Vangistused ala (30 p- 20.a )määr algab sealt, kus lõpeb aresti ülemmäär (kuni 30 päeva). Mõlemal poolel on võimalik rakendada tingimisi karistust. Enamus segavaid lapsi, kes seda süsteemselt teevad on võimalik võtta vastutusele KarS § 262. Eriosa koosseisud. Eriosas on dispositsioon ja sanktsioon. Üldosas on hüpotees. Põhidelikt ja kõrvaldelikt Kelmus KarS § 209 (põhidelikt) Sooduskelmus KarS § 210 (kõrvaldelikt on erinorm ja kohaldub erinorm) Tapmine - põhidelikt Mõrv- kõrvaldelikt Formaalne delikt (teodelikt) ja materiaalne delikt (tagajärje delikt) Tuleb tuvastada alati tegu, tagajärg ja põhjuslik seos. Tulirelva ebaseaduslik käitlemine. (Formaalne d) Mootorsõiduki juhtimine ebakaines olekus (Formaalne d) Tapmine (materiaalne delikt) Teatud puhkudel tuleb vaadata,
saabumine ei ole süüteo koosseisus ette nähtud ning selle puudumine ei saa välistada süüteo koosseisu.Karistatav ebaõigus avaldub juba teos endas. Tagajärje delikti süüteo koosseisu kuulub tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel,kusjuures igal konkreetsel juhul tuleb seostada tagajärge ja tegu,ning seostada süüdlasega.Enamjaos on deliktid materjaalsed. (tapmised,röövimised) §320 valeütlus,valetamine(formaalne) §234 salakuulamine (formaalne) Põhi-ja kõrvaldelikt Tihti põhidelikti kõrvale võib moodustada kõrvaldelikti.Põhi ja kõrvaldelikt on eri ja üldnormi vahekorras,kehtib õiguse erireegel et üld ja erinormi korral kohaldatakse erinormi.Üld ja erinorm ei moodusta süüteo kogumit,nad konkureerivad omavahel ja kohaldamisele kuulub vaid erinorm. On kvalifitseeritud koosseis,põhikoosseis ja priviligeeritud koosseis. Põhikoosseisu tavad on lg.1 kirja pandud s.o. tegelik koosseisu sisu kvalifitseeritud koosseis on raskendav koosseis(lg.2,lg
KarS § 12 – süüteokoosseisu mõiste. Eriosa näitab, kuidas konkreetne ühiskond saab aru heast ja kurjast. 2.2. Legaaldefinitsioon ja liigid (§ 12) Liigid tulenevad § 12 lg 2 ja 3. Süüteokoosseis jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Kontrollskeemil eelneb alati objektiivne subjektiivsele (va katse). 2.3. Koosseisude tüübid Koosseis koosneb teatud tunnustest. Objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis (vihik III). Põhidelikt tähendab üldnormi. Kõrvaldelikt on erinorm. Teodelikt ehk formaalne delikt – kriminaliseerib ainult teo. Kirjeldab ainult tegu, tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud. Tagajärjedelikt ehk materiaalne delikt – koosseisu kuulub koosseisupärane tagajärg, mis tuleb tuvastada ja süüdlasele omistada. Kahjustusdelikt ja ohudelikt – kahjustusdelikt seisneb reaalse kahju tekitamises. Ohudelikt seisneb isiku ohtu jätmises, tuleb kohaldamisele siis, kui kahjustusdelikt ei kuulu kohaldamisele.
annaabi.ee 
