Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid
karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab
kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja
mille
rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002
kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol.
Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks.
Karistusseadustiku
üldosa annab teo karistatavuse
alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus
karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus
karistusest . Üldosa
koosneb seitsmest
peatükist . Esimene peatükk käsitleb üldsätteid,
teine peatükk
süütegu ja
peatükid kolmest seitsmeni karistusega
seonduvat.
Karistusõiguse
ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste)
kaitse õigusvastaste rünnete eest.
Näiteks
tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii
tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult
peetakse elu ja vara ühiskonnas
olulisteks väärtusteks. Samuti ka
ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist
peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma.
Karistusõigusel
on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu
Kuriteo ja väärteo piiritlemine
Väljavõte
karistusseadusest §
3.
Süütegude liigid:
(1)
Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
(2)
Süüteod on kuriteod ja väärteod.
(3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest
on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
(4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud
süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või
arest.
(5)
Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja
kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui
kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo
eest.
Karistusõiguse kesksed mõisted on süütegu ja karistus. Kuriteo toimepannud isiku
karistamisel on vähemalt kaks ülesannet:
- mõjutada kuriteo toimepannud isikut hoiduma edaspidi kuritegelikust käitumisest;
- kaitsta ning mõjutada ka teisi ühiskonnaliikmeid karistuse ähvardusel hoiduma kuritegelikust käitumisest.
- I astme kuritegu on süütegu mille eest on KarS -is raskeima karistusena ette nähtud vangistust üle 5 aasta(eluaegne vangistus või sundlõpetamine)
- II astme kuritegu on süütegu mille karistus näeb ette vangistust kuni 5 aastat või rahaline karistus.Kuriteo raskusastmest sõltuvad väga paljud õiguslikud institutsioonid(kuriteo aegumine , ennetähtaegne vabastamine,menetluse lõpetamise võimalus)
Karistusseadustiku ajaline ja ruumiline kehtivus, tagasiulatuva jõu olemus
Väljavõte
karistusseadusest §
5. Karistusseaduse ajaline kehtivus
(1)
Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.
(2)
Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või
muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud.
(3)
Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või
muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu.
(4)
Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata
teo toimepanemise ajast.
Seadus
välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses
tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist
blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks
seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Blanketne on koosseis, kus
osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine
moodustab süüteo .
I.
Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld
Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud
või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi
raskendamine on keelatud.
§
6. Karistusseaduse ruumiline kehtivus
(1)
Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti
territooriumil.
(2)
Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis
registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata
laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest.
Dispositsiooni mõiste ja liigid
Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab, kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul
Õigusnorm
on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama
kolmele küsimusele:
Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine.
Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile .
Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel.
Vastavalt
sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme
elementi: hüpotees , dispositsioon ja sanktsioon . Täpsemalt:
- Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse
- Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
- Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.
Dispositsiooni
liigid: 1) lihtne; 2) viiteline; 3) blanketne
Korduvus ja jätkuvus
Korduv
süütegu
Korduvad
süüteod jaotatakse faktilisteks ja juriidilidteks.
Korduvat süütegu nimetatakse ka retsidiivseks.Korduv süütegu esineb siis
kui üks süüteo koosseis on realiseeritud vähemalt kahel eraldi
korral.KarS kasutab korduvust ühe levinuma kvalifikatsiooni
tunnusena.Faktiline retsidiiv tähendab et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu mille eest teda ei ole varem süüdi
mõistetud. Seega tuleb isiku süüdimõistmine korduva süüteo eest
kohtu poolt tuvastada,s.t.ta on tõepoolest antud kuriteo toime
pannud ja see ei ole aegunud . Juriidiline retsidiiv tähendab,et
isik on varem süüdi mõistetud ja ta paneb toime uue teo ja varasem
tõendatakse kohtuotsusega
Jätkuv
on kuritegu, mis koosneb vähemalt kahest, üksteisest lühema
ajavahemikuga lahutatud teost, millel on sama süüteokoosseisu
tunnused ning mis oma kogumis moodustavad ühe kuriteo sellepärast,
et nad olid suunatud sama õigushüve vastu, põhjustasid ühtse
kuritegeliku tagajärje ning pandin toime sama süüvormiga.
Topeltkaristamise
keeld - Kui
vastab nii väär- kui kuriteokoosseisule,karistatakse ainult kuriteo
eest (§
3lg
5)
Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud
karistusõiguslik tegu tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS §
199 mõttes, tapmine KarS § 113
Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste
Lõpuleviidud kuritegu on tegu millega kurjategija saavutab oma
kuritegeliku eesmärgi ( tapmise puhul inimese surm, varguse puhul
mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne ).
Kuriteokatsega on tegu, kui kurjategija teeb küll kõik endast
sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast
mittesõltuvatel asjaoludel soovitud tagajärge ei saabu (relvastatud
mõrva kavandaja laseb mööda või ainult haavab ohvrit ja rohkem laskemoona tal pole või sillalt vette visatud ohver ujub välja jne
jne jne).
Süüteokatse ja selle piiritlemine lõpuleviidud kuriteost
§
25. Süüteokatse
(1)
Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo
toimepanemisele.
(2)
Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele
teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.
(3)
Teist isikut kasutava täideviimise korral algab süüteokatse
hetkest, mil isik minetab kontrolli toimuva üle või kui teo vahendaja vastavalt isiku ettekujutusele teost vahetult alustab
süüteo toimepanemist.
(4)
Kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt
üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo
toimepanemist.
(5)
Tegevusetuse korral algab süüteokatse hetkest, mil isik jätab
tegemata teo, mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje
ärahoidmiseks.
(6)
Süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s
60 sätestatut.
Tahtlus selle mõiste ja liigid
Tahtlus
– isiku psüühiline suhtumine oma süüteokoosseisupärasesse
teosse. Seega on tahtlus side isiku jat ema poolt toime pandud teo
vahel.
Tahtlus
on süüteokoosseisule vastavate faktiliste asjaolude TEADMINE (ehk intellektuaalne element) ja TAHTMINE (ehk voluntatiivne element).
Süüteokoosseis
on seaduses
sätestatud keelatud teo (süütegu)
kirjeldus.
Süüteokoosseisus
sätestub kaitstav õigushüve.
Näiteks KarS § 113 sätestatud tapmise
koosseisuga kaitstavaks
õigushüveks on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle
objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu
objektiivsed tunnused'
on tegu, tegevusetus , tagajärg ning nendevaheline põhjuslik seos.
Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st. teatud tegu pidi
tooma kaasa teatava tagajärje ehk tegu avaldus välismaailmas
tekitatud tagajärje kaudu. Samas kuuluvad süüteokooseisu
objektiivsete tunnuste hulka veel teo välised asjaolud ehk teo modaliteedid , milleks on aeg, koht ja viis ning subjekti
iseloomustavad eritunnused ja teo objekt. Teo modaliteedid
kirjeldavad olukorda, milles koosseisupärane tegu toimus.
Väljavõte
seadusest §
16. Tahtlus
(1)
Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
(2)
Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks
süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see
saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime
kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule
vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
(3)
Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab
seda.
(4)
Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks
süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
Süüteokoosseis
on karistusseaduses või muus seaduses kirjeldatud karistatava teo
kirjeldus ehk süüetteheitele omased tunnused.Süüteokoosseisu
objektiivne tunnus
ehk
tegu
- seaduses kirjeldatud süüteona etteheidetav tegevus või
tegevusettusSüüteokoosseisu
subjektiivne
tunnus
-isiku suhtumine oma teosse, mis väljendub tahtlusena või
ettevaatamatusena
Ettevaatamatus ja selle liigid, ohu äratundmine
Väljavõte
seadusest §
18. Ettevaatamatus
(1)
Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus .
(2)
Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks
süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse
või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.
(3)
Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule
vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja
kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
Süüteokoosseisu
mõistmine on äärmiselt oluline, sest karistada ei saa seda, kelle
teos puudub süüteo koosseis, kuna sel juhul polegi tegemist
keelatud teoga. Üksnes süüliselt toimepandud õigusvastane tegu on
karistatav
Kergemeelsuse
ja hooletuse määratluste võrdlemisel saab selgeks, et mõlema
ettevaatamatuse liigi ühiseks tunnuseks on tähelepanematu ja
kohusetundetu suhtumine oma süüteokoosseisule vastavasse
asjaolusse. Tegemist on kergemeelsuse ja hooletuse ühise tunnusega-
hoolsuskohustuse
rikkumisega, mille sisuks on isiku poolt süüteokoosseisu tähenduses hoolsusvastase teo sooritamine või sooritamata jätmine.
Kergemeelsuse
määratluse kohaselt on kergemeelsusega tegu siis, kui toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist
siis, kui toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava
asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu
lootis, et tehiolu ei ole. Siinkohal on oluline, et isik pidas
võimalikuks
oma teo süüteokoosseisule vastavust, kuid lootis
selle vältimisele.
Hooletuse
määratluse
järgi on hooletuse iseloomulikumaks tunnuseks see, et puudub
psüühiline suhtumine süüteo koosseisule vastavatesse asjaoludesse . Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema
käitumine võib vastata seaduse kirjeldatud süüteokoosseisule või
kaasa tuua kooseisupärase tagajärje saabumise. Sisulisest küljest
on hooletusele omane, et isik ei
tea süüteokoosseisule
vastava asjaolu esinemist, kuid oleks pidanud seda hoolsa käitumise
puhul ette
nägema. Eeltoodust näeme, et hooletuse puhul puudub nii tedmislik kui
tahteline element isiku suhtumises.
Tahtluse
ja ettevaatamatuse piiritlemisel omab olulist tähtsust ka asjaolu
kas isik tegu toime pannes tedis asjaolu, mis vastab süüteo
koosseisule või mitte. Süüteokooseisule vastava asjaolu
mitteteadmise sätestab ka Kars prg 17 lg 1: "
Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab
süüteokoosseisule, ei pane toime tegu tahtlikult. Sellisel juhul
vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest
toimepandud süüteo eest."
Üldistades
võib öelda, et eksimus tähendab olukorda, kus isiku arusaam
keelust ja seda kajastavast süüteokoosseisust ei lange kokku
koosseisule vastavate tegelike asjaoludega. Antud säte selgitab, et
tahtlus on välistatud, kui isik eksib tegu toime pannes selle
faktilistes asjaoludes. Näiteks puudub täisealisel isikul tahtlus
KarS prg 145
(
suguühendus lapseealisega) mõttes, kui ta suguühendusse astudes ei teadnud , et tema partner on noorem, kui neljateistkümne aastane.
Lubatud
riskimäär
Lubatud
riskimäära kasutatakse hoolsuskohustuse rikkumise kindlakstegemisel
keskmisest objektiivselt ohtlikemas
valdkondades( liiklus ,kaevandus, lõhkamine ). Lubatud riskimäära arvestamine tähendab et sellistes valdkondades saab isiku käitumise
lugeda õigusvastaseks siis kui isik on ületanud konkreetses
valdkonnas lubatud riskimäära.Määr on ületatud kui isik ei ole
kinni pidanud konkreetsele valdkonnale kehtestatud täiendavatest
meetmetest.
Kergemeelsus
§
18 lg 2 sätestab et isik paneb teo toime kergemeelsusest kui ta peab
võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu saabumist kuid
tähelepanematusest või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.
Kergemeelsust määratletakse inteligentse elemendi kaudu ja seda
tähistab keelend – pidas võimalikuks,aga voluntatiivset elementi
kergemeelsuse puhul ei ole.Voluntatiivse elemendi aspektis on
lootmine et see koosseisu põhine asjaolu mingil põhjusel ei
realiseeru.Tõenäosusteooriast lähtudes kas on tegu kergemeelsusega
või kaudse tahtlusega sõltub sellest kui suur on tagajärg
kvantitatiivselt.Kaudse tahtluse puhul üle ja kergemeelsuse puhul
alla 50%.
Hooletus
§
18 lg 3 sätestab et isik paneb teo toime hooletusest kui ta ei tea
süüteo koosseisule vastava asjaolu esinemisest kuid oleks seda
tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette
nägema.See on ainuke subjektiivne tunnus kus puudub psüühiline
suhtumine süüteo koosseisu asjaollu. Hooletusele on omane nii
juhudelikti kui ka voluntatiivse elemendi puudumine. Hooletuse puhul
on tegemist üksnes normatiivse etteheitega s.t. et isik oleks võinud
ja pidanud koosseisupärase asjaolu realiseerumist ette nägema.
Tegevusetusdelikt ja selle olemus
§
13. Vastutus
tegevusetuse eest
(1)
Isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud
tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud.
Tegevusetusdelikt
ongi kohustava normi mittetäitmine, mis toob kaasa karistuse.
Nt
A teab, et B tappis C, kuid A ei teata sellest politseile . Antud
juhul jättis A tegemata selle, mida ta oleks pidanud tegema.
Tegevusetus on kohustava normi mittetäitmine.
Toimepanija
§
20. Teo
toimepanija
Teo
toimepanijad on täideviija ja osavõtja.
§
21. Täideviija
(1)
Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut
ära kasutades.
(2)
Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja
kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana
(kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku
ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele.
§
22. Osavõtja
(1)
Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja.
(2)
Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule
õigusvastasele teole .
(3)
Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule
õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
(4)
Osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille
järgi vastutab täideviija, kui käesoleva seadustiku §-s 24 ei ole
sätestatud teisiti.
(5)
Kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60
sätestatut.
vahetu
täideviija - pani kirjeldatava teo toime ise.
Täideviija, kaastäideviija, vahendlik täideviija, nende eristamine kaasaaitajast
Täideviija ekstsess
Kihutaja ja kaasaaitaja mõisted ja tunnuste sisu, eristamine
§
22. Osavõtja
(1)
Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja.
(2)
Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule
õigusvastasele teole.
(3)
Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule
õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
(4)
Osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille
järgi vastutab täideviija, kui käesoleva seadustiku §-s 24 ei ole
sätestatud teisiti.
(5)
Kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60
sätestatut.
Kaasaaitaja eristamine kuriteo varjajast
Erilise isikutunnuse mõiste ja tähendus
§ 24. Eriline isikutunnus
(1)
Eriline isikutunnus on käesoleva seadustiku eriosas või muus
seaduses ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab
toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive.
(2)
Kui osavõtjal puudub eriline isikutunnus, mis vastavalt seadusele on
täideviija vastutuse eeldus, kohaldatakse osavõtjale käesoleva
seadustiku §-s 60 sätestatut.
(3)
Seaduses sätestatud vastutust raskendav, kergendav või välistav
eriline isikutunnus kehtib üksnes erilise isikutunnusega toimepanija
suhtes.
Õigusvastasust välistavad asjaolud (vt punkt 19-21)
Hädakaitse, selle olemus ja olulisimad tunnused
Väljavõte
seadusest §
28. Hädakaitse
(1)
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult
eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele,
kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse
piiri.
(2)
Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese
tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta
ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese
tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
(3)
Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku
poole ei välista õigust hädakaitsele.
Hädaseisund , mõiste ja olulisimad tunnused
Väljavõte
seadusest §
29. Hädaseisund
Tegu
ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada
vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku
õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik
ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide
kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve
ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.
Hädakaitset
ja hädaseisundit käsitlevad paragrahvid on üpriski sarnased.
Erinevus nende vahel on see, et hädakaitse korral võib kahjustada
vaid õigusvastaselt ründaja õigushüve. Hädaseisundi korral võib
aga kahjustada ka nende isikute õigushüvesid, kes pole ründega
üldse seotud.
Hädaseisundiga
oleks tegemist näiteks juhul, kui kellegi majja visatakse läbi
lahtise akna granaat . Enne kui see jõuab plahvatada, viskab
majaomanik selle naabri aeda . Kahjustada saavad naabri aias olevad
puud ja põõsad . Selline majaomaniku tegevus ei ole õigusvastane,
sest kaitstav õigushüve (elu) on igal juhul olulisem kui
kahjustatud puud ja põõsad.
Kokkuvõtvalt
on üksnes selline süütegu karistatav, milles esinevad süüteo
objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, isiku süü ning milles
puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Alkoholi- või
narkojoove ei välista süüd .
Hädaseisund-
hädaseisundit võib määratleda, kui vahetut ohtu enda või teise
isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele
õigushüvele kahju tekitamisega. Erinevalt hädakaitsest on
hädaseisundi korral tegemist ohuga, mis ei seisne õigusvastases
ründes. sisuliselt on tegu ühe õigushüve päästmisega teise
õigushüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Õigustatuks saab
sellist päästmist pidada üksnes siis, kui päästetud hüve oli
ohverdatud hüvest olulisem. Hädaseisundit tuleb defineerida, kui
vahetut ohtu enda või teise isiku õigustatud huvile kahju
tekitamisega. Õigustuse subjektiivne külg eeldab, et isik lisaks
hädaseisundi objektiivsete eelduste täitmisele samal ajal ka teab,
et viibib ja tegutseb hädakaitses.1
Kohustuste kollosiooni mõiste ja olemus
Kohustuste kollisioon -
kohustuste kollisioon on dilemma , kus isikul on üks õiguslik
kohustus, mida ta suudab täita ainult teise õigusliku kohustuse
täitmatajätmise hinnaga. Sealjuures on kohustuse täitmatajätmine
karistatav tegevus või tegevusetus. Seda instituuti võib nimetada
ka õiguslikuks hädaseisundiks ning tavaliselt käsitletakse seda
kui hädaseisundi erajuhtu. Tavalisest hädaseisundist erineb
kohustuste kollisioon aga selle poolest, et ükskõik, kuidas isik ka
ei käituks, peab ta vähemalt ühte kohustust
rikkuma.2
Kohustused võivad olla kaalult erinevad kui ka võrdsed. Siinjuures
on oluline hinnata, et isik teeks kõik endast oleneva, et täita
kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.
Süü ja seda välistavad asjaolud
3.2
Süüd välistavad asjaolud
Järgnevana
vaatles süüd välistavaid asjaolusid . Üldiselt võib süüd
välistavad asjaolud jagada kahte rühma, süü puudumine
süüvõimetuse tõttu ja süüvõimelise isiku süü puudumine
teatud tingimustel.
3.2.1.Süü
puudumise süüvõimetuse tõttu,
. Nendeks kriteeriumiteks on: iga
( alla 14 aastasel isiku puudub süü), süüdimatus
( meditsiinilised tunnused, mille tõttu isik ei ole võimeline aru
saama teo kelatusest ega ole ome tegusid võimeline juhtima ),
piiratud süüdivus
ja joove .
Kriteeriumitest kahte esimes ( iga ja süüdimatus) leidsid käsitlemist varasemalt.
Järgnevana vaatlen piiratud süüdivust ja joovet .
3.2.2.
Piiratud süüdivus-
Kars prg 35 toob esmakordselt Eesti karistusõigusesse piiratud
süüdivuse mõite: kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada
või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida on Kars prg
34 nimetatud põhjustel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada
KarS prg 60 säteststut( kergendada isiku karistust seaduse üldaosas
nimetatud juhtudel). Tuleb rõhutada, et piiratult süüdiv isik on
süüdiv kuid
teatud vaimutegevuse häirete tõttu ei saa ta täielikult aru oma
teo keelatusest, või kui saabki aru, on tal raske oma käitumist
normikohaselt kujundada3.
3.2.3 Joobeseisund - joobeseisundi
legaaldefinitsioon on antud Vabariigi Valituse määrusega kinnitatud
" Joobeseisundi tuvastamise eeskirjades." Vastavalt sellele
on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine
tarvitamisest põhjustatud terviseseisund , mis avaldub häiritud või
muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja
reaktsioonides.
Euroopa
rikide kriminaalõiguslik kirjandus väidab, et raskes joobes olev
isik ei ole süüdiv. Eestis on psühhiaatrid siiski seisukohal, et
keskmises või raskes joobes olnud isik pani teo toime süüdivana.
KarS
prg 36 on lahendanud küsimuse selliselt , et välistab süü üksnes
juhul, kui isik oli küll joobes, kuid ei ole joovet põhjustanud
isegi mitte ettevaatamatusest- seega ei näinud ette ega pidanudki
nägema ette, et teatud aine manustmine või muu tegu sh. ainete või
tegude koosmõju võib põhjustada joobe- ning isik ei suuda aru
saada oma teo ebaõiglusest. Selline joove võib tekkida näieks
isikul, kes on tarvitanud ravimit ning viibib ruumis, kus ta hingab sisse mõnda toksilist ainet.4
Eeltoodust
võib järeeldada, et teoreetilisel tasandil on tahtmatu joove
võimalik, kuid praktikas raskesti hinnatav .
Süüvõimelise
isiku süü puudumine, kui isik ei saa aru teo ebaõiglusest või
saab aru oma teo keelatusest aga loobub vabatahtlikult süüteo
katsest- süüd
välistavad asjaolud võivad välistada sellise isiku vastutuse, kes
on küll pannud teo toime süüvõimelisena, kuid asjaoludel mille
esinemisel rik on otsustanud näidata üles suuremeelsust ning
vabastada isiku vastutusest viitega süü puudumisele.
Esimesel
juhul on tegu süü puudumises ettevaatamatuse korral. Antud juhul on
tegu kahe keelueksimusega, nimelt ettevaatamatuse ja tahtlusega. Teatavasti vastutab isik ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje
eest siis, kui oht õigushüvele oli ettenähtav ning situatsioonis
tuli tavapärasest kõrgema ohu fooni tõttu näidata üles
hoolsuskohustust. Kars prg 38 (süü puudumine ettevaatamatuse tõttu) alusel on aga isiku süü välistatud, kui ta oma keskmisest
väiksemate võimete tõttu ei suutnud aru sada, mida temalt
eeldatakse, või oma käitumist adekvaatselt juhtida.
Isiku
süü on välistatud ka vältimatu keelueksimuse korral ( KarS prg
39). Siin peetakse silmas tahtlikku tegu, mida toime panev isik peab
ekslikult lubavaks. Põhjus, miks ta ei tea teo õiguslikku keelatust
võib olla erinev ( nt äsja riiki saabunud välisdmaalane ei tea
mõnda kohaliku eripära keeldu, nagu võib erinevatel põhjustel
osutuda eksimus vältimatuks.
Teisel
juhul, mis seisneb loobumises süüteokatsest ( Kars prg 40) on isiku
süü välistatud nö tagajärjele- preemiana selle eest, et ta
vabatahtlikult loobus süüteo lõpuleviimisest.5
Kuna
süü on isiku karistamise aluseks, siis on süü tasandil oluline
põhjalikult keskenduda sellele, kas isiku käitumine on süüline.
Siinkohal tuleks analoogselt õigusvastasuse tasandile kontrollida
seda negatiivselt, ehk kas isiku teos on seadusest tulenevaid süüd
välistavaid asjaolusid. Nende puudumisel on isiku tegevus süüline
ja isik vastutab
süüteo kooseisule vastava, õigusvastase teo, süülises
toimepanemises.
Juriidilise isuku vastutuse alused ja eelduses
Kui
süüteo paneb toime juriidiline isik, võib karistusseadustiku
kohaselt mõista põhikaristuseks kas rahatrahvi või sundlõpetamise.
Rahatrahv on juriidilisele isikule kõige enam kohaldatav karistus ja
sundlõpetamine kõige karmim . Kui karistuseks määratakse
sundlõpetamine, siis juriidilise isiku tegevus lõpetatakse riigi
poolt.
Rahalise
karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos
sundlõpetamisega.
§
14. Juriidilise
isiku vastutus
(1)
Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis
on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise
isiku huvides.
(2)
Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo
toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist.
(3)
Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigile, kohalikule
omavalitsusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
TsÜS
§
31. Juriidilise isiku organid
(1)
Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4)
Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse
ette seadusega.
TsÜS
§
24. Juriidilise
isiku mõiste
Juriidiline
isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas
eraõiguslik või avalik-õiguslik.
§
25. Eraõiguslik
ja avalik-õiguslik juriidiline isik
(1)
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise
isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.
Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing ,
osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja
mittetulundusühing.
(2)
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse
üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja
selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
(3)
Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse
juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei
tulene teisiti.
(4)
Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja
kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.
Vabatahtliku loobumise mõiste ja tähendus
§
40. Loobumine
süüteokatsest
(1)
Isik vabaneb süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest
ühel käesoleva seadustiku §-des 41, 42 ja 43 sätestatud
juhtudest.
(2)
Vabatahtlik loobumine ei vabasta süüst teo eest, millel on mõne
lõpuleviidud süüteo tunnused.
(3)
Isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest, kui vastavalt tema
ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda, kuid ta
otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita.
§
41. Loobumine
lõpetamata süüteokatsest
(1)
Täideviija loobub lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab
süüteo lõpuleviimise.
(2)
Süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike,
mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo
lõpuleviimiseks.
§
42. Loobumine lõpetatud süüteokatsest
(1)
Täideviija loobub lõpetatud süüteokatsest, kui ta hoiab ära
süüteo tagajärje. Kui lõpetatud katsest ei piisa teo
lõpuleviimiseks, loetakse, et täideviija on loobunud, kui ta
tõsimeeli püüab takistada süüteo tagajärje saabumist.
(2)
Süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele
teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks.
§
43. Loobumine
süüteokatsest mitme toimepanija korral
Kui
süüteokatses osaleb mitu toimepanijat, loobub süüteokatsest isik,
kes hoiab ära süüteo tagajärje. Kui tagajärg saabub või jääb
ära sõltumatult toimepanija tegutsemisest, loobub toimepanija, kui
ta tõsimeeli püüab takistada tagajärje saabumist.
Karistuste liigid
Üldosa
lk 65.
Karistuse liitmise põhimõtted
§
64. Liitkaristuse
mõistmine
(1)
Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus
mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või
loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
(2)
Kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse
see täide iseseisvalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes
4 sätestatud juhul.
(3)
Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega
käesoleva seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud
raskeima karistuse ülemmäära.
(4)
Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse
liitkaristusena eluaegne vangistus.
(5)
Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt.
Aegumine ja selle õiguslik tähendus
Süüteo
aegumine tähendab seda, et teatud aja jooksul kaotab riik
toimepandud süüteo suhtes huvi. Aegunud süüteo eest enam kedagi
süüdi mõista ei saa. Süütegude aegumise põhimõte on võetud
kasutusele ka seetõttu, et aja möödudes tunnistajad unustavad
antud asjas tähtsad asjaolud või muutub nende leidmine võimatuks.
Väljavõte
seadusest § 81. Süüteo aegumine
(1)
Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada,
kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse
jõustumiseni on möödunud:
1) kümme aastat esimese astme
kuriteo toimepanemisest;
2) viis aastat teise astme kuriteo
toimepanemisest.
(2)
Süütegu inimsuse vastu, sõjasüütegu ja süütegu, mille eest on
ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu.
(3)
Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta
tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.
(4)
Jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo
toimepanemisest. Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise
tähtaega vältava teo lõppemisest.
(5) Kuriteo
aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute
tegemisega:
1) kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi
kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara
arestimisega;
2) süüdistatava kohtu alla andmisega;
3) kohtuliku
arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise
korral;
4) kohtulikul arutamisel süüdistatava
ülekuulamisega;
5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või
täiendavate tõendite kogumise määramisega.
(6) Kui
kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva
paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut
ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada,
kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse
jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.
(7)
Süüteo aegumine peatub:
1) kahtlustatava, süüdistatava
või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest,
kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni
või tema ilmumiseni menetleja juurde;
2) väärteo
tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni
kriminaalmenetluse lõpetamiseni;
3) seksuaalse
enesemääramise vastase kuriteo toimepanemisel noorema kui
kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni , kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt
nimetatud vanuse saavutamist.
(8) Käesoleva
paragrahvi lõike 7 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel ei uuene
aegumine, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat
või väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat.
Väljavõte
karistusseadusest §
12. Süüteokoosseisu tunnused
(1)
Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses
sätestatud karistatava teo kirjeldus.
(2)
Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud
tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega
põhjuslikus seoses olev tagajärg.
(3)
Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või
ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv , eesmärk või
muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
Selleks,
et esineks süüteokoosseis, peavad selles olema objektiivsed ja
subjektiivsed tunnused. Objektiivsed tunnused on kuritegu – s.o.
keelatud tegu ise ja selle kahjulik tagajärg. Tagajärg peab olema
otseselt selle konkreetse teoga põhjustatud. Sel juhul öeldakse, et
teo ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Objektiivseteks
nimetatakse neid tunnuseid seepärast, et nad esinevad tegijast
väljaspool.
Subjektiivsed
tunnused esinevad seevastu tegijas eneses – mida tegija ise oma
teost arvas ja mõtles. Alati ei pea süüteokoosseisus sisalduma kahjulikke tagajärgi.
Näide:
Kodus relva hoidmine, ilma et relvaluba oleks väljastatud. Seaduse
kohaselt on tulirelva ebaseaduslik hoidmine kuritegu. Järelikult on
toime pandud kuritegu hoolimata sellest, et ei ole põhjustatud
mingisugust kahjulikku tagajärge.
Lisaks
süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele peavad seal esinema ka
subjektiivsed tunnused, et oleks võimalik kedagi karistada.
Subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. Äärmiselt
lihtsustatult võiks neid mõisteid selgitada nii, et ettevaatamatu tegu tehti justkui kogemata , tahtlik tegu aga meelega.
Näide:
Keegi meesterahvas lööb Raekoja platsil kaklust lahutama läinud
politseinikule, siis on selle konkreetse politseiniku löömine ehk vägivald süüteokoosseisule vastav asjaolu. Toimepandud kuriteos on
olemas objektiivse tunnusena tegu – löömine – ja subjektiivse
tunnusena otsene tahtlus. Ta teadis, et lööb politseinikku
(vormirõivad) ja tahtis teda lüüa.
1 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura , Õigusteabe AS,
lk112- 115
2 Sealsamas , lk 115- 116
3 Juriidica/ II 2002
4 Juridica / II 2002 87
5 sealsamas 88
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
206 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lia V
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid