Õigusvastasus tähendab, et peab leidma kaasusest mõne õigusvastase asjaolu, mida tuvastada. Õigusvastasusega tuleb tegeleda ainult siis, kui mõni asjaolu tuleneb kaasuse tekstist. Kui on näha, et pole ühtegi õigusvastasuse probleemi, piisab mainimisest, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kui kaasuses pole mainitud vanust, siis võib eeldada, et on täisealine kodanik, st süüvõimeline. Süüdivus tuvastatakse ainult konkreetse episoodi puhuks, mitte kogu eluks. 3. Põhidelikt ja tuletised Tegu, mida kontrollime algab põhideliktist. Teatud juhtudel me nendime, et pole tegemist põhideliktiga. Isikud ei vastuta paarikaupa, isegi kui nad tegutsevad koos. Alati tuleb käituda igaühe käitumist eraldi. Põhidelikti tuletised on teod, mille karistatavus vajab lisaks põhideliktile täiendavat põhistuste erilist tuvastamist. Kaasaaitamine ehk osavõtt on üks tuletisi. Ei saa käituda päris põhidelikti piires ja tuleb kasutada teistsugust skeemi.
kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks; 2) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga
20 eurot. Hoiatustrahv ei ole karistus, sest see ei lähe karistusregistrisse kirja ja sellega ei teki karistuslikust. Vangistused ala (30 p- 20.a )määr algab sealt, kus lõpeb aresti ülemmäär (kuni 30 päeva). Mõlemal poolel on võimalik rakendada tingimisi karistust. Enamus segavaid lapsi, kes seda süsteemselt teevad on võimalik võtta vastutusele KarS § 262. Eriosa koosseisud. Eriosas on dispositsioon ja sanktsioon. Üldosas on hüpotees. Põhidelikt ja kõrvaldelikt Kelmus KarS § 209 (põhidelikt) Sooduskelmus KarS § 210 (kõrvaldelikt on erinorm ja kohaldub erinorm) Tapmine - põhidelikt Mõrv- kõrvaldelikt Formaalne delikt (teodelikt) ja materiaalne delikt (tagajärje delikt) Tuleb tuvastada alati tegu, tagajärg ja põhjuslik seos. Tulirelva ebaseaduslik käitlemine. (Formaalne d) Mootorsõiduki juhtimine ebakaines olekus (Formaalne d) Tapmine (materiaalne delikt)
2. tagajärg 3. põhjuslik seos 4. normatiivne omistamine (objektiivne ettenähtavus, regressikeeld, õigusvastasusseos, normi kaitseala, teise isiku vastutusala jms) Subjektiivne koosseis 1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavad asjaolud a. Individuaalse ettenähtavuse ja välditavuse puudumine b. Mitte-eeldatavus KarS DELIKTISTRUKTUUR (põhidelikt) Legaaldefinitsioon (§ 2 II): Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule (2. ptk 1. jg), on õigusvastane (2. jg) ja isik on süüdi (3. jg). Eelkontroll: tegu ehk inimkäitumine I. Süüteokoosseis 1. Mõiste (§ 12 I): käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus 2. Objektiivne koosseis (§ 12 II) 1) tegu: 1 tegevus – aktiivne käitumisakt, mingi liigutus
2 isikud peksid 3. 1 nendest võttis püstoliga sarnast asja ja ähvardas tapmisega. Kuidas hinnata? Kas ühe § järgi ja kohaldada 1 karistust? Ei, tegu võib koosneda mõnest aktidest (üks võib olla kuritegu, teine aga väärtegu). Kuritegu võib olla, nt. kestev, sellest oleneb meie hinnang: kas see tegu, mis oma iseloomuga on kõrvaltegu, eeltegu vm. tule teada delikti liigid. Kui see tegu on omaette hinnatav ja oma etteheidet suurem, kui põhidelikt, siis on nad omaette kvalifitseeritav. Kui on väiksem etteheidetav, siis on eeltegu või kõrvaltegu. Delikti jaotavad: 1. põhideliktid: harilikult niisugune, milles antakse süüteo põhimõtteline kirjeldus. 2. kõrvaldeliktid: sisuliselt sama, kuid mingi eritunnustega (nt § 210-213). Tegelikke konkreetseid asjaolud tuleb hinnata, et öelda, et see tegu on raskema etteheidetavusega, kui põhidelikt.
1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus.........................................................10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3. Põhidelikt ja selle tuletised..................................................................12 3.Süüteokoosseis....................................................................................................................12 3.1. Õpetus süüteokoosseisust....................................................................................12 3.2. Süüteo objektiivne koosseis................................................................................13
2.5. Altkäemaksu sõnastus Karistusseadustikus ….………..………….. 18 3. ALTKÄEMAKSU KOOSSEISU TÕLGENDAMISE VÕIMALUSED …….. 21 3.1. Keeleline tõlgendamine ……………………………………………... 21 3.2. Argumentum et faktori, samuti analoogia ………………………………. 22 3.3. Altkäemaksu võtmine kui põhidelikt ………………………………. 23 3.4. Tegu, mille ametiisik pani toime või mille ta peaks tulevikus toime panema, sh toime panemata jätma ………………………………………………….…... 25 4. VÕRDLUSED TEISTEST ÕIGUSRUUMIDES ………………….…… 25 4.1. Tegu peab olema konkreetselt määratletud …………………………
süüteomõistest ning võeti kasutusele kolmeastmeline neoklassikaline ja finalistlik süüteomõiste. Vastavalt delitkistruktuurile on üle ehitatud seadustiku üldosa 2. pt. (1. Süütegu: 1. jagu Süüteokoosseis, 2. jagu Õigusvastasus, 3. jagu Süü) Karistatavus tuleb kindlas järjekorras, nagu see on ette kirjutatud seaduses ning mida võib ette kujutada järgmise ei-ja-skeemina. Skeem on üle ehitatud põhidelikti järgi. Põhidelikt on tüüpiline süütegu, mis vastab teo karistatavaks tunnistamise üldistele tingimustele. See on tahtlikult toimepandud tegevuses seisnev lõpuleviidud süütegu, mis võib olla nii formaalne kui materiaalne. Millal on tegu koosseisupärasusega? Koosseisupärane on süütegu sellisel juhul kui see koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab karistusseadustiku eriosas või mõnes teises seaduse osas kirja pandud ehk sätestatud koosseisulistele asjaoludele. Objektiivse koosseisu
annaabi.ee 
