Õigusvastasus tähendab, et peab leidma kaasusest mõne õigusvastase asjaolu, mida tuvastada. Õigusvastasusega tuleb tegeleda ainult siis, kui mõni asjaolu tuleneb kaasuse tekstist. Kui on näha, et pole ühtegi õigusvastasuse probleemi, piisab mainimisest, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kui kaasuses pole mainitud vanust, siis võib eeldada, et on täisealine kodanik, st süüvõimeline. Süüdivus tuvastatakse ainult konkreetse episoodi puhuks, mitte kogu eluks. 3. Põhidelikt ja tuletised Tegu, mida kontrollime algab põhideliktist. Teatud juhtudel me nendime, et pole tegemist põhideliktiga. Isikud ei vastuta paarikaupa, isegi kui nad tegutsevad koos. Alati tuleb käituda igaühe käitumist eraldi. Põhidelikti tuletised on teod, mille karistatavus vajab lisaks põhideliktile täiendavat põhistuste erilist tuvastamist. Kaasaaitamine ehk osavõtt on üks tuletisi. Ei saa käituda päris põhidelikti piires ja tuleb kasutada teistsugust skeemi.
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistu...
a )määr algab sealt, kus lõpeb aresti ülemmäär (kuni 30 päeva). Mõlemal poolel on võimalik rakendada tingimisi karistust. Enamus segavaid lapsi, kes seda süsteemselt teevad on võimalik võtta vastutusele KarS § 262. Eriosa koosseisud. Eriosas on dispositsioon ja sanktsioon. Üldosas on hüpotees. Põhidelikt ja kõrvaldelikt Kelmus KarS § 209 (põhidelikt) Sooduskelmus KarS § 210 (kõrvaldelikt on erinorm ja kohaldub erinorm) Tapmine - põhidelikt Mõrv- kõrvaldelikt Formaalne delikt (teodelikt) ja materiaalne delikt (tagajärje delikt) Tuleb tuvastada alati tegu, tagajärg ja põhjuslik seos. Tulirelva ebaseaduslik käitlemine. (Formaalne d) Mootorsõiduki juhtimine ebakaines olekus (Formaalne d) Tapmine (materiaalne delikt) Teatud puhkudel tuleb vaadata, kas meil tagajärje delikt on
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
2 isikud peksid 3. 1 nendest võttis püstoliga sarnast asja ja ähvardas tapmisega. Kuidas hinnata? Kas ühe § järgi ja kohaldada 1 karistust? Ei, tegu võib koosneda mõnest aktidest (üks võib olla kuritegu, teine aga väärtegu). Kuritegu võib olla, nt. kestev, sellest oleneb meie hinnang: kas see tegu, mis oma iseloomuga on kõrvaltegu, eeltegu vm. tule teada delikti liigid. Kui see tegu on omaette hinnatav ja oma etteheidet suurem, kui põhidelikt, siis on nad omaette kvalifitseeritav. Kui on väiksem etteheidetav, siis on eeltegu või kõrvaltegu. Delikti jaotavad: 1. põhideliktid: harilikult niisugune, milles antakse süüteo põhimõtteline kirjeldus. 2. kõrvaldeliktid: sisuliselt sama, kuid mingi eritunnustega (nt § 210-213). Tegelikke konkreetseid asjaolud tuleb hinnata, et öelda, et see tegu on raskema etteheidetavusega, kui põhidelikt.
1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus.........................................................10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3. Põhidelikt ja selle tuletised..................................................................12 3.Süüteokoosseis....................................................................................................................12 3.1. Õpetus süüteokoosseisust....................................................................................12 3.2. Süüteo objektiivne koosseis................................................................................13
2.5. Altkäemaksu sõnastus Karistusseadustikus ….………..………….. 18 3. ALTKÄEMAKSU KOOSSEISU TÕLGENDAMISE VÕIMALUSED …….. 21 3.1. Keeleline tõlgendamine ……………………………………………... 21 3.2. Argumentum et faktori, samuti analoogia ………………………………. 22 3.3. Altkäemaksu võtmine kui põhidelikt ………………………………. 23 3.4. Tegu, mille ametiisik pani toime või mille ta peaks tulevikus toime panema, sh toime panemata jätma ………………………………………………….…... 25 4. VÕRDLUSED TEISTEST ÕIGUSRUUMIDES ………………….…… 25 4.1. Tegu peab olema konkreetselt määratletud …………………………
süüteomõistest ning võeti kasutusele kolmeastmeline neoklassikaline ja finalistlik süüteomõiste. Vastavalt delitkistruktuurile on üle ehitatud seadustiku üldosa 2. pt. (1. Süütegu: 1. jagu Süüteokoosseis, 2. jagu Õigusvastasus, 3. jagu Süü) Karistatavus tuleb kindlas järjekorras, nagu see on ette kirjutatud seaduses ning mida võib ette kujutada järgmise ei-ja-skeemina. Skeem on üle ehitatud põhidelikti järgi. Põhidelikt on tüüpiline süütegu, mis vastab teo karistatavaks tunnistamise üldistele tingimustele. See on tahtlikult toimepandud tegevuses seisnev lõpuleviidud süütegu, mis võib olla nii formaalne kui materiaalne. Millal on tegu koosseisupärasusega? Koosseisupärane on süütegu sellisel juhul kui see koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab karistusseadustiku eriosas või mõnes teises seaduse osas kirja pandud ehk sätestatud koosseisulistele asjaoludele. Objektiivse koosseisu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
