Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Karistusõiguse üldosa (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid , selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav . Karistusõigus, kaitstes nii riigi kui ka indiviidiõigustatud huve, peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel. Eesti karistusõiguse põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS , RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1. septembrist 2002. a. Karistusseadustiku väljatöötamise eesmärgiks oli: 1) käsitleda süütegude (kuritegude ja väärtegude) erinorme toetavaid üldnorme ühtses seadustikus; 2) võtta aluseks Lääne-Euroopa karistusseadustike põhiprintsiibid; 3) ühtlustada terminoloogiat Euroopa teistes riikides kasutatavaga; 4) kaasajastada süüteokoosseisude kirjeldusi; 5) kehtestada kriminaalvastutus (teatud kuritegude osas) ka juriidilistele isikutele; 6) korrastada sanktsioonide süsteemi.
Lisaks karistusseadustikule on karistusõiguse allikateks ka muud seadused, mis sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada , peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alammäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad sõltumata teo toime panemise ajast, so.nimetatud süüteod on aegumatud.
Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (KarS § 6). Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumata, kui see tuleneb välislepingust (§ 8) või kui on toime pandud esimese astme kuritegu , millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda (§ 9).
Karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised ja süüdivad füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet, ning eraõiguslikud juriidilised isikud. Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti seaduse järgi kuritegu, kuiteo toimepanemise kohas on see tegu karistatav (või kui seal ei kehti ükski karistusõigus ) ning see on toime pandud Eesti kodaniku või juriidilise isiku vastu või teo toimepanija oli Eesti kodanik või ta sai selleks pärast teo toime panemist või selleks oli välismaalane , kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja välisriigile (§ 7 lg 1). Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eestit toime pandud kuriteo kohta, mille toimepanijaks on teenistuskohuseid täitev kaitseväelane. Küsimusi enesekontrolliks 1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? 4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel? 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid , kellele ei kohaldata karistust?
2. Karistusõiguse üldised põhimõtted Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2).Selline tegu on süütegu .
Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Toimepandud süüteo eest võib süüdi mõista ja karistada vaid siis, kui tegu toimepanemise ajal oli kehtiva seadusega tunnistatud karistatavaks.
Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus , seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid ) ja subjektiivsetest tunnustest ( tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv , ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus).
Süüteokoosseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu .( Näiteks KarS §-s 199 (vargus, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) juba sõna "äravõtmine" viitab nii tegevusele kui ka tahtlusele. Või teisalt §-s 307 (kuriteost mitteteatamine, s.o teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine juba sõnast "mitteteatamine" järeldub tahtlik tegevusetus, isiku passiivne käitumine, hoidumine teatud kohustusest või tegevusest, milleks isik oli õiguslikult kohustatud ). Seejuures moodustab tegu süüteokoosseisu objektiivse tunnuse siis, kui isikul oli selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel ja see valiku tegemine allus isiku kontrollile . Tegu kui tegevus võib olla seotud ka üldiselt omaksvõetud ettenägelikkuse määraga (näiteks tulistades või lüües noaga teist inimest tema elutähtsatesse organitesse, on isikul teada ohvri surma saabumise võimalus või vähemalt ta peab selle tagajärje saabumist möönma. Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid (hinnates teo toimepanija süüdivust, hädakaitse- või hädaseisundivõi teiste teo õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu, vääramatu jõu puudumist või selle olemasolu jne) kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele.
Süüteo subjektiivsete tunnuste määratlemisel on kasulik teada, et: 1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu; 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse; 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; 4) tahtlus on kavatsetus , otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning, et 5) väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine.
Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi:
1) kas teol (tegevusel või tegevusetusel) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, sest karistusseadustik annab kuritegude ammendava loetelu ; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund , kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjaolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli süüvõimeline ja süüdiv oma vanuse ja vaimse seisundi tõttu, situatsioonist tingitud hingelist seisundit e afektiseisundiseisundit, kas isikut on taolise teo eest juba varem karistatud jne).
Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: 1) hädakaitseseisund; 2) hädaseisund; 3) kohustuste kollisioon; 4) eksimus teo toimepanemisel; 5) muu seaduses ( nt. asjaõigusseadus, advokatuuriseadus jt). ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu.
Hädakaitseseisund on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Karistusseadustiku kohaselt (§ 28) ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Siit järeldub, et hädakaitses: 1) esineb õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele; 2) sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund; 3) isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel ( hüüda appi, jooksta ära, kaitsta end hea sõnaga jne) , kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele; 4) õigusvastase ründega rünnatul on ründe tõrjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire; 5) hädakaitse piiride ületamiseks on nii ennak- kui ka hilinenud kaitse, samuti ründe provotseerimine. 6) hädakaitse piiride ületamisega on tegemist ka siis, kui kaitsja tõrjub rünnet kavatsetult või otsese tahtlusega vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele või ta kavatsetult või otsese tahtlusega tekitab ründajale ilmselt liigset kahju (KarS § 28 lg 2).
Hädaseisund tekib mingit ohtu põhjustava teguri toimel (näiteks loodusstiihia või mingitel asjaoludel tekkinud ohtlik situatsioon, mis ähvardab isiku õigushüvesid), selle ohu kõrvaldamine ei ole võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks, on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem (KarS § 29). Tegu, mis pannakse toime hädaseisundis, ei ole õigusvastane. Huvide kaalumisel ja hädaseisundi olemasolu kindlaksmääramisel on oluline tuvastada, kas: 1) hädaseisundi oli põhjustanud vahetu või eesseisev oht; 2) isik tegutses enda või teise isiku õigushüvesid kaitstes; 3) tema valitud vahend oli ohu kõrvaldamiseks ainuvõimalik ja vajalik. Teo tunnistamiseks hädaseisundis toimepandud teoks tuleb lähtuda ähvardanud ohu suurusest ja selle tõrjumisel teo ohtlikkusest, samuti tuleb tuvastada, et kaitstav huvi on ilmselt olulisem kahjustatud huvist ning et puudusid muud võimalused ohu kõrvaldamiseks. Kui need nõuded on täidetud, ei ole hädaseisundis toime pandud tegu õigusvastane, kui kaitsja lähtub võimalikult väikese kahju tekitamise printsiibist.
Kohustuste kollisioon kui teo õigusvastasust välistav asjaolu tekib siis, kui isik peab täitma üheaegselt mitut õiguslikku kohustust ja ta ei ole võimeline kõiki neid üheaegselt täitma, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus (näiteks valvur lahkub valvepostilt, et abistada hukkumisohus olevat inimest). Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus on seotud oma käitumise asjaolude ebaõige hindamisega. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse (KarS § 31 lg 1), näiteks isik tegutseb näiliku hädakaitse tingimustes, kus ta tõsimeeli arvab , et tegemist on tegeliku õigusvastase ründega. Sellisel juhul vastutab isik vaid seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Tegu võib olla õiguspärane ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel (näiteks seadusliku jälitustegevuse protsessis; kuriteo või kurjategija avastamiseks toimepandud teod, millel formaalselt võivad olla süüteo tunnused, nagu kuriteo matkimine , kurjategija kinnipidamisel vägivalla kasutamine jt).
Süüteo subjektiivseteks tunnusteks on tahtlus või ettevaatamatus. Tahtlus võib olla kas kavatsetus, otsene tahtlus või kaudne tahtlus.
Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub või peab vähemalt selle saabumist võimalikuks (näiteks lööb noaga inimesele eluohtlikku piirkonda eesmärgiga teda tappa), kujutab ette, et see asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus ja ta soovib süütegu toime panna kui ka selle tagajärge. Sageli nähtub eelnimetatud tingimus süüteo koosseisu asjaolude kirjelduses esitatud väljendis “seab eesmärgiks”. Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda asjaolu. Samas ta teab kindlasti, et tema teo tulemusena saabub soovitav eesmärk ja tagajärg, või ta suhtub tagajärjesse ükskõikselt . Kaudne tahtlus on siis, kui isik, pannes toime süüteo, peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
Ettevaatamatus on hoolsuskohustuse mittejärgimisest tulenev kergemeelsus või hooletus.
Kergemeelsusega paneb isik toime süüteo, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida (näiteks sõidukijuht ei arvesta teeolusid ja selle tagajärjeks on avarii ja õnnetus inimestega). Hooletusega on tegu toime pandud siis, kui isik paneb toime süüteo, teadmata süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist , kuid ta oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema (näiteks kassapidaja jätab hooletusest seifile võtme ette ning varas viib sealt ära suure rahasumma ).
Karistusseadustiku kohaselt jaotatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks ning kuriteod esimese ja teise astme kuritegudeks
Väärtegude piiritlemine kuritegudest toimub süüteo eest ette nähtud võimaliku karistuse liigi alusel. Kui selleks on rahatrahv või arest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Karistusõiguse üldosa #1 Karistusõiguse üldosa #2 Karistusõiguse üldosa #3 Karistusõiguse üldosa #4 Karistusõiguse üldosa #5 Karistusõiguse üldosa #6 Karistusõiguse üldosa #7 Karistusõiguse üldosa #8 Karistusõiguse üldosa #9 Karistusõiguse üldosa #10 Karistusõiguse üldosa #11 Karistusõiguse üldosa #12 Karistusõiguse üldosa #13 Karistusõiguse üldosa #14 Karistusõiguse üldosa #15 Karistusõiguse üldosa #16 Karistusõiguse üldosa #17 Karistusõiguse üldosa #18 Karistusõiguse üldosa #19 Karistusõiguse üldosa #20 Karistusõiguse üldosa #21 Karistusõiguse üldosa #22 Karistusõiguse üldosa #23
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 197 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jana Kolpakova Õppematerjali autor

Lisainfo

Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus ja palju muud huvitavat informatsiooni

Märksõnad


Kommentaarid (1)

girlie14 profiilipilt
Teele Mikk: Väga sisukas ja asjalik.

Mina sain sellega töö tehud väga heale tulemusele!
18:07 22-11-2011


Sarnased materjalid

45
doc
Karistusõiguse Üldosa
107
doc
Õiguse alused põhjalik konspekt
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
44
docx
Karistusõigus
40
pdf
Karistusõiguse konspekt
30
doc
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused
130
pdf
Altkäemaks karistusõiguses
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun