häbistavad andmed- häbistavaks loetakse sellised andmed mis on vastuolus üldiste käitumisreeglitega need on objektiivselt halvustavad või häbistavad aga väljapressimise kontekstis loetakse häbistatavaks ka sellised andmed mida kannatanu peab häbistavaks. Väljapressimine on kärbitud delikt ehk tarvitanud vägivalda vms siis sellega on väljapressimine lõpule viidud. Subjektiivne kososeis: Karistusõigus II.osa Tahtlus: 17.03.2016 kaastäideviimine – ühe kuriteo panevad toime kaks või rohkem isikut koos tehakse vahet vastutuse aluste tasandil erineva teo panusega isikute vahel. Kaks kategooriat- kuriteo täideviimine ja kuriteost osavõtmine Kui on kuritegu toime pandud siis vähemalt 1 toimepanijast peab olema täideviija ja teised võivad olla osavõtjad. Osavõtjad on kas kuriteole kihutajad või kuriteo toimepanemisele kaasaaitajad. Kaasaaitajad isikuit otseselt ei kalluta, täideviijal on soov juba enne
Täideviija (§ 21) vahetu ja vahendlik täideviija. Inimene paneb süüteo toime 1) ise või 2) teist isikut ära kasutades. Kurikaga teist inimest pekstest kasutatakse vahendit, kuid kui teine inimene sinu jaoks kedagi peksab, et midagi teeks talle midagi on vahendlik. Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele Koosseisud: 1) Täiskoosseisud koosseis tegi seda, mida tahtis, täiskoosseis. 1) Tegi, tahtis, lõi, suri, laip. Tagajärg, mis oli ette nähtud, peab olea saabunud 2) Kärbitud koosseis lõpule viidud nõude esitamise hetkest. Oluline pole, kas saadi midagi või mitte. Näiteks: Röövimine ,Väljapressimine
Olles eespool nentinud koosseisu, seega lõpuleviidud süüteo olemasolud isiku käitumises, ei saa enam loobumist kontrollida. 4) Isikuline süüd välistav asjaolu eriosas (§-d 306 ja 307) Kvalifikatsioonid ja priviligeeringud kui on saadud jaatav vastus põhikoosseisule, kontrollitakse võimalikke kvalifikatsioone ehk raskendavaid asjaolusi. (NB! Surma põhjustamine ettevaatamatusest §117 ei ole §113 priviligeering). Kaastäideviimine Varavastased süüteod priviligeering §218 Kogum ideaal- (§63 I) või reaalkogum (§63 II) IV. Karistatavuseeldused väljaspool õigusvastasust ja süüd 1. Objektiivsed karistatavuseeldused 1) Negatiivne eeldus: § 246 (ÜRO Julgeolekunõukogu luba) 2) Positiivsed eeldused a) Diplomaatilised suhted (§-d 247, 249, 250) b) Pankrot (§ 384 II) 2. Isikulised negatiivsed karistatavuseeldused
Vabadusevõtmise raskendav asjaolu on selle toimepanemine noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Seejuures on oluline, et süüdlane teaks või vähemalt peaks võimalikuks, et kannatanu on alaealine. Kui aga süüdlane arvab põhjendatult teisiti, vastutab ta põhikoosseisu järgi. Piiritlemine - Vabadusevastaste süütegudega võib kaasneda raske tervisekahjustus või kehaline väärkohtlemine või piinamine. Grupiliselt saab ka võtta kinni. Kui koos seod siis kaastäideviimine, kaasaaitaja viskab nööri, lõpuni saab osa võtta. Blanketne süütegu deliktitüübilt. Tahtlus. Väljapressimisel ei hoita inimest kinni, piisab sellest, kui teisele isikule tehakse teatavaks see nõudmine. Pantvangi võtmise puhul vangistatakse inimene eesmärgiga sundida tema tapmise, vangistuses hoidmise või talle tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema või sellega nõustuma.
C tegu on kavatsetud – see oli plaanitud, ta teadis, et see saabub. Põhitagajärg – seda taheti, see ei olnud vältimatuks eelduseks põhitagajärjele. A viis täide ja C oli vaime kaasaaitaja TEGU 2 – B laiba rüvetamine. põhitagajärg. Eesmärgiks ei olnud laiba rüvetamine, kuid see oli vältimatu saavutamaks eesmärki, milleks oli omakasu saamine. Kavatsetud tahtlus, seda peeti hädavajalikuks. Rüvetamise puhul C viis läbi tükeldamise, kuid ka siin on kaastäideviimine, sest koos söödi B liha, mis on samuti laiba üldtunnustatud tavadele mittevastavalt kohtlemine. § 63 lg 2 Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus käesoleva seadustiku § 64 järgi. Isikud panid toime mitu kuritegu - § 114 ja § 148, kuid neid ei ole ühegi eest varem karistatud, seega tuleks
"Teo toimepanija on täideviia ja osavõtja." 4 Antud sättel on nii sisuline kui ka terminoloogiline tähendus. Paragrahvis määratletakse soomõitena toimepanija mõiste, mis hõlmab täideviija ja osavõtja.5 Täideviija on vastavalt KarS prg 21 lg 1 isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Sama prg teine lõige sätestab, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana ( kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele.6 Eeltoodust nähtub, et analoogselt nõukogude kriminaalõigusele eristab ka KarS täideviimise kolme vormi: isiklik- vahetu täideviimine, vahendlik täideviimine ja kaastäideviimine. Kui vahetu ja kaastäideviimise määratlemisel ei tohiks olla olulisi probleme, siis eraldi käsitlemist vajaks vahendlik täideviimine. Vahendlik täideviimine on juriidiline
Subj k: kaudne tahtlus OLEMAS Õigusvastassuts välistavad asjaolud- EI OLE Süüd välistavad asjaolud: EI OLE V: koosseis on olemas. §58 lg 10- grupp on alates 2 inimest- grupi poolt- süüd raskendavad asjaolud Kui on kaasus kus on rohkem kui yks toimepanija siis esimese asjana pyyda ära määratleda kas tegemist on kaastäideviijatega või onyks või ka kaks või rohkem täodeviijat ja yks on kas kihutaja või kaasaaitaja. Kaastäideviimine- yhine kooskõlastatud toimepanek. 1. koos teevad plaani ja koos viivad ellu jakõik teevad kõike.- kõik täidavad kuriteo koosseisu. Kõigi käitumine vastab §113 kõigile tunnustele. 2. A teeb 1, B teeb 2 ja C teeb 3= ABC üks täidab yhe koosseisu tunnuse, teine teise ja kolmas kolmanda- kokku annavad kõik koosseisu tunnused. Kaastäide viija on see kes võib kastkestada kuriteo toimepanemise ehk tuleneb sellest- teovalitsemise teoori
Subj k: kaudne tahtlus OLEMAS Õigusvastassuts välistavad asjaolud- EI OLE Süüd välistavad asjaolud: EI OLE V: koosseis on olemas. §58 lg 10- grupp on alates 2 inimest- grupi poolt- süüd raskendavad asjaolud Kui on kaasus kus on rohkem kui yks toimepanija siis esimese asjana pyyda ära määratleda kas tegemist on kaastäideviijatega või onyks või ka kaks või rohkem täodeviijat ja yks on kas kihutaja või kaasaaitaja. Kaastäideviimine- yhine kooskõlastatud toimepanek. 1. koos teevad plaani ja koos viivad ellu jakõik teevad kõike.- kõik täidavad kuriteo koosseisu. Kõigi käitumine vastab §113 kõigile tunnustele. 2. A teeb 1, B teeb 2 ja C teeb 3= ABC üks täidab yhe koosseisu tunnuse, teine teise ja kolmas kolmanda- kokku annavad kõik koosseisu tunnused. Kaastäide viija on see kes võib kastkestada kuriteo toimepanemise ehk tuleneb sellest- teovalitsemise teoori
eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Ühiselt eeldab igalt täideviijalt teatud objektiivset panust süüteo toimepanekusse koos teiste kaastäideviijate süüteopanusega. Kooskõlastatult tegutsemine viitab kaastäideviimise subjektiivsele küljele, s.o teatud tahteliidule kõigi täideviijate vahel, st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu. Kaastäideviimise puhul vastutavad kõik isikud täideviijatena, kuna kaastäideviimine on üks täideviimise alaliike. Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et ka B kokkulepitud tegevus oli niivõrd oluline, et tema puhul saab rääkida funktsionaalsest teovalitsemisest. Vastavalt kokkuleppele oli B rolliks olla asja hõivamise ajal sündmuse vahetus läheduses, et nii tagada varguse edukas lõpuleviimine juhuks, kui A-d võidakse hakata jälitama ja teda võidakse kinni pidada. Järeldus: B vastutab KarS § 25 - § 199 § lg 2 p 5 ja 7 järgi (2 punkti) 3
(3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. § 21. Täideviija (1) Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. (2) Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. § 27. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. § 28. Hädakaitse (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast
Antud juhul jättis A tegemata selle, mida ta oleks pidanud tegema. Tegevusetus on kohustava normi mittetäitmine. 12. Toimepanija § 20. Teo toimepanija Teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. § 21. Täideviija (1) Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. (2) Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. § 22. Osavõtja (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. (4) Osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija,
teoobjektiks. Teoobjektidena tulevad kõne alla kehalised välismaailma osad, aga ka mittekehalised esemed. On olemas aga ka süüteokoosseise, mille puhul teoobjekt ei eksisteeri. Tegemist on tegevusdeliktidega, nagu nt kuriteost mitteteatamine. Samas võib ka teoobjekt olla lähemalt kindlaksmääratud. 3.2.5. Eriline isikutunnus Erilist isikutunnust nõudvatest koosseisudest tuleb eristada nn omakäelisi delikte, mille puhul kaastäideviimine ja vahendlik täideviimine on välistatud või piiratud. Omakäeline delikt on nt vahi alt põgenemine (§ 328). Tuleb aga tähele panna, et erilised isikutunnused võivad olla kirjeldatud ka subjektiivses koosseisus, nt siis kui need tähistavad mingisugust koosseisupärast motiivi või eesmärki. 3.3. Süüteo subjektiivne koosseis Süüteokoosseisu subjektiivsed elemendid kirjeldavad tegija sisemaailma. Eelkõige puuduvad
nägema. Vastutus enamohtliku tagajärje eest - Isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Teo toimepanija - Teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. Täideviija - Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Osavõtja - Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Väärteo toimepanemine - Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine
vaid altkäemaksu / pistise võtjat. 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis Suures osas XVII-XIX sajandil Euroopa riikide poolt kehtestatud kriminaalkoodeksites pöörati enim rõhku üldosas karistuse liikidele ning nende täideviimisele. Tähelepanu on selles osas vääriv 1857. aastal Vene Tsaaririigis vastuvõetud Kriminaal- ja paranduslike karistuste seadustik11, mille üldosas on sätestatud ka kaastäideviimine, tahtlus, osavõtmine ja muu selline. Sama seadus kehtis ka Eestis Nuhtlusseadustiku nimega kuni 1. veebruarini 1935, Venemaal kuni 1917. aasta oktoobripöördeni. Seadustiku põhjalikkus tuleneb hilisemast vastuvõtmisest võrreldes teiste kaasaegsete riikidega, mistõttu võib eeldada, et koostamisel võeti neid aluseks, eriti Code Penal mõju. Samuti Baieri 1813. aasta kriminaalkoodeks, kust pärineb ilmselt põhjalikult läbitöötatud kuriteomõiste.
annaabi.ee 
