevalve  ja kust algab karistusõigus? See piiritlemine on väga keeruline, see 
kes selle ära lahendab läheb kindlasti ajalukku! :)
Riik vastavalt legaliteedi printsiibile on  kohustatud  alustama menetlust, kui on olemas ajend või 
fakt süüteole. Riigi avalikku korda tagab riigi järelevalve ning karistuõigus tuleb pärast seda, sest ta 
on järelevalvele järgnev tegevus.
1. Karistusõiguse ülesanne on kaitsta ühelt poolt neid väärtuseid, õigushüvesid, mida oleme riigis 
kokkuleppinud ning mis vajavad kindlalt riigi kaitset.  Ta ei kaitse kogu meie sotsiaalset suhtlemist.
Primaarnormid  on inimeste käitumine. Võivad olla täiesti sotsiaalsed normid ja õigusesse selgelt 
kirjutamata. Nt sa ei tohi tappa!
Sekundaarnormid  – KarÕ normid on need   ja nad tagavad primaarnormide kaitse. Keeldu tappa 
KarS  ei leia, aga seal on sätestatud primaarnormina  tapmise  keelu eest  karistus .  Nt tapmise eest 
karistatakse...
Subjektiivsed õigushüved – tervisele, elule jne.
Kollektiivsed õigushüved – loodus, avalik kord tervikune jne.
2. Õiguskorra kaitse, et tagada terviklikkus ja  puutumatus . KarS § 56. Eripreventiivne eesmärk 
on see, et edaspidi isik sama tegu ei  teeks . KarS peab tagama usu normikindlusesse, et inimene 
oleks kindel õigusnormi toimimises.
Karistusõigus on  olemuselt   imperatiivne  ning sätestab käsud ja keelud, milles ei saa kokkuleppida 
nii nagu eraõiguses.
Absoluutne karistusteooria – karistuse põhjendatus pole vajalik, vaid karistus iseenesest ongi juba 
põhjendus. Meil seda ei rakendadata. Ilmselt  autoritaarses  riigis
Relatiivne  karistusteooria
Ei ole  kuritegu  ega karistust ilma seaduseta! Määratletuse nõue. Ei ole kuritegu ega karistust 
ilma täpse seaduseta. Karistatav  tegu peab olema selgelt määratletav, ei saa olla  abstraktne .
Karistatav alus peab tulema  seadusest, mitte määrusest või ettekirjutusest vms. 
Ei saa tugineda analoogiale, see on keelatud!!!
Raskema karistuseaduse tagasiulatuv keeld. Karistusõigust realiseeritakse teo toimepanemine 
ajal.   Kui   mõne   normi   alusel   kergendatakse     karistuse   määrasid,   siis   kergendatakse   ka 
karistust.
Karistusõiguse struktuur:
3 samba teooria
1. Materiaalne karistusseadustik – karistusseadustik, annab eeldused ja sisu
2.  formaalne  karistusseadustik  – menetlusseadustik, regulatiivne
3. Kriminaaltäitevõigus – regulatiivne, sätestab reeglid kuidas mat. Õ sisu  tuvastada ja kuidas 
seda  kohaldada .
I Põhikaristusõigus
II Harukaristusõigus
•
KarS 
Kõik   need   eriseadused,   mis   näevad   ette 
•
Aalaealiste mõjutusvahendite seadus.
karistatavad teod. 
Al   14.   aastast   saab   vastutusele   võtta,   kui   aga  Karistatavad teod jagunevad:
nooremad    panevad   toime   kooseisupärase  Süüteod: 
õigusvastase   teo.   Nende   suhtes   tuleb   ka   mingeid  1. Kuriteod – kõik asuvad KarS, väljaspool pole 
meetmeid rakendada. 
ühtegi   kuritegu.   Põhikaristus  rahatrahv  või 
vangistus.   Jur   isikutel   rahatrahv   või 
sundlõpetamine.
2.  Väärteod  – on KarS ainult üksikud peamiselt 
asuvad kõik väärteod väljaspool KarS-s. Praegu 
on   ligi   50   haruseadust,   mis    sätestavad  
väärtegusid.   Põhikaristuseks  rahatrahv  või 
arest.
Eriosas  on sätestatud karistused vastavalt väärtusele, mida kaitstakse. Minnakse üldisest üksikule. 
Kuidas tuvastada kas on tegemist väärteoga või kuriteoga?  Seadustik  eristab neid sanktsioonide 
kaudu. 
Päevamäära arvestatakse  süüdimõistetu keskmise sissetuleku ulatuses. 30-50 päevamäära
Trahviühik on rahatrahvi baassumma. Üks trahviühik on 3.20 eurot.
Hoiatustrahv ei ole karistus, sest see ei lähe karistusregistrisse kirja ja sellega ei teki karistuslikust.
Vangistused ala (30 p- 20.a )määr algab sealt, kus lõpeb aresti ülemmäär (kuni 30 päeva). Mõlemal 
poolel on võimalik rakendada  tingimisi  karistust.
Enamus segavaid lapsi, kes seda süsteemselt teevad on võimalik võtta vastutusele KarS § 262.
Eriosa  koosseisud.
Eriosas on dispositsioon  ja  sanktsioon . Üldosas on hüpotees . 
Põhidelikt ja kõrvaldelikt
Kelmus  KarS § 209 (põhidelikt)
Sooduskelmus KarS § 210 (kõrvaldelikt on erinorm ja kohaldub erinorm)
Tapmine  - põhidelikt
Mõrv-  kõrvaldelikt
 Formaalne  delikt  ( teodelikt ) ja materiaalne delikt (tagajärje delikt)
Tuleb tuvastada alati tegu, tagajärg ja põhjuslik seos.
Tulirelva  ebaseaduslik käitlemine. (Formaalne d)
Mootorsõiduki  juhtimine ebakaines olekus (Formaalne d)
Tapmine (materiaalne delikt)
Teatud puhkudel tuleb vaadata,
 kas meil tagajärje delikt on 
jäänud katsestaadiumisse.
Kahjustus, ohudelikt
Konkreetne oht (istun relv pihus  ja suunan inimest)
Abstraktne oht KarS § 123-124 (nt olen vihane ja ütlen välja, et krt tema lööks küll maha)
Tegevusdelikt, tegevusetusdelikt
Üldiselt toimepandavad tegevusega . Teatud juhtudel on võimalik toime panna ka tegevuseta.
Ehtsad tegevusetusdeliktid – koosseis näeb ette juba tegevusetuse, nt KarS § 124 abita  jätmine.
Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis 
koosseisuga. 
Viiteline dispositsioon
Siseviiteline – KarS mingi eriosa norm  viitab mingile muule eriosanormile, nt KarS § 218 (st et üks 
tegu  peatükist  13. välja arvatud röövimine, väljapressimine. jm.
Välisviiteline ka  blanketne  dispositsioon – Viitab mõnele muule haruseadusele, mis sisustab selle 
primaarnormi nagu sekundaarnormid selles haruseaduses ette näevad.
16. veebruar, 2013 
Kuula üle salvestus!!!
Teo  ainsus  ja mitmus .  KarS § 63 ja 64. See on segane asi nendega ja  Riigikohus  ei ole ka ise 
olnud väga järjekindel oma lahendites.
Subsumeerimine ehk allapaigutamine ja see tähendab, et elulise fakti tuvastamine ja seaduses 
sisalduvate tunnuste vastavuse loomine. Eluline fakt peab KarS oleva fakti sisse ära paigutatav. 
Kõik tunnused peavad olema täidetud.
Alati tuleb teod vastava paragrahvi lõike ja punkti alla paigutada väga täpselt.
Teo ainsus- 
Riigikohtu  lahend nr. 3-1-1-40-11, kus süüdistatavaks on Ilmar Ojasoo .  Lääne-Viru kunagine 
kriminaalosak juhataja. Järgmiseks korraks paneb lahendid ÕIS-i üles. 
Kui kohus jätab täpsustamata alternatiivse võimaluse puhul täpsustamata, mis tegu on, siis on 
materiaalse
Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-4-04
Kui mitu olemuselt sarnast käitumise akti on kantud  ühest tahtlusest ja need on ajalisruumilisl 
läheduse tõttu üksteisega selmääral seotud, et kogu käitumine on obj vaadeldav ühtse teona. 
kujutledas endas loomuliku elukäsitlemise järgi ühtset käitumist.
Riigikohtu lahend nr 
Hinnates kas on tegemist mitme või ühe teoga...
Teo mitmus – erinevad teod, mida inimene toime paneb ja neile tuleb igale ühele anda eraldi 
hinnang ning eraldi karistused liita vastavalt KarS § 64 puudub.
Ideaal ja reaalkonkurents
Ideaalkogumiga on tegu siis kui isik täidab ühe teoga  - teo ainsusega mitu süüteokoosseisu. 
Seljuhul  tuleb tegu subsumeerida kõikide nende tegude järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel 
liitkaristus. Ideaalkogumit tuleb vaadata iseenesest tagajärgede kaudu. Materialsete deliktide puhul 
võivad tagajärjed olla 3 liiki: 
põhitagajärjed – see mille saavutamisele on isiku käitumine suunatud. 
Vahetagajärg on põhitagajärje  vältimatu  eeldus. 
Kõrvaltagajärjg – põhitagajärjega mitteseotud tagajärg, mis saabub vältimatult.
A  tapab B ja paneb sinna lõhkesealdeldise. B käivitub ja auto lendab õhku. Eemal seisev inimene 
saab ka pihta. Tapmine põhitagajärg. Ebaseaduslik käitumine on vahetagajärg ja kolmanda isiku 
pihtasaamine on kõrvaltagajärg, kuna see ei allu A kontrollile. See on temast sõltumatult juhtunud.
Lõhkeseadeldise ebaseaduslik käitlemine, vara hävitamine ja  rikkumine  ja tapmine. Seega  see üks 
tegu sisaldab 3 erinevat süüteokoosseisu, mis on ka ühtlasi ühest tahtlusest kantud.
Reaalkogumiga on tegu siis, kui loomuliku elukäsitlemise järgi on tegu mitme teoga, aga 
õiguslikult nähakse asja ühe teona. Mitu tegu vastab ühele koosseisule.
Tuleb vaadelda 3 võimalust: 
Korduvus – eriosas (jätkuv, massilisus, järjepidavus, vältavus) nt piinamise koosseis KarS §122 
(järjepidev süütegu ), nt  narkootiliste  ainete käitlemine väikestes  kogustes , vargus  samast  allikast, 
kassapidaja  omastab ettevõtte arvelt kas ülekandeid tehes või võttes  sularaha  (jätkuv süütegu). Kõik 
osateod peavad olema deliktistruktuuride kõikide osade puhul tuvastatav. Nt isiku kinnihoidmine 
ühes kohas ja teises kohas kuulub vältava  süüteo alla.
Seadusainsus  – juhul kui kahes iseenesest kohaldamisele kuuluvast ning ideaal- või reaalkogumi 
moodustavast .....  ebaõigusest. Kolm liiki: 
1.  Spetsiaalsus  – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel 
need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt.  Mõrv neelab endasse tapmise 
koosseisu.
2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See 
hõlmamine  toimub õigushüvede kaudu. Teod peavad olema ühe  õigushüve  kaitse all. 
Formaalne subsidiaarsus: KarS §143  Vägistamine , Seadus ütleb, et kui juhul kui esinevad 
selles teos sellised tunnused, kuid puuduvad vägistamise  koosseisus  olevad vägivalla 
kasutamine. Materiaalne subsidiaarsus - tuleb tõlgendada normi. 
3. Konsumeerimine – põhidelikt kui raskem tarvitab ära vähemas ebaõiguses avalduva ning 
seejärel kaasdelikti... Riigikohtu lahend: 3-1-1-92-07. (seal on nii konsumeerimise kui 
subsidiaarsuse näide). Nt kui  tapetakse  inimene, siis paratamatult  rikutakse  ka isiku riided 
või kriimustatakse need aga on väiksemad teo ebaõigluslikust ning tapmine juba hõlmab 
seda. Kahju võib aga välja ikka nõuda teo väiksema ebaõigluse eest.
Praegu on tervisekahjustusest tulenevate karistuste kõrval  tsiviilhagi  esitamine riigilõivu vaba.
Territoriaalsus  põhimõte, universaalsuse põhimõte, karistusõiguse üldpõhimõtted KarS 6, 7, 8 ja 9.
KarS § 6 Territoriaalsus printsiip ja lipuprintsiip
Universaalsus ehk maailmaõiguse printsiip
KarS § 9 kaitseprintsiip
TEO TOIMEPANEMISE AEG JA KOHT.
Teo toimepanemise aeg on see aeg, millal isik tegutses. Algus ja lõpp. Aeg ja selle tuvastamine on 
väga oluline asi, kuna tuleb tõendada. KarS §  63 (aeg, koht, viis ja koosseis ja muud tehiolud).
Ubikveet ehk  kõiksus  – see põhimõte ütleb, et süüteokooseisu koht on kõikjal, kus ilmnevad 
süüteo koosseisulised asjad. Sootaki õpikus on selle kohta väga hea skeem. Süüteo koosseisu 
tüüpide järgi on välja toodud nii aeg kui koht.
Süüteo koha ja aja sõltuvus  koosseisutüübist.
Koosseisu liik 
Koht 
Aeg
Teodelikt
Ubikveet
tegu
Tagajärjedelikt
Ubikveet
Tegu, mitte tagajärg 
kahjustusdelikt
Ubikveet
Tegu, mitte tagajärg 
Konkreetne ohudelikt
Ubikveet
Tegu, mitte tagajärg  (oht)
Abstraktne ohudelikt
Tegu
Tegu
Tegevusetusdelikt
Kus oleks pidanud tegutsema
Kui oleks pidanud tegutsema
Liitkoosseis
Ükskõik milline tegu või 
Viimane tegu
tagajärk (ubikveet)
Mitmeaktiline
Ükskõik milline tegu või 
Viimane tegu
tagajärg
Korduv
Vähemalt teine ja järgmised 
Vähemalt teine tegu
teod või tagajärjed 
Jätkuv
Vähemalt teine ja järgmised 
Vähemalt teine tegu 
teod või tagajärjed
Vältav
Kus tegu algas ja kus edasi 
Seisund, kuni see lõpeb
kestab
Vahendlik  – isik, kes juhib tegu ei viibi üldse teo toimepanemise kohas. Kaasaaitamise puhul isik 
soovib Eestis panna pangaröövi, juhendab Eestis olevat isikut nt telefoni teel. 
Süüteokoosseis  - KarS § 12. Koosneb kahest osast: objektiivne ja subjektiivne külg.
Objektiivne külg  - tegu, tagajärg ja nende vaheline põhjuslik seos. Seda materiaalsete deliktide 
puhul. Kuriteod on üldjuhul kõik tahtlikult toimepandavad teod. Väärteod on kõik toimepandavad 
nii tahtlikult kui ettevaatamatusest, va asja hävitamine kui rikkumine. See on nii ettevaatamatusest 
kui tahtlusest kantud. Teo objektiivne koosseis peab mahtuma eriosa dispositsiooni sisse.
Varguse definitsioon – nt elektrit ei saa varastada. Varastada saab asja (asi – kehaline ese). Varguse 
puhul peab pöörduma asjaõiguse poole (kas on asi, kas on võõras omand) Peab toimuma valduse 
murdmine. Kuidas tuvastada ära ebaseadusliku valduse vahetamine.
Materiaalsete delikti puhul on vaja ära tuvastada teo ja tagajärje vahetu põhjuslik seos. 
Vajaliku tingimuse põhimõte – ekvivaltentsus teooria ld .k  condition sine qua non – tingimus ilma 
milleta  ei ole. Tagajärg on põhjustatud antud teo poolt, kui ei ole võimalik tegu  mõtteliselt 
kõrvaldada ehk ära mõelda.
Põhjuslikkuse  kontrollimine vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-4-08. 
Katkendlik põhjuslikkus- A paneb B-le tassi sisse mürki. C tuleb ja tapab A püssiga maha ning B 
sureb . Järelikult A põhjuslik seos on katkenud, kuna C tappis ta ennem ära kui A jõudis kohvi juua. 
A vastutab katse eest ja C tapmise eest.
Alternatiivne  põhjuslikkus  - pommid auto all 
Kumulatiivne  põhjuslikkus – mürgi panek kohvi tassi, kus ekspertiis tuvastab, et  eraldi poleks 
mürgi panek inimest tapnud, aga koos tappis.
Seaduspärasus  tingituse Riigikohtulahend nr 3-1-1-80-02.  Vt ka Priit Pikamäe artikkel.
Adekvaatsuse  teooria -  
Vaata Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-68-12. Iga kõrvaldamata kahtlus tuleb tunnistada süüdistatava 
kasuks. 
Subjektiivne – Ettevaatamatust saab hinnata ainult läbi subjektiivsuse. 
1.  Kavatsetus  – kõige rangeb tahtluse viis, mis määratakse läbi tahtelise elemendi. 
Voluntatiivne element ei mängi praktiliselt mingit rolli. On alati seotud põhitagajärjega. 
(2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise 
ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta  
kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 
KarS § 16 lg 2.
2. Otsene tahtluses – on määratletud läbi intellektuaalse elemendi ehk teadmine. Siin tahteline 
element ei mängi mingit rolli. Oluline on, et isik teab ja teab kindlalt. Tahtlus on välja 
toodud, aga seda tegelikult ei ole vaja tuvastada. Üldjuhul seotud vahetagajärjega.
(3) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et  teostab  süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja 
tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 3.
3. Kaudne tahtlus  - läbi teadmise, aga see teadmine ei ole kindel. 
(4) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu 
saabumist ja möönab seda. KarS § 16 lg 4.
Tuvasta tuleb alati kas ta pani süüteole vastava asja vähemalt kaudse tahtlusega.
----------------------------------------------------------------------------------
4. Ettevaatamatus: kergemeelsus  ja hooletus.
Kergemeelsus - (2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule 
vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. KarS §  18 lg 2
Kaudse tahtluse puhul isik möönab seda, et ta võib panna toime süüteo, aga teisel juhul ta 
tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Siit  jookseb see piir, kuidas teha 
vahet ettevaatamatuse ja kaudse tahtluse puhul.
Subjektiivne külg seisneb tahtluses või ettevaatamatuses.  Iseloomustab teo  toimepanija  
sisemaailma ja tema psühholoogilist  suhtumist  konkreetsesse teosse. Neid määratletakse läbi kahe 
komponendi. Läbi teadmise ja läbi tahtmise. Tahtelist elementi nimetatakse veel ka voluntatiivseks 
elemendiks . Teadmise elementi nimetatakse veel ka intellektuaalseks elemendiks.
Süüteotasandi määramine ja  põhjendamine  on oluline eksamil. Kindlasti tuleb vaadata 
kohtulahendeid!!! Võta riigikohtulahend ja ärge edasi mingegi, proovi ise lahendada. Kontrolli, mis 
keelt kasutate. Referaadi asemel. :D 
2.märts 2013
Kordamine eelmisest loengust.
•
koosseis (iga element tuleb ära põhjendada eraldi)
•
blanketne dispositsioon
•
lahendada tahtluse  küsimus  - see on karistatavuse piiriks
•
tuleb põhjendada teda ettevaatamatusest ja kaudse tahtluse  piirist .
•
Subjektiivset külge tuvastame faktilisete asjaolude pinnalt
•
KAASUS. Inimene jalutab müügisaalis ringi võtab  pudeli  vett ja joob selle ära, siis viskab 
pudeli prügikasti. Seejärel läheb pähklite juurde ja võtab pihutäie pähkleid ja sööb ära. Kas 
on tegemist vargusega (kas on valduse murdmine) või omastamisega??? Millal toimub 
valduse murdmine ja vaata omastamise koosseisu. Kui ta aga müügisaalist koos sellega välja 
läheb, kas siis on tegu vargusega?
KATSE 
KarS § 25
1. Otsus (nt A võtab vastu otsuse B ära tappa).
2. Ettevalmistus
--------------------------------------------------------Siit algab teo karistatavus!!!! V.a. Üksikud 
koosseisud: KarS § 189 ja terrorismi ja rahapesuga seotud.
3. Teo alustamine
4. Tegu /tagajärg/ lõpule  viidud  süütegu
Katse algab kui ta vahetult alustab teo toimepanemist kuni  selleni  et ta enam olukorda ei kontrolli ja 
tema on teinud endast kõik, et tagajärg saabuks. Kui A tahab B-d maha lasta, siis katse algab 
sihtimisest, siis kui kuul juba lendab, siis tema enam midagi teha ei saa. Isik vahetult oma 
ettekujutusele alustab süüteo toimepanemist.
Kui tegu jääb katse staadiumisse, siis objektiivsed tunnused praktiliselt puuduvad, kuna tagajärge ei 
saabu. Seljuhul tuleb alustada lahendamist subjektiivsest küljest ehk vaadata millele oli inimese 
tahtlus suunatud. 
Vabatahtlik loobumine.
Kui isik  laseb kuuli ja laseb mööda, aga ta uuesti ei lase, siis võib seda võtta loobumisena. Kui ta 
tulistab jalga ja inimene ei sure ning uuesti ei tulista, siis on tegemist jälle lõpule viimata  katsega .
Kui aga isik saabki pihta ja on tegemist  lõpetatud katsega. Kui ta aga kutsub kiirabi kohale või 
hakkab teda elustama, siis võib tulla kõne alla vabatahtlik loobumine tapmisest. Igal üksikjuhtumil 
tuleb vaadata, et millele see isiku tahtlus oli suunatud.
Kui isik peab võimalikuks, et tema tegu täidab süüteokooseisu, kuid ta tähelepanematuse tõttu 
loodab seda vältida, siis saaks ettevaatusest rääkida. Kui aga isik laseb  laske  mitu korda ja rindu 
laseb ka, siis pole seal mingit võimalust ettevaatamatusest rääkida. 
Tüüpilised jahimeeste  kaasused  on need olukorrad, kus lastakse jalga vm ning rohkem laske ei tule.
KarS § 26. Kõlbmatu süüteokatse
(1) Kõlbmatu on süüteokatse, mida ei saa süüteo eseme või subjekti, samuti süüteo toimepanemise 
vahendi või vi si kõlbmatuse tõttu lõpule vi a.
(2) Kohus võib isiku karistusest vabastada või kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut, kui 
isik ei saa süüteokatse kõlbmatusest aru oma vaimse küündimatuse tõttu.
 
Näiteks. A tahab tappa B-d ja läheb B magamistuppa, et teda tappa. Laseb teda 4-5 korda. Pärast 
tuleb välja, et B on surnud. Seljuhul ei saanud ta teda tappa, sest B oli juba enne surnud. Kohus saab 
miskit natuke ehk etteheita, aga tapmise eest kindlasti ei saa vastutusele võtta. Ilmselt on ta siiski 
rikkunud relvaseadust ja tuleb vaadata kas on valdusrikkumisi jne.
Näiteks. Omanik tabab varga teolt. Mis siis teha? Kas on juba ehted nt  taskus  või ei ole? Asi on 
katse   staadiumis   ja  tagajärge  seljuhul  veel  pole.  KarS    §  266 -d  saaks ette  heita  (omavoliline 
sissetung ). Sellises olukorras võiks näiteks tüübi kinnisiduda. 
Tegu peab olema kooseisupärane ja õigusvastane.
ÕIGUSVASTASUS.
Iga   tegu,   mis   vastab   süüteokooseisule   käsitletakse   õigusvastasena   v.a   kui   esinevad   seda   tegu 
õigustavad asjaolud . Seljuhul ei saa seda isikut vastutusele võtta. 
KarS § 27. Õigusvastane tegu
Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole 
välistatud   käesoleva   seadustiku,   muu   seaduse,   rahvusvahelise   konventsiooni   või   rahvusvahelise 
tavaga.
Õigustavad   asjaolud   saavad   tulla   kas   KarS,   teistest   eriseadustest,   rahvusvahelistest 
konventsioonidest või rahvusvahelisest tavast. Seega on see ampluaa üsna lai. KarS ise annab meile 
neli varianti:
1. Hädakaitse, 
2. hädaseisund, 
3.  kollisioon ja 
4. eksimus õigusvastases asjaolus.
Õigustavad asjaolud tulevad ka nt omaabi  AÕS . Seejuures,aga ei tohi hädakaitse  piire  ületada.
Õigustavad   asjaolud   tulevad   ka   KrMS   §   217,   mis   annab   võimaluse   kinnivõtta   ja   toimetada 
kahtlustatav isik...
Kuriteo matkimine – riigile antakse õigus panna toime kuritegu, et tuvastada  raskemad  kuriteod 
(nt narkootiliste ainete ostmine või altkäemaksu andmine).
Õigustavad asjaolud tulevad ka politsei ja piirivalve seadusest (kinnipidamine ja  järelvalve ). 
Näiteks. Spordivõistlused jäähoki. Kas neil on kehaline  väärkohtlemine  lubatud?  Mõned on Eestis 
võetud vastutusele ning ka rahvusvahelisel areenil. Õigustus tuleb selle kaudu, et kuna  hoki  on sport  
ja   seal   on   vältimatu   füüsiline   kontakt.   Kui   on   reeglitele   mittevastavus,   siis   võistluse    kohtunik  
määrab talle vastava karistuse. Kui aga juhtub, et tekitatakse raske tervisekahjustus, siis võetakse 
vastutusele objektiivselt raske  tervisekahjustuse   tekitamise  eest. 
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut.  Isik ületab õigusvastasuse piire, kui ta kavatsetult 
või otsese tahtlusega teostab ... Hädakaitset  saab kasutada, kui vahetult on toimunud rünne. 
Mis on õigushüve? 
Individuaalsed  (isiku subjektiivsed õigused ja nende realiseerimisvõimalused. Elu ja vara jne)   ja 
kollektiivsed õigushüved (üldised väärtused: õhk, keskkond, avalik kord). Seega rünne peab olema 
ühe nende õigushüve vastu. Kogu asi taandub sellele kas sa tegutsesid otsese või kaudse tahtlusega. 
Kui   räägime,   et   tegemist   on   hädakaitse   piiride   ületamisega,   siis   tuleb   ära   määrata   kas   on 
hädakaitseks sobimatu vahend või tagajärg on liiga raske.
Hädakaitse piiride tuvastamisel vaata RK lahendit nr 3-1-1-26-11 ja nr 3-1-1-108-10 (ründe 
tahtlluse küsimus). 
Kõrtsukaklustes ei ole hädakaitset, kuna kaitse ja ründe situatsioonid vahetuvad nii kähku.
Hädaseisund
Tegemist on  ohu  olukorraga. Tuleb kaaluda õigushüvesid. Kaitstav ja päästetegevuseks rikutav 
õigushüve. Kaitstav õigushüve peab olema suurem, kui kahjustatav hüve.
KarS § 29. Hädaseisund
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb sel e toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda 
või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on 
kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve 
ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.
Kohustuste kollisoon.
KarS § 30. Kohustuste kollisioon
Tegu, mil ega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut 
õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis 
on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.
Näiteks.  Liiklusõnnetus, kus on 6 kannatanut. Kiirabibrigaadil pole võimalik tegeleda korraga 6 
inimesega. Kuna ta on õiguslikult kohustatud neile abi  hindama . Siis peab vaatama, kellele tuleks 
kõigepealt  abi osutada. 
Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.
KarS § 31. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
(1)  Tahtlik  tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis 
välistaksid teo õigusvastasuse. Sel isel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest 
toimepandud süüteo eest.
(2) Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolusid, mis objekti vselt välistavad tema teo õigusvastasuse, 
vastutab süüteokatse eest. Kohus võib sel juhul kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.
Näiteks. See  säte  on selleks, et juhul kui  disko  tossu tuleb aknas selle asemel, et oleks tulekahju. 
Isik läks teda päästma ning ta ekslikult  arvas , et tegemist on hädaseisundiga. Sellisel juhul isik ei 
vastuta. 
Eraisik ei vastuta õiguspäraselt tekitatud kahju eest, riik aga küll. Vaata üle, mis on hädakaitse ja 
hädaseisund. 
KAASUS. 
A , B ja C satuvad peale laevahukku üksikule saarele, kus ei ole toitu ega magevett. Kümne päeva 
möödudes  on saarelolijad nõrkemas.  Seepeale  otsustatakse ühiselt, et selleks et päästa teiste elu 
tuleb   üks   enda   seast   ohverdada.   Kõik   olid   sellega   nõus.   Tõmmati   liisku   ja   liisk   langes  A-le. 
Vastavalt kokkuleppele põhjustas B   A surma lüües teda korduvalt kiviga pea piirkonda. Pärast seda 
tükeldas C       A ning B ja C asusid A-d sööma. Nelja päeva möödudes nad päästetakse. B läheb 
lähimasse politsei jaoskonda ja räägib juhtunust.  Analüüsida juhtumit ja jõudke järeldusele kas ja 
mille eest vastutavad B ja C. Vaata koosseise.
LAHENDUS: 
Hüpotees:
1) A ja C võisid toime panna mõrva.
2) A ja C võisid toime panna laibarüvetamise.
TEGU – B lõi kiviga A-d vastu pead ja tagajärg on see, et A sureb. Kui kiviga ei oleks löönud, siis 
ei oleks A surnud. Seega on A täitnud tapmise koosseisu. Võttes arvesse, et A eesmärgiks oli tappa 
B selleks, et saada süüa, siis sellega on täidetud KarS 114 p 5.
Seega tegutses A omakasu motiivi suhtes eesmärgistatult, millest tulenevalt tegutses A kavatsetult. 
TEGU C – tegemist võib olla kaasaaitajaga ning vastutab samuti KarS § 117.
Õigusvastasus 
Kas on õigustavaid asjaolusid? Hädaseisundi puhul tuleb vaadata, kas kaitstav hüve  oli olulisem 
kui  kahjustav  hüve. Õigushüve on inimese elu. Kas kaks  inimelu  on olulisem kui ühe isiku inimelu? 
Ei ole  ja seega võib öelda, et hädaseisundit ei ole. Õigus elule on üks peamisi põhiõigusi ning seda 
kaitseb   Inimõiguste   deklaratsioon   ning   samuti   PS   17,   mis   ütleb,   et   kellegilt   ei   tohi   võtta   elu 
meelevaldselt.
Kas ei või tekkida olukord, et inimesed olid eksimuses õigust välistavates asjaoludes?
Neil   oli   tunne,   et   nad   tegutsevad   hädaseisundis   ning   on   tegemist   eksimuses   õigust   välistavas 
asjaolus. Järelikult vastatab B surma põhjustamises ettevaatamatusest KarS   § 117 ning see tuleks 
ümberkvalifikatsiooni.
TEGU – C tükeldab laiba. See on laibarüvetamine. C tegu on kavatsetud – see oli plaanitud, ta teadis, et see 
saabub. Põhitagajärg – seda taheti, see ei olnud vältimatuks  eelduseks  põhitagajärjele.
A viis täide ja C oli vaime kaasaaitaja 
TEGU 2 – B laiba rüvetamine. põhitagajärg. Eesmärgiks ei olnud laiba rüvetamine, kuid see oli 
vältimatu saavutamaks eesmärki, milleks oli omakasu saamine. Kavatsetud tahtlus, seda peeti 
hädavajalikuks. Rüvetamise puhul C viis läbi tükeldamise, kuid ka siin on kaastäideviimine , sest 
koos söödi B liha, mis on samuti laiba üldtunnustatud tavadele mittevastavalt kohtlemine.
§ 63 lg 2 Kui isik on toime  pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei 
ole  nendest   ühegi  eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus 
käesoleva seadustiku § 64 järgi.  
Isikud panid toime mitu kuritegu - § 114 ja § 148, kuid neid ei ole ühegi eest varem karistatud, seega tuleks 
mõista karistus iga teo eest ning liitkaristus § 64 alusel.
B vastutab KarS § 114 lg 1ja lg 5  ja laibarüvetamine KarS § 148.
KarS § 58 p 10 ja 22 lg 1.
Mõelge kui  süüdistaja  ja kaitsja!
Vaata ka kohtulahendeid ja maailmapraktikat.
Kas saame  muuhulgas  rääkida õigusvastasust välistavas asjaolus. 
B ja C on ehk A  eutanaasia  otsuses kaasaaitamises süüdi. 
Tõlgendamisel tuleks aluseks võtta järgmine üldreegel: kõikides koosseisudes, milles toimepanija 
eesmärk on õigushüve  kahjustamine , tuleb tunnust eesmärk tõlgendada laiendavalt ja lugeda 
koosseis täidetuks ka otsese või kaudse tahtluse korral. Seevastu kõikjal, kus tunnus eesmärk 
tähistab   toimepanija   motiivi   ehk   põhjust,   miks   ta   üldse   keelatud   teo   toime   paneb,   saab 
eesmärk esineda üksnes kavatsusena.
Riigikohtulahendid, mida vaja lugeda:
1. 3-1-1-78-06 --->  Neste  ettemaksu krediitkaardiga  võeti bensiini 17 000  krooni  eest, kuigi 
ettemaks oli vaid 50 krooni ja rohkem ei oleks tohtinud saada võtta. Kohtualune mõisteti süüdi KarS   § 
199 lg p4 alusel ehk vargus + eelnev karistatus.
2. 3-1-1-40-11--->Ilmar Ojasoo kaasus
tegu ei saa toime panna mitme alternatiiviga. Kas isiku valduses olev, leitud või juhuslikult 
leitud. Need kolm ei saa koos olla. Üks peab olema täidetud.
3. 3-1-1-12-09 --> üks süütegu kasvab üle teiseks süüteoks. 
Kolleegium   leidis, et  KarS  §-s 200  ettenähtud  kuriteo subjektiivne  koosseis ei   eelda , et  samaaegselt 
vägivalla   kasutamise   tahtlusega   peab   olemas   olema   ka   asja   hõivamise   tahtlus.   Kolleegium   leidis 
ringkonnakohtu lahendis vea, et nad olid teinud samas lahendis nii õigeksmõistva kui ka süüdimõistva 
kohtuotsuse. Kohus saab teha kas õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse vastavalt KrMS § 309 lg 1.
4. 3-1-1-72-10 -->  kelmuse  kaasus ja p 12 on eriti oluline.
•
KarS § 209 (kelmus) näeb ette vastutuse  varalise  kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse 
loomise teel. Kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on  petmine . Seega tuleb kelmuse  
toimepanemise ajaks lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Tagajärg on alati teost erinev asjaolu. Varalise kasu  
saamine   (ehk   süüdlase   varalise   seisu   paranemine)   ei   ole   kelmuse   koosseisutegu,   vaid   selle   tunnusega   kirjeldab 
seadusandja   kelmuse     koosseisulist   tagajärge,   mille   saabumise   ajal   KarS  §   10     teise   lause   kohaselt   kelmuse 
toimepanemise aja seisukohalt tähtsust pole.
•
Kolleegium osundas väljaspool kriminaalasja lahendamist, et seadusandja peab otsustama kas KarS   § 81 kohaselt 
tagajärjedelikti   aegumistähtaeg   peab   ikka    algama    süüteotoimepanemisest   või   oleks   tarvilik   teha   seal  
seadusmuudatus.
5. 3-1-1          --> omastamise lahend tüübid muinsusalal.
6. 3-1-1-99 -06 --> punkt 14
•
Karistamise alus sisaldub KarS §-s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida 
karistusseadustiku   IV   peatüki   esimese   jao  kõigis   paragrahvides   sätestatut.  Siin 
käsitletakse ka šokivangistust. nn šokivangistuse abil tahetakse isikule anda n-ö tõsine 
hoiatus .  Riigikohus on seisukohal, et selle eripreventiivne mõju avaldub vaid siis, kui seda 
kohaldatakse  lühiajaliselt . Katseaeg ei tohi olla lühem kui on tegelik mõistetud karistus. 
•
Iseenesest   on   katseajaga   karistus   väga   hea,   sest   kui   isikule   on   5   aastat    katseaega    koos 
käitumiskontrolliga, siis inimene peab koguaeg hästi käituma. Kui aga  vahepeal  saab millegiga 
hakkama, siis läheb vangi ja süüteod liidetakse. Käitumiskontroll: Sotsiaalne kontroll (kui teeb 
midagi, siis tehakse erakorraline ettekanne, läheb vangi jne.) Kui aga on  vangis  oma aja ära ja 
siis millegiga hakkama saab, siis algab jälle uus menetlus.
7. 3-1-1-113-12 --> KarS 56 kohta 
•
KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.  Eelöeldu  tähendab, et 
andes  hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, 
mis   võivad   iseloomustada   näiteks   tegu   ja   tagajärge   ning   süüdlase   käitumise   motiivi   ja 
eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. 
•
Karistuse kohaldamise juures tuleb lähtuda ka eripreventiivses mõttes ka sellest kuidas on 
meil võimalik isikut mõjutada.
8. 3-1-1-128-06 --> kas on tegu tapmiskatsega või on tegu isiku tervisekahjustamine kui 
sellega põhjustatakse oht elule ? 
•
Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 
118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on 
tekitatud   sel ine   tervisekahjustus,   mis   võib   kausaalahela    katkematu    kulgemise   korral   suure 
tõenäosusega   vahetult   kaasa   tuua   inimese   surma,   saab   juba   ainuüksi   välise   teopildi   alusel 
rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes.
•
Juhtudel, mil isiku käitumine on kül  põhjustanud konkreetse ohu elule, kuid välise teopildi alusel 
ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrol ida nn 
sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, mil ele toimepanija tahtlus oli suunatud.
•
Subjekti vse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka  isiku teoeelne- ja järgne 
käitumine,  samuti tema teo objekti vne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada 
rangelt  individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades.
•
Riigikohtu kriminaalkol eegium märgib, et olukorras kus toimepanija on tegutsenud kannatanu 
surma   põhjustamise   suhtes  vähemalt   kaudse   tahtlusega,   neeldub   tervisekahjustuse 
tekitamise   tahtlus   tapmistahtluses  ning   isiku   tegevust   tuleb   õiguslikult   vaadelda   üksnes 
tapmiskatsena.
9. 3-1-1-16-05-> arteri kaasus 
•
otsusest  nr  3-1-1-28-01, et "...kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja 
tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja  saabuva  tagajärje 
vahel"
•
Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle  
saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele".
•
Lõpuks mõisteti süüdi surma põhjustamises ettevaatamatusest.
KAASUSE LAHENDAMINE 
Lahendatakse ekspertstiilis: järelikult, kas A võis, seetõttu jne.. 
1. OBJEKTIIVNE KÜLG – tegu & tagajärg ning põhjuslik seos nende vahel. Kirjuta välja, 
mida koosseis ette näeb ja siis hakka neid tõestama !!
2. SUBJEKTIIVNE KÜLG– teo  tegija  sisemaailm :tahtlus, kaudne tahtlus, kavatsus . 
3. ÕIGUSVASTASUS – kontrollitakse ka negatiivselt ehk kas on õigustav asjaolu  
viga   on   kirjutada,   et   õigustvälistavaid   asjaolusid   ei   esine   KarS,   aga   on   ju   ka   teised  
seadused . Seega võiks kirjutada, et õigustavaid asjaolusid ei esine.
4. SÜÜ   &    SÜÜD    VÄLISTAVAD  ASJAOLUD   -   süüvõime    iga   on   14.aastat.   Isik   ei   ole 
süüvõimeline kui ta ei saa aru oma teo keelatusest või kui ta ei suuda seda juhtida. Isik peab 
olema   teo   toimepanemise   ajal   süüdi.   Ettevaatamatusest    joove    ei   ole   süüd   välistavaks  
asjaoluks.
5. KARISTUSE MÄÄRAMINE –  miinimum karistusraamid paneb paika seadus. Alaealise 
puhul   ei   saa   ülemmäär   olla   rohkem   kui   10   aastat.   KarS  §  45   lg   2.   Seejuures   tuleb 
tähelepanna, et vangistust võib ainult siis kohaldada kui nõrgema karistusega ei ole võimalik 
sama tulemust saavutada. Karistus peab olema motiveeriv ja  mõjutama , et edaspidi toime ei 
panda.   Karistus   peab   arvestama   õiguskorra   kaitsmise   huve.   Isikutel   peab   olema   usk 
normikehtivusse.
Seoseid tuleb kirjutada, muidu võib jõuda ebaõige järelduseni. Teoreetiline  käsitlus  + kaasusega 
seonduvad faktilised asjaolud --> järeldus; Esita küsimus miks on see nii?  Kohtulahend , teoora. 
Kõigepealt peab meil olema tegu, mis vastab KarS või mõnele haruseaduse süüteokoosseisule. Siis 
tuleb tuvastada tegu, tagajärg ja põhjendada ära nende omavaheline põhjuslik seos. Nt varguse 
(KarS 199) koosseisu tasandil tuleb öelda: 
1.  vallasasi  
2. peab olema äravõtjale võõras (miks on võõras)
3. mis on valdus ? Tegelik võim asja üle. Peab olema ka tahtlus valdusele.
4. Tehingut polnud millega oleks 
•
kvalifitseeritav asjaolu nt grupp (kas on tegemist kaastäideviimisega, sissetungimisega)
•
kui ei  põhjenda , siis on tegemist materiaalõiguse ebaõige käsitlus ja lahend võib osutuda 
tühiseks.
•
Teo   subjektiivne   külg   käsitleb   teo   toimepanija   sisemaailma   (tahtlus,   kaudne   tahtlus     ja 
kavatsus). Kuidas piiritleda  tegusid , kuna sellest oleneb isiku karistusmäär.
•
Omastamine  – ebaseaduslikult enda kasuks  pööramine  
KarS § 113 – Tapmine ehk ükskõik mis tegu, mis põhjustab isiku surma.
Kaudse tahtluse puhul möönab tagajärge, kergemeelsuse puhul püüab tagajärge vältida.
Lugeda:   J.   Sootaki   „Sanktsiooni   õpetus“   või   Sanktsiooni   õigus“     kuidas   jõutakse   karistuse 
kohaldamiseni kui selleni? KarS §56
Karistuse määramine 
Karistuse määramisel arvestatakse keskmiseks määraks esimene kolmandik. Kui on näha, et see 
pole toiminud, siis võib seda keskmist ka nihutada.
Tuleb vaadata ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Need annavad paljuski infot teo 
eelse  ja järgse käitumise kohta. 
KarS    §  57   on   ammendav    loetelu .   Korduvalt   ei   tohi   arvestada.   Vaadatakse   kergendavaid   ja 
raskendavaid asjaolusid ning kaalutakse neid omavahel.
§ 116.Lapse tapmine
Ema poolt oma sündiva või vastsündinud lapse tapmise eest – karistatakse kuni vi eaastase 
vangistusega.
Silmas on peetud vahetut tapmist. Kui ema on juba lapsega koju läinud ja siis tapab, siis pole tegu 
priviligeeritud tapmisega. Ema on tihipeale  ehk afektiseisundis ja seetõttu.
Kas viia täide osaliselt või reaalselt või tingimisi?
Lepitusmenetlus  – pmst on võimalik inimesed omavahel ära lepitada. Isikutele panna lisaks ka 
mingeid kohustusi. Nt kui mees peksab naist või vastupidi, siis peksa peaks minema teraapiasse 
pärast seda. Peamine eesti mehe suremise põhjus on vingumürgitusse naiste vingumisest.
Oportuniteet  – teatud juhul võib  prokurör  lõpetada menetluse, kui isiku süü ei ole suur või ta on 
alustanud heastamist.
Muus isiku mõjutusvahendid => 7.peatükk alates  KarS § 83. Tuvastatakse ära süütegu, vaadatakse 
mis vara on isikul ning tuvastatakse, et isikul viimase 10 aasta jooksul  EMTA  ei näita sissetulekuid 
ja siis võetakse ära kogu see vara. Isik saab selle vara tagasi, mida ta suudab tõendada legaalselt 
saaduna. Eestis ei ole veel häid kohtulahendeid selle kohta, aga nüüd hakkab tulema. Kui vaadata 
välismaa    lahendeid    vara   konfiskeerimise   kohta,   siis   need   lahendid   on   muljetavaldavad. 
Konfiskeeritud on kinnisvara, toimivaid äriühinguid, laevu, lennukeid jne. 
Arvuti kuriteod on läinud narkokuritegudest  ettepoole . Nt raha  ülekanded  pankadest, isikuvastased 
kuriteod (noor tappis end ära), eestlase lemmiktaigen on muretaigen ja söövad seda muret siis 
sisse. :)10.05. 2013
Kui objektiivsel küljel tagajärg puudub, aga tegu nõuab tagajärge, siis tuleb KINDLASTI 
vaadata kas on asi jäänud KATSE staadiumisse.
Kui on kaks ligilähedast koosseisu, siis nende puhul tuleb vaadata kas üks koosseis asendub  teisega . 
Kui objektiivne kontroll on tehtud, siis tuleb  asuda  subjektiivse külje kallale. Subjektiivne külg 
käsitleb tegija sisemaailma.  See on äärmiselt oluline, kuna kui pole subjektiivne koosseis täidetud, 
siis   ei   minda   edasi,   sest   järelikult   inimene   ei   vastuta!   Üldiselt   on   kartistatavad   kõik   tahtlikud 
koosseisud, eriosas on lisaks ka kaudse tahtlusega ja ettevaatamatusest. Nt surma põhjustamine 
ettevaatamatusest ja raske tervisekahjustamine ettevaatamatusest. Kui koosseis näeb ette tahtluse, 
siis   peab   isik   vähemalt   teo   toime    panema    kaudse   tahtlusega.   Kui   aga   on   ettenähtud,   et 
ettevaatamatusest ja seda näha ei ole, siis inimest  karistada  ei saa. 
Väärteo  koosseisud on nii tahtlikult kui ettevaatamatusega toimepandud. KarS 218 varavastane 
süütegu. Põhiteona peab isik olema täitnud KarsS §213 oleva mõne koosseisu, aga see taandatakse 
KarS  §  218   ja   ta   vastutab   väärteo   eest,   kuna   tegu   on   vähe   väärtusliku   õigushüvega.   Need 
varavastased väärteod peavad olema toimepandud tahtlikult.   
Kui seame hüpoteesi, siis tuleb vaadata millise õigushüve vastu on see seatud! Kogu eriosa on 
ülesehitatud üldiselt üksikule.
Individuaalsed õigushüved – tervis, elu jne
Kollektiivsed õigushüved – õhk, maa, vesi, kord jne
Vaata paberilt joonist. 
Tegu peab mahtuma PTK->JAGU->JAOTIS->PARAGRAHV-> LÕIGE-> PUNKT
Vargus KarS § 199 -võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgiks.
1. Kas tegemist on vallasasjaga. (vaatame AÕS-st)
2. kas   see   asi   on   talle   võõras?   Asi   on   võõras,   kuna   tal   puudub   selle   asja   suhtes 
omandiõigus  ja tal pole selleks seaduslikku valdust.
3. Milles seisnes äravõtmise tegu?
4. Ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kui neid ei ole, siis kahjuks koosseisu pole. 
lg 1 – teo kirjeldus
lg 2  - sätestab raskendavad tingimused.
Tapmise puhul on natuke teine  loogika . Tapmise raskendav koosseis on mõrv. Miks seda ei esitata 
samamoodi   nagu   varguse   puhul?   Seda   ei   ole   seepärast   tehtud   nii,   et   tapmise   puhul   esinevad 
priviligeeritud koosseisud. 
Kui üks inimene tähendab mitu tegu, siis tuleb need kõik eraldi läbi analüüsida.
Kallel on näpud põhjas ja tal on raha vaja. Ta üürib ühes  majas  korterit. Ta otsustab korraldada 
põlengu. Viskab majja molotovi  kokteili . 
Kui on mitu inimest, siis tuleb kõiki isikuid eraldi analüüsida, sest nende tegevuses võivad olla 
teatud erinevused sees. Ekspertstiili tuleb kasutada: järelikult, seega, 
TULEB OSATA KÜSIDA ENDALT  - AGA MIKS??? KUST SA TEAD SEDA??
kas seda toetab RK seisukoht või ütleb seda seadus.
Subjektiivse puhul tuleb arvestada teo  eelset , teo toimepanemise ajal ja järgselt olevat käitumist. 
Kui kirjutada, et isik tegutses tahtlikult ning vähemalt kaudse tahtlusega.  
•
Paljudel puhkudel saab minna süvitsi ja eristada 
•
kavatsetust  (seatud põhitagajärjega) ja 
•
kaudset tahtlust (teadmine ei ole niivõrd kindel, pigem isik PEAB VÕIMALIKUKS).
•
Ettevaatamatu    (isik   peab   võimalikuks,   kuid   tähelepanematuse   või   kohusetundetuse   tõttu 
loodab seda vältida). 
•
Otsene tahtlus on seotud vahetagajärjega. 
Tuleb   tähelepanu   pöörata   teo   toimepanemise   viisile.   Kuidas   on   see   rolli   jaotus.   Kas   on 
kaastäideviimine või  osavõtt ? Ei tohi  karta  subjektiivset poolt põhjendada. 
Kaasus I
Kaunil sügishommikul näevad  Taavi  ja  Tõnu  
Objektiivne 
Ebaseaduslikult omandamine seisneb selles, et  õunad võeti omaniku tahte vastaselt. 
Tagajärg: kui ta neid õunu võtab, siis järelikult on tekitatud omanikule kahju.  Iseenesest on tegu 
teodeliktiga.
Kaastäideviimisega on tegu siis, kui  mõlema täideviija panus on teosse oluline. Mida tähendab teo 
valitsemine?  Nad valitsevad tegu tahtega. Mõlema panus oli oluline, kuna nad  ronisid puu otsa ja 
võtsid õunu.
Subjektiivne
Tõnu   ja   Taavi   seavad   endale   eesmärgiks   võtta   võõras   valduses    olevas    asjad   ebaseaduslikkuse 
omastamise eesmärgil, nad teavad, et see saabub kui nad käituvad selliselt, et hüppavad üle aia ja 
võtavad asjad ära.
Kõigepealt tuua mis on vallasasi, vallasasi on vastavalt AÕS-le see ja see. Antud juhul on õunad 
vallasasjad. 
Võõrad vallasasjad on 
Kaasus II 
Andres nägi eramaja hoovis jalgrattast. Võttis ratta ja läks sellega minema. Toomas nägi seda pealt. 
Lõi teda jalaga. 
Hüpotees 
17.mai 2013
TAHTLUS 
1. Kavatsetus – kõige raskem tahtluse vorm. Tuvastatakse läbi tahtelise elemendi. Isik SEAB 
EESMÄRGIKS ja TEAB, et see SAABUB või vähemalt PEAB SEDA VÕIMALIKUKS. 
Isikul peab olema tahtmine eesmärgi suhtes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta paneb 
toime   süüteo    eesmärgile    vastava   tegemise.   Objektiivne   külg   näitab   seaduses   kirjeldatud 
tegevust  või tegevusetust.  Varguse  puhul  ei  saa meil  kõne  alla  tulla  mitte  ühtegi  muud 
tahtluse vormi nt, sest seda ütleb meile juba koosseisu enda tekst. 
(1)   Võõra   val asasja   äravõtmise   eest   sel e   ebaseadusliku   omastamise  eesmärgil  –
karistatakse   rahalise   karistuse   või   kuni   kolmeaastase   vangistusega.   (st   et   isikul   on   eesmärk   jätta 
omanik kestvalt või  ajutiselt   asjast  ilma).
Seotud eesmärgi ja põhitagajärjega.
2. Otsene tahtlus – siin ei ole oluline ,et ta seab eesmärgiks vastava käitumise, vaid ta TEAB 
et tema selline käitumine vastab süüteokoosseisule. 
Seotud vahetagajärjega. 
3. Kaudne tahtlus  – kui kõige  nõrgem tahtluse vorm    ja isik  peab VÄHEMALT  pidama  
VÕIMALIKUKS. Nt suure tõenäosusega võib see olla ebaseaduslik, aga mis siis. 
4. Ettevaatamatus 
Määramisel vaata koosseisude sõnastust!!! 
Kui on kirjas seab eesmärgis, neil puhkudel on alati vaja kavatsetus tuvastada. 
Need   koosseisud,   kus   on   kasutatud   sõna  TEADVALT,   peab   olema   tõestatud   vähemalt  otsene 
tahtlus. 
Ülejäänute puhul peab olema vähemalt kaudne tahtlus tuvastatud.
Vahendliku täideviimise kaasus. Nt olukord, kus isik tahab midagi poes virutada, siis ta pistab 
varastatava asja teise isiku kotti ja see inimene võetakse vahele. Seega toimepanija on isik, kes 
tahtis asja varastada ning see, kes oli  vahendiks  on süüst vaba. 
Tappa ja varastada ei ole võimalik kaudse tahtlusega ja neid on võimalik ainult kavatsetult läbi viia. 
Tapmise puhul on oluline tagajärje tahtlus. 
Isik tahab tappa A-d ja paneb ta auto alla pommi. Auto lõhkeb ja isik sureb. Tal on kavatsetus isiku 
surma põhjustamisel. Ta teadis, et kui ta paneb pommi auto alla, siis isik lendab õhku ja sureb. 
Otsene   tahtlus   on   seotud   vahetagajärjega.   Nt   vara   hävitamine   ja   lõhkeseadeldise   ebaseaduslik 
kasutamine. Ta teadis seda, et see on ebaseaduslik ning seega pani sellega toime otsese tahtluse. 
Eripreventsioon  – mõjutada isikut edaspidi süütegu toimepanemast
Üldpreventsioon  – õiguskorrakaitsmise huvid, mis peavad kindlustama inimestes usku õiguskorra 
toimimisse ja riigi kaitsesse.   
Kõige tähtsam on see kuidas ennast väljendada ja milline on argumentatsioon. Faktipõhiselt on vaja 
esitada kõik koosseisu asjaolud.  
Nt Vargus. 
Kõigepealt öelda, mis see vargus on? Vargus on.... 
Mis on võõras vallasasi? Vallas asi on vastavalt TsÜS ... 
Miks on see asi inimesele võõras, kas on? See asi on sellele isikule võõras, kuna see ei ole tema 
omandis.
Äravõtmistegu seisneb omaniku valduse lõpetamises ja ära võtja poolt uue valduse kehtestamises. 
Antud juhul on valduse murdmise teoks...ratta  selga  istumine, õunte sülle võtmine ja ära  viimine .
Ebaseadusliku   omastamise   eesmärgiga   on   tegu   juhul   kui   asi   on   ära   võetud   omaniku   TAHTE 
VASTASELT.
Isikule usaldatud muu võõras vara – siia alla kuuluvad varalised õigused nt raha ülekandmine firma 
kontolt. 
Mida näeb varguse koosseis ette? 
vallasasi
jalgratas
Subjektiivne külg
Võõras 
Võõras sellepärast, et
äravõtmine
Kaudne tahtlus +
Ebaseaduslik
 
omastamise 
Kavatsetus +
eesmärk
Vägistamise koosseis 
Milles väljendub?
Inimese tahte  vastasus
vägivald
KAASUS 
HÜPOTEES 
1.  EPISOOD  – Andres,  Tarmo  ja Tõnu vastutavad Timmule füüsilise valu ja tervisekahjustuste 
tekitamise eest KarS § 118 lg 1 p 2 alusel. (KarS § 121 neeldub 118-s)
Objektiivne koosseis 
TEGU 
Raske tervise kahjustamise tekitamine siis, kui tervisekahjustamise tõttu on tekkinud raske kehaline 
haigus. Antud juhul peksid Andres, Tarmo ja Tõnu Timmut näkku, kõhtu, mille tõttu  Timmu  kukkus 
maha ning Andres, Tarmo ja Tõnu jätkasid peksmist vastu pead nägu ja keha.  Peksmine  lõpetati 
alles siis, kui kõrvalised isikud jõudu kasutades selle lõpetasid. Timmu paranemine võttis aega 6 
kuud, seega võib tema kehalise haiguse liigitada raske tervise kahjustuse alla. Järelikult on täidetud 
koosseisu objektiivne külg raske tervise kahjustuse tekitamine, kui sellega põhjustati raske kehaline 
haigus.
Subjektiivne külg
Andres, Tarmo ja Tõnu peavad pidama võimalikuks jätkuva peksmise puhul, et see tekitab raske 
tervise kahjustamise. Järelikult pandi tegu toime kaudse tahtlusega. Raskendavaks asjaoluks on 
süüteo toimepanemine grupi poolt ning erilise julmusega. KarS § 58 p 2 ja 10.
Õigusvastasus
Süüd välistavaid ja õigustavaid asjaolusid ei esine.
Lisaks on täidetud ka KarS § 262 
TEGU 
avalikuks kohas teise isiku suhtes ebasündsate väljendite karjumine on vastuolus moraalse.
St, et Tarmo ja Toomas vastutavad 262 alusel väärteo korras.
Täidetud on ka KarS § 263 p 2. 
Rikuti teiste isikute, möödakõndivate isikute rahu. Rahu või avaliku korra rikkumine, mis on toime 
pandud  vägivallaga . See tegu on toimepandud vägivallaga. Vägivald seisneb teos ja see seineb teise 
isiku löömises ja peksmises.  Seega on tegu vägivallateoga.
 1-12-4480 Harju  Maakohtu otsus.
Tahtluse määramisel ei ole oluline see, kui raske karistuse ta saab vaid oluline on see selleks, et 
määrata ära koosseis. 
18.05.2013 
Raskendavaks   asjaoluks   on   omakasu.   Ei   tohi   arvestada    topelt    raskendavaid   ja   kergendavaid 
asjaolusid. St et kui koosseisus on juba märgitud raskendav või kergendav asjaolu, siis  enam eraldi 
raskendava/ kergendava asjaoluna seda ei arvestata.
Tahtlusel on tähtsus kvalifitseerimise  seisukohast . Juhul kui koosseis näitab ette konkreetse tahtluse, 
siis on vaja ka seda tõendada ja kui seda ei saa tõendada, siis ka ei saa vastutusele võtta. Näiteks 
kelmuse puhul on otsene tahtlus, kui on tõendatud vaid kaudne tahtlus, siis teda vastutusele võtta 
ei saa.  Kelmus on tagajärje delikt ning Riigikohus leidis, et Pettus on tegu ja tagajärg on see, et 
inimene viiakse eksimusse. 
Tahtlus näitab inimese tahtmist ja teadmine toime panna kuritegu. See omab ainult kvalifitseerivat 
tähtsust.
Eilne  kaasuse näide. Karistus on 4-12 aastat. Üldiseks  põhimõtteks  on, et hakatakse peale esimese 
kolmandiku pealt. Kaks raskendavat asjaolu. Seega  jääks  karistus kuskile 7 ja 9 aasta vahele.  
Tuleb   vaadata   kas   on   kergendavaid   asjaolusid.   Mitte   ühtegi   kergendavat   asjaolu   ei   ole.   Suure 
tõenäosusega jääb nende karistus 8, 5 aastat ja 9 aastat. Karistuse raskusel arvestatakse just nimelt 
raskendavaid asjaolusid ning tahtluse küsimust ei arvestata raskema karistuse määramisel.
Kui on kirjas keelend TEADVALT – siis on tegemist otsese tahtlusega.
Väärtegu on võimalik toime panna ka ettevaatamatusest.
Tee selgeks üldsätete üldpõhimõtted! KarS § 7, 8, 9, 10, 11. 
Põhjendamise  puhul  on kõige tähtsam see, et ei  jätaks  vahele ühtegi koosseisulist elementi, pidades 
seda väga elementaarseks. Objektiivseks tuleb pidada ka seda, et kui tagajärge ei ole, siis tuleb 
vaadata kas tegu on katse staadiumis. Katse algab juhul kui isik vastavalt on ettekujutusele vahetult 
alustab tegu. Tuleb vaadata, mida ta tegi ja miks tagajärge ei saabunud.
Lisaks   on   juurde   vaja   märkida,   kas   on   vahetu   täideviimine,   vahendlik   täideviimine   või 
kaastäideviimine? On teatud asjaolud, mis on üldtuntusega põhjendatavad. Need peab välja tooma. 
Sellised õiguslikud asjaolud, sellised  teoreetilised  käsitlused, faktilised asjaolud on nii. Seetõttu et 
need on nii ja need nii, järelikult..... .
Varavastane süütegu
vallasasi
omand
valdus 
Isikuvastane süütegu
kahjustatav õigushüve 
tervis
kas on kahjustav tegu või vägivallategu
Tõukamine    on   vägivallategu   vastavalt   KarS   121   nimetatud   muu   vägivalla   tegu,   kuna   sellega 
põhjustati isikule füüsilisi valuaistinguid.

Document Outline

• KarS § 26. Kõlbmatu süüteokatse
• KarS § 27. Õigusvastane tegu
• KarS § 29. Hädaseisund
• KarS § 30. Kohustuste kollisioon
• KarS § 31. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
• KAASUSE LAHENDAMINE
  • § 116.Lapse tapmine