Karistusõigus (0)

KARISTUSÕIGUS
Sissejuhatus karistusõigusesse.
Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku( KarS ) kehtis kriminaalkoodeks (KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus.
Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a.
Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid ,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid. Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärteo seadustikku,sest väärteod on sätestatud nii KarS-is kui ka teistes seadustes.
Kriminaalkoodeks oli vastu võetud 1961 aastal( ENSV kriminaalkoodeks), alates aastast 1992 jäi ainult kriminaalkoodeks.
Teoreetilised lähtekohad kriminaalõiguses on säilinud veel Venemaal, Ukrainas,Valgevenes,Leedus,Lätis.meie karistusõigus võttis malli põhiliselt Saksamaalt,aga kasutati ka Prantsusmaa,Itaalia ja Norra karistusõigust
Karistusõiguse allikad
Eesti karistusõigus jaguneb põhi- ja haru karistusõiguseks.Põhi karistusõigus käsitleb kuritegusid ja nende koosseise,haru karistusõigus aga väärtegusid ja nende koosseise.Kõigi kuritegude koosseisud paiknevad KarS-is,seevastu väärteod võivad olla sätestatud nii KarS-i eriosas kui ka muudes seadustes. Väärtegude koosseisude jagamisel KarS-i ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest et need teod mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (liiklusseadus) nähatakse ette vastava seaduse lõpus. Vastava eriseaduse puudumisel on väätegu sätestatud KarS-is
Tähtis on see et ka väljapool KarS-i asuvate süütegude suhtes kehtib KarS-i üldosa.
Eriosa eristamine üldosast KarS-is
Mandrieuroopas on levinud karistusõiguse jaotus üld-ja eriosas.Ajalooliselt on üldosa hilisem kui eriosa.Keskaja seadused määratlesid karistuse konkreetse teo eest.Kuriteo ja karistuse üldmõiste oli tundmatu.Tänapäeval toimub KarS-i jagamine üld-ja eriosaks eelkõige seadusandliku tehnika ja normi ökonoomsetel nõuetel.Üldosasse kuuluvad need reeglid mis võivad tähtsust omada kõigi eriosade normide suhtes ja seetõttu on need võimalik tuua n.ö. sulgude ette.Eriosadesse kuuluvad normid kirjeldavad üksikuid süüteo koosseise või dilekti tüüpe või need normid seavad piiravaid tingimusi mis on suunatud vaid üksikutele süütegudele või süüteo gruppidele.SÜÜTEO KOOSSEIS=DILEKT
Üldosas kirjeldatakse karistusõiguse põhimõtteid,instidutsioone ja teoreetilisi lähtekohti,samuti sanktsiooni liike ja määrasid.Eriosa sisaldab konkreetsete dilektide kirjeldusi ja seega norme millest tuleneb mingi teo karistusväärne ebaõiglus.
Üldosa normid ei saa kunagi olla iseseisvalt karistamise aluseks Nad ainult piiritlevad või täpsustavad eriosast tulenevat ebaõiglust.Eriosa paragrahvid on jaotatud peatükkidesse,jagudesse ja jaostistesse vastavatesse eluvaldkondadesse et praktikutel oleks kergem leida vastav kosseis.
Üldosa sisaldab 7 peatükki-kokku 87§,eriosa aga 15 peatükki kokku 350§
Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted
Põhiseaduse § 23 lg 1 ütleb et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus mis oli jõus teo toimepanemise ajal.Selle normi järgimine peab tagama õigusliku karistusõiguse,seda nimetatakse seaduslikkuse printsiibiks ja sellest põhimõttest on tuletatud veel 4 olulist printsiipi .
I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld
Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud.
II. Määratletuse põhimõte
Et seaduslikult käituda peab igale ühele olema tagatud võimalus ette näha milline käitumine on keelatud ja milline karistus selle eest ootab.Määratletuse põhimõte kehtib nii süütegude koosseisus kirjeldatud keelatud tegude kui ka nende toime pandud ettenähtud karistuste suhtes.
III. Tavaõiguse kohaldamine
Keeld seaduslikkuse printsiibile keelab karistamise või karistuse raskendamise aluseks võtta tavaõigust.Mingi teo karistatavus peab olema enne selle toimepanemist kirjalikult seaduses fikseeritud.
IV. Analoogi kohaldamise keeld
Karistusõiguse normi kohaldamise ulatuses mis jääb väljapoole lubatud tõlgendamispiire on keelatud e.karistusõiguses mingit analoogiat kasutada ei tohi.
Süüteo liigid
Süüteod on kuriteod ja väärteod.
Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu mille eest füüsilisele isikule põhkaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest .Seega võib öelda et kuriteo ja väärteo eristamisel lähtume sanktsiooni liigist.Kuritegusid menetletakse kriminaalmenetlus sätete järgi,aga väärtegusid väärteomenetlus sätete järgi. Kuritegu on ammendatult sätestatud KarS-is,väärtegu on nii KarS-is kui ka muudes seadustes.
Arest – 1 – 30 päeva kantakse ära arestimajas kuid mitte kunagi vanglas . Vangistus – alates 30 päevast kantakse ära vanglas kuid võib ka arestimajas.
Kuritegude puhul vastavalt §4 võime rääkida erinevatest raskusastmetest.Kõik kuriteod jagatakse I ja II astme kuritegudeks.
I astme kuritegu on süütegu mille eest on KarS-is raskeima karistusena ette nähtud vangistust üle 5 aasta(eluaegne vangistus või sundlõpetamine)
II astme kuritegu on süütegu mille karistus näeb ette vangistust kuni 5 aastat või rahaline karistus.Kuriteo raskusastmest sõltuvad väga paljud õiguslikud institutsioonid (kuriteo aegumine,ennetähtaegne vabastamine,menetluse lõpetamise võimalus)
Karistusseaduse kehtivus
Karistusseadusel on 3 kehtivusmõõdet: 1.ajaline 2.ruumiline 3.isikuline
Kehtivuspiiride küsimus on materjaalõiguslik ja sellest tuleb lahus hoida menetlusõiguse probleem seaduse reaalsest kohaldamisest.
Vahistamine – 48 tundi
Arest – enne kuni 6 kuud,nüüd kuni 1 aasta
Karistusõiguse ajaline kehtivus
Ajalise kehtivuse üldpõhimõtted on reglementeeritud § 5,kohaldamisel tuleb arvestada ka § 10 Üldpõhimõtted sätestab § 5 lg 1 et karistust mõistetakse teo toimepaneku ajal kehtinud seaduse järgi.Kui seadus muutub teo toimepaneku ajal,siis kohaldatakse seadust mis kehtis teo toimepaneku lõpu ajal.
§ 5 lg 2 nõuab karistust välistavate,kergendavate või muul viisil isiku olukorda leevendavate sätete raksndamist.
Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu.
Karistust kergendavad asjaolud
Seadus kergendab karistust kui muudab kuriteo väärteoks,alandab alam ja/või ülemmäära,lisab sanktsioonidesse uue kergema karistusliigi või tühistab lisakaristusliigi jne.
VÄÄRTEGUDE PUHUL LISAKARISTUST MÄÄRATA EI TOHI!!!
Isiku olukorda leevendav muul viisil kui lühendab aegumistähtaega,kitsendab raskendavate asjaolude loetelu või kitsendab konfiskeerimise aluseid jne.
KarS kitsendas raskendavate asjaolde nimistikku:KrK – s oli joobes olek raskendav asjaolu,selle pidi alati uurimise käigus kindlaks tegema,nüüd KarS – is ei ole joove enam raskendavaks asjaoluks.(Joobes juhtimine – joove on süüteo koosseis mitte asjaolu)
Raskem karistusseaduses on see kui lisab põhikaristusele lisakaristuse,lisab põhikoosseisule kvalifikatsiooni.
Raskemat karistusseadust ei või üldjuhul kohaldada,aga erandiks on inimsusevastased ja sõjasüüteod.See reegel on üldtunnustatud ja rahvusvaheline.
Süüteo toimepanemise aeg
Süüteo toimepanemise aja määratleb § 10 mille kohaselt tegu loetakse toimepanduks kooseisupärase teo tegemise ajaga e. lähtutakse teo teooriast.Tegu on toime pandud ajal mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Viimane kehtib nende tegude kohta mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Tagajärje saabumise aega ei arvestata.
Karistusõiguse ruumiline kehtivus
Karistusõiguse ruumilist kehtivust reguleerib siseriikliku karistusõiguse ruumilise kehtivuse suhet teiste riikidega.KarS-is § 6,8,9 See regulatsioon toetub :
a) territoriaalsus põhimõttele
b) kaitsepõhimõttele
c) universaalsus e. maailma õiguse põhimõttele
Territoriaalne põhimõte on sätestatud § 6 ja selle järgi kehtivad teatava riigi karistusseadused kõigi inimeste suhtes kes selle riigi territooriumil on süüteo toime pannud sõltumata kurjategija ja kannatanu kodakondsusest.Lähtudes sellest põhimõttest eesti karistusseadus kehtib kõigi eesti territooriumil toime pandud ja KarS-i järgi süütegudeks loetud tegude kohta.Territooriumiks loetakse riigi piires olevat maismaad s.h. saari ja kogu veeterritooriumi (akvatooriumi). Viimase hulka kuuluvad siseveed,rannaveed ja territoriaalveed(12 meremiili) maapõu.Riigi territoriumilt kosmosesse saadetud ese on selle riigi territoorium . § 6 lg 2 kehtestab n.ö. lipuprintsiipi s.o. territoriaalse põhimõtte täiendus juhtudel kui süütegu pannakse toime kas laeval või õhusõidukis ning see ei asu eesti territooriumil.Selle printsiibi järgi on laev või lennuk selle riigi territoooriumiks kelle lipu all ta sõidab ja pole tähtsust kelle omandisse ta kuulub.
Kaitsepõhimõte on sätestatud § 9 Karistusseaduse aluseks on võetud vajadus kaitsta riigile olulisi õigushüvesi ka siis,kui neid ründab välismaal toime pandud tegu kuna välisriigi karistusõgus ei pruugi neid huve alati piisavalt kaitsta.Siiski ei kaitse KarS kõiki hüvesid,vaid olulisemaid.

Eesti elankkonna elu ja tervis

Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet

Keskkonda
Need teod peavad olema I astme kuriteod.
§ 6 lg 2 ütleb et majandusvööndis või avamerel toime pandud keskkonda kahjustava süüteo puhul kehtib eesti KarS kooskõlas rahvusvahelise merendusseadusega
Universaalsuspõhimõte on sätestatud § 8 ja tähendab et riigi karistusseadus kehtib kõigi süütegusid toime pannud isikute suhtes olenemata nende elukohast, kodakondsusest ja territooriumist kus süütegu toime pandi ja olenemata sellest kelle vastu see toime pandi.Ta on kohaldatav vaid maailma kuritegevuse puhul mille jälitamisest ja süüdlaste karistamisest on huvitatud kogu tsiviliseeritud maailm.(terrorism,organiseeritud kuritegevus, narkokaubandus ,inimsusevastased kuriteod,rahapesu,kunstiväärtuste vargused ) Sellise teo karistatavus peab siiski tulenema eestile siduvast välislepingust.Eesti on ühinenud paljude mitmepoolsete lepingutega mille alusel saab kohaldada universaalsuse põhmõtet.
Süüteo toimepanemse kohta reguleerib § 11
Süüteo toimepanemise koha määratlemine on oluline mitmel põhjusel.
1.Siseriikliku karistusseaduse ruumilise ja isikulise välismaise kehtivuse seisukohalt andes vastuse küsimusele kas konkreetsel puhul on võimalus lähtuda territoriaalsest põhimõttest või mitte.
2.Seaduse siseriiklikuks kohaldamiseks,süüteost osavõtjate ringi määratlemiseks,menetlusasutuse määramiseks jne.Süüteokoha kindlaks määramisega tekivad probleemid siis kui teo toime paneku ja tagajärje saabumise koht ei lange kokku,aga ka siis kui tegu koosneb mitmest osateost. KarS määratleb süüteo toimepanemise koha lähtudes ubikviteedi põhimõttest ja selle kohaselt on süüteo toimepanemise koht igal pool kus ilmnevad süüteo koosseisu asjaolud.See tähendab et ühel teol võib olla mitu toimepanemise kohta.
Tegu on täide viidud kus:
1.Isik tegutses
2.Tegevusetuse puhul kui isik oli õiguslikult kohustatud tegutsema
3.Kus saabus süüteo tagajärg
4.Isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma süüteo koosseisu kuuluv tagajärg.
Transiitdelikt – tegu pannakse toime ühes riigis,ahel läbib teist riiki ja tagajärg saabub kolmandas riigis.Siis süüteo koht on nii teo koht kui ka tagajärje saabumise koht.
Karistusõiguse isikuline kehtivus on sätestatud § 7
KarS näeb ette karistusseaduse ruumilise kehtivuse kõrval ka personaalsus e. isikulise põhimõtte.See lähtub mitte teo toimepanemise kohast vaid nii teo toimepania kui ka kannatanu isikust,täpsemalt tema kuulumisest teatud rahva hulka.KarS § 7 järgi ei ole määrav mitte teo toimepanemise koht vaid asjaolu et kuriteo pani toime eesti kodanik või pandi see toime tema vastu.Selline säte tuleb kohaldada üksnes juhul kui toime pandud tegu kujutab endast:
1. Vastavalt eesti karistusõigusele kuritegu.
2.Eesti karistusseaduse kohaldamine väljaspool eesti territooriumi on identne normi põhimõte s.t. et tegu peab olema karistatav nii eesti karistusõiguse kui ka teo toime panemise koha maa karistusõiguse järgi.Selle identse normi põhimõttega on võrdne ka juhus kui teo toimepanemise kohas ei kehti ühegi riigi karistusõigus.
§ 7 p.1 näeb ette olukorda kus eesti võib oma karistusõiguse järgi menetleda süütegu mille suhtes saaks rakendada ka teise riigi õigust ja väljaspool eesti territooriumi toime pandud kuriteo asja menetluse võib eesti üle võtta ja kohaldada eesti seadust kui nt. kahtlustatav elab eestis alaliselt ja tema koduriik on esitanud taotluse tema karistamiseks.
§ 7 p.2 – passiivne isiku põhimõte e. individuaalkaitse põhimõte mille kohaselt kuulub eesti karistusõigus kohaldamisele juhul kui tegu on toime pandud väljapool eestit eesti kodaniku või eestis registreertud juriidilise isiku vastu.
§ 7 p.3 lause 1 – aktiivse isiku põhimõtte järgi kohaldatud eesti karistusõigus nende väljaspool eestit toime pandud tegude kohta mille pani toime eesti vabariigi kodanik või isik kes peale selle toime panekut sai kodanikuks.Eesti karistusseadust saab kohaldada välismaalase suhtes kes pani teo toime välismaal,kuid peeti eestis kinni. Kõiki neid põhimõtteid ühendab see et teod on toime pandud väljaspool eestit.
Välja ei saa anda poliitilisi põgenikke.
Karistusseadustiku isikuline kehtivus on piiratud ka siseriiklikult,nimelt eesti õigus tnnistab:
1) teatud isikute materjaalõiguslikku idemniteeti
2)menetuslikku immuniteeti.
Indemniteet kehtib põhiseaduse § 62 kohaselt riigikogu liikmesuhtes kes ei kanna õiguslikku vastutust hääletamiste ja poliitiliste avalduste eest riigikogus või selle organites.
Menetluslik immuniteet kehtib riigikogu liikme,presidendi,valitsuse liikme, riigikontrolöri,õiguskantsleri, riigikohtu liikme ja riigikohtu esimehe suhtes.Neid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.Kohtunikku saab vastutusele võtta tema ametisoleku ajal riigikohtu ettepanekul presidendi nõusolekul.
Menetlusliku immuniteedi eriliik on diplomaatiline immuniteet.Diplomaatiline puutumatus on välisriigi diplomaatilisel esindajal ja muul isikul kes vastavalt rahvusvahelisele õigusele ei allu kriminaalasjades asukoha riigile.
Karistamise alus
Lähtudes KarS § 2 on ära toodud 4 karistamise alust:
1.Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest mis selle toimepanemise ajal kehtiva seaduse kohaselt ei olnud süütegu
2.Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda,sõltumata sellest kas karistus on mõistetud eestis või mujal
3. Analoogia keeld.Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal
4.Karistatakse teo eest kui see vastab süüteo koosseisule,on õigusvastane ja isik on selle toime panemises süüdi. (püramiidi printsiip)
SÜÜ
ÕIGUSVASTASUST
VÄLISTAVAD ASJAOLUD
SÜÜTEO KOOSSEIS
Süüteo mõiste ja delikti struktuur
Erinevalt eestis varem kehtinud kriminaalõigusest mis oli 4 elemendi dilekti struktuur kehtib meil
kolmetasandiline
dilekti struktuur
Nõukogude krim.õiguse struktuur
Meie karistusõiguslik dilektistruktuur rajaneb finalistlikul 3 astmelisel süüteo mõistel, s.t. teo karistatavuse tuvastamist rangelt ja eranditult üksteisele järgnevatel astmetel.Kõigepealt koosseisu pärasis,siis õigusvastasus ja lõpuks süü.Alles siis kui kõigil kolmel astmel on vastus jaatav saab rääkida karistatavast teost – kas kuriteost või väärteost.Vastupidi,kui ühel tasandil on vastus eitav ei liiguta edasi järgmisele tasandile .Selle süsteemi järgi on ka üles ehitatud KarS-i 2 peatükk.
I tasand
On teo koosseisu pärasus tähendab selle asjaolude vastavust eriosa süüteo kooseisus toodud tunnustele.Tuleb muidugi arvestada et eriosa süüteo koosseisude osa ühised tunnused on n.ö. sulgude ette tooduna olemas juba üldosas. N.t. kõik teod võib jagada kas tahtlikeks või ettevaatamatusest.
II tasand
Tegelikult II tasand ei tuvasta koosseisupärase teo õigusvastasust.s.t. et ei ole vaja tõendada et tegu on õigusvastsne.KarS-i eriosa süüteo koosseisud on nii moodustatud et neis juba eeldatakse teo õigusvastasust. Tegelikult õigusvastasus tuleb tuvastada negatiivselt s.t näidata et ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. N.t. isik tegutses hädakaitse seisundis.Õigusvastasuse puudumine tähendab teo lubatavust õiguskorras ning keegi ei saa kohaldada sanktsiooni ega tegu õiguslikult hukka mõista.
III tasand
Süü olemasolu.KarS sätestab: õigusvastane tegu on toime pandud süüliselt kui isik on süüvõimeline ja puudub süüd vähendav asjaolu.Alles süü olemasolu annab aluse isikut koosseisupärase ja õigusvastase teo eest karistada.Süüvõimeline isik tähendab,et ta on saavutanud kindla ea(14) ja peab olema süüdiv.
Põhidilekt ja selle tuletised .
Püramiidi skeem on tegelikult põhidilekti skeem.
Põhidilekt on tahtlikult toime pandud tegevuses seisnev lõpule viidud süütegu. Kui kaasuse lahendamisel selgub et mõni põhidilekti element puudub siis ei jätkata enam põhidilekti struktuuri järgi vaid minnakse üle vastavale tuletisele n.t ettevaatamatuse dilekti skeemile.Põhidilekti tuletised on teod millede karistatavus vajab lisaks põhidilektile täiendavat põhisust ja täiendavat tuvastamist.Olulisemad üleminekud põhidilekti tuletisele võivad olla:
1.Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toime pandud teoks.
2.Osutub et tegu pole lõpule viidud vaid katse
3.Et tegu on toime pandud tegevusetuse vormis
4.Et tegu pole täideviimisega vaid osavõtuga
Süüteo koosseis
Süüteo koosseisu käsitleb 2 pt 1 jagu. § 12 annab süüteo koosseisu tunnused,aga ka mõiste.
Süüteo koosseis on KarS-i eriosas või muus seaduses sisaldav karistatava teo tunnuste kogu e. kirjeldus. Kuna KarS lähtub finalistlikust süüteo mõistest siis selle kohaselt süüteo koosseis on teo karistatavuse tuvastamisel I tase. Kuid juba enne süüteo koosseisu tunnuste tuvastamist võib ilmneda et puudub tegu karistusõiguslikus mõttes.Praktiliselt on teo olemasolu esimene küsimus mis võib tekkida süüteo koosseisu juurde asudes .Tegu karistusõiguslikus mõttes on inimese tahtest kantud käitumine mis avaldub välismaailmas. Seda tuvastatakse 0 tasandil. Teoks ei loeta:
1.Mõtteid, arvamusi ,hoiakuid,tundeid. Mõtted võivad olla küll kuritegelikud ja kahjulikud kuid siin puudub teo mõiste.
2.Vääramatu jõu e. visabsoluta mõjul tehtud kehaliigutused.(s.t. et inimene tegutses kuid vääramatu füüsilise sunni mõjul.On olemas tegu kui inimene vägivallaga ähvardades sunnitakse midagi tegema – viscompulsiva) See on õigusvastasust välistav asjaolu.
3.Somaatilised, tavalised või pataloogilised keharefleksid.Sellised keharefleksid milles e osale teadvus.( epilepsia ,põlverefleks, kramp )
4.Somnambulism.( unes kõndia)
5.Instinktiivsed kehaliigutused e. automatismid.Automatismide eriliik on õpitud e. omandatud automatism(kirjutamine,auto juhtimine)
6. Tegevusetus kui inimesel puudub tegevusvõime. s.t määramatu jõu kasutamisega on inimene muudetud liikumisvõimetuks(kinni seotud
7.Loomategu.Inimene võib kasutada looma süüteo vahendina.(ässitada koera )
Süüteo objektiivne kosseis
§ 12 toob ära nii objektiivsed kui ka subjektiivsed süüteo koosseisu tunnused.
§ 12 lg 2 sätestab et süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel põhjuslikus seoses olevaid tunnused.Veel on objektiivsed tunnused teovõlased asjaolud e. teomodaliteedid,subjektiivsete eritunnustega ja teo objekt. Ühtegi süüteo koosseisu ei saa olla ilma teota. Sõltuvalt süüteo koosseisu tüübist obligatoorsed võivad olla ka tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.Nimelt,kui tegu on materjaalse süüteo tüübiga,siis tagajärg ja põhjuslik seos on obligatoorne. Ülejäänud objektiivsed tunnused on alternatiivsed ja sõltuvad dispositsioonist.
Süüteo koosseisu tüübid
Karistatava teo kirjeldus.
Süüteo koosseisu abil kasutab seadusandja mitmesuguseid viise millest tulenevalt on välja kujunenud teatud kindlad süüteo tüübid.Tüübi tuvastamine on vajalik normi õigeks kohaldamiseks,samuti sellest tulenevate mitmete karistusõiguslike normide kohaldamise.
On olemas formaalsed ja materjaalsed süüteo koosseisu tüübid e. teodeliktid ja tagajärje deliktid . Teodelikti süüteo koosseis kirjeldab ainult tegu,tagajärje saabumine ei ole süüteo koosseisus ette nähtud ning selle puudumine ei saa välistada süüteo koosseisu.Karistatav ebaõigus avaldub juba teos endas. Tagajärje delikti süüteo koosseisu kuulub tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, kusjuures igal konkreetsel juhul tuleb seostada tagajärge ja tegu,ning seostada süüdlasega.Enamjaos on deliktid materjaalsed. (tapmised,röövimised)
§320 – valeütlus, valetamine (formaalne)
§234 – salakuulamine (formaalne)
Põhi-ja kõrvaldelikt
Tihti põhidelikti kõrvale võib moodustada kõrvaldelikti.Põhi ja kõrvaldelikt on eri ja üldnormi vahekorras,kehtib õiguse erireegel et üld ja erinormi korral kohaldatakse erinormi.Üld ja erinorm ei moodusta süüteo kogumit,nad konkureerivad omavahel ja kohaldamisele kuulub vaid erinorm.
On kvalifitseeritud koosseis,põhikoosseis ja priviligeeritud koosseis.
Põhikoosseisu tavad on lg.1 kirja pandud – s.o. tegelik koosseisu sisu kvalifitseeritud koosseis on raskendav koosseis(lg.2,lg.3),priviligeeritud koosseis on kergendav koosseis.
Korduv süütegu
Korduvad süüteod jaotatakse faktilisteks ja juriidilidteks.
Korduvat süütegu nimetatakse ka retsidiivseks.Korduv süütegu esineb siis kui üks süüteo koosseis on realiseeritud vähemalt kahel eraldi korral.KarS kasutab korduvust ühe levinuma kvalifikatsiooni tunnusena.Faktiline retsidiiv tähendab et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Seega tuleb isiku süüdimõistmine korduva süüteo eest kohtu poolt tuvastada,s.t.ta on tõepoolest antud kuriteo toime pannud ja see ei ole aegunud . Juriidiline retsidiiv tähendab,et isik on varem süüdi mõistetud ja ta paneb toime uue teo ja varasem tõendatakse kohtuotsusega.Liitkoosseis e. mitmeaktiline süüteo koosseis sisaldab vähemalt kahte omavahel olemuslikult seotud tegu kusjuures osateod võivad olle omaette süüteod või ka mitte.(§ 200 rööv – sisaldab vargust ja vägivalda,§ 141 vägistamine – sisaldab seksuaalset väärkohtlemist ja vägivalda). Jätkuva süüteo objektiivne koosseis koosneb samuti vähemalt kahest teost mis on üldjuhul teineteisest eraldatud teatud ajavahega,kõik teod on suunatud sama objekti vastu,toime pandud ühtse tahtlusega ning suunatud ühtse kuriteo tagajärje põhjustamisele või eesmärgi saavutamisele .(riisumine, kassapidaja )
Vältav süütegu
Vältav süütegu seisneb normipidevas e. kestvas rikkumises,süüteo koosseis pidevas realiseerimises.Vältava süüteo puhul paneb isik toime ühe süüteo,mis algab hetkega kui isik hakkab oma kohustust rikkuma või astub keelust üle ning lõpeb teo praktilise lõppemisega. (relva hoidmine, alimendid , narko, mobilisatsioon )
On olemas veel kahjustus ja ohudelikt.Kahjustusdelikt seisneb reaalse kahju tekitamises õigushüvele kas materiaalses või formaalses vormis.Ohudeliktid seisnevad üksnes ohu loomisega ilma et objekti reaalselt kahjustatakse s.t. ainult reaalse kahjustuse võimalikkus.
Erisubjektidega süüteo koosseis
Erisubjektidega süüteo koosseis on koosseis kus tegia eriline isikutunnus avaldub teatud füüsilistes,ametialastes,professionaalses,õiguslikus jne. tunnustes.
Süüteo koosseisu objektiivsed tunnused
§ 12 lg.2 sätestab et süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel põhjuslikus seoses olevaid tunnused.
Oblikatoorne objektiivne tunnus – tegu kas tegevuse või tegevusetuse vormis.Kui tegu on materjaalse tehinguga siis on obligatoorne ka tagajärg ja põhjuslik seos tagajärje ja teo vahel.
Alternatiivne objektiivne tunnus – teo välised tunnused e. modaliteedid .
Tagajärg
Tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale,teost tingitud muudatus välismaailmas või ootuspärase muudatuse ärajäämine.Tagajärg ei ole teo osa.
Materiaalne süütgu on alles siis lõpule viidud kui on saabunud koosseisupärane tagajärg.Tagajärg võib seisneda mitmesugustes vormides :
a) aineline
b) füüsiline
c) ohtliku olukorra loomine.
Kui kahju on aineline siis jagatakse kahju suurus kahte liiki :
1) oluline kahju – see on kahju mis ületab kehtiva kuupalga alammäära(4350.-) 10 korda.
2)kahju suures ulatuses – on selline kahju kus kahjusumma ületab kehtiva kuupalga alammäära 100 korda.
Oluline kahju võib olla mitte ainult aineline vaid ka moraalne . Olulise ja suure mitteainelise kahju määratlemine on fakti küsimus.On olemas veel põhitagajärg – s.o. selline tagajärg kus isik tegutseb eesmärgiga saavutada teatud tagajärg.Veel on olemas vahetagajärg – s.o. kui lõppeesmärgi saavutamiseks tuleb läbida mitmeid etappe ,siis iga etapi tagajärg on vahetagajärg.Kõrvaltagajärg on põhi- või vahetagajärje saavutamisega paratamatult kaasnev nähtus.
Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel
Isikule süü etteheite tegemiseks vajalikuks eelduseks on et konkreetse tagajärje põhjustajaks on tõepoolest konkreetne isik. Sellistel juhtudel kui põhjuslikkuse e. kausaalsuse tuvastamine ei tekita probleeme,kui seda on võimalik teha loodusteaduslike teadmiste või kogemuste kasutamisega.Nende puudumisel tekib aga hulk küsimusi.Kausaalsuse küsimuse lahendamisel tuntakse peamiselt kolme teooriat:

Ekvivalentsusteooria
Siin kasutatakse conditio reeglit – selle kohaselt on tagajärjega põhjuslikus seoses iga asjaolu mida ei saaks mõttes eemaldada ilma et tagajärg ära langeks. Kõik asjaolud on võrdsed.Selle reegli kasutamisel tuleb korraldada mõtteline eksperiment milles teatud asjaolu eemaldatakse ja uuritakse kas tagajärg oleks jäänud saabumata. (A otsustas O kohvisse segatud mürgiga tappa,aga enne kui mürk mõjuma hakkab laseb B O maha. Rakendame seda reeglit: siin võib jõuda järeldusele et B käitumine ei ole O surmaga põhjuslikus seoses,kuna lasu mõttes eemaldamisega oleks O ikkagi mürgi tõttu surnud.Selline tulemus on vale ja vastuvõetamatu,sest kui B käitumine ei ole O surmaga põhjuslikus seoses siis ei ole seda ka A käitumine ,sest A mürgi tõttu O ei surnud.)Vältimaks sellist ilmselget tulemust täiendati conditio reeglit täiendavate raksndus reeglitega mille järgi ei tohi teatud asjaolu mõttes kõrvaldamisel juurde mõelda teist. Õigeks rakendamiseks tuleb silmas pidada konkreetset mitte abstraktset tagajärge.Tuleb märkida et seda reeglit saab kasutada vaid lihtsamatel juhtudel.

Adekvaatsusteooria
Adekvaatsusteooria tuleneb tsiviilõigusest ja rajaneb samuti conditio reeglil kuid loeb teatud tegu kindlate tagajägedega üksnes siis põhjuslikus seoses olevaks kui see on kooskõlas seniste kogemustega s.t.kui tavaliselt sellisele teole järgneb just selline tagajärg. On adekvaatne antud teole.

Relevansusteooria
Erinevalt eelnevatest teooritest mis peaasjalikult põhinevad loodusteaduslikel teadmistel ja kogemustel seab see teooria esikohale normatiivse hinnangu. Nimelt täpsemalt hinnatakse seda kas antud tegu on ka õiguslikult relevantne. (oluline antud tagajärje jaoks). Küsitakse kas seadusandja tõesti pidas konkreetse normi loomisel keelata ka vastavad teod.
Koouvõtvalt võiks öelda et causaalsuse tuvastamiseks kasutatakse kõiki kolme teooriat ja muidki teoreetilisi lähtekohti.
Modaliteedid
Kirjeldavad olukorda milles tegu koosseisupäraselt peab aset leidma. (aeg,koht,teo vahend,teo viis,moodus jne.) Need on vajalikud tuvastada sel juhul kui dispositsioonis on need vajalikud.
Subjektiivse iseloomu eritunnused
Seadusandja ei vaatle igasugu subjekti vaid eritunnusega.See peab olema isik kes kes omab teatud erilisi isikutunnuseid.Need võivad olla seotud tööga,kogemustega,sooga jne. Kurjategiate ring selliste erilist isikutunnust nõudvate deliktide puhul määratakse läbi teo toimepaneku aja,koha ja viisi kaudu.Erilised isikutunnused võivad olla kirjeldatud ka subjektiivsetes tunnustes kui nad tähistavad motiivi või eesmärki.
Teo objekt
Konkreetseid välismaailma osi millele koosseisupärane tegevus on suunatud nim.teo objektiks .Teo objektidena tulevad kõne alla kehalised ja mittekehalised ( elekter , gaas , soojus )esemed. KarS – i järgi on olemas süüteo koosseise mille puhul süüteo objekte ei eksisteeri.
Subjektiivsed tunnused e. süüteo subjektiivne koosseis
Süüteo koosseisu subjektiivne element kirjeldab tegia sisemaailma. § 12 lg 3 sätestab et süüteo koosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus ,veel on ette nähtud motiiv ja eesmärk. Subjektiivsed tunnused puudutavad eelkõige isiku teadmist ja tahtmist süüteo objektiivsete tunnuste suhtes.Vastavalt § 15 lg 1 on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu kui eriosas ei ole ette nähtud vastutust ettevaatamatu kuriteo eest.Kirjeldatud tahtluse nõue kehtib üksnes kuriteo kohta ega puuduta väärtegu kuna § 15 lg 3 sätestab et väärteos on karistatavad nii tahtlike kui ettevaatamatute tegudena. KarS – i järgi vastutus ettevaatamatu kuriteo eest saab järgneda üksnes siis kui KarS – i eriosas eraldi § kriminaliseeritud sama teo ettevaatamatu tegu.KarS – i kohaselt tuleb tahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga . Seetõttu ei ole tahtlusena vaadeldaval isikul enne või pärast süüteo toimepanemist süüline euhtumine.
Tahtlus ja selle liigid
Tahtlust võiks defineerida nii et s.o. teo toime pania poolt süüteo koosseisule vastavate asjade teadmine ja tahtmine(saens et voles) ehk siis intellektuaalne ja voluntatiivne element moodustavadki tahtluse struktuuri. Kui keegi võtab ette teo millega ta kavatseb saavutada teatud tagajärje välismaailmas on tal selle kavatsuse tõttu välisilma tagajärge kõigepealt puht intellektuaalne suhe. Kui ta näeb ette et selline tagajärg saabub peab ta lahendama küsimuse kas panen selle teo toime või loobun ettenähtava tagajärje tõttu.Seda küsimust lahendades tuleb tal eneses kujundada sisemine hoiak tagajärje saabumisse ja see ongi tahtlus. Kirjeldatud arusaam tahtluse intelleektuaalsest ja voluntatiivsest elemendist on määrava tähenduseg tahtluse liikide tuvastamisel. Võib öelda et tahtlus on üldmõiste mis hõlmab tahtluse kolme liiki:
1) kavatsetus
2) otsene tahtlus
3) kaudne tahtlus
Neist raskeim on otsene ja kergeim kaudne tahtlus. Intellektuaalse elemendi osas on tahtluse olemasoluks nõutav et isik oleks teadlik kõikidest süüteo koosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest e. teo tehioludest.Üksikasjades peab isikul tahtluse intellektuaalse elemsndi seisukohalt olema ettekujutus teost. Materjaalse delikti puhul aga ka teo tulemusena sabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest.
Tahtluse voluntatiivse elemendi kohaselt peab teo toime pania süüteo koosseisule vastavaid faktilisi asjaolusid tahtma .Tahtluse olemasoluks peab isiku tegu olema suunatud õigusvastase teo toimepanemisele. Voluntatiivne element võib puududa selliste tegude puhul kui isiku arusaamisvõime oli piiratud.
Kavatsus
§ 16 lg 2 sätestab et inimene paneb teo toime kavatsetult kui ta seab eesmärgiks süüteo koosseisule vastava eesmärgi ja teab et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Lause 2 sätestab et isik paneb teo toime ka siis kui ta kujutab endale ette et süüteo koosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus.
Definitsioonid
1)1. lauses kasutatud keelend – nimelt seab eesmärgiks osutab et kavatsetus on määratletud voluntatiivse elemendi kaudu.Intellektuaalne element mis on tähistatud keelendiga – teab et see saabub või peab seda võimalikuks.Isik ei saa kunagi tahta midgi millest ta teab et see tegelikkuses ei realiseeru.Kavatsetuse puhul on oluline et materiaalse delikti puhul koosseisupärane tagajärg ei ole mitte ainult isiku teo eesmärk vaid see sisemine põhjus miks isik üldse teo toime paneb.Kavatsetus on alati seotud teo põhitagajärjega ning mitte kunagi kõrvaltagajärjega.Kui aga arvestada lauset 2 kavatsetus esineb ka vahetagajärje suhtes,nimelt kavatsetus laieneb kõigile kõigile põhjuslikele staadiumitele mis vastavad teo toimepania ettekujutusele endast teo eesmärgile viitavaid kujutusi.
Otsene tahtlus.
§ 16 lg 3 sätestab et isik paneb teo toime otseses tahtluses kui ta teab et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.Otsest tahtlust määratletakse intellektuaalse elemendi kaudu mida tähistab keelend – ta teab ja erinevalt kavatsetusest on otsene tahtlus materjaalse delikti puhul üldjuhul seotud teo kõrvaltagajärgedega.
Otsese tahtluse puhul on oluline et isik teab kindlalt et teo tulemusena saabub just selline tagajärg kuid viimane pole tema eesmärk.Tahtluse voluntatiivne element mis on väljendatud keelendiga - möönab – on tähtsusetu ja see on selgitatav sellega et kui isik midagi tõesti kindlalt teab kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks selleks midagi ette ei võta siis ta paratamatult tahab seda.
Kaudne tahtlus
§ 16 lg 4 sätestab et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega kui ta peab võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu,saab ja möönab seda.Tahtluse definitsiooniks võib öelda et kaudne tahtlus määratletakse intellektuaalse elemendi kaudu mida tähistab keelend – peab võimalikuks ja viimane tähendab isiku sellist psüühilist suhtumist oma teosse mille puhul materjaalne delikt ei ole tagajärje saabudes kindel vaid seda peetakse üksnes võimalikuks.
Otsese ja kaudse tahtluse erinevus: otsese tahtluse puhul on süüdlane kindel et koos põhitagajärjega saabub ka kõrvaltagajärg,kaudse tahtluse puhul peab süüdlane seda üksnes tõenäoliseks. Kui isik peab midagi võimalikuks ja sellest hoolimata käitus süüteo koosseisu päraselt on ta neid asjaolusid soovinud.Voluntatiivse elemendi puhul on tähistatud keelendiga – möönab – isiku poolt tema käitumises süüteo koosseisu reaalne ohu tõsiselt võtmine.
Ettevaatamatus
Kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest on karistatav üksnes juhul kui KarS – i eriosas on ette nähtud karistus kuriteo toime panemise eest ettevaatamatuse tõttu.
§ 18 lg 2 sätestab 2 ettevaatamatuse liiki.
1) kergemeelsus – raskem
2) hooletus – kergem.
Asjaolu et kergemeelsus on raskem on põhjendatav sellega et kergemeelsusel on kaudse tahtluse 3.aste. Kaudsest tahtlusest eristab kergemeelsust voluntatiivse elemendi puudumine.mõlema ettevaatamatuse ühiseks tunnuseks on tähelepanematu ja kohusetundetu suhtumine süüteo koosseisule vastavatesse asjaoludesse – hoolsuskohustuse rikkumine . Hoolsuskohustuse rikkumise sisuks on isiku poolt süüteo koosseisu tähenduses hoolsusvastase teo sooritamine või sooritamata jätmine. Otsustus kas isik rikkus hoolsuskohustust või mitte tuleb alati seostada toimepania tegutsema hakkamise hetkega.See nõue seostab hoolsuskohustuse rikkumise hetkega tuleneb asjaolust et käitumise hoolsusvastasus on ettevaatamatuse delikti karistatavuse kõige olulisem eeldus. Hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks tuleb kohtul end seada mõtteliselt teo toimeaega ja olukorda ning küsida kas sel hetkel oli võimalik hoolsuskohustuse rikkumisele viitavaid asjaolsid tunnetada ja ühtlasi jätta arvesse võtmata ajaliselt hiljem selgunud asjaolud.Tuleb arvesse võtta üksnes neid asjaolusid mis oleksid olnud teo hetkel tunnetatavad keskmisele kohusetundlikule inimesele.Hoolsuskohustuse rikkumise otsust seostatakse hetkega mil isik asus tegutsema ei tähenda seda nagu tuleks ettevaatamatus tuvastada rangelt teo hetkega.Ettevaatamatuse defineerimise puhul on võimalik et hoolsuskohustuse rikkumine leidis aset palju varem,veel ennem kui isik oma käitumisega täitis süüteo koosseisu tunnuseid.
Lubatud riskimäär
Lubatud riskimäära kasutatakse hoolsuskohustuse rikkumise kindlakstegemisel keskmisest objektiivselt ohtlikemas valdkondades( liiklus ,kaevandus,lõhkamine). Lubatud riskimäära arvestamine tähendab et sellistes valdkondades saab isiku käitumise lugeda õigusvastaseks siis kui isik on ületanud konkreetses valdkonnas lubatud riskimäära.Määr on ületatud kui isik ei ole kinni pidanud konkreetsele valdkonnale kehtestatud täiendavatest meetmetest.
Kergemeelsus
§ 18 lg 2 sätestab et isik paneb teo toime kergemeelsusest kui ta peab võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu saabumist kuid tähelepanematusest või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kergemeelsust määratletakse inteligentse elemendi kaudu ja seda tähistab keelend – pidas võimalikuks,aga voluntatiivset elementi kergemeelsuse puhul ei ole.Voluntatiivse elemendi aspektis on lootmine et see koosseisu põhine asjaolu mingil põhjusel ei realiseeru.Tõenäosusteooriast lähtudes kas on tegu kergemeelsusega või kaudse tahtlusega sõltub sellest kui suur on tagajärg kvantitatiivselt.Kaudse tahtluse puhul üle ja kergemeelsuse puhul alla 50%.
Hooletus
§ 18 lg 3 sätestab et isik paneb teo toime hooletusest kui ta ei tea süüteo koosseisule vastava asjaolu esinemisest kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.See on ainuke subjektiivne tunnus kus puudub psüühiline suhtumine süüteo koosseisu asjaollu. Hooletusele on omane nii juhudelikti kui ka voluntatiivse elemendi puudumine. Hooletuse puhul on tegemist üksnes normatiivse etteheitega s.t. et isik oleks võinud ja pidanud koosseisupärase asjaolu realiseerumist ette nägema.
Õigusvastasusdelikti II tasand
Iga tegu mis vastab süüteo koosseisule käsitletakse õigusvastasena v.a. juhul kui esineb õigusvastasust välistav asjaolu.Õigusvastasus tuvastatakse negatiivselt s.t. et ei otsita mitte konkreetset käitumist keelavat normi vaid seda lubavat.Kui seda ei leita käsitletakse tegu õigusvastasena.KarS tunneb 3 õigustavat asjaolu:
1) hädakaitse § 28
2) hädaseisund § 29
3)ohustuslik kollisioon § 30
Õigusvastasuse välistamine on sätestatud 2pt.2 jagu
Õigusvastasust vähendavad asjaolud ei ole KarS – is loetletud ammendavalt,nad võivad tulla ka muudest seadustest,konvensioonidest ja tavadest .
Õigustav asjaolu – kurjategia kinnipidamisel kurjategiale tekitatud vigastused ei ole õigusvastsed.
Kuriteo matkimine – jälitustoiming millega kogutakse tõendeid krjategiate paljastamiseks.Formaalselt paneb toime kuriteo,kuid selleks on eelnevalt saadud luba eeluurimiskohtunikult.