1. Tegu kui tegevusetus 2. Nõutav tegu (2 tingimust – vastavustingimus, toimepanijalt eeldatav) 3. Garant kui mitteehtsa tegevusetusdelikti spetsiifiline subjekt / subjekt ehtsa tegevusetusdelikti puhul 4. Tagajärg 5. Põhjuslik seos Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Õigusvastasus 1. Õiguslik kohustus tegutseda 2. Puudub ülekaalukas või vähemalt samaväärne huvi mitte tegutseda 3. Muude õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavate asjaolude puudumine Ettevaatamatusdelikti koosseis Koosseis Objektiivne koosseis 1. hoolsuskohustust rikkuv tegu 2. tagajärg 3. põhjuslik seos 4. normatiivne omistamine (objektiivne ettenähtavus, regressikeeld, õigusvastasusseos, normi kaitseala, teise isiku vastutusala jms) Subjektiivne koosseis 1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2
25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? 34. Mis on süüvõime? Mis eluaastast? 35. Mis on otsusevõime? 36. Mis on loomuõigus? 37. Mis on teovõime? Mis eluaastast? 38. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? 39. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? 40. Kes on õigussubjekt? 41. Kes on politseinik? 42. Kes on füüsiline isik? 43. Kes on juriidiline isik? Kuidas õigused jagunevad? Too 1 näide? 44. Nimeta töötaja kohustused (5 tk.) 45. Mis asjaoludel on töötajal õigus keelduda tööst? (4 tk.) 46. Nimeta tööandja kohustusi (4 tk.) 47
............................................................16 5. Süü..................................................................................................................................16 5.1. Süü ja vastutuse põhimõte...............................................................................16 5.2. Süü süstemaatika ja ülesehitus.........................................................................16 5.3. Süüvõime.........................................................................................................17 5.3.1. Süüvõime ea tõttu............................................................................17 5.3.2. Süüvõimetus süüdimatuse tõttu.......................................................17 5.3.3. Piiratud süüdivus..............................................................................18
isiku õigushüvedele. Kollisioon- kohutuste kollisioon on olukord, kus isik peab üheaegselt täitma kahte omavahel vastuolus olevat õiguslikku kohustust ning ühe kohustuse rikkumisel täidab ta samas teist õiguslikku kohustust. Sellisel juhul isik vabaneb vastutusest. Süü Õigusvastase teo eest saab isikut karistada üksnes siis, kui ta on selles süüdi. Süüdi on isik siis, kui ta on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüvõime ja süüdivus Süüvõimeline on iga vähemalt neljateist aastane isik, kelle suhtes ei ole tuvastatud süüdivust välistavaid asjaolusid. Iga õigusvõimeline juriidiline isik on süüdiv. Süüdivust välistavad asjaolud on vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus ja muu raske psüühikahäire. Joobeseisund ei ole süüdivust välistav asjaolu. Hädakaitse piiride mitteületamisel ei ole isik süüdi. Karistuse liigid ja määrad
toimepandud õigusvastane tegu on karistatav. Väljavõte seadusest § 32. Süüpõhimõte (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. 9 Väljavõte seadusest § 33. Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Näide: Tunnistajate ütlustega on tõendatud kaupluse relvastatud rööv, mille käigus võeti ära kassas leiduv sularaha ja seda tehti tahtlikult. Selleks, et süüdlast karistada, peab ta olema ka süüdi tehtud teos. Kuid kui röövijaks osutus 12-aastane, siis ei ole ta süüvõimeline. Ta pole röövimises süüdi ja teda ei saa karistada seaduses ettenähtud karistusega
Karitusseadustik (sündis 2001) Karistatakse teo eest: See vastab süüteokooseisule On õigusvastane Isik on süüdi. Süüteod 1. süüteod: Süüteokooseisu tunnused: Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed: TEGU 1.tegevus 2.tegevusetus Subjektiivsed: 1. TAHTLUS 1.1 otsene(kavatsetud) 1.2 kaudne 2.ETTEVAATAMATUS 2.1kergemeelsus 2.2 hooletus. Teo toimepanija : 1) täideviija 2) osavõtja (õhutaja, ässitaja, kaasaaitaja) Süüvõime Alates 14 eluaastast. 1.1 väärteod Rahatrahv, arest 1.2 kuriteod 1.2.1Füüsiline isik Rahaline karistus, vangistus 1.2.2 juriidiline isik Rahaline karitus, sundlõpetamine Kuriteod jagunevad 1astme kuriteod 2astme kuriteod. Karistatav ainuld tahtlik tegu Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. Karistuse liigid ja määrad. Kuritegu Põhikaristus rahaline karistus 30500 päevamäär Lähtudes teo toimepanija päevamäärast, kuid mitte vähem kui 50kr.
-arest II-astme kuritegu Süütegu Süüteokooseis -objektiivsed -subjektiivsed Objektiivne tunnus-on seaduses kirjeldatud Tegu/tegevus tegevusetus Ja sellega põhjuslikus seoses oleva tagajärg Subjektiivsus tunnus Tahtlikus/kavaedud(otsene) kaudne Ettevaatamatus/kergemeelsus hoooletus Teo toimepanija 1) Täideviija 2) Osavõtja/kihutaja kaasaitaja Süüvõime Alates 14 Karistuse liidud ja määrad Kuritegu->karistus->rahaline karistus Rahalist karistust võib määrata ka lisakaristusena koos vangistusega Juriidilisele isikule rahaline karistus 50000-250mln.kr Väärtegu Rahatrahv 3-300 trahviühikut Trahviühiku baassumma on 60kr Juriidilise isikule 500-50000kr Lisakaristused füüsilisele isikule 1. Tegutsemiskeeld(kuni 3a) 2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine(kuni 3a) 3. Relva ja laskemoona õiguse äravõtmine(kuni 5a)
või eestkostja loal), võib tegeleda ettevõtlusega. 2b) Osaline piiratud teovõime 18+, kohus otsustab isiku vaimse seisundi üle. Inkorporeerimine on õigusaktide koondamine ja Delikt ehk õigusrikkumine al. 14 eluaastast. Kõik see kokku on süstematiseerimine publikatsioonideks ehk trükisteks õigussubjektsus. Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. nendele normidele. Otsusevõime on isikuvõime tehingu toime Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); panemise ajal aru saada oma tegudest või neid juhtida. KarS 33 mitteametlik (nt. üksik isikud või asutused)
Selle kohaselt on süü isikule tehtav etteheide, et ta oma vaba tahte alusel ning võimelisena aru saama oma te ebaõiglusest ja võimelisena normikohaselt käituma, valis siiski ebaõigluse. Seega tähendab teo süülisus karistusseadustikus koosseisupärase ja õigusvastase teo toimepanemist süüvõimelise isiku poolt, kusjuures ei esine süüd välistavaid asjaolusid.40 Eeltoodust tulenevad ka süü sisu elemendid, milledeks on süüvõime ja süüd välistavate asjaolude puudumine. Järgnevana käsitlen süüvõimet ja süüd välistavaid asjaolusid eraldi. Süüvõime definitsioon on antud KarS prg 33: Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.41 39 Juriidika 40 Juridica II / 2002 lk 83-84 41 RT I 2001, 61,364, Seega on süüvõimel kaks tunnust süüdivus ja vanusepiir. Vanusepiir 14 aastat tuleneb
Puudub õigusvastasus. Üldse karistus õiguse kursuse raames mis loetakse on kõige tähtsam asi on kolme astmeline kuriteo mõiste: koosseis, õigussvastasus, süü. Koosseis: Objektiivne- tegu. Tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, eriline iskuktunnus Subjektiivne koosseis- tahtlus, ettevaatamatus, eesmärk, koosseisu eksimus Õigusvastasust välistavad asjaolud- hädakaitse, hädaaseisund, kohustuste kollisioon Süü- süüvõime( 14+ ja täiemõistuslik), süüd välistavad asjaolud( ei ole 14, või ei ole täiemõistuslik), keelueksimus( seaduse mittetundimne ei vabsta vastutusest, inimene saab aru et tegu on keelatud) inimene teeb meelega midagi mida ta teab et teha ei tohi. Keelueksmius välistab syy ainult siis kui see oli selle isiku jaoks vältimatu. Kui sa mingil erialal tegutsed siis sa pead teadma mis seadused seal kehtivad ja neljas punkt on kuriteo katsest loobumine. 1. operatsioon
Puudub õigusvastasus. Üldse karistus õiguse kursuse raames mis loetakse on kõige tähtsam asi on kolme astmeline kuriteo mõiste: koosseis, õigussvastasus, süü. Koosseis: Objektiivne- tegu. Tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, eriline iskuktunnus Subjektiivne koosseis- tahtlus, ettevaatamatus, eesmärk, koosseisu eksimus Õigusvastasust välistavad asjaolud- hädakaitse, hädaaseisund, kohustuste kollisioon Süü- süüvõime( 14+ ja täiemõistuslik), süüd välistavad asjaolud( ei ole 14, või ei ole täiemõistuslik), keelueksimus( seaduse mittetundimne ei vabsta vastutusest, inimene saab aru et tegu on keelatud) inimene teeb meelega midagi mida ta teab et teha ei tohi. Keelueksmius välistab syy ainult siis kui see oli selle isiku jaoks vältimatu. Kui sa mingil erialal tegutsed siis sa pead teadma mis seadused seal kehtivad ja neljas punkt on kuriteo katsest loobumine. 1. operatsioon
Positiivsete kaitseväidete esitamisel tuleb kaitsjal neid ka tõendada. Süüdistaja kohustus on tõendada küll süüteokoosseisu kõik elemendid, kuid neist väljapoole jäävad kaitseväited kuuluvad kaitsja tõendamiskohustusse. Positiivsete kaitseväidete hulka liigitub ka osa vabandusi. Tõendamiskohustuse sellist jaotust toetab ka üldine arusaam, et negatiivset tõendada ei ole võimalik. Tavalised positiivsed kaitseväited on enesekaitse, hädavajadus, lõksupüüdmine ja süüvõime puudumine. Süüvõime puudumisega seoses on kohane märkida, et üldise common law reegli kohaselt on isik süüvõimeline alates 14. eluaastast. Vanusevahemikus 7 kuni 14 presumeeritakse isiku süüvõimetust, ent süüdistajal on võimalik tõendada, et isik, hoolimata oma noorusest, on siiski süüvõimeline ja allub kriminaalkohtu jurisdiktsioonile Deliktistruktuuris kajastub ka USA kriminaalmenetlusse juurdunud võistlevuse printsiip, mis tähendab, et süüdistajalt
° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on
Teatud juhtudel peab objekti analüüsima. Nt § 199 nõuab mitte lihtsalt asja, vaid vallasasja. Sellisel juhul tuleb analüüsida, kas tegemist on vallasasjaga. § 116 korral peab olema ründeobjekt sündiv või asjasündiv laps. Näiteks § 113 ei räägi midagi objekti kohta, sel juhul ei ole mõtet seda ka analüüsida. Subjekti küsimusel tuleb samuti peatuda siis, kui koosseisu nõuab seda. Süüteo subjekt on teo toimepanija. Subjekti üldtunnused (east ja vaimsest tervises tulenev süüvõime) loetakse süü alla kuuluvaks ning ei kuulu käsitlemisele koosseisu tasandil. 3.3. Tegu: tegevus kui aktiivne teovorm, teo väline asjaolu ehk teomodaliteet Tegu on vajalik iga koosseisu juurde, see on süüteokoosseisu põhiosa. Teovorm võib olla aktiivne või passiivne. Inimese vastutust ei tohi analüüsida mitmekaupa. Üks neist peab olema alati täideviija. Kõigepealt tuleb tegu tuvastada.
Õigussubjektid Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused Õigussuhte objekt Õigussuhte subjektid Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. algab elusa sünniga Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 18 kuni surmani. - täielik ja piiratud teovõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Alates 14 Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele normidele · KarS § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. · Otsusevõime on isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Õigussuhte liigid: · Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: -) aktiivsed õigussuhted -) passiivsed õigussuhted
rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. § 32. Süüpõhimõte (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. § 73. Karistusest tingimisi vabastamine (3) Katseajaks määratakse kolm kuni viis aastat. (4) Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. (5) Kui süüdimõistetu paneb katseajal ettevaatamatusest toime uue kuriteo, mille eest teda
Õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahepoolselt või ühepoolselt. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlustest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte pooled (suhtest osavõtjad) ja 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. Õigussuhte subjektid. Õigussubjektsus. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Süüvõime Iga riik määrab oma õigussuhte subjektide ringi ja nende õigusliku seisundi erinevalt. Kõigile neile on aga ühine õigussuhte subjekti üldine õigusteoreetiline konstruktsioon. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjeksus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigusvõime on
avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt
kogumis teistele õigusnormidele viitamist. Käesolevas seaduses on kasutatud korduva sõnastuse vältimiseks viitamist mitmes paragrahvis ja paragrahvi lõigetes. Pole võimalik eirata fakti, et õigusnormid on nii oma olemuselt kui ka sisult seotud. Näiteks esineb KarS'is väga palju mittetäielikke definitiivseid õigusnorme, mille eesmärgiks on defineerida seaduses käsitletavaid mõisteid, muutes need ühtselt mõistetavaks.27 Kuna teatud mõisteid nagu näiteks süüvõime käsitletakse mitmetes erinevates paragrahvides, siis võib sellist olukorda käsitleda kui süsteemi mittearmorfsusena, sest definitiivne õigusnorm on tihedas seoses kindla konkreetse õiguskaitsva normiga läbi selle, et sisaldab definitiivses õigusnormis lahti seletatud mõistet. Süsteemi ühtsus ehk terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. 28Siinkohal on oluline uurida, kuidas KarS koopereerib karistusõigusena teiste õigustloovate aktidega
Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus. Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: o väärteod o kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-
Kirjuta välja, mida koosseis ette näeb ja siis hakka neid tõestama!! 2. SUBJEKTIIVNE KÜLG– teo tegija sisemaailm :tahtlus, kaudne tahtlus, kavatsus. 3. ÕIGUSVASTASUS – kontrollitakse ka negatiivselt ehk kas on õigustav asjaolu viga on kirjutada, et õigustvälistavaid asjaolusid ei esine KarS, aga on ju ka teised seadused . Seega võiks kirjutada, et õigustavaid asjaolusid ei esine. 4. SÜÜ & SÜÜD VÄLISTAVAD ASJAOLUD - süüvõime iga on 14.aastat. Isik ei ole süüvõimeline kui ta ei saa aru oma teo keelatusest või kui ta ei suuda seda juhtida. Isik peab olema teo toimepanemise ajal süüdi. Ettevaatamatusest joove ei ole süüd välistavaks asjaoluks. 5. KARISTUSE MÄÄRAMINE – miinimum karistusraamid paneb paika seadus. Alaealise puhul ei saa ülemmäär olla rohkem kui 10 aastat. KarS § 45 lg 2. Seejuures tuleb
hädaseisund, kohustuste kollisioon, muu seaduse, rahvusvahelise konvensiooni või rahvusvahelises tavas ette nähtud õigustav asjaolu ja samuti eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane kui seda toime pannud isik kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistavad õigusvastasuse. Süüliseks loetakse süütegu siis kui selle toimepannud isik on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Füüsilise isiku süüvõime puhul tuleb arvestada kas ta on teo toimepanemise ajal süüdi ja ta on vähemalt 14-aastane. Juriidiline isik on süüvõimeline kui ta on õigusvõimeline. Millised on süüd välistavad asjaolud? Süüd välistavateks asjaoludeks on: 1) süü puudumine ettevaatamatuse korral 2) keelu eksimus - isikul puudub süü kui ta ei saa aru oma teo keeletusest ja see eksimus on temale vältimatu 3) loobumine süüteo katsest - isik vabaneb süüst kui ta vabatahtlikult vabaneb süüteo katsest 5.3
1) omakasu või muu madal motiiv;2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses;5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal 76)Tutvusta süü ja süüvõime ja süüdivuse mõistet, samuti tahtluse ja ettevaatamatuse liike, Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub ... süüd välistav asjaolu Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo
Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema 1) õigusvõime (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, saadakse sünniga) 2) teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada, tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega) 3) deliktivõime (isiku võime kanda iseseivalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest, 14a saamisega) Süüvõime 15 Õigussuhte juriidiline sisu: subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab teataval viisil käituda ja tagab selle käitumise. Subjektiivne õigus on ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
emal, kes tapab oma vastsündinu (sünnitus võis naisele põhjustada erilise emotsionaalse pingeseisundi, milles tema võime oma tegevusest aru saada ja seda juhtida on piiratud, ja seega tema süü väiksem) Jurist vajab hinnanguid, konkreetse isiku psüühikale sellest seisukohast, kas teatud ajavahemikul oli (või ei olnud) häireid selle isiku psüühiliste protsesside kulgemisel. c) süü ja süüvõime; piiratud süüdivus, süüdimatus süü- isikule heidetakse ette, et ta ei käitunud õiguspäraselt, et ta langetas otsuse ebaõiguse kasuks, kuigi ta oleks võinud käituda õiguspäraselt, langetada otsuse õiguse kasuks. Karistusseadustikus on loobutud psühholoogilisest süümõistest ja selle asemele on kasutusele võetud normatiivne süümõiste. Süü karistusseadustikus haarab endasse: 1) süüvõime: süüdivuse ja
muu psüühikahäire pikaajalised. Tulemuseks, isik ei saa aru oma tegudest või ei suuda oma tegusi juhtida o Deliktivõime - isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. (14a - surmani) o Otsusevõime - isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest või neid juhtida. o Süüvõime - isiku võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nende normidele. Tehing on toiming või toimingute kogum, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Õigussuhte objekt nähtus millele subjektide õigused ja kohustused on suunatud, (asjad, miitemateriaalsed väärtusd nagu ntks tööjõud, teenus, intelektualne omand, kunst, laulud,) (vaimsed väärtued nagu nt au, hea nimi, väärikus, ühiskondlik seisund)
Subjektiivses eritunnuseks on nn koosseisu eksimused. Õigusvastane on süütegu siiskui ta vastab,1. süüteo koosseisule, 2. õiguse Välistavad asjaolud Hädakaitse, hädaseisnud, kohustutse kollisioon, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või tavas õiguste asjaolud ja samuti eksimus õigusvastases välistavas asjaolus. Süüliseks loetakse süütegu siis, kui selle toimepannud isik on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Füüsilise isiku süüvõime puhul tuleb arvestada kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 a vana. Juriidline isik on süüvõimeline, kui ta on õigusvõimeline. Süüd välistavad asjaolud - süü puudumine ettevaatamatuse puhul, keelueksimus, loobumine süüteo katsest. Tsiviildeliktid Lepinguvälist vastutust nim deliktivastutuseks ja seda kohaldatakse tsviilõigusrikkumise puhul. Lepinguline vastutus põhineb võlaõigusenormidel, mis reguleerivad siduvaid
tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia - Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) → põhiseadus → seadused → seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad. Karistusõigus – sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15- aastaselt
Kas on asjaolu, mis välistavad õigusvastasust? Kui selgub, et oli niisugune olukord, kus tõesti tal oli see lubatud, nt enese hädakitse § 28, siis võetakse hädakaitse skeem. Selle järgi vaadatakse, kas see annab talle õigustuse taoliselt toimida? Kui see ei sobi, siis tal ei olnud õigustusi, siis ta on toime pandud õigusvastase tegu (seadusega keelatud; seda ei tõendata, see on). Siis kontrollime süü olemasolu. Esiteks, süüvõime (14-18 piiratud süüvõimega, nendel on teatud eelised ja soodustused, sest nendel ei ole piisavat küpsarusaam maailmast ja asjaoludest ja elust). Tuleb veel arvesse võtta isikulised süüd välistavad asjaolud: nt tunnistaja kohustus anda seletust, aga kui see on lähedane, siis ei pea rääkima süüdistatavat juttu. Kui selle kaudu jõuame arusaamale, et see oli keelatud käitumine ja ta oli süüdi, siis saame talle ette heideta karistust ja/või muu mõjutuse vahendeid.
vallasasja valduse taastamiseks? (4) Hädakaitseseisundis tegutsemine. Valdust võib jõuga kaitsta. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. 51. Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus? Kontr kahel tasandil: I tasandil tehakse kindlaks süüvõime e deliktivõime, II tasandil süüvormid. Hooletusest toime pandud delikti puhul tuleb kontr I hooletus obj mõttes e hooletus välises (§ 104 lg 3) mõttes ja II hooletus subj mõttes e sisemises (§ 1050 lg 2). Nt A jätab oma kõnnitee puhastamata, on olnud väliselt e obj-lt hooletu, aga kui jättis täitmata st, et on voodihaige ja 95aa vana, siis on sisemiselt hooletu. 52. Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loquitur põhimõte?
° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on
Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdivus. Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega. Juriidilise isiku süüvõime. Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. KARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused Rahaline karistus. Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes.
annaabi.ee 
