Eriosa näitab, kuidas konkreetne ühiskond saab aru heast ja kurjast. 2.2. Legaaldefinitsioon ja liigid (§ 12) Liigid tulenevad § 12 lg 2 ja 3. Süüteokoosseis jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Kontrollskeemil eelneb alati objektiivne subjektiivsele (va katse). 2.3. Koosseisude tüübid Koosseis koosneb teatud tunnustest. Objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis (vihik III). Põhidelikt tähendab üldnormi. Kõrvaldelikt on erinorm. Teodelikt ehk formaalne delikt – kriminaliseerib ainult teo. Kirjeldab ainult tegu, tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud. Tagajärjedelikt ehk materiaalne delikt – koosseisu kuulub koosseisupärane tagajärg, mis tuleb tuvastada ja süüdlasele omistada. Kahjustusdelikt ja ohudelikt – kahjustusdelikt seisneb reaalse kahju tekitamises. Ohudelikt seisneb isiku ohtu jätmises, tuleb kohaldamisele siis, kui kahjustusdelikt ei kuulu kohaldamisele.
Mõlemal poolel on võimalik rakendada tingimisi karistust. Enamus segavaid lapsi, kes seda süsteemselt teevad on võimalik võtta vastutusele KarS § 262. Eriosa koosseisud. Eriosas on dispositsioon ja sanktsioon. Üldosas on hüpotees. Põhidelikt ja kõrvaldelikt Kelmus KarS § 209 (põhidelikt) Sooduskelmus KarS § 210 (kõrvaldelikt on erinorm ja kohaldub erinorm) Tapmine - põhidelikt Mõrv- kõrvaldelikt Formaalne delikt (teodelikt) ja materiaalne delikt (tagajärje delikt) Tuleb tuvastada alati tegu, tagajärg ja põhjuslik seos. Tulirelva ebaseaduslik käitlemine. (Formaalne d) Mootorsõiduki juhtimine ebakaines olekus (Formaalne d) Tapmine (materiaalne delikt) Teatud puhkudel tuleb vaadata, kas meil tagajärje delikt on
Rünnatav õigushüve on inimese tervis (kehaline ja vaimne heaolu). Eelkõige kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu, kuna ta peab hirmu tundma. Võivad ka tekkida kehalised tervisehäired (kõnehäired, peavalud jms). Kuritegu on suunatud inimese tahtevabaduse vastu, kuna hirm sunnib kannatanud oma tahte vastaselt käituma. Deliktitüüp e õigusrikkumise tüüp- ohudelikt Ähvardamine on spetsiifilise teokirjeldusega ja alternatiiv-aktiline teodelikt. Tagajärge ei ole füüsiliselt. Verbaalne vorm. Dispositsiooni lõpuosa on tähtis – kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist on oluline. Ähvardamise koosseisu teoobjekt on isik, kellele on ähvardus mõeldud. Võib ähvardada ka kolmanda isiku kahjustamisega (nt ämma). Teoobjektid on piiratud, nendeks saavad olla inimesed, kes sellest aru saavad, seega imikud, vaimuhaiged ja teadvusetud inimesed jäävad välja. Objektiivne koosseis
tuleb kaalutava teo ja sellele järgneva tgajärgje saabumise ajaks isik mõtteliselt eemaldada. 7.2. Ehtsad ja mitteehtsad tegevusetusdeliktid Eristatakse ehtsaid ja mitteehtsaid tegevusetusdelikte, olenevalt sellest, kas karistatav tegu kui selline on eriosa koosseisus tegevusetusena kirjeldatud või mitte. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul on tegevusetus kui selline koosseisus karistava teona kirjeldatud. Ehtne tegevusetusdelikt on enamasti formaalne ehk teodelikt, kuid võib olla ka materiaalne ehk tagajärjedelikt. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul tuleneb isiku kohustus tegutseda koossseisupärast olukorrast. Igaüks, kes vastavalt KarS-ile on olukorras, mis näeb ette tegutsemiskohustuse on teo toimepanija. Mitteehtsate tegevusetusedeliktid on sellised, kus koosseis ei kirjelda tegevusetust tedu kui sellist. Siia kuuluvad kõik süüteod, mida on võimalik toime panna nii tegevuse kui tegevusetusega. Miiteehtne tegevusetusdelikt on alati materiaalne
Kui põhidelikti ja kõrvaldelikti vahel esineb vastuolu, siis lähtutakse kõrvaldeliktis öeldust (seal on erisused, mis eristavad teistes süüteost). Kui on vastolu karistusseadustiku eriosa ja üldosa, siis lähtutakse eriosast. Erideliktikoosseis hõlmab ka põhidelikti tunnused. Karistus ka tuleneb erideliktisättest. Kui on koosseisus endas juba näidatud kergendavat või raskendavat asjaolud, siis teised selle kohta sätet ei kohaldata. Delikti liigid: 1. Teodelikt ehk formaalne koosseis: ei eelda mingit tagajärgi. Tegu on see, mis määrab kõike. Nt. vanglast põgenemine (loata äraminek vanglast kavatsusega mitte tagasi tulla). Oluline on fakt, et tegu on lõpule viidud. Formaalsed deliktid. 2. Tagajärjedelikt ehk materiaalne koosseis: karistus eeldab tagajärgi. Tihti ei ole oluline, mis viisil, tähtis on tagajärg. Tapmine § 113 on teise isiku surma põhjustamine. Mil viisil? Pole oluline. Materiaalsed deliktid.
annaabi.ee 
