1. Tegu kui tegevusetus 2. Nõutav tegu (2 tingimust – vastavustingimus, toimepanijalt eeldatav) 3. Garant kui mitteehtsa tegevusetusdelikti spetsiifiline subjekt / subjekt ehtsa tegevusetusdelikti puhul 4. Tagajärg 5. Põhjuslik seos Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Õigusvastasus 1. Õiguslik kohustus tegutseda 2. Puudub ülekaalukas või vähemalt samaväärne huvi mitte tegutseda 3. Muude õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavate asjaolude puudumine Ettevaatamatusdelikti koosseis Koosseis Objektiivne koosseis 1. hoolsuskohustust rikkuv tegu 2. tagajärg 3. põhjuslik seos 4. normatiivne omistamine (objektiivne ettenähtavus, regressikeeld, õigusvastasusseos, normi kaitseala, teise isiku vastutusala jms) Subjektiivne koosseis 1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2
25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? 34. Mis on süüvõime? Mis eluaastast? 35. Mis on otsusevõime? 36. Mis on loomuõigus? 37. Mis on teovõime? Mis eluaastast? 38. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? 39. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? 40. Kes on õigussubjekt? 41. Kes on politseinik? 42. Kes on füüsiline isik? 43. Kes on juriidiline isik? Kuidas õigused jagunevad? Too 1 näide? 44. Nimeta töötaja kohustused (5 tk.) 45. Mis asjaoludel on töötajal õigus keelduda tööst? (4 tk.) 46. Nimeta tööandja kohustusi (4 tk.) 47
............................................................16 5. Süü..................................................................................................................................16 5.1. Süü ja vastutuse põhimõte...............................................................................16 5.2. Süü süstemaatika ja ülesehitus.........................................................................16 5.3. Süüvõime.........................................................................................................17 5.3.1. Süüvõime ea tõttu............................................................................17 5.3.2. Süüvõimetus süüdimatuse tõttu.......................................................17 5.3.3. Piiratud süüdivus..............................................................................18
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest raskeima karistusena on ette nähtud...
toimepandud õigusvastane tegu on karistatav. Väljavõte seadusest § 32. Süüpõhimõte (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. 9 Väljavõte seadusest § 33. Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Näide: Tunnistajate ütlustega on tõendatud kaupluse relvastatud rööv, mille käigus võeti ära kassas leiduv sularaha ja seda tehti tahtlikult. Selleks, et süüdlast karistada, peab ta olema ka süüdi tehtud teos. Kuid kui röövijaks osutus 12-aastane, siis ei ole ta süüvõimeline. Ta pole röövimises süüdi ja teda ei saa karistada seaduses ettenähtud karistusega
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
või eestkostja loal), võib tegeleda ettevõtlusega. 2b) Osaline piiratud teovõime 18+, kohus otsustab isiku vaimse seisundi üle. Inkorporeerimine on õigusaktide koondamine ja Delikt ehk õigusrikkumine al. 14 eluaastast. Kõik see kokku on süstematiseerimine publikatsioonideks ehk trükisteks õigussubjektsus. Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. nendele normidele. Otsusevõime on isikuvõime tehingu toime Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); panemise ajal aru saada oma tegudest või neid juhtida. KarS 33 mitteametlik (nt. üksik isikud või asutused)
Selle kohaselt on süü isikule tehtav etteheide, et ta oma vaba tahte alusel ning võimelisena aru saama oma te ebaõiglusest ja võimelisena normikohaselt käituma, valis siiski ebaõigluse. Seega tähendab teo süülisus karistusseadustikus koosseisupärase ja õigusvastase teo toimepanemist süüvõimelise isiku poolt, kusjuures ei esine süüd välistavaid asjaolusid.40 Eeltoodust tulenevad ka süü sisu elemendid, milledeks on süüvõime ja süüd välistavate asjaolude puudumine. Järgnevana käsitlen süüvõimet ja süüd välistavaid asjaolusid eraldi. Süüvõime definitsioon on antud KarS prg 33: Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.41 39 Juriidika 40 Juridica II / 2002 lk 83-84 41 RT I 2001, 61,364, Seega on süüvõimel kaks tunnust süüdivus ja vanusepiir. Vanusepiir 14 aastat tuleneb
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Positiivsete kaitseväidete esitamisel tuleb kaitsjal neid ka tõendada. Süüdistaja kohustus on tõendada küll süüteokoosseisu kõik elemendid, kuid neist väljapoole jäävad kaitseväited kuuluvad kaitsja tõendamiskohustusse. Positiivsete kaitseväidete hulka liigitub ka osa vabandusi. Tõendamiskohustuse sellist jaotust toetab ka üldine arusaam, et negatiivset tõendada ei ole võimalik. Tavalised positiivsed kaitseväited on enesekaitse, hädavajadus, lõksupüüdmine ja süüvõime puudumine. Süüvõime puudumisega seoses on kohane märkida, et üldise common law reegli kohaselt on isik süüvõimeline alates 14. eluaastast. Vanusevahemikus 7 kuni 14 presumeeritakse isiku süüvõimetust, ent süüdistajal on võimalik tõendada, et isik, hoolimata oma noorusest, on siiski süüvõimeline ja allub kriminaalkohtu jurisdiktsioonile Deliktistruktuuris kajastub ka USA kriminaalmenetlusse juurdunud võistlevuse printsiip, mis tähendab, et süüdistajalt
° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
Õigussubjektid Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused Õigussuhte objekt Õigussuhte subjektid Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. algab elusa sünniga Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 18 kuni surmani. - täielik ja piiratud teovõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Alates 14 Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele normidele · KarS § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. · Otsusevõime on isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Õigussuhte liigid: · Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: -) aktiivsed õigussuhted -) passiivsed õigussuhted
rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. § 32. Süüpõhimõte (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. § 73. Karistusest tingimisi vabastamine (3) Katseajaks määratakse kolm kuni viis aastat. (4) Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. (5) Kui süüdimõistetu paneb katseajal ettevaatamatusest toime uue kuriteo, mille eest teda
Õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahepoolselt või ühepoolselt. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlustest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte pooled (suhtest osavõtjad) ja 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. Õigussuhte subjektid. Õigussubjektsus. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Süüvõime Iga riik määrab oma õigussuhte subjektide ringi ja nende õigusliku seisundi erinevalt. Kõigile neile on aga ühine õigussuhte subjekti üldine õigusteoreetiline konstruktsioon. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjeksus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigusvõime on
avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt
kogumis teistele õigusnormidele viitamist. Käesolevas seaduses on kasutatud korduva sõnastuse vältimiseks viitamist mitmes paragrahvis ja paragrahvi lõigetes. Pole võimalik eirata fakti, et õigusnormid on nii oma olemuselt kui ka sisult seotud. Näiteks esineb KarS'is väga palju mittetäielikke definitiivseid õigusnorme, mille eesmärgiks on defineerida seaduses käsitletavaid mõisteid, muutes need ühtselt mõistetavaks.27 Kuna teatud mõisteid nagu näiteks süüvõime käsitletakse mitmetes erinevates paragrahvides, siis võib sellist olukorda käsitleda kui süsteemi mittearmorfsusena, sest definitiivne õigusnorm on tihedas seoses kindla konkreetse õiguskaitsva normiga läbi selle, et sisaldab definitiivses õigusnormis lahti seletatud mõistet. Süsteemi ühtsus ehk terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. 28Siinkohal on oluline uurida, kuidas KarS koopereerib karistusõigusena teiste õigustloovate aktidega
Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus. Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: o väärteod o kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-
Kirjuta välja, mida koosseis ette näeb ja siis hakka neid tõestama!! 2. SUBJEKTIIVNE KÜLG– teo tegija sisemaailm :tahtlus, kaudne tahtlus, kavatsus. 3. ÕIGUSVASTASUS – kontrollitakse ka negatiivselt ehk kas on õigustav asjaolu viga on kirjutada, et õigustvälistavaid asjaolusid ei esine KarS, aga on ju ka teised seadused . Seega võiks kirjutada, et õigustavaid asjaolusid ei esine. 4. SÜÜ & SÜÜD VÄLISTAVAD ASJAOLUD - süüvõime iga on 14.aastat. Isik ei ole süüvõimeline kui ta ei saa aru oma teo keelatusest või kui ta ei suuda seda juhtida. Isik peab olema teo toimepanemise ajal süüdi. Ettevaatamatusest joove ei ole süüd välistavaks asjaoluks. 5. KARISTUSE MÄÄRAMINE – miinimum karistusraamid paneb paika seadus. Alaealise puhul ei saa ülemmäär olla rohkem kui 10 aastat. KarS § 45 lg 2. Seejuures tuleb
hädaseisund, kohustuste kollisioon, muu seaduse, rahvusvahelise konvensiooni või rahvusvahelises tavas ette nähtud õigustav asjaolu ja samuti eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane kui seda toime pannud isik kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistavad õigusvastasuse. Süüliseks loetakse süütegu siis kui selle toimepannud isik on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Füüsilise isiku süüvõime puhul tuleb arvestada kas ta on teo toimepanemise ajal süüdi ja ta on vähemalt 14-aastane. Juriidiline isik on süüvõimeline kui ta on õigusvõimeline. Millised on süüd välistavad asjaolud? Süüd välistavateks asjaoludeks on: 1) süü puudumine ettevaatamatuse korral 2) keelu eksimus - isikul puudub süü kui ta ei saa aru oma teo keeletusest ja see eksimus on temale vältimatu 3) loobumine süüteo katsest - isik vabaneb süüst kui ta vabatahtlikult vabaneb süüteo katsest 5.3
Raskendavad asjaolud, 1) omakasu või muu madal motiiv;2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses;5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal 76)Tutvusta süü ja süüvõime ja süüdivuse mõistet, samuti tahtluse ja ettevaatamatuse liike, Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub ... süüd välistav asjaolu Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo
kohustus (valvur lahkub valvepostilt, et päästa inimest). Eksimus õigusvastasust välistavates asjaoludes Asjaolude ebaõige hindmaine. Süü 71 Süü on isikule tehtav etteheide, et ta otsustas oma tahtevabadust kasutades ebaõiguse kasuks ja käitus karistusseadusega keelatult, kuigi võinuks käituda õiguspäraselt. Süüpõhimõte, süüvõime, süüdivus Süüdi saab olla vaid süüvõimeline (füüsiline või juriidline) isik. Isik on süüvõimeline, kui ta: 1) On vähemalt 14 aasta vanune 2) On võimeline aru saama oma teo keelatusest 3) On võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Isik on süüdimatu, kui ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistlikkusega,
isiku psüühiliste protsesside kulgemisel. c) süü ja süüvõime; piiratud süüdivus, süüdimatus süü- isikule heidetakse ette, et ta ei käitunud õiguspäraselt, et ta langetas otsuse ebaõiguse kasuks, kuigi ta oleks võinud käituda õiguspäraselt, langetada otsuse õiguse kasuks. Karistusseadustikus on loobutud psühholoogilisest süümõistest ja selle asemele on kasutusele võetud normatiivne süümõiste. Süü karistusseadustikus haarab endasse: 1) süüvõime: süüdivuse ja vanuse (§ 33 ja 34); 2) süüd välistavate asjaolude puudumise (§ 38-43) Isikut saab karistada teo eest üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüks arvamist. Süü on isikule tehtav etteheide, et ta oma vaba tahte alusel ning võimelisena aru saama oma teo ebaõigusest ja võimelisena normikohaselt käituma, valis siiski ebaõiguse
muu psüühikahäire pikaajalised. Tulemuseks, isik ei saa aru oma tegudest või ei suuda oma tegusi juhtida o Deliktivõime - isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. (14a - surmani) o Otsusevõime - isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest või neid juhtida. o Süüvõime - isiku võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nende normidele. Tehing on toiming või toimingute kogum, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Õigussuhte objekt nähtus millele subjektide õigused ja kohustused on suunatud, (asjad, miitemateriaalsed väärtusd nagu ntks tööjõud, teenus, intelektualne omand, kunst, laulud,) (vaimsed väärtued nagu nt au, hea nimi, väärikus, ühiskondlik seisund)
Subjektiivses eritunnuseks on nn koosseisu eksimused. Õigusvastane on süütegu siiskui ta vastab,1. süüteo koosseisule, 2. õiguse Välistavad asjaolud Hädakaitse, hädaseisnud, kohustutse kollisioon, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või tavas õiguste asjaolud ja samuti eksimus õigusvastases välistavas asjaolus. Süüliseks loetakse süütegu siis, kui selle toimepannud isik on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Füüsilise isiku süüvõime puhul tuleb arvestada kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 a vana. Juriidline isik on süüvõimeline, kui ta on õigusvõimeline. Süüd välistavad asjaolud - süü puudumine ettevaatamatuse puhul, keelueksimus, loobumine süüteo katsest. Tsiviildeliktid Lepinguvälist vastutust nim deliktivastutuseks ja seda kohaldatakse tsviilõigusrikkumise puhul. Lepinguline vastutus põhineb võlaõigusenormidel, mis reguleerivad siduvaid
tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia - Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) → põhiseadus → seadused → seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad. Karistusõigus – sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15- aastaselt
Kas on asjaolu, mis välistavad õigusvastasust? Kui selgub, et oli niisugune olukord, kus tõesti tal oli see lubatud, nt enese hädakitse § 28, siis võetakse hädakaitse skeem. Selle järgi vaadatakse, kas see annab talle õigustuse taoliselt toimida? Kui see ei sobi, siis tal ei olnud õigustusi, siis ta on toime pandud õigusvastase tegu (seadusega keelatud; seda ei tõendata, see on). Siis kontrollime süü olemasolu. Esiteks, süüvõime (14-18 piiratud süüvõimega, nendel on teatud eelised ja soodustused, sest nendel ei ole piisavat küpsarusaam maailmast ja asjaoludest ja elust). Tuleb veel arvesse võtta isikulised süüd välistavad asjaolud: nt tunnistaja kohustus anda seletust, aga kui see on lähedane, siis ei pea rääkima süüdistatavat juttu. Kui selle kaudu jõuame arusaamale, et see oli keelatud käitumine ja ta oli süüdi, siis saame talle ette heideta karistust ja/või muu mõjutuse vahendeid.
vallasasja valduse taastamiseks? (4) Hädakaitseseisundis tegutsemine. Valdust võib jõuga kaitsta. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. 51. Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus? Kontr kahel tasandil: I tasandil tehakse kindlaks süüvõime e deliktivõime, II tasandil süüvormid. Hooletusest toime pandud delikti puhul tuleb kontr I hooletus obj mõttes e hooletus välises (§ 104 lg 3) mõttes ja II hooletus subj mõttes e sisemises (§ 1050 lg 2). Nt A jätab oma kõnnitee puhastamata, on olnud väliselt e obj-lt hooletu, aga kui jättis täitmata st, et on voodihaige ja 95aa vana, siis on sisemiselt hooletu. 52. Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loquitur põhimõte?
° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on
Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdivus. Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega. Juriidilise isiku süüvõime. Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. KARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused Rahaline karistus. Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
