KARISTUSÕIGUS-LOENG 2021/2022 (0)

KARISTUSÕIGUS. LOENG Väärtegu- 
Kuritegu-  Süüteomõiste ja deliktistruktuur (loeng 2)
KarS § 2 lg 2 Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane   ja   isik   on   selle   toimepanemises   süüdi.   KÕIK   3   ON OLULISED JA KÕIKI KOLME PEAB KONTROLLIMA Süüteo   materiaalne   ja   formaalne   määratlus. Õigusdogmaatiline süüteomõiste. Deliktistruktuur (KarS § 2 lg
2; 3-1-1-58-15, p 9.4) 1.    Süüteokoosseis     (KarS § 12-26)     •Objektiivsed  tunnused   (objektiivne  koosseis)-    kirjeldab  tegu  nii  nagu
juhtus. tüüpiline ebaõiglus •Subjektiivsed tunnused (subjektiivne koosseis) - kirjeldavad tahtlust  nt. § 264 Looma julm kohtlemine ● Obj. tunnused:  objekt:loom Tegu: lubamatu tegu Modaliteet: AValik koht või julm viis  ● Sub.koosseis: Tahtlus nt. § 113 Tapmine ● Obj. tunnused: objekt: teine elav inimene tegu: suvaline tagajärg: surm  tagajärje omistamine: põhjuslik seos Objektiivne omistamine ● Sub.koosseis: Tahtlus 2.    Õigusvastasus     (KarS § 27-31)     •KarS-st tulenev •Hädakaitse
•Hädaseisund


•Kohustuste kollisioon
•Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus •Muu seadus, rahvusvaheline konventsioon või tava 3.    Süü     (KarS § 32-43    1 )  •Süüvõime (süüdivus ja vanus) •Süüd välistavad asjaolud (KarS-st ja mujalt) Põhidelikt ja tuletised •Põhidelikt: täideviimises seisnev tahtlik lõpuleviidud tegevusdelikt •Tuletisdeliktid: •Osavõtt
•Ettevaatamatus
•Katse
•Tegevusetus Tegu kui inimkäitumine: teo eristamine mitteteost mitteteod: •Mõte, arvamus, hoiak, tunne -  •Vis absoluta (vrd vis compulsiva) -  absoluutne vs sundjõud. •Somaatiline refleks - epilepsia jne •Automatism  (automaatne   füsioloogiline   refleks   –  nn   „kiirreageerija“
kaasus TlnRngKo 22.11.2017, nr 1-16-9925, p 27)  Objektiivne karistatavuseeldus •Ei kuulu deliktistruktuuri •KarS § 384 lg 2 ja KarS § 3841 lg 2 (ei kontrolli tahtlust) •Kas ka KarS § 1191 ?


SÜÜTEOKOOSSEIS Levinumad koosseisutüübid: •Teo- ja tagajärjedelikt (formaalne ja materiaalne delikt) •Tegevus- ja tegevusetusdelikt •Kahjustus- ja ohudeliktid (3-1-1-39-11, p 7) •Viiteline •Erisubjektiga koosseis •Suvalise ja spetsiifilise teokirjeldusega OBJEKTIIVNE KOOSSEIS (KarS § 12 lg 2) •Subjekt (eriline isikutunnus – KarS § 24) (nt KarS § 144 ) - kes teeb •Objekt (3-1-1-37-07, p 16) - kes on kannatanu, kellele tehakse •Teomodaliteedid (aeg, vahend, koht) •Tegu/Tegevusetus •Tagajärg (3-1-1-61-06, p 22-23) – tagajärje vormid/liigid ja KarS § 121  •Põhjuslik seos •Objektiivne/Normatiivne omistamine Tagajärje omistamine •Põhjuslik seos (3-1-1-4-08, p 11)
•Conditio sine qua non - tingimus ilma milleta ei oleks
•Ekvivalentsusteooria (samas lähtumine tagajärjeni vahetult viinud teost)
-  •Korrektiivid/täiendavad reeglid •Katkenud   põhjuslikkus   -   annan   kellelegi   mürki,   aga   enne mürgistust tulistab keegi ohvrit ja tapab sellega ta ära. Mürgi põhjuslik
seos katkeb, sest surma põhjus ei olnud läbi mürgi.  •Reservpõhjuse   arvestamise   keeld   (erand   päästva   tegevuse takistamisel) ja tagajärje identsuse nõue


•Alternatiivne   põhjuslikkus   -   2   pommi,   plahvatavad   samal   ajal. võttes   ühe   ära,   tuleb   tagajärg,   võttes   teise   ära,   tagajärg   tuleb   ikka.
Võttes mõlemad ära, tagajärge ei teki.  mõlema teos on põhjuslikud ja mõlemad vastutavad. 
•Kumulatiivne põhjuslikkus (3-1-1-95-11, p 9) - 2 asja koos toovad tagajärje.  nt  panen  vähe  mürki,  keegi  paneb  ka  vähe  - kokku palju  ja
tuleb   tagajärg.   Kui   mina   ei   paneks,   siis   teise   doos   oleks   liiga   väike,
tagajärge ei tuleks. Objektiivne omistamine (1-19-4422, p 13; 3-1-1-102-16, p 8-11) - tagajärje delikti
puhul •Õiguslikult  relevantse  ja  lubatud  riski   ületava   ohu  loomine  või
suurendamine (1-19-4422, p 13, 1-16-10326, p 26) - nt lennupileti näide •Ohu realiseerumine tagajärjes (3-1-1-1-56-13, p 11) •Tegutsemine normi kaitsealas
•Regressi puudumine •Kannatanu enesekahjustamine (3-1-1-102-16, p 10-12; 3-1-1- 87-15, p 12; 3-1-1-23-13, p 6) •Kolmanda isiku sekkumine (1-15-6223/49, p 17.1) •Ebatüüpilised   põhjuslikud   ahelad   /   teo   tüüpiline   tagajärg objektiivse kõrvalseisja seisukohast? (1-19-4422, p 13; 1-16-10326, p 26;
3-1-1-29-15, p 11,) - kas rusikaga näkku lüües on tüüpiliseks vigastuseks
jalaluu murd (nt komistab peale virutust) - EI TESTID:






SUBJEKTIIVNE KOOSSEIS
KarS § 12 lg 3 - Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või 
ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu 
süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Üldpõhimõtted ● Kars § 15 lg 1 - Kuriteona on üldjuhul karistatav üksnes tahtlik tegu
● Kars § 15 lg 3- Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamtu  tegu  ● Kars § 15 lg 2 ja § 19 - Erisused enamohtliku tagajärje korral TAHTLUS § 16.   Tahtlus
(1) Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.   (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks  süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või 


vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis,  kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on  eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.  (3) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab  süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.  (4) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks  süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Intellektuaalne element - Teadmine Voluantiivne element - Tahtmine Tahtluse ese  •Tahtlus peab katma kõik eriosa koosseisu objektiivsed asjaolud: tahtlus 
on suunatud teo tehioludele (3-1-1-4-08, p 19; 1-17-8179/92, p 15) •Tahtlus ei pea hõlmama objektiivseid karistatavuseeldusi •Normatiivsed (juriidilised) tunnused: sotsiaalne tähendus või 
üldkeeleline paralleelhinnang (3-1-1-92-05, p 6; 3-1-1-96-06, p 19; 3-1-1-
69-12, p 15) •Teo keelatus ei ole tahtluse esemeks (KarS § 17 lg 3) •„Ebaseaduslik“ , „keelatud“ jm koosseisutunnusena? (Sootak 2014, lk 
161-163, vt ka (1-19-7945/137, p 23) •Sümmeetriapõhimõte: kongruentsed ja mittekongruentsed koosseisud Tahtluse aeg  • Tahtlus tuleb tuvastada teo toimepanemise aja seisuga (KarS § 17 lg 1) 
(1-15-10119, p 13; 3-1-1-111-16, p 11).


• Tahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise aja seisuga ning see
peab katma kõik eriosa koosseisu objektiivsed asjaolud 
(sümmeetriaprintsiip ehk kongruentsus) KAVATSETUS § 16.  Tahtlus (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule 
vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda 
võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, 
et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik 
tingimus. - hädavajalik tingimus (vahetagajärg) - majja sissemurdmine, et keegi ära 
tappa. Sissemurdmine on ka kavatsetud ning vahetagajärg, et majja sisse 
saada  •Põhi- ja vahetagajärjed •Kavatsetus ≠ ettekavatsetus •Liikumapanev jõud? (1-15-10119, p 38; 1-18-4372/82, p 27) •Eesmärkide paljusus (1-18-4372/82, p 27) •Eesmärk/motiiv eeldavad samuti kavatsetust (3-1-1-48-05, p 6) – 
mittekongruentsed koosseisud (1-18-4372/82, p 27) OTSENE TAHTLUS § 16.  Tahtlus (3) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab 
süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. ● Kindel teadmine (3-1-1-50-13, p 13.4)
● Üldjuhul kõrvaltagajärjed
● Teadvalt = otsene tahtlus (3-1-1-48-05, p 6) KAUDNE TAHTLUS § 16.  Tahtlus - nt kahe inimese vahelt tulistamine, et skille näidata. pole eesmärk


neid lasta, kuid samas võimalus on, et läheb mööda.  (4) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks 
süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. ● Piiritlemine kergemeelsusest: voluntatiivne element (3-1-1-13-07, p 12; 3- 1-1-4-08, p 19). ● Piiritlemisteooriad ○ Nõustumis- ehk heakskiiduteooria -     ○ Vältimise Teooria 
○ Riski- ehk omavastutusteooria ● Riigikohtu kriteeriumid (3-1-1-79-15): ○ Kaudse tahtluse korral kiidab heaks, kergemeelsuse korral loodab  mittesaabumisele ○ Lootus peab tuginema äratuntud asjaoludele ja olema tõsimeelne
○ Abistavad kriteeriumid: ■ Teoeelne ja –järgne käitumine (vt ka 1-17-11182/234, p 20) ■ Teo objektiivne avaldumine (vt ka 1-20-3107/60, p 11 ja seal  viidatud praktika) (löögi suunad, tugevused,  ■ NB! Abistavad kriteeriumid – 3-1-1-111-16, p 11) ● „Pidi võimalikuks pidama“ kirjeldab hooletust (3-1-1-4-08, p 18-19) KOOSSEISUEKSIMUS § 17.  Süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (1) Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei 
pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud 
juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. (2) Isik, kes tegu toime pannes lähtub ekslikult asjaolust, mis vastaks kergemat 
karistust ettenägevale süüteokoosseisule, vastutab tahtliku süüteo eest, mille 
toimepanemisele tema tahtlus oli suunatud. (3) Seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. ● Puudus intellektuaalses elemendis: ei pea isegi võimalikuks (3-1-1-20-06,  p 8, 1-17-8179/92, p 16-18 vrd 1-19-2627/29, p 38) ● Koosseisueksimus ≠ keelueksimus (KarS § 17 lg 3; KarS § 39; 3-1-1-65-16, p 10) ● Samasuseksimus (error in persona vel obiecto) ≠ koosseisueksimus - arvad, et on isik X, tegelt on isik Y - koosseis on ikka täidetud. 2 
inimest omavahel on võrdväärsed.  ● Eksimus sihtobjektis (aberratio ictus) ○ Isik ei taba seda ajas ja ruumis määratletavat objekti, kelle vastu 


rünne oli suunatud, või ○ Tabab ajas ja ruumis määratletud objekti ja eksib selle samasuses,  kuid objektid ei ole võrdväärsed ● Eksimus põhjuslikus seoses: kõrvalekalde olulisus (3-1-1-126-04, 3-1-1-16- 05, TlnRngK 1-11-13095, lk 23-24 ISIKUVASTASED SÜÜTEOD Süüteod elu vastu (KarS § 113-117) ● Õigushüve: elu (PS § 16)
● Õigushüve kaitse absoluutsus ○ Kaitse ei sõltu elukvaliteedist, east, tervisest vmt
○ Ei saa ise kaitsest loobuda ega lubada väliskahjustust (3-1-1-122- 05) ● Kaitse ulatus ○ Sünd ■ Emakakaela avanemine e. tuhud
■ Günekoloogilise operatsiooni abil sündides lõike tegemine,  millega avatase emakas ○ Surm (SPTS § 3): vastavalt arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele on  tuvastatud ■ Peaaju kõigi funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine  või ■ Vereringe täielik ja pöördumatu lakkamine Tapmine (Kars § 113) ● Süüteokoosseis ○ Objektiivne koosseis ■ Teoobjekt: Teine inimene (st vastand sõnale „enda“ ning  mitte järgarv) ■ Tegu: Suvaline teokirjeldus (rõhutatud RK 3-1-1-28-01)
■ Tagajärg: Surm
■ Tagajärje omistamine ● Põhjuslik seos
● Objektiivne omistamine ● Subjektiivne koosseis (KarS § 15 lg 1: vähemalt kaudne tahtlus kõigi  objektiivse koosseisu asjaolude suhtes) ● Õigusvastasus


● Süü Võtmeküsimused ● Objektiivse koosseisuga seotud ○ Täideviija tuvastamine – kelle tegu põhjustas surma (põhjuslik  seos) (nt peksa saamine kamba käest) ● Subjektiivse koosseisuga seotud ○ Tahtluse piiritlemine ettevaatamatusest ■ Kohaldatavad subjektiivse koosseisu juures õpitud  piiritlemiskriteeriumid ■ Peamine lahend 3-1-1-79-15 koos edasiste viidetega, vt ka  uuemast praktikast 1-20-3107, p 11. ● Eksimus põhjuslikus seoses (koosseisueksimus) ○ Põhjusliku seose ettenägemine tavalise mõistliku elukogemuse  tasemel (3-1-1-28-01) Mõrv (KarS § 114)
§ 114.  Mõrv
 (1) Tapmise eest, kui see on toime pandud: 1) piinaval või julmal viisil (1-15-10119/80, p 12-19; 3-1-1-1-15; 3-1-1-114- 06) 2)  üldohtlikul viisil (3-1-1-36-09);
3)  kahe või enama inimese suhtes (3-1-1-13-11, p 7.1);
4) vähemalt teist korda;
5) seoses röövimisega või omakasu motiivil (3-1-1-122-05 – ka siis, kui  kannatanu maksab) 6) teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil;
7) lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega;
8)  kättemaksuks ametialase tegevuse eest, – karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Provotseeritud tapmine (KarS § 115) § 115.  Provotseeritud tapmine Tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse 
seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja 
või tema lähedase isiku suhtes, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. ● Deliktistruktuuri elemendid samad, mis tapmise korral + erisus  objektiivses koosseisus: ● Subjekt: äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis isik ning selle  seisundi on põhjustanud:


○ Kannatanupoolne vägivald subjekti või tema lähedase suhtes või
○ Kannatanupoolne solvamine subjekti või tema lähedase suhtes ● (Põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu provotseeriva käitumise  vahel 3-1-1-10-13; 3-1-1-86-04, p-d 9-10) ● Vastutust kergendav eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 3)
● Eriline seisund, vt „tugev“ (1-18-10214/92, p 18-19)
● Viitavad: ○ Käitumise ebatüüpilisus, ootamatu ja äge avaldumine, juhuslikkus,  lühiajalisus ○ Toimepanija välimuse eripära
○ Teojärgne käitumine
○ Mäluhäired ● Soodustavad ○ Isikulised eripärad
○ Hetkeseisund
○ Ealised iseärasused ● Normatiivne mõiste: Erutusseisund ≠ süüdimatusseisund ega  meditsiiniline patoloogia, ekspertiis ei ole nõutav (1-18-10214/92, p 17-
18; 3-1-1-1-15, p 11.1; 3-1-1-86-04, p 10) ● Liikumapanev jõud võib olla ka kättemaksumotiiv (1-18-10214/92, p 17; 3- 1-1-1-15, p 11.1) ● Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb  käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, 
s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda 
üldhinnang (vt 3-1-1-10-13, p 8). ● Ei ole oluline tihe ajalis-ruumiline side teo ja provokatsiooni vahel (3-1-1- 10-13; samas vrd 3-1-1-86-04) Lapse tapmine (KarS § 116)
§ 116.  Lapse tapmine Ema poolt oma sündiva või vastsündinud lapse tapmise eest – karistatakse kuni viieaastase vangistusega. ● Privilegeering lähtub erilisest psühhofüsioloogilisest seisundist, mis siiski ei ole koosseisutunnus ● Deliktistruktuuri elemendid samad, mis tapmise korral + järgmised erisused: ● Teo subjekt: ema
● Teo objekt: sündiv või vastsündinud laps Tervisevastased ning elu ja tervist ohustavad süüteod ● 2. jagu (Tervisevastased süüteod) ○ 1. jaotis (Tervist kahjustavad süüteod)


■ KarS § 118: Raske tervisekahjustuse tekitamine
■ KarS § 1181: Naise suguelundite sandistav moonutamine
■ KarS § 119: Raske tervisekahjustuse tekitamine  ettevaatamatusest ■ KarS § 1191: Kakluses osalemine ● 2. jaotis (Vägivallateod) ○ KarS § 120: Ähvardamine ○ KarS § 121: Kehaline väärkohtlemine ● 3. jagu (Elu ja tervist ohustavad süüteod ○ KarS § 123: Ohtu asetamine
○ KarS § 124: Abita jätmine subjektiivne: teadlikult teise inimese hätta jätmine. (eluohtliku seisundisse 
jätmine). vähemalt kaudne tahtlus  Kehaline väärkohtlemine (KarS § 121) § 121.  Kehaline väärkohtlemine (1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise 
väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või 3) see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.


(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime 
pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. ● Õigushüve: tervis ehk kehaline ja vaimne heaolu (1-18-5540/50, p 14)
● Süüteokoosseis ○ Objektiivne koosseis ■ Teo objekt: teine elav inimene
■ Teo- või tagajärjedelikt (3-1-1-28-07, p 7 vs 3-1-1-46-15, p  10.1)? ■ Tegu: suvaline teokirjeldus vs väärkohtlemine
■ Tagajärg: ● Valu: 1-18-7833/63, p 22; 3-1-1-50-13, p 12; 3-1-1-60- 10, p 16 ○ Subjektiivne kriteerium: 3-1-1-29-15, p 11.1 ● Tervisekahjustus: VVm 13.08.2002 nr 266 § 1 lg 2 (1- 18-7833/63, p 22) ■ Põhjuslik seos ● Naturaalne põhjuslikkus
● Objektiivne omistamine: kas valu/tervisekahjustus on  teo tüüpiline tagajärg? (1-18-7833/63, p 27; 3-1-1-50-
13, p 12; 3-1-1-29-15, p 11.1 ja tervisekahjustuse 
korral 1-19-4422, p 11-15) ○ Subjektiivne koosseis ● Õigusvastastus
● Süü ● Kvalifikatsioonid: ○ Vähemalt 4 nädalat kestev tervisekahjustus ■ KarS § 19
■ Tegelik paranemise aeg ei ole tähtis (3-1-1-27-08, p 12-13) ○ Lähi- või sõltuvussuhtes (1-19-3377/32, p 9-12) ■ Lähisuhe: pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või  armastussuhe. ■ Sõltuvussuhe: (3-1-1-109-10, p 16) asümmeetriline suhe
■ Kooselu lõppemine (1-19-3377/32, p 12) ○ Korduvus ■ 3-1-1-61-15, p 11.1: kaks eraldiseisvat tegu
■ Faktiline retsidiiv


■ Juriidiline retsidiiv
■ Varasem muu vägivalda sisaldav tegu (1-195146/52, p 10- 11). Raske tervisekahjustuse tekitamine (KarS § 118) - piisab 
ettevaatamatusest § 121 kvalifitseeruv koossseis. 
§ 118 tuleb ainult siis, kui § 121’s on leitud tervisekahjustus (aind valust ei tule). § 118.  Raske tervisekahjustuse tekitamine
(1) Tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud: 1)  oht elule;
2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb  osaline või puuduv töövõime; 3) raske psüühikahäire;
4) raseduse katkemine;
5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus;
6) elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või
7) surm, – karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud 
juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest 
kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva 
seadustiku §-s 832 sätestatule. ● Eraldiseisev kuritegu vs KarS § 121 (üli)kvalifitseeriv koosseis (KarS §  19)? (3-1-1-57-10, p 7.3 vs 3-1-1-46-15, p 10.1-10.2 ja 1-16-5213/61, p 
12.1-12.3) ● Tervisekahjustus peab olema teole objektiivselt omistatav (1-19-4422, p  12-15) ● Tahtlus peab olema sellise tervisekahjustuse osas, mis põhjustab raske  tagajärje (1-17-5883; 1-17-105, p 12-15; 1-16-6512/64, p 8-9). ● Ei ole blanketne koosseis (3-1-1-30-12, p 24), siiski asjakohane VVm  13.08.2002 nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ ● KarS § 121 lg 1 alt 1 + raske tagajärg (KarS § 19)
● Piiritlemine tapmisest / tapmiskatsest
● Lg 1 p 1 ja lg 1 p 7 kogum (1-17-5883/77, p 18) Seksuaalsüüteod ● Isikuvastaste süütegude (9. ptk) 7. jagu (seksuaalse  enesemääramise vastased süüteod) ○ § 141.  Vägistamine


○ § 1411. Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu
○ § 143.  Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole  sundimine ○ § 1432.  Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu  mõjuvõimu kasutades ○ § 144.  Suguühe järeltulijaga
○ § 145.  Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu  lapseealisega ○ § 1451.  Alaealiselt seksi ostmine
○ Vt ka süüteod alaealise vastu KarS §§ 175, 178, 1781, 179 Seksuaalsüüteod: Õigushüve ja süsteem ● Karistusõiguse lahutamine moraalist
● Kaitstavad õigushüved (vt ka 3-4-1-13-15, p 50): ○ seksuaalne enesemääramisõigus (seksuaalne vabadus)
○ alaealise normaalne (suguline) areng ● kehaline puutumatus (füüsiline ja vaimne tervis)
● KarS § 147:  Noorem kui kümneaastane isik loetakse  arusaamisvõimetuks


Vägistamine/sugulise iseloomuga tegu: objektiivne koosseis ● Objekt: teine elav inimene (sooneutraalne)
● Suguühendus või muu sugulise iseloomuga tegu ○ Suguühendus: 3-1-1-95-04, p 8-13; 3-1-1-26-12, p 12; 1-16-5792, p 14
○ Muu sugulise iseloomuga tegu: 1-17-6580, p 9-19; 1-16-5792, p 14-15 (vt ka  M. Truu 2016, lk 327-329) ● Vägivald või abitusseisund ○ Vägivald: 3-1-1-25-07, p 13.1; 3-1-1-59-07, (3-1-1-29-97?) (vt kriitiliselt P.  Randma 2007) - tuleb teha § 120,121 minianalüüs.  ○ Abitusseisund: 1-17-7206, p 28; 3-1-1-48-11, p 9-9.3 (vt ka J. Sootak 2011). -  pole võimeline arusaama või vastupanu osutama.  ■ Kaitsetus (olukorrast tulenev abitus) (1-17-1629, p 19-21)
■ Arusaamisvõimetus (KarS § 147) ● Vaimuhaigus, teadvusehäire (mh uinuti all vmt) (iga alaareng  ei ole arusaamisvõimetus – 1-18-1247/58, p 59) ● East tulenev abitus ● Finalistlik seos vägivalla/abitusseisundi ja suguühenduse/muu sugulise iseloomuga  teo vahel (NB! Ei ole materiaalne delikt) (1-19-10157, p 13; 3-1-1-12-06, p 11; 1-17-
1619, p 18). - vahend seksuaalnteo toimepanemiseks. sadomaso ei lähe siia alla.  ● KarS § 141 lg 2 sanktsioon oli osaliselt põhiseadusega vastuolus: 3-4-1-13-15 Vägistamine: subjektiivne koosseis ● Üldreegel (KarS § 15 lg 1)
● Kvalifikatsioonides sätestatud enamohtliku tagajärje puhul KarS §  19


Vägistamine/sugulise iseloomuga tegu: kvalifikatsioonid (2) Sama teo eest:  1) kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku 
suhtes;  2) kui see on toime pandud grupi poolt;  3) kui sellega on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustus;  4) kui sellega on põhjustatud kannatanu surm;  5) kui sellega on kannatanu viidud enesetapuni või selle katseni;  6) kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud 
käesolevas jaos sätestatud kuriteo või  7) kui see on toime pandud ära kasutades teo toimepanija poolt 
narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, 
milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama KarS § 143 § 143.  Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine (1) Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu 
sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu 
sõltuvust süüdlasest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud
vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu 
osutama või toimunust aru saama, – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem 
toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega. KANNATANU SÕLTUVUS SÜÜDLASEST •Peamine lahend: 3-1-1-109-10 (rallisõidutreener) •Sõltuvussuhe - ise tehtud otsus, kuid tahe allutatud süüdlasele •Reaalne võim kannatanu üle •Õiguslik •Faktiline (vt lisaks 3-1-1-61-11 p 9 piltide avaldamisega ähvardamise 


kohta) •Võimu ärakasutamine KarS § 143’ - sõltuvuse või usalduse ärakasutamine + tahtlus  KarS § 144.  Suguühe järeltulijaga - kas vanusel, sõltuvusel vmt on 
tähtsus? - kindlat vastust ei ole. nt 60a ja 30a laps → maitse asi, 
moraalselt veider kuid tõenäoliselt on kõik timm.  ÕIGUSVASTASUS § 27.  Õigusvastane tegu - Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses 
sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud 
käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või 
rahvusvahelise tavaga. 1. Lähtekohad
● Koosseisupärase teo vastavus õiguskorrale ○ Õiguskorra ühtsuse põhimõte ● Koht deliktistruktuuris: kontrollida saab vaid koosseisupärase teo  õigusvastasust (3-1-1-95-06, p 6; 3-1-1-3-16, p 9) ● Negatiivne tuvastamine: õigusvastasuse eeldamine (nt 3-1-1-49-09,  p 12) 2.  Õigusvastasust välistavate asjaolude süsteem     Karistusseadustikust tulenevad ○ Hädakaitse (KarS § 28)
○ Hädaseisund (KarS § 29)
○ Kohustuste kollisioon (KarS § 30) - nt 2 last, saad aind ühe  päästa ○ Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (KarS § 31 lg 1) Muust seadusest tulenevad (4-19-841/33, p 7-8; 3-1-1-12-11, p 
25.2) ○ Avalik-õigus (teatud suhestumisprobleemidest hädakaitse ja – seisundiga vt A. Soo, K. Tarros 2015 ja Õiguskantsler 2014) 
(„igaühe kinnipidamisõigus“ – KrMS § 217 lg 4 – 4-19-841/33,
p 7-8; 3-1-1-129-12, p 9.4) ○ Eraõigus (vt AÕS § 41 kohta nt 3-1-1-129-12, p 10.1. ja 3-1-1- 25-13) Rahvusvahelisest konventsioonist tulenevad


Rahvusvahelisest tavast tulenevad (PSKomm § 3, komm 42 jj, A. 
Saarma 2015)
Seadusülesed (õigusdogmaatikast tulenevad) ○ Kannatanu nõusolek (3-1-1-60-10, p 17.2) 3. Õigusvastasust välistava asjaolu subjektiivne külg     ● Intellektuaalne külg (KarS § 31 lg 2; 3-1-1-56-01, p 5.3;)
● Voluntatiivne külg (tuvastamise vajadus vaieldav, vt siiski  hädakaitse motiivi kohta 3-1-1-17-04, p 12 ja 3-1-1-65-15, p 
10) 3.1. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus § 31.  Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (1) Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab 
endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. 
Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel 
ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest - Arvas, et esines mingi õigusvastasust välistav asjaolu, aga tegelt ei 
olnud. Eksis faktilistes asjaoludes. Nt röövel tuleb relvaga, lasen 
maha, pärast tuleb välja, et oli üllatusesineja Ivo Linna, kelle 
sõbrad olid sünna puhul tellinud.  (2) Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolusid, mis objektiivselt 
välistavad tema teo õigusvastasuse, vastutab süüteokatse eest. Kohus 
võib sel juhul kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. - nt pargis istub mees. Mõtlen koolis, et lasen ta naljapärast maha. 
Tegelt on ta terrorist, kes on pannud kooli pommi.  3.1. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus ● Lubatavuseksimus (KarS § 31 lg 1) (Soo, Sootak 2014, lk 147-148)  (3-1-1-108-13, p 14) ○ Vastutus ettevaatamatu süüteo eest, kui see on karistatav (3- 1-1-33-05, p 11) ○ Hoolsuskohustus (3-1-1-108-13, p 19)
○ Lubatavuseksimus ≠ eksimus normatiivses tunnuses (3-1-1- 57-14, p 12) ○ Kas oleks tulnud käsitleda ka siin?: 4-19-841/33, p 7-8 (lisaks  tõlgendamine eksija kasuks) ● Ümberpööratud lubatavuseksimus (KarS § 31 lg 2)


○ Vastutus katse eest § 28.  Hädakaitse (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult 
eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, 
kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega 
teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, 
samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset 
kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole 
ei välista õigust hädakaitsele. ● Õigus ei tagane ebaõiguse ees
● Põhielemendid (kindel skeem: 3-1-1-17-04) ○ Hädakaitseseisund -„… vahetut või vahetult eesseisvat  õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, ….“ ○ Hädakaitsetegevus- „isik tõrjub… rünnet…kahjustades  ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse 
piiri…“ Hädakaitseseisund: Rünne ● Rünne (sotsiaalse arusaama kohaselt: 3-1-1-111-04, p 12) ○ Inimesest lähtuv (vt looma rünne vs looma ässitamine: 3-1-1- 95-06, p 10; 3-1-1-60-16, p 8) ● Oht õigushüvedele (vt ka 3-1-1-111-04, p 11) ○ Rünnak ei pea olema koosseisupärane - nt veepüstoliga  kiusamine ○ Oht teise isiku õigushüvedele: hädaabi (1-19-8038, p 22-23;  3-1-1-91-09, p 8.4. NB! RK viide KarS §-le 17 on kummaline) -
võib ka teise inimese õigushüvesid kaitsta KUI teine isik 
tahab kaitmist.  ● Ründe „õigusvastasus“ (vt ka 3-1-1-111-04 p 12-13; 1-16-9964, p 8- 13) ○ Vastuolu õiguskorraga (3-1-1-17-04, p 10.3, 3-1-1-111-04, p  12) - Rünne peab tulenema inimesest (mitte loomast) ● Ründe vahetus (vt nt 3-1-1-17-04, p 10 jj; 1-19-8038, p 26-29)


○ Seisab kohe ees (nt 3-1-1-124-01, p 7.1.)
○ On juba alanud
○ Kestab veel = jätkuv (nt 1-18-10214, p 25; 1-19-8038, p 26- 29; 3-1-1-34-08, p 9) - kättemaksuks hädakaitset kasutada ei saa → nt tänaval paneb keegi
rusikaga näkku ja jookseb minema. Ei saa järgi joosta, et talle ka 
pauk kirja panna ning siis tugineda hädakaitsele.  ● Ex ante hindamine - kuidas normaalne inimene objektiivselt näeks  seda olukorda Hädakaitsetegevus (1-19-8038, p 30-31) ● „isik tõrjub… rünnet…kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata  seejuures hädakaitse piiri…“ ● Suunatud ründaja vastu
● Eesmärk: ründe täielik lõpetamine (3-1-1-17-04, p 11)
● Vajalikkus (A. Soo. J. Sootak, Juridica 2014) ○ Sobiv vahend: ründe lõpetamine (TÄIELIKULT)/kahju vähendamine (3-1-1-17-04, p 11; 1-18-10214, p 27).  ○ Säästvaim vahend (1-18-10214, p 29; 1-19-8038, p 31) ■ Säästvus vahendi valikul: kui pole võimalik valida, ss aut.  säästvaim. ei pea kasutama ebakindlat vahendit. erand: kui 
on võimalik minna ohutult ühelt vahendit üle vähem 
tõhusamale vahendule. nt lombakas sarimõrvar ajab mind 
longates taga. ss ei tohiks oodata kuni ta lonkab su juurde 
5m kaugusele ja ss lased maha → saaks ära joosta, politsei 
kutsuda hoopis.  ■ Säästvus vahendi kasutamisel (vt tulirelva kohta 3-1-1-124- 01, p 7.4).  ● Proportsionaalsuse nõuet ei ole (3-1-1-17-04, p 11; 1-18-10214, p 27)
● Ex ante hindamine (3-1-1-17-04, p 11.4; 1-18-10214, p 29)
● Nõutavus (3-1-1-111-04, p 15; E. Hirsnik, M. Allikmets 2017, lk 317-318;  1-19-8038, p 23; 1-20-3535, p 15) ○ Mittesüüline rünne - vaimuhaige peksmine kui ta sonib ns midagi   jne. lapse peksmine, kes õrnalt lööb mind lego klotsiga.  ○ Vähetähtis rünne ja ränk ebaproportsionaalsus - õunavarga kaasus
○ Perekonnas või muus kaasluses ● Kolme astme teooria ○ Taandumine → Passiivne kaitse → Aktiivne kaitse ● Provokatsioon võib hädakaitse välistada või seda piirata (1-20-3535, p 16- 17; 3-1-1-111-04, p 12; 3-1-1-26-11, p 16) (erinevate liikide kohta vt 1-20-
3535, p 16-17 ja Üldosa õpik lk 375-377) (vt ka provokatsioonist tagajärje 
omistamise kontekstis: 1-20-3046, p 36-39). kui provatseerid kedagi 
tahtlikult, et ta sind ründaks ja ta ründabki, siis ei ole tegemist 


hädakaitsega,  ● (Vastastikune kaklus – 3-1-1-34-08, p 8; 3-1-1-26-11, p 16) - kus mõlemad  on nõus. nt boks Hädakaitse piiride ületamine 1-19-8038, p 32; 3-1-1-26-11, p 17)  (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab 
hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta 
ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. ● Objektiivne külg:     ○ Hädakaitse teostamine vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe  ohtlikkusele, või ○ Ründajale liigse kahju tekitamine ● Subjektiivne külg: kavatsetus või otsene tahtlus (3-1-1-38-04, p 8)
● Tulemus: vastutus üldkorras (vt ka KarS § 57 lg 1 p 8) Subjektiivne külg Kars § 31 lg 1 ● Kaitsetegevuse subjektiivne külg (3-1-1-17-04, p 12; 3-1-1-71-14, p 8; 3-1- 1-65-15, p 10) ○ Intellektuaalne külg - teadis, et ta on hädakaitses
○ Voluntatiivne külg (kaitsetahe – 1-19-8038, p 33) ● Ka eksimuse (KarS § 31 lg 1) korral tuleb jääda kujutletava hädakaitse  piiridesse (1-16-9964, p 14-18) - veepüstoli kaasus  § 29 Hädaseisund  Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või 
vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend
on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist 
ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, 
õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. ● Hädaolukord ja päästmistoiming (3-1-1-95-06, p 12; 3-1-1-60-16, p 9 jj) ○ Hädaolukord: „…vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele,…“ ○ Päästmistoiming: „Tegu… , et kõrvaldada … ohtu …, tema valitud  vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on 
kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.“ Rünnet ei ole  Hädaolukord ● Oht õigushüvele (3-1-1-95-06, p 12) ○ Õigushüve
○ Ohu päritolu
○ Ex ante objektiivne hindaja 


● Ohu vahetus (3-1-1-42-09. p 12; 3-1-1-1-01; Hirsnik, Allikmets. 2017, lk  320) ○ Akuutne
○ Kestev (3-1-1-18-17, p 9)
○ Tulevikus ähvardav Jääkaru ajab taga, rästik hammustab jne Päästmistoiming ● Õigustatud vaid siis, kui hüve päästmiseks ei ole muud võimalust (3-1-1- 95-06, p 12; 3-1-1-81-12, p 17.2; 3-1-1-77-14, p 9-10; 3-1-1-18-17, p 8). ● Vajalikkus ○ Sobiv vahend (3-1-1-95-06, p 11)
○ Säästvaim vahend (3-1-1-66-96; 3-1-1-81-12, p 17.2)
○ Proportsionaalsus (3-1-1-95-06, p 12) ■ Hüved
■ Ähvardav oht (3-1-1-42-09, p 11-13)
■ Päästmistoimingu ohtlikkus ● Päästmislootus
● Sunnihädaseisund - sunnitakse midagi tegema 
● Kaitsehädaseisund (3-1-1-60-16, p 15) 
● Süüline hädaseisund (3-1-1-95-06, p 13) -  hädaseisundis inimene on ise selle olukorra kaasa 
toonud. karujahi kaasus. ● Kohasus (3-1-1-95-06, p 14) → nt mõnda asja ei pea taluma. nt Kirise  kidnappimine, et temalt neer võtta, kuna muidu ma kohe kohe sureks 
ära .  nt öösel metsas telgiga aga telgis külmuksin ‘äkki ära. murran kellegi majja 
sisse → telefon kaasas siis tegelt saaks hoopis abi kutsuda.  ● Subjektiivne külg     •Intellektuaalne külg •(Voluntatiivne külg?) (vt nt 3-1-1-95-06, p 12, 14) Kohustuste kollisioon ● Hädaseisundi eriliik (3-1-1-139-04, p 10)
● Klassikaliselt tegutsemiskohustuste kollisioon (lugeda õpikust teiste  variantide kohta – Üldosa õpik, lk 403-405) ● Tegutsemis- ja tegevusetuskohustuse kollisioon on hädaseisund (3-1-1-17- 14, p 9) ● Mitu õiguslikku kohustust
● Kõiki kohustusi ei ole võimalik täita (3-1-1-137-05, p 8)
● Täidetakse (püütakse täita) rikutuga vähemalt võrdväärne kohustus


● Peamine lahend: 3-1-1-139-04
● nt 2 uppuvat last, päästa saab ühe. Kodus lugeda!! Kannatanu nõusolek ● Võib olla relevantne ka juba koosseisutasandil (vt nt 1-20-2883, p 25-26)  ○ Mh vt ka objektiivse omistamise kontekstis: kannatanu ebakohane käitumine ja  oma õigushüvede ohtu asetamine ehk (teadlik) eneseohustamine (1-20-3046, p 36-
39) ● Seadusülene (õigusdogmaatikast tulenev) – 3-1-1-109-01, p 6.1; 3-1-1-60- 10, p 17.2. ● Individuaalhüve
● Lubamisvõime ja tahtevabadus (2010 a õpiku lk 411 vnr 323 näide  juriidilise isiku KarS § 201 kohta on vananenud – vt 3-1-1-52-14) ● Objekt
● Aeg (3-1-1-89-11, p 16)
● Loa teadmine
● Eeldatav luba SÜÜ § 32.  Süüpõhimõte (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle 
toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on 
süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste 
toimepanijate süüst. 1. Lähtekohad ● Õigusvastase teo subjektiivne omistamine
● Tahtevabadus (indeterminism) vs määratus (determinism) 
● Normatiivne süümõiste (vt teiste kohta Üldosa, lk 365-371, 2010 õpik lk  434-442) ● Individuaalse süü põhimõte (KarS § 32 lg 2)


2. Süüvõime ja süüd välistavate asjaolude süsteem ● Süüvõime (KarS § 33, 37) ○ Vanus (vähemalt 14)
○ Süüdivus (KarS § 34) ■ Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud  võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist 
vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: ●   1) vaimuhaigusega;
●   2) ajutise raske psüühikahäirega;
●   3) nõrgamõistuslikkusega;
●   4) nõdrameelsusega või
●   5) muu raske psüühikahäirega. ○ Juriidilisel isikul õigusvõime (KarS § 37) ● Puudub süüd välistav asjaolu ○ Pädeva esindaja teo vältimatus juriidilise isiku korral (KarS § 371)
○ Arusaamisvõimetus ettevaatamatuse korral (KarS § 38)
○ Keelueksimus (KarS § 39)
○ Katsest loobumine (KarS § 40-431)
○ Eriosast tulenev (KarS § 1191 lg 2, § 306 lg 2, § 307 lg 2)
○ Põhiseadusest ja EIÕK-st tulenev (3-1-1-85-10, p 21; 3-1-1-39-05, p  13-15)? ● Üldjuhul negatiivne tuvastamine SÜÜVÕIME § 33.  Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. § 34.  Süüdivus Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo 
keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega;
2) ajutise raske psüühikahäirega;
3)  nõrgamõistuslikkusega;
4) nõdrameelsusega või
5) muu raske psüühikahäirega. § 37.  Juriidilise isiku süüvõime


 Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. 3. Süüvõime (KarS § 33) ● Tuvastatakse teo toimepanemise ajal
● Vanus (vähemalt 14)
● Süüdivus (3-1-1-22-09, p 6.1; 3-1-1-115-13, p 7) ○ Juriidilised tunnused ■ võimetus teo keelatusest aru saada ■ võimetus käitumist juhtida ○ Meditsiinilised tunnused •vaimuhaigus
•ajutine raske psüühikahäire
•nõrgamõistuslikkus
•nõdrameelsus
•muu raske psüühikahäire Süüdivust eeldatakse (3-1-1-99-12, p 6)  4. Piiratud süüdivus § 35.  Piiratud süüdivus Kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt 
sellele arusaamisele juhtida on käesoleva seadustiku §-s 34 nimetatud põhjusel 
oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. Ekskurss: tahtluse tuvastamine süüdimatusseisundis ● 3-1-1-108-15: „uss kaelal“ vt ka KrMSKomm § 394 komm 3.
● p 15: „[…] psühhiaatrilise sundravi kohaldamise eeldusi tuvastades ei saa subjektiivse koosseisu selgitamisel lähtuda tavajuhtudele omastest 
nõuetest.“ ● P-d 16.1-16.2: Subjektiivse koosseisu seos süüdimatusseisundiga
● Vt ka tahtluse tuvastamise kontekstis 3-1-1-69-12, p 16 4. Piiratud süüdivus ● Tuleb kontrollida, kui esinevad süüdivuse meditsiinilised tunnused (3-1-1- 22-09, p 6.2)


● Eeldused: ○ Juriidilised tunnused: ■ Võime teo keelatusest aru saada on oluliselt piiratud ■ Võime käitumist juhtida on oluliselt piiratud („olulisus“ – vt  3-1-1-115-13, p 8) ○ Meditsiinilised tunnused (sama, mis KarS § 34) •Tulemus: võib karistust kergendada (KarS § 60), kuid ei pea (3-1-1-22-09, p 
6.2; 3-1-1-115-13, p 10) 5. Joobeseisund § 36.  Joobeseisund Tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Tahtluse kohta vt 3-1-1-20-09, p 9. 6. Keelueksimus § 39.  Eksimus teo keelatuses (1) Isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. (2) Kui eksimus on teo toimepanijale välditav, võib kohus kohaldada  käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. - KARS § 39 KEELUEKSIMUS ● Tahtluse ja ebaõigusteadvuse eristamine: KarS § 17 vs KarS § 39 (3-1-1- 95-05, p 8; 3-1-1-20-06, p 8) ● Võimalik kontrollida üksnes koosseisupärase ja õigusvastase teo korral  (3-1-1-22-04, p 15) ● Konkreetse õigusliku regulatsiooni teadmine vs arusaam teo  materiaalsest õigusvastasusest (3-1-1-92-05, p 8, 3-1-1-20-06) ● Välditavus (3-1-1-33-16, p 21) ○ Objektiivne alus kahelda teo keelatuses (3-1-1-85-04, p 14; ilmse  keelatuse kohta vt nt 3-1-1-92-05, p 8) ○ Õigusselgus (3-1-1-85-04, p 14; 3-1-1-33-16, p 22.1)
○ Tegutsemine eriregulatsiooniga valdkonnas (nt 3-1-1-29-11, p 14;  3-1-1-14-03, p 13) ○ Nõupidamine südametunnistusega - teistega arvestamine. moraal  jne.  ○ Pöördumine õigusnõustaja või muu spetsialisti poole (3-1-1-46-14, p 17.1-17.2; 3-1-1-92-13, p 17.2; 3-1-1-91-13, p 15.1) - nt konkurentsi 
valdkonnas ○ Ajasurve (3-1-1-33-16, p 22.1) •Välditav eksimus võimaldab karistust kergendada (KarS § 39 lg 2) (3-1-1-29-11,


p 14) KATSE Süüteo staadiumid ● Mõte, plaan, kavatsus
● Mõtteavaldus (sh üleskutse) – nt KarS §-d 151 ja 2372 (vt 3-1-1-7-07)
● Ettevalmistamine ○ Üldosas: KarS § 221 ○ Eriosas: nt KarS §-d 189 ja 2372 ● Katse: KarS § 25 ○ Lõpetamata katse: KarS § 41 lg 2 ○ Lõpetatud katse: KarS § 42 lg 2 ● Lõpuleviimine (õiguslik)
● Lõpetamine (faktiline) § 25.  Süüteokatse (1) Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.
(2) Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele  teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. (3)-(6) […] Õiguspoliitiline põhjendus ● Õigusvaenulik tahe ja õigushüve ohustamine (3-1-1-104-09, p 11)
● Sisult: üldosaline laiendus eriosa koosseisudele
● Katseteooriad (Üldosa õpik, lk 471-474)
● KarS regulatsioon: objektiiv-subjektiivne ja muljeteooria Üldised põhimõtted ● Võimalik tahtlike kuritegude korral
● Võimalik nii tegevuse kui tegevusetuse korral (KarS § 25 lg 5)
● Võimalik väärtegude korral üksnes seaduses sätestatud juhul (KarS § 251) Katse Koosseis ● Eelkontroll: Objektiivne koosseis ei ole täidetud (3-1-1-41-14, p 12) ○ Katset võib kontrollida ka siis, kui tagajärje saabumine tulevikus ei  ole täielikult välistatud (3-1-1-55-09, p 22) ● Süüteokoosseis ○ Subjektiivne koosseis NB! Alustatakse subjektiivse  koosseisuga (1-19-6307, p 39; 3-1-1-55-09, p 24) ■ Teoplaan (ja ettekujutusest tulenev otsus alustada teo  toimepanemist) ● Teoplaan (3-1-1-17-03, p 26) (mitte kirjutada 


lakooniliselt kaasuse lahendamisel) ● Ettekujutusest tulenev otsus alustada teo  toimepanemist - valmisolek vs kuriteootsus (vt 
KarSKomm § 25 komm 6.2.3. ja Samsoni Üldosa, lk 
277-278). ■ Koosseisutahtlus – sama tahtlus, mis lõpuleviidud süüteo  korral (3-1-1-128-06, p 6) - teoplaani ja koosseisutahtlust 
võib käsitleda koos  ■ Muud subjektiivse koosseisu tunnused (motiiv, eesmärk) ○ Objektiivne koosseis ■ Süüteo vahetu alustamine (3-1-1-55-09, p 26)  Süüteo vahetu alustamine - üldpõhimõtted ● Vahetu alustamine = alustatakse vahetult kuriteokoosseisu elluviivat  tegevust ● Vahetu alustamine ≠ kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel  üht või mitut (olulist) käitumisakti (3-1-1-17-03, p 26; 3-1-1-108-12, p 37) ● Koosseisupärase käitumisega vahetus ajalis-ruumilises läheduses olevad  teod ● Tuvastatakse konkreetse kaasuse asjaolude põhjal, arvestades süüteo liiki ja teoplaani (3-1-1-17-03, p 26; 3-1-1-108-12, p 37) ● Õigushüve vähene ja kaudne ohustamine võib viidata  ettevalmistamisstaadiumile (3-1-1-28-11, p 12) Kõlbmatu katse § 26.  Kõlbmatu süüteokatse (1) Kõlbmatu on süüteokatse, mida ei saa süüteo eseme või subjekti, 
samuti süüteo toimepanemise vahendi või viisi kõlbmatuse tõttu lõpule 
viia. (2) Kohus võib isiku karistusest vabastada või kohaldada käesoleva 
seadustiku §-s 60 sätestatut, kui isik ei saa süüteokatse kõlbmatusest aru 
oma vaimse küündimatuse tõttu. Kõlbmatu katse ● Katse erijuhtum: õigushüve ei ole kahjustatud
● Õiguspoliitiline põhjendus: muljeteooria
● Väärettekujutus faktilistest asjaoludest – koosseisueksimuse (KarS  § 17) peegelpilt ● Süütegu ei ole mitte mingil juhul võimalik lõpule viia, sest kõlbmatu


on süüteo: ○ Ese (objekt) – vt nt 3-1-1-65-07, p 7; 3-1-1-111-10, p 9.2  (vaieldav); 3-1-1-107-13, p 11; 3-1-1-14-14, p 200; 3-1-1-41-
14, p 12; 3-1-1-94-14, p 200. ○ Subjekt – 4-17-3766/25, p 16 nt aravn, et olen kohtunik ja  teen valeotsuse aga tegelt ma pole kobtunik  ○ Toimepanemise vahend
○ Viis - 4-19-1178/20, p 8 ● Abstraktne võimalikkus vs absoluutne võimatus
● Inimlik rumalus (mõtlematu tegu) vs ebausk (ebareaalne katse)
● Suutmatus saada süüteokatse kõlbmatusest aru oma vaimse  küündimatuse tõttu (KarS § 26 lg 2) ● Selge ja silmnähtav kõrvalekalle tavainimese keskmisest  teadmistepagasist ● Pseudosüütegu ehk nn ümberpööratud keelueksimus vastutust  kaasa ei too (nullum crimen nulla poena sine lege) Kõlbmatut katses kontrollida objektiivses koosseisus  Süüteokatsest loobumine - hinnatakse SÜÜ all KONROLLIDES KATSET § 40.  Loobumine süüteokatsest (1)Isik vabaneb süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest ühel  käesoleva seadustiku §-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest. (2)Vabatahtlik loobumine ei vabasta süüst teo eest, millel on mõne  lõpuleviidud süüteo tunnused. (3)Isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest, kui vastavalt tema  ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda, kuid ta 
otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Süüteokatsest loobumine ● Süüd     välistav asjaolu ● Erinevad põhistusteooriad (Feldmanis 2013, lk 130-134, Üldosa  õpik, lk 493-494, Samson, lk 320-322, Kühl 330-332) ● Vastutus säilib nende tegude eest, mille oled lõpule viinud (KarS §  40 lg 2) ● Loobuda saab üksnes siis, kui (1-17-3858/68, p 9 jj)
● Tegu on juba jõudnud katsestaadiumisse ja


● Süütegu ei ole lõpule viidud (loobumine vs tegevkahetsus) (1-19- 2627/29, p 32; 3-1-1-10-09, p 24.3) ja ● Isiku ettekujutuse järgi teost võib tagajärg veel saabuda ja
● Loobumine on vabatahtlik Loobumise vabatahtlikkus (1-17-11182, p 27-34) ● Autonoomne otsus (psühholoogiline vs eetiline käsitlus)
● Loobumine ei ole vabatahtlik sunnituse korral (sh nurjumine) ○ Tagajärje saavutamine on väliste asjaolude tõttu keerukam ja/või  ohtlikum, nõudes mh teoplaani olulist muutmist ■ Täielik vs osaline nurjumine (valitsev terviklahenduse  teooria) (nurjunu katse on enamasti kõlbamtu katse) ● Üleminek uuele teole samas ajalis-ruumilises seoses ○ Kuriteo toimepanemine muutub ebamõistlikmaks
○ Tõuseb vahelejäämise riskiaste
○ Peab võimalikuks kolmandate isikute sekkumist, mis raskendab  tagajärje saavutamist ○ Välised asjaolud „üllatavad“ nii, et ei ole sisemiselt võimeline tegu  toime panema ● Kas loobumine on võimalik nii teo- kui tagajärjedeliktist? Mõlema  Sõltub väga palju sellest kuidas inimene ise aru saab.  Loobumine lõpetamata süüteokatsest § 41.  Loobumine lõpetamata süüteokatsest (1)Täideviija loobub lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpuleviimise. (2)Süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida  ta vastavalt (3)oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks ● Lõpetamata süüteokatse mõiste: KarS § 41 lg-s 2 (1-17-11182, p 23-24)
● Määrav on ettekujutus teost (subjektiivne hinnang katse piisavusele)
● Teo katkestamine ○ Loobumine toimub tegevusetusega (kõrvaleastumine)
○ Kitsas teoteooria ● Valitsev nn korrigeeritud loobumishorisondi teooria (esialgne teoplaan  võib laieneda, tähtis ka hiljem avalduv tegelikkus) (1-17-3858/68, p 11-13;
1-19-8007/33, p 12-14)


Loobumine lõpetatud süüteokatsest § 42.  Loobumine lõpetatud süüteokatsest (1) Täideviija loobub lõpetatud süüteokatsest, kui ta hoiab ära süüteo 
tagajärje. Kui lõpetatud katsest ei piisa teo lõpuleviimiseks, loetakse, et 
täideviija on loobunud, kui ta tõsimeeli püüab takistada süüteo tagajärje 
saabumist. nt annan inimese mürki, kuid siis hellan kiirabisse, et nad saaksid anda 
antimürki  (2) Süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost on 
teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks. nt panen 10 tilka mürki, arvates, et see tapab ära. tegelt oleks läinud vaja 
rohkem. Hakkan pabistama ja tahan ära hoida (→ pole midagi hoida, sest 
tagajärge ei saabu.) ● Lõpetatud süüteokatse mõiste: KarS § 42 lg 2 (1-17-11182, p 23-24)
● Määrav on ettekujutus teost (subjektiivne hinnang katse piisavusele)
● Tagajärje ärahoidmine (või selle poole püüdlemine) – loobumine toimub  tegevusega ● Kaks varianti:
● Tagajärje ärahoidmine (KarS § 42 lg 1 ls 1) (1-17-11182, p 26)
● Nõutav tegevus - tagajärje saabumata jäämine - põhjuslik seos ● Tagajärg jääb saabumata muudel põhjustel (KarS § 42 lg 1 ls 2)
● Nõutav tõsimeelne püüdlus tagajärge ära hoida •(2) Kuriteokatse korral viidatakse peale lõikes 1 nimetatud sätete ka 
«Karistusseadustiku» § 25 lõikele 2 ning  4) kõlbmatu kuriteokatse korral § 26 lõikele 1. •X vastutab Y tapmise katse eest KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi •X vastutab Y tapmise kõlbmatu katse eest KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2, § 26 lg 1 
järgi


KOGUMID Isik on täitnud mitu süüteokoosseisu → peame määrama kogumid.
Kogumeid määrates: 1. mõtleme, kas kohaldub mõni seadusainsuse põhimõte;
2. kui seadusainsuse kontrolli läbis mitu koosseisu, moodustame ehtsad  kogumid (s.o ideaal- või reaalkogumid). 1. Teoainsus ja –mitmus; ehtne kogum ehk ideaal- või reaalkogum     ● Teoainsuse ja – mitmuse eristamise peamine tähtsus ○ Ne bis in idem (KarS § 2 lg 3, PS § 23 lg 3) - inimväärikust  kaitsev;  ○ Subsumeerimine ja karistuse mõistmine ■ Ideaalkogum = üks tegu, mitu koosseisu (KarS § 63 lg  1) (ne bis in idem kohta vt 3-1-1-56-15, p 6-13; 3-1-1- 77-02, p 15-16)
 = kõige raskema karistusega koosseis.  ■ Reaalkogum = mitu tegu, mitu koosseisu (KarS § 63 lg 2-3) 
=  iga tegu eest karistused eraldi, mis lõpuks  liidetakse.  Ideaal- ja reaalkogumi eristamine: kas esineb üks või mitu tegu? A) Üks tegu (→ ideaalkogum) a) faktiliselt üks tegu: faktiliselt üks käitumisakt (nt lask, löök)
b) õiguslikult üks tegu (loomuliku teoühtsuse teooria): faktiliselt  erinevad käitumisaktid, mis aga kujutavad endast objektiivse 
kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. 
Eeldused (kumulatiivne loetelu): 1. käitumisaktid on olemuslikult sarnased, 2. kantud ühisest tahtlusest, 3. ajalis-ruumilises seoses 4. ja kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt  vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. B) Mitu tegu (→ reaalkogum): ei ole üks tegu (negatiivne kontroll) § 63.  Põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest (1)  Kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri  süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus 
seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. (2) Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri   
kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, 


mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus käesoleva 
seadustiku § 64 järgi. (3) Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri  väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo 
eest eraldi. Teoühtsus (4-19-1178, p 11) ● Olemuslikult sarnased käitumisaktid
● Kantud ühtsest tahtlusest
● Ajalis-ruumiline lähedus
● (Kas ja milline tähtsus on õigushüvede sarnasusel? – 3-1-1-124-06, p 7-8;  3-1-1-3-08) ● Kolmandale objektiivsele isikule vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona  (loomulik elukäsitlus) 2. Mitteehtne kogum ● Koosseisupärane teoainsus: mitu tegu = üks koosseis     ○ Korduvus (vt nt 3-1-1-72-16, p 9-10) -  ■ Sama koosseisu korduv täitmine = üks süütegu (1-15-10119,  p 28; 4-16-4916/42, p 9) -  ■ Kvalifitseeriv asjaolu (nt KarS § 121 lg 2 p 3) ■ Lõiked omavahel ei konkureeri (vt nt 3-1-1-38-07, p 19) ○ Jätkuvus (1-19-7473, p 31-34; 1-19-6307, p 38; 1-18-7408/62, p 9- 17; 1-17-11432/93, p 8-15; 1-17-11432, p 9-14; 3-1-1-14-14, p 1023-
1026) -  ○ Vältav süütegu (3-1-1-64-07, p 9) - nt vabadusevõtmine.  ● Seadusainsus (3-1-1-92-07, p 6.1. jj): mitu koosseisu  = subsumeeritakse   
ühe järgi ○ Spetsiaalsus (3-1-1-27-16, p 10; 3-1-1-28-11, p 13.2) -  ■ üks koosseis hõlmab kõik teise tunnused
■ ja lisab veel mõne tunnuse,
■ rakendame vaid enam tunnuseid omavat koosseisu  ○ Subsidiaarsus ■ koosseisud kaitsevad kattuvat õigushüve
■ ja üks koosseis kaitseb õigushüve intensiivsema või  kaugemasse staadiumi jõudnud ründe eest, rakendame vaid normi, mis kaitseb õigushüve intensiivsema või  kaugemasse staadiumi jõudnud ründe eest.  ■ Formaalne (KarS § 3 lg 5 – vt 3-1-1-28-11, p 13 jj; nt KarS §  143 lg 1) ■ Materiaalne (§ 114 lg 1 p 3 ja § 113 kohta vt 1-15-10119/80,  p 30-36; § 113 katse ja § 118 lg 1 p 1 kohta vt 1-19-8357/34,  p 12-13) ○ Konsumeerimine (3-1-1-92-07, p 6.2.) ■ üks koosseis on teise kriminoloogiliselt tüüpiline kõrvalosis
■ ja põhiteos ammendub kogu teo ebaõigus,


rakendame vaid põhiteo suhtes kohalduvat, kogu teo ebaõigust 
hõlmavat koosseisu