Karistuseadustiku eriosa vastused (1)

1. Elu vastu suunatud kuriteod
Tapmine , mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud.
Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga.
Tapmine on põhikoosseis .
Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest
Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega.
Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest.
Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud , kui teine isik sureb . Millal algab elu? Sündimise hetkest.
Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.
Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid).
  Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult  Näiteks: viib teise inimese (poomiseni) enesetapuni.
Põhjuslik seos – ei sõltu asjaolust, kas surm saabus kohe või pikema ajajooksul ( näiteks: kannatanu suri hiljem haiglas ).
Tapmisdeliktide puhul on enam- ja vähemohtlikud (kvalifitseeritud ja privilgeeritud) koosseisud sätestatud erinevates paragrahvides.
TAHTLUS – SUBJEKTIIVNE TUNNUS
Objektiivsed tunnused – surmav tegu, surm ja nende vaheline seos. Ühe puudumisel kohaldatakse §117 – surma põhjustamine ettevaatamatusest.
Otsene tahtlus – toimepanija teab, et tema tegu põhjustab surma.
Kaudne tahtlus – toimepanija ei tea kindlalt, kuid peab võimalikuks, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma ( näiteks: kasutab kakluses nuga, lüües sellega kannatanut eluohtlikusse (nt. pea, rindkere , kõht) piirkonda.
Kavatsetus – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima (näiteks: eutanaasia, kättemaks, kuulsusjanu, seksuaalne rahuldatus, jne). Relva või muu vahendi sihipärane kasutamine (näiteks: sihtimine pähe, mürgi kasutamine, jne).
Mõrv on tapmise raskem koosseis (enamohtlik e kvalifitseeritud), mille puhul peab esinema lisaks tahtlusele teise isiku surma põhjustamiseks veel mõni tunnus. Samuti peavad puuduma priviligeeritud koosseisude tunnused. Mõrvatunnused moodustavad koosesinemisel kogumi ja kvalifitseerimisel tuleb neile kõigile viidata.
Ühte mõrva saab panna mitme punkti järgi toime. N: kahe ja enama isiku suhtes, olles varem toime pannud tapmise.
Piinav viis - süüdlase tahtlus on suunatud spetsiaalselt suuremate kannatuste põhjustamisele kui see oleks vajalik eesmärgi saavutamiseks. 40 haava ei pruugi olla piinamine , kui esimeste haavade ajal juba suri.
Julm viis- kus tapmisega põhjustatakse tahtlikult, spetsiaalse suunitlusega kannatusi teistele isikutele. N: Tapad ema lapse ees ja näitad, et vaata mis ma teen, see on spetsiaalne suunitlus .
Üldohtlik viis- tapmise toimepanemiseks valitakse viis, millega põhjustakse või võidakse põhjustada paljude teo toimepanija tahtlusest mitte hõlmatud isikute surm. N: Kaevu mürgitamine.
Kahe või enama isiku suhtes- toimepandud tapmine kus süüdlase tahtlus on suunatud rohkem kui ühe inimese tapmisele. Ühtne tahtlus. võib toimuda korraga, aga ka pikkade vahedega. N: automaadiga tullakse klassi ja lastakse meile klassi valang, siis on ta kahe või enama isiku suhtes. Aitab kahest. Peab olema ühtne tahtlus kõiki maha lasta. Ühtse tahtluse aeg on erinev, veritasu- terve suguvõsa tapmine näiteks. Aegumine võib ainult vahel olla. Tapan kaks ära lähen vangi, ja siis lähen edasi tapma. Juriidiline retsidiivsus tuleb vahepeal .
Vähemalt teist korda- kõik korduvus ( retsidiiv )- faktiline, juriidiline.. peab olema esimese tapmise tahtlus.
Röövimine või omakasu motiiv - seoses röövimisega, seega see ei pea olema röövimise ajal, vaid võib kaasneda, tahan vara kätte saada ja arvan, et hakkab vastu ja löön maha. Või satub omanik peale ja löön ta maha. Vägivald võib olla vahend vara enda kätte saamiseks või enda kätte jätmiseks. Tahan sõrmust kätte saada või tapan su. Saan kätte ja omanik hakkab taga ajama , siis ähvardan teda vägivallaga või maha löömisega. Omakasu motiiv-  isik  soovib saada sellest tapmisest tulenevad kasu. Rahakoti kätte saades suureneb enda varaline sfäär. Või vabanemine kulutustest - löön võlausaldaja maha. Ei oma mingit juriidilist tähtsust, kas ta saab kasu või mitte, tal peab teo toimepanemise aja olema soov. Soov rikastuda peab olema enne ehk käivitavaks mootoriks.
Lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega- kasutatakse pommi või mürsku vms teo toimepanemiseks.
Kättemaksuks ametialase tegevuse eest - kohtuniku löön maha, sest mu süüdi mõistis .
Arst opereerib ja operatsiooni käigus tapab mu ema ära, siis löön ta maha.
Sama tegu kui juriidiline isik - peab olema keegi kes tegutseb,  jur isiku juht. organi töötaja tapab kellegi selleks, et jur. isik saaks kasu.
§ 115.  Provotseeritud tapmine - privileegitud koosseis
On olemuselt selline nagu § 113, 114, aga nagu ikka on dispositsioon tapmise eest kui toime pandi äkki tekkinud tugeva hingelise  erutuse  seisundist, mille on põhjustanud kannatanu poolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedaste suhtes. Seega otsese vahetu reaktsioon sellele raskele solvamisele või vägivallale . Kui lähen koju ja mõtlen ning lähen tagasi, siis see pole hingelise erutuse seisund. Samal hetkel peab olema. See peab olema midagi väga erakorralist ja sellele järgnev vahetu reaktsioon.  Tahtlus peab siin ka olema, isik tegutseb tahtlikult selle reaktsiooni tõttu, tapmise suhtes peab olema tahtlus.
§ 116.  Lapse tapmine- privileegitud koosseis.
Peab olema sündinud ja erisubjekt on siin lapse ema. Vahetult sünnituse käigus või üsna sünnituse järgselt tehtud tegu. Kui keegi teine tapab, siis vastutab tavalise tapmise järgi. Kui kaasaaitaja- vanaema tassib vanni ema juurde, siis ema vastutab 116 järgi aga vanema tapmise või mõrva järgi. Kergendav asjaolu.
§ 117.  Surma põhjustamine ettevaatamatusest
Tagajärje delikt. Inimene pidi ette nägema. Hoolsuskohustuse täitmatajätmine. Teo etteheidetavus tavapärase mõistuse juures. Karistus on suunatud sellele, et pärast tulevikus keegi ei teeks seda sama. Üldpreventsioon. Viiteline dispositsioon-  “sama tegu, kui …”. N: Pagulaste ületoomine, paat läheb põhja. 10 inimest sureb - ettevaatamatu tapmine. On olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.
Provotseeritud tapmine ja lapse tapmine on vähemohtlikud koosseisud.
2. Raske tervisekahjustuse piiritlemine kehalisest väärkohtlemisest .
Kehaline väärkohtlemine on valu tekitamine – kohe on koosseis olemas. Nagu on valuaisting, siis on kuritegu . Kõik mis pole raske, on kerge.
Kehaline väärkohtlemine - Kvalifitseerivad tunnused on tervisekahjustus 4 nädalat, lähi- ja sõltuvus suhtes – perevägivald ja kui korduvalt.
Alternatiivne tahtlus- kui löön rusikaga teist inimest, siis lüües võib silmaalune paistes olla või ninaluu puruks. Kui on suunatud tervisekahjustusele, siis ei oma tähtsust millise raskusastmega tervisekahjustus tekkis, me hindame tagajärge. Kui ta lööb nina puruks- raske tervisekahjustus, kui sinikas , siis kehaline väärkohtlemine. Me ei pea tuvastama seda, et tahtlus oli suunatud raske tervisekahjustuse tekitamisele või et tahteti natukene lüüa.
Raske tuleneb väärkohtlemisest raskemal kujul.
Tagajärjed on erinevad – raske tervisekahjustuse tagajärg on raskem: 4 kuud, võib esineda ka töövõimetus ; väärkohtlemisel kestab umbes 4 nädalat.
Raske tervisekahjustuse tekitamine hõlmab endas kehalist väärkohtlemist ja ähvardamist, kui selle sisuks on raske tervisekahjustuse tekitamine.
Kehalisest väärkohtlemisest võib tekkida raske tervisekahjustus. Kehaline väärkohtlemine on kergem kui raske tervisekahjustus. Raske kehavigastus.
RASKE TERVISEKAHJUSTUSE TEKITAMINE
Seisneb inimese tervise tahtlikus kahjustamises viisil, mis vastab vähemalt ühele punktidest 1-6 toodud kirjeldusele.
Tegu millega tervist kahjustatakse võib olla suvaline , tähtis on põhjuslik seos tagajärjega. Tegemist on suvalise teokirjeldusega materiaalse deliktiga – tegu ei pea seisnema üksnes füüsilise mõjutamisega (löömine, terariistaga või tulirelvaga haavamine) vaid võib esineda ka keemilise, bioloogilise mõjutamisega (mürgitamine, nakkust kandvate bakterite edasiandmine).
Raske kehavigastuse tekitamine on üldjuhul tegevusega , kuid võib olla toime pandud tegevusetusega.
Kehavigastuse iseloomu kindlaksmääramiseks on kohustuslik määrata ekspertiis.
Oht elule- sõltub tervisekahjustuse iseloomust selle kannatanule tekitamise hetkel ega sõltu sellest, milline on kannatanu hilisem seisund, s.t et ta võib olla ka täielikult paranenud . Oluline on see, et tervisekahjustus ohustab kannatanu elu selle tekitamise ajal või selle järel.
Raske kehaline haigus – organismi elutegevuse häire, millega kaasnev elundite ja kudede kahjustus väliskeskkonnast või organismist tuleneva teguri toimel. Eelnevalt tuleb kohtuekspertiisil siis tuvastada see raske kehaline haigus.
Raske psüühikahäire – vaimuhaiguse analoog . Tuvastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisiga.
Raseduse katkemine – ei ole oluline kas süüdlase teo tagajärjel rasedus katkev või tekib vajadus selle katkestamiseks, kuna küsimus tekib §125 (raseduse kuritahtlik katkestamine) seoses. Mõlema teo tagajärg on sama. Kumma § järgi raseduse katkemise põhjustamist kvalifitseeritakse saab anda kohtupraktika .
Nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus – vigastus, mida ei saa kõrvaldada tavalise ravimeetoditega, vaid kosmeetilise operatsiooniga.
Elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine – kuulmis -, nägemus-, kõne-, sugu- või muu organi eraldumine kehast. Elundi tegevuse lakkamine on selle püsiv halvatus või muu püsiv tegevusetusseisund.
KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE
Eeldab teise inimese tervise kahjustamist, löömist, peksmist, valu tekitamist.
Tervise kahjustamine on suvalise kirjeldusega tegu, tähtis on tagajärg.
Kaitstav õigushüve on isiku tervis.
Kehaline väärkohtlemine on tervise kahjustamine või valu põhjustav kehaline väärkohtlemine (löömine, väänamine). See on keha mõjutamine viisil, mis normaalsetes inimestevahelistes suhetes pole aktsepteeritav, kuid samas ei pruugi tekitada tervise kahjustust. Koosseis tekib sellisel juhul kui see enda tagajärjel põhjustab kannatanule valu.
Kehalisel väärkohtlemisel on oluliseks 2 tegu:
1. Tervise kahjustamine
Tervisekahjustus on peaaegu vältimatu tagajärg tuli- või külmrelva või rusika sihipärasel kasutamisel , seega on relvastatud rünne tervise kahjustamise koosseisus .
Selle alla käib iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse järgnemine pole oluline, küll on aga oluline see, et tegu on oma iseloomult selline, mis seda suudaks tekitada. Nt: § 118.  Raske tervisekahjustuse tekitamine, § 113 tapmiskatse.
2. Valu põhjustav kehaline väärkohtlemine
Kergem tegu koosseisus. Valutekitavad teod ( tõukamine , millele järgneb kukkumine võib tekitada koosseisu).
Lähi- või sõltuvussuhe – sugulased, lapsed, tuttavad, abikaasad.
Sõltuvussuhe- töösuhe, ülemus peksab alluvat .
Korduvalt – korduvuse retsidiiv.
Ettevaatamatus ei ole karistatav .
Teo objekt on teine inimene (homo sapiensidest põlvnev).
Subjektiivne koosseis - Tahtlus, ettevaatamatu tegu.
Süüteokoosseis algab juba kaudse tahtlusega.
Tagajärje delikt.
Subjektiivne koosseis - tahtlus
3. Ähvardamine.
Mis on ähvardamine?
Ähvardamine on väga selge sõnumiga hirmutav tegevus, mis on suunatud konkreetsele isikule, mille abil sunnitakse ta nõustuma enda soovidega. Ähvardamise puhul on alust arvata, et lubadus viiakse täide. Ähvardamine on tegevuse vormis. See toimub suuliselt või kirjalikult vahest ka teoga (näiteks on tapmise ähvardusena mõistetav kui pannakse nuga kõrile).
Rünnatav õigushüve on inimese tervis (kehaline ja vaimne heaolu). Eelkõige kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu, kuna ta peab hirmu tundma. Võivad ka tekkida kehalised tervisehäired (kõnehäired, peavalud jms). Kuritegu on suunatud inimese tahtevabaduse vastu, kuna hirm sunnib kannatanud oma tahte vastaselt käituma.
Deliktitüüp e õigusrikkumise tüüp- ohudelikt
Ähvardamine on spetsiifilise teokirjeldusega ja alternatiiv -aktiline teodelikt . Tagajärge ei ole füüsiliselt. Verbaalne vorm.
Dispositsiooni lõpuosa on tähtis – kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist on oluline.
Ähvardamise koosseisu teoobjekt on isik, kellele on ähvardus mõeldud. Võib ähvardada ka kolmanda isiku kahjustamisega (nt ämma). Teoobjektid on piiratud, nendeks saavad olla inimesed, kes sellest aru saavad, seega imikud , vaimuhaiged ja teadvusetud inimesed jäävad välja.
Objektiivne koosseis
Spetsiifiline tegu - ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega, või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega.
Kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt 12 prim:
1) oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot;
2) suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot;
3) eriti suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.
Hävitamine- ei ole endiselt sihtotstarbeliselt kasutatav enam
Rikkumine - kui tarbimisomadused on halvenenud.
N: püksitagumik puruks, kumb on?
Subjektiivne koosseis
Koosseis sisaldab tahtlust. Süütegu on siis täidetud, kui tegu pandi toime kaudse tahtlusega.
Ettevaatamatus pole karistatav.
Tahtlik ähvardus eeldab, et inimene mõistab selle sisu, kui aga mitte, siis kvalifitseerub see KarSi § 17 ( Süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmise alla). See on koosseisu eksimus ning see välistab tahtluse.
Kuritegu on lõpule viidud mitte ähvarduse endaga, vaid selle teatavaks saamisega kannatanule.
Kui süüdlane oma ähvarduse realiseerib (nt tapmine), siis vastutab ta ainult tapmise eest. Kui süüdlane jätab kannatanu abita või asetab ohtu, siis saab ta vastutusele võtta üksnes § 123 eest. § 120 ja § 121 on kogum, kui ähvardamisega kaasneb tervisekahjustuseks ebapiisav vägivald (nt tõukamine).
4. Piinamine.
§ 122.  Piinamine on oluliselt rohkem suurt valu põhjustav või valu pikaajaline tekitamine. Rohkema vägivalla kasutamine kui seda teo lõpule viimiseks vaja oleks. N: tapmise puhul jäsemete ükshaaval ära lõikamine. Järjepidev väärkohtlemine.
Viiteline dispositsioon. Tervis on õigushüve.
5. Pantvangi võtmine, vabaduse võtmine ja nende piiritlemine väljapressimisest.
Pantvangi võtmine - Inimese vangistamise eest eesmärgiga sundida tema tapmise, vangistuses hoidmise või talle tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema või sellega nõustuma.
Kaitstav õigushüve on liikumisvabadus , s. o inimese õigus vabalt valida oma asukohta .
Pantvangi võtmise objektiivse koosseisu moodustab vangistamine. Vangistamine on isikult liikumisvabaduse võtmine ehk tema liikumisvõimaluste välistamine.
Vangistamise tagajärjel tekib olukord, kus kannatanu saab viibida üksnes süüdlase määratud kohas. Vangistamine saab toimuda kannatanu sulgemisega ruumi  (sh sõiduk ) või piiratud alale , tema valvamisega (nt hoitakse tulirelva kuklal), kinnisidumise või- aheldamisega.
Pantvangi võtmise teoobjekt on vangistatud isik.
Pantvangi subjektiivne koosseis sisaldab kavatsetust- kolmanda isiku ähvardamisega sundimise tahtlusest. Muude tunnuste osas piisab kaudsest tahtlusest.
Inimese sundimine on tema mõjutamine oma tahte vastaselt käituma. Sundimise vahendina eeldab pantvangi võtmine ähvardamist.
Pantvangi võtmise raskendav asjaolu on selle toimepanemine noorema kui kaheksateist aastase isiku suhtes. Seejuures on oluline, et süüdlane teaks või vähemalt peaks võimalikuks, et kannatanu on alaealine. Kui aga süüdlane arvab põhjendatult teisiti, vastutab ta põhikoosseisu järgi.
Pantvangi võtmine on lõpule viidud vangistamisega, täpsemalt: hetkest, mil kannatanul puudub võimalus liikuda oma vaba tahte kohaselt. Kui süüdlane loobub ähvarduste esitamisest kolmandale isikule ja vabastab kannatanu, on tegemist lõpetatud süüteokatsega.
6. Pantvangi võtmine hõlmab seadusliku aluseta vabaduse võtmise, samuti ähvardamise üldkoosseisu.
Vabaduse võtmine seadusliku aluseta - Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine. Kaitstav õigushüve on liikumisvabadus, s.o inimese õigus vabalt valida oma asukohta. Deliktitüübilt on vabaduse võtmine seadusliku aluseta blanketselt sõnastatud formaalne suhtesüütegu.
Objektiivsesse süüteokoosseisu kuulub teistelt inimeselt vabaduse võtmine, milleks puudub seaduslik alus.
Vabaduse all tuleb antud juhul mõista liikumisvabadust, seega on vabaduse võtmine samatähenduslik mõistega vangistamine.. N: ei kvalifitseerita kommenteeritava paragrahvi järgi politseinike tegevust, kes kuriteos kahtlustatava kinnipidamisel sündmuskohal on tarvitanud liigset vägivalda, jätnud vormistamata kinnipidamise protokolli või rikkunud muul viisil menetlusnorme.
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
Vabadusevõtmise raskendav asjaolu on selle toimepanemine noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Seejuures on oluline, et süüdlane teaks või vähemalt peaks võimalikuks, et kannatanu on alaealine. Kui aga süüdlane arvab põhjendatult teisiti, vastutab ta põhikoosseisu järgi.
Piiritlemine - Vabadusevastaste süütegudega võib kaasneda raske tervisekahjustus või kehaline väärkohtlemine või piinamine. Grupiliselt saab ka võtta kinni. Kui koos seod siis kaastäideviimine, kaasaaitaja viskab nööri, lõpuni saab osa võtta. Blanketne süütegu deliktitüübilt. Tahtlus.
Väljapressimisel ei hoita inimest kinni, piisab sellest, kui teisele isikule tehakse teatavaks see nõudmine .
Pantvangi võtmise puhul vangistatakse inimene eesmärgiga sundida tema tapmise, vangistuses hoidmise või talle tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema või sellega nõustuma.
Pantvangi võtmine on lõpule viidud vangistamisega, täpsemalt: hetkest, mil kannatanul puudub võimalus liikuda oma vaba tahte kohaselt.
Väljapressimine on lõpule viidud momendist, kui ähvardusega nõudmine sai kannatanule teatavaks
6. Vägistamine.
Vägistamine on rünnak inimese ühe põhilise inimõiguse vastu, milleks on seksuaalne enesemääramisõigus. See on isiku õigus vabalt valida, kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub . Lisaks kahjustab vägistamine nii füüsilist kui vaimset tervist, kuna on olemuslikult kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust ja muid negatiivseid emotsioone, kusjuures välistatud pole ka kehavigastuse või psüühikahäire saabumine vägistamise tagajärjel.
Deliktitüübilt on vägistamine formaalne liitkoosseisuline süütegu. Liitkoosseisuline süütegu   sisaldab vähemalt kahte omavahel olemuslikult seotud tegu.
Vägistamise objektiivne koosseis sisaldab spetsiifilist tegu- suguühendusese astumist mis toimub kannatanu tahte vastaselt kas vägivalla abil või tema vastupanu või arusaamisvõimetust ära kasutades.
Suguühendus astumine  on meessuguelundi või seda imiteeriva eseme sisestamine naissuguelundisse, pärakusse või suhu . Suguühendus võib olla hetero - kui homoseksuaalne, aga ka sodoomne (loomapilastus). Vägistamise paneb toime isik, kes tahtevastase suguühenduse initsieerib ehk algatab ,  kes sunnib seksuaalvahekorra teisele peale.
Vägistamine eeldab, et suguühendus oleks inimese (kannatanu) tahte vastane. Seega, mõlema partneri poolt aktsepteeritud sado-masohhistlik vahekord ei moodusta vägistamist, hoolimata, et sellega kaasneb vägivald.
Vägivallaga on sisuliselt võrdsustatud olukord, kus süüdlane kasutab ära kannatanu seisundit , milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saada.
Vastupanu all tuleb mõista füüsilist kaitsetegevust, nagu ära jooksmine , lahtirabelemine, süüdlase löömine, abi kutsumine jne.
Vastupanu osutamiseks võimetu seisundiga on tegu siis kui isiku võime liigutada on oluliselt piiratud (kinniseotus) või puudub üldse (halvatus).
Võimetu toimunust aru saama on teadvustusseisundis viibiv isik,
1)   kelle võime ümbritsevat mõista ja oma käitumist juhtida on psüühilise seisundi tõttu oluliselt piiratud (psüühikahäire, raske joove).
2)   kes on täie teadvuse juures, kuid oma vanuse, nõrgamõistlikkuse või vaimuhaiguse tõttu pole võimeline adekvaatselt mõtestama seksuaalkäitumist (noorem kui 10 a laps ja 10-13 a laps).
Teoobjekt on elav inimene. Vägistamine on võimalik nii nais -kui meessoost isiku poolt. Suguühendus surnuga tuleb aga kvalifitseerida laibarüvetamise koosseisu järgi (§ 148)
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlus- Side isiku ja tema poolt toime pandud teo vahel. Teadmine et sa teed seda, ja tahad seda teha.
1)   Alaealisus tähendab, et kannatanu peab olema noorem kui kaheksateistaastane.
2)   Vägistamine toime panemine kahe või enama isiku poolt on sisuliselt vägistamise kaastäideviimine § 21 lg 2 mõttes. Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnusele, siis ei pea sugugi kõik täideviijad olema kannatanuga suguühenduses. Vägistamise täideviimisena kvalifitseeritakse ka selle isiku tegevus, kes hoidis kinni, kiskus teda riidest lahti või tarvitas muus viisil kannatanu suhtes vägivalda. Kaastäideviija- isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt , et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast.
3)   Raske tervisekahjustus on vägistamise enamohtlik tagajärg § 19 mõttes, mis tähendab, et see peab olema tekitatud vähemalt ettevaatamatusest.
4)   Kannatanu surm on vägistamise enamohtlik tagajärg. Surm vägistamise kvalifitseerivaks tagajärjeks ainult juhul, kui see on põhjustatud ettevaatamatusest. Kannatanu tahtlik tapmine vägistamise käigus tuleb kvalifitseerida vägistamise ja julmal viisil tapmise kogumina.
5)   Korduvus on vastutust raskendav eriline isikutunnus § 24 lg 3 mõttes. Käesoleva sätte kohaldamine eeldab, et süüdlane on toime pannud vähemalt kaks iseseisvat vägistamist, mis on kantud erinevast tahtlusest ja toime pandud eri aegadel . Seejuures ei pea kumbki vägistamine olema lõpuleviidud, ning süüdlane ei pea olema olnud täideviija.
Korduvus- ehk retsidiiv, süütegu pannakse toime uuesti. Korduv süüteo puhul on oluline, et isik alustab uue süüteokoosseisu täitmisega alles pärast eelneva koosseisu täitmist, kusjuures järgnev tegu pole eelnevaga olemuslikult seotud
Lõpule viidud vägistamine on lõpule viidud suguühendusse astumisega. Loobuda saab seega ainult lõpetamata süüteokatsest ja seda enne suguühet.
Liitkuritegu vägistamine on liitkuritegu, mistõttu suguühendusse astumiseks tarvitatud vägivald ei kuulu eraldi kvalifitseerimisele tervisevastaste kuriteokoosseisude järgi.
7. Narkokuriteod, suur ja väike kogus, nimekirjad.
Rahvatervisevastased süüteod. Narkootikumidega seotud koosseisude poolt kaitstav hüve seisneb suurema hulga inimeste tervises. Narkootikumide ringlus kahjustab oluliselt inimeste tervist. Tugevasse narkosõltuvusse sattunu, kes oma sõltuvuse tõttu ei suuda säilitada seaduslikku töökohta ega oma muid legaalseid ja piisavaid sissetulekuid asub sageli kuluka sõltuvuse rahuldamiseks vajalikku raha hankima kuritegude toimepanemise abil. Isik kaotab sõltuvuse tõttu enese üle kontrolli, eesmärk rahuldada sõltuvust pühendab abinõu . Seetõttu võib arvata, et narkokurjategijate range  kohtlemise taga on üheks oluliseks põhjuseks just kartus saada narkomaani poolt röövitud, vigastatud, varastatud või ka riisutud . Narkomaania  kahjustab ka rahvamajandust – narkomaanide ning nende ohvrite ravimiskulud, tootlike inimeste arvu vähenemine narkosõltuvusse sattunute arvel. Samuti levivad teatud nakkushaigused, HIV- viirus , hepatiit, mis suurendab omakorda ravimiskulusid.
Kahjustatav õigushüve- Narkootikumide tarvitamine inimese poolt on küll vähemal või rohkemal määral tervist kahjustav, kuid narkootikumi tarbimine enamasti inimese ohustamine tema enesekahjustamisega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik ringlus kahjustab oluliselt ka inimese heaolu ning avaldab negatiivset mõju ühiskonna majanduslikele, kultuurilistele ja poliitilistele alustele.
Väike ja suur kogus – Suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Kõik alla selle on väike kogus!
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete neli nimekirja:
a) I narkootilised ja psühhotroopsed ained, mille käitlemine on keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel
b) II narkootilised ravimid ja ained, mida väljastatakse ainult narkootilise ravimi retsepti alusel
c) III narkootilised ja psühhotroopsed ravimid ning ained, mida väljastatakse arstiretsepti alusel
d) IV psühhotroopsed ravimid ja ained, mida väljastatakse arstiretsepti alusel.
Käitlemine
KarS ’i §-des 183-185, 188 koosseisutunnuseks on narkootikumi käitlemine mingis vormis.
KarS’i eriosa koosseisud ei viita siiski üheselt käitlemisele, vaid toovad välja erinevad käitlemise vormid: edasiandmine, vahendamine , valmistamine, omandamine, valdamine ja vedu, kasvatamine , muu ebaseaduslik käitlemine.
Käitlemise ebaseaduslikkus
Narkootikumi käitlemise ebaseaduslikkuse läbiv koosseisutunnus on blanketne.
Edasiandmine- käsutusõiguse üleandmist, mille läbi suureneb käitlejate ring. Ei ole ka tähtis, kas edasiandmine toimub tasuta või tasu eest.
Nark . aine ebaseaduslik tarvitamisele kallutamine - Tegemist on siis kärbitud süüteokoosseisuga. Vaadeldava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad teise isiku kallutamises narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikule tarvitamisele.
Kallutamine (kihutamine) võib seisneda süüdlase erinevates tegudes: meelitamine, sundimine, kaasatõmbamine, pakkumine, edasiandmine või muul moel kättesaadavaks tegemine. Kallutamine on lõppule viidud sõltumata sellest, kas teisel isikul tekkis soov narkootilisi või psühhotroopsed aineid tarvitada ja kas ta reaalselt neid tarvitas või mitte.
Alaealise kallutamine nark aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele - Uimastava toimega aine all mõeldakse kõiki muid aineid peale narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, mille kasutamisega võib kaasneda joovastav toime.(näiteks bensiin, atsetoon , liim ). Süüteo kaitsvaks õigushüveks on nii alaealise normaalne areng kui ka rahvatervis .
Tegemist on kärbitud süüteokoosseisuga.
Objektiivsed tunnused seisnevad alaealise kallutamise narkootilise või psühhotroopilise aine või muu uimastava aine ebaseaduslikule tarvitamisele või alaealisele sellise aine manustamises.
 Unimguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine
Kaitsavks õigushüveks on rahvatervis.
Objektiivsed tunnused seisnevad unimaguna , kanepi või kokapõõsa ebaseaduslikus kasvatamises. Unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud. Kasvatamine kui koosseisupärane tegu on lõpuleviidud seemne külvamisega.
 Nark. aine levitamise ettevalmistamine - Tooraineks on nt kanepi või kokapõõsa seemned
Nark. aine käitlemise, arvestuse ja aruandluse nõuete rikkumine -Süüteokoosseis on blanketne. Objektiivsed tunnused seisnevad narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise, arvestuse ja aruandluse korra rikkumises.
Konfiskeerimise kohaldamine - Kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Kasutatud eseme konfiskeerimine on obligatoorne.
8. Varguse  mõiste ja ese, väheväärtusliku asja vargus
Vargus on võõra vallasasja äravõtmine ebaseaduslikult omastamise eesmärgil. Tahtlusel on vaja vähemalt kaudset tahtlust. See tähendab, et vargus ei eelda midagi enamat kui tahtlust võõra vallasasja äravõtmise suhtes.
Võõras asi- asi, mis kuulub kellelegi teisele. Kehaline ese
Vallasasi - ese, mida võib paigutada ühest kohast teise selle väliskuju rikkumata. Vahest ka kinnisasi - puu vargus.
Ebaseaduslik- võõra vallasasja äravõtmine nii, et puudub vallasasja valdaja nõusolek.
Omastamine - võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine .
Tegemist on lihtsa dispositsiooniga ehk normis on süüteo kirjeldus olemas.
Ehkki vargus on omastamisdelikt, ei ole varguse objektiivses koosseisus kirjeldatud teoks mitte asja enda kasuks pööramine, vaid selle äravõtmine (ka hõivamine ). Seega ei eelda vargus enda kasuks pööramist, vaid varguse koosseisu olemuseks on võõra vallasasja äravõtmine kavatsusega. Ainult asja äravõtmine peab aset leidma.
Omastamisdelikt- asja omaniku asjast kestev ilmajätmine või asja vähemalt ajutine endale võtmine.
Kestev ilmajätmine- senise asja omaniku väljasurumine tema seniselt omaniku positsioonilt.
Objektiivne koosseis- süüteokoosseis, mille tunnusteks on tegu, ja tagajärg ja põhjuslik seos.
Enda kasuks pööramine- isik saab kasu või tulu mingist asjast.
Kavatsus- isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise, teab et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. N: varas varastab telefoni, kuid selle asemel et telefoni ise kasutama hakata müüb ta selle edasi. Seega ei kasuta ta telefoni ise ning ei pööra seda enda kasuks vaid müüb selle edasi. Tema lihtsalt võttis asja ära.
Vargus eeldab tahtlust võõra vallasasja äravõtmise suhtes.
Sama teo eest, kui:
1) teo objektiks on tulirelv, laskemoon, lõhkeaine või kiirgusallikas;
Nt püstol, padrunid, pomm
Teo objekt - vallasasi, mis võetakse ära ebaseaduslikult omastamise eesmärgil ehk asi, mis varastatakse.
1.See on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise;
*Röövimine- võõra vallasasja vägivaldne äravõtmine ebaseaduslikult omastamise eesmärgil
*Asja rikkumine- asi ei ole enam sama, kuid seda on võimalik kasutada
*Asja hävitamine- asja ei ole võimalik enam sihtotstarbepäraselt kasutada
*Kelmus-  varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel
*Väljapressimine- varalise kasu nõudmine ähvardusega kasutada vägivalda, piirata isiku vabadust vms
2.See on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata;
Vargus on toime pandud avalikult siis, kui varas teab, et teda on nähtud. Salaja on toime pandud, kui varas arvab, et teda ei nähta, isegi siis kui nähakse. Kuni ta ei tea on see salamisi vargus.
3.See on toime pandud sissetungimisega;
* Sissetung - tungimine võõrale alale
4. see on toime pandud süstemaatiliselt
*Süstemaatiline- eeldab seost varguste vahel ning seda, et vargused oleksid toime pandud piiritletud ajavahemiku vältel.
Väheväärtusliku vara  kahjuks loetakse asi mille väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära – 10 eurot. 218 paragrahv. Muud varavastased kuriteod kui vara väärtus on alla 200 euro. Väheväärtuslikuks ei loeta 218 lg 1. Röövimisel ei oma summa tähtsust.
Väheväärtuslikuks ei saa nimetada  nt arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine , arvutiandmetesse sekkumine arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine , suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.
9. Varguse piiritlemine avalikust vargusest.
Vargus on salaja vara hõivamine omastamise eesmärgil (varas arvab, et teda ei nähta ja isegi kui nähtakse ja varas sellest midagi ei tea, siis on see salaja).
Avalik vargus on avalikult kannatanu või kolmanda isiku nähes ja toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru ta teo õigusvastasusest (kes ei ole kaastäideviija või osavõtja).
Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks.
Ehk: Vargus on toime pandud avalikult siis, kui varas teab, et teda on nähtud. Salaja on toime pandud, kui varas arvab, et teda ei nähta, isegi siis kui nähakse. Kuni ta ei tea on see salamisi vargus.
10. Varguse  ja röövimise piiritlemine.
Vargus on võõra vallasasja äravõtmine ebaseaduslikult omastamise eesmärgil.
Ebaseaduslik omastamine tähendab selle enda kasuks pööramist (omastamisdelikt), mis seisneb omaniku kestvas (alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmises asjast ning asja (vähemalt ajutises) endale võtmises.
Kaitstav õigushüve on omand. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Röövimise ja varguse ründeobjektiks on asi. Asi- füüsiline ehk kehaline ese. Eseme seisukohalt peab seega olema tegemist asjaga, mida saab füüsiliselt ära võtta ja ära viia (vallasasi).
Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse ning röövimise objektiivne koosseisutegu sisaldab kolme elementi: 1) võõra valduse lõpetamine ; 2) uue valdusse kehtestamine; 3) valduse ülekandumine, mis seisneb valduse üleminekuks senise valdaja nõusolekuta .
Vargus eeldab tahtlust võõra vallasasja äravõtmise suhtes, vaja on  vähemalt kaudset tahtlust.
Röövimise koosseis sisaldab endas peamiselt varguse tunnuseid (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil),  millele lisandub vägivald, seejuures mistahes vägivald, olenemata selle raskusastmest. See võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises kui raske tervisekahjustuse tekitamises. Vägivald on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks.
Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, see tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend.
Piiritlus - Et teha vahet röövimisel ja vargusel tuleb alati tuvastada, kas vara hõivamisel tekitati kannatanule ka füüsilist valu või mitte.
Nt: Kotijooks, kui varas jookseb ja väänab kätt naisel, et kott kätte saada - röövimine
Kui aga varas võtab koti valutult ära, siis on see vargus.
Röövimisel oleneb kas vägivald on kaasatud eseme äravõtmise juures.
11. Kelmus, selle erinevus muudest varavastastest süütegudest.
Kelmus, pettus  - kuritegu võõra vara ja varaliste õiguste vastu, teistest sarnastest kuritegudest erineb meetodi või kallalekippumise vahendite poolest (pettus, kannatanu eksiteele viimises tõe moonutamisega või väära asjaolu välja mõtlemisega, tihti lihtsalt faktide maha vaikimisega). Ühtede varaliste kallalekippumiste liikides – varguses, riisumisel, omistamisel – on kallalekippuja tahe suunatud vahetult asjale, möödudes valdaja või omaniku tahte mõjutamisest.
Kaitstav õigushüve on vara.
Koosseis – pahateo toimepanija petab vara omajat või käsutajat, pettuse tõttu teeb omanik vara käsutuse. Ta on veendunud, et peab andma ja on õigustatud andma. N: kassapidajale ütlen, et olen Jüri ja nõuan palka, tegelt olen Mart. Kassapidaja ei kontrolli ja annab raha ehk teeb vara käsutuse. See ei ole pettus kui jätan asjad poes käru põhja ja kõnnin minema, see on vargus. Sest loon pildi, et käru on tühi. Omanik peab asja üle andma kelmuse puhul.
Kelmus on üks olulisemaid varavastaste süütegude liike, mis on suunatud vara vastu kitsamas mõttes. Üldnorm on 209 ja erinormid on 210-213. Kui on erinorm, tuleb selle järgi kvalifitseerida, aga muidu üldnormiga.
Kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine , mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu.
Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlus koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.
1. kelmuse piiritlemine vargusest- on vajalik esiteks juhtudel, mil pettust kasutatakse mitte kannatanu viimiseks varakäsutuseni, vaid asja ära võtmise hõlbustamiseks ( nt müüja meelitatakse eemale). Neil juhtudel vastutab asja äravõtja varguse eest, sest asja valdaja ei teinud varakäsutust.
2. Kelmuse ja väljapressimise piiritlemine tõusetub peamiselt siis, kui ähvardamisega kaasneb ühtlasi ähvardatava petmine ( nt. nõutakse vaikimistasu, ähvardades vastasel juhul avalikustada isikut kompromiteeriv dokument, mida väljapressijal tegelikult ei ole.
3. Kelmuse piiritlemisel maksupettusest tuleb lähtuda sellest, et riigi maksunõuded ei ole kelmuse üldkoosseisuga kaitstud ning et maksunduse valdkonnas toimepandud pettusi tuleb käsitleda maksukuritegudena.
SOODUSTUSKELMUS § 210
Soodustuse eesmärk on majandustegevuse soodustamine. Soodustus peab olema antud riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse  vahenditest.
Koosseis on täidetud ja süütegu on lõpule viidud, kui soodustuse saanu on hakanud seda mitte-eesmärgipäraselt kasutama; ei ole oluline, et ta oleks oma eesmärgi saavutanud.
Katsega on tegemist juhul, kui soodustust ei ole hakatud veel mitte-eesmärgipäraselt reaalselt kasutama, kuid selles ettenähtud vahendit on muudetud.
N: Arst teeb retseptile 90% soodust, kelmitab Haigekassat.
INVESTEERIMISKELMUS § 211
Investeeringu saamise eest üldsusele või kindlaksmääratud isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise või oluliste asjaolude esitamata jätmise teel.
Investeering on pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus. Koosseis on täidetud, kui nimetatud tagajärg on saabunud ehk siis investor on teostanud rahapaigutuse.
Investeerimiskelmus on lõpule viidud, kui investeering on teostatud – raha on paigutatud süüdlase arvele või on saanud muul viisil tema vara osaks. Katse algab valeandmete esitamisega ning kestab kuni investeeringu teostamiseni. Subjektiivsest küljest eeldab süütegu tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.
KINDLUSTUSKELMUS § 212
Petad ise firmat , et hüvitist saada.
ARVUTIKELMUS § 213
Varalise kasu saamise eest arvutiprogrammide või andmete sisestamise, vahetamise, kustutamise, sulustamise või muul viisil andmetetöötlusprotsessi sekkumise teel, kui sellega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust.
Erineb teistest kelmustest, sest sa petad masinat, süsteemi. Kaugelt sekkumine. N: SMS- laen .
12. Omastamine, selle erisused muudest varavastastest süütegudest.
Omastamine- vara võtab ära isik kes on selle asja seaduslik valdaja, või kelle käsutuses , kasutuses see on, ta ei ole omanik. N: müüja, garderoobihoidja – nende valduses on kellegi teise vara.
Kooseisus teoks on, omastamisdeliktile iseloomulik, võõra vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks.
Omastamise koosseisu poolt kaitstav õigushüve on – teise isiku omandis olev, s.t võõras vallasasi, vara. Keegi jääb vaesemaks ja keegi saab rikkamaks , omastaja rikastub
Vargus -võõra vallasasja äravõtmine kelleltki, salaja, avalikult või vägivallaga (röövimine). .  
Omastamise erinevus vargusest seisneb selles, et siin on asi juba isiku valduses, mistõttu ei seisne karistatav tegu mitte valduse üleminekus, vaid valduses oleva asja enda vara hulka pööramises. Siinjuures võib valdus ise olla õiguspärane, samuti võib olla tegu leiuga või juhuslikult isiku valdusesse sattunud võõra vallasasjaga. Leidmist tuleb aga eristada vargusest, näiteks maja ees seisva jalgratta äravõtmine ei ole leiu omastamine, vaid vargus, sest meil puudub alus arvata, et asi on läinud omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja.
Omastamine on ehtne eridelikt, mille täideviija saab olla üksnes isik, kes on asja valdaja või kellele vara on usaldatud.
Koosseisutüübilt on omastamine täiskoosseisuline teodelikt. Täiskoosseis tähendab, et süütegu on lõpule viidud ehk koosseis täidetud teo faktilise lõpule viimisega .
                
Usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda kasuks pööramist. Õiguspädevus on õiguslik volitus vara osas – näiteks on see müüjal, laohoidjal. Usaldussuhe saab tekkida kolmel alusel:
a)    seadus ( nt vanema õigus esindada varalistes suhetes oma last)
b)   ametiseisund ( kus pädevus vara suhtes võib tuleneda seadusest või selle alusel antud õigusaktist, halduslepingust või töölepingust )
c)    tehingust ( volitus, käendusleping vms )
Asja leidmisega tekib sellele valdus, kuid mõisteid leidmine ja leiu omastamine ei tohi samastada. Karistusõiguslikult saab omastamisest rääkida alles siis, kui leidja on asjaga teinud toimingu, millega manifesteerib omastamistahet. Leidmist tuleb aga eristada vargusest, näiteks maja ees seisva jalgratta äravõtmine ei ole leiu omastamine, vaid vargus.
Asja enda kasuks pööramise korral ei ole aga vaja tõendada omastaja varalist kasu ega kannatanu varalist kahju. Piisab kui süüdlane muudab asja endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma.
Kolmanda isiku kasuks pööramine tähendab viimasele sellise seisundi loomist, mis väliselt näitab teda kui omanikku . See omakorda eeldab kolmanda isiku hea- või pahauskset nõusolekut sellise seisundi tekkimiseks. N: kingid sõbratarile kaelakee , sõbratar on rõõmus ja on heauskne. Kui ta teadvalt omandas selle kee, siis saab vastutusele võtta.
Juriidilisele isikule kuuluva vara osas tuleb arvestada, et juriidiline isik on iseseisev õigussubjekt , kelle vara ei saa kuuluda teisele isikule. Seega ei ole juriidilise isiku vara selle osaniku, aktsionäri, liikme või juhtivtöötaja omanduses ning on viimase jaoks alati võõras. See kehtib ka siis, kui aktsionärile kuulub 100 % seltsi aktsiatest või osanikule ühingu ainuke osa. Vastupidine seisukoht tähendaks muuhulgas ka seda, et juriidilise isiku võlausaldajate huvidel puuduks igasugune kaitse. Olen firma ainuomanik ja kassasse tuleb sularaha ja kui raha ära võtan, siis olen ma omastanud. Peaksin tegema vara firmast välja võtmise dokumendi – dividendid, palk. Niisama ei tohi seda välja võtta.
13. Asja rikkumise ja kahjustamise erinevus ja eristamine teistest varavastastest kuritegudest
Rikkumise või hävitamise üldmõisteks on kahjustamine, see seisneb asja füüsilises mõjutamises, mis muudab selle seisundit ja/või vähendab oluliselt tema kasutamisväärsust.
Hävitamine on asja omaduste selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks.
Rikkumine hõlmab kahte juhtu:
1) asja selline mõjutamine, mis muudab tema substantsi , kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks
2) asja selline mõjutamine, mis ei riku ega muuda substantsi, kuid muudab oluliselt tema muid omadusi ning vähendab asja kasutatavust.
Teiste varavastaste kuritegude puhul ei muudeta asja seisundit vaid see pööratakse enda omaks/enda kasuks.
14. Väljapressimise eristamine teistest varavastastest kuritegudest eriti röövimisest ja ka pantvangi võtmisest.
Väljapressimise eristamine röövimisest - Röövimise ja väljapressimise eristamiseks on hea kasutada samu põhimõtteid, mida kasutatakse varguse ja kelmuse eristamiseks. Sealgi tuleb tõmmata piir vara äravõtmise (võõra valduse murdmise) ja varakäsutuse vahel. Kui kurjategijal on võimalik asi ise ära võtta, siis ei ole tegemist mitte varakäsutusega vaid vara äravõtmisega, mis sellest, et kannatanu võib esmapilgul asja üle anda nagu vabatahtlikult.
Nt.  T varitseb O’d pimedas kõrvaltänavas, sihib teda püstoliga ja ütleb: „Raha või elu!“ . O annab talle oma rahakoti.
Kui kurjategijal on võimalik asi ise ära võtta, siis ei saa varakäsutusest rääkida. Selles näites võiks T rahakoti enda kätte saada ka siis kui O keelduks ise andmast. T võiks O surnuks või piisaval määral vigaseks lasta ja rahakoti ikkagi ära võtta. Kuna siin ei ole seega O koostöövalmidus rahakoti valduse ülemineku eelduseks on tegemist vara hõivamise  ehk rööviga, mite varakäsutuse ehk  väljapressimisega.
Väljapressimise eristamine pantvangi võtmisest
Pantvangi võtmine - Inimese vangistamine esmärgiga sundida tema tapmise, vangistuses hoidmise või talle tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema või sellega nõustuma.
Väljapressimise puhul sunnitakse inimest iseendale kahju tekitama.
15.  Väljapressimine ja teised varavastastased kuriteod.
Väljapressimise sisuks on omaniku sundimine endale kahju tekitama. Analoogselt kelmusega on väljapressimine süütegu vara vastu tervikuna .
Väljapressimise koosseisul on 2 tunnust:
1) varalise kasu üleandmise nõudmine
2) sundimine.
Varalise kasu üleandmise nõudmine sundimisega seisneb kategoorilises ettepanekus anda nõudjale üle varaline kasu. Sundimise kategoorilisus tuleneb selle taga seisvast ähvardusest või vägivalla kasutamisest. Ähvarduse sisu võib olla väga mitmesugune. Nii võib ähvarduse sisuks olla isiku vabaduse piiramine (isiku kinnipidamine või kinnihoidmine), häbistavate andmete levitamine või vara hävitamine või rikkumine. Ähvardusega avaldada häbistavaid andmeid on väljapressimise koosseisuga hõlmatud ka nn šantaaž, mis osa riikide kriminaalseadustes on sätstatud eraldi koosseisuna.
Kui väljapressimine on lõpule viidud nõudmisähvardusega, sõltumata sellest, kas varaline kasu  üle anti, võib süütegelik rünne faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse. Ka see faktiliselt jätkuv rünne on hõlmatud väljapressimisest ega vaja täiendavat kvalifitseerimist KarS eriosa muude paragrahvide järgi. Kuni ründe faktilise lõppemiseni on võimalik ka osavõtt väljapressimisest. Kui järgnev tegevus  sisaldab endas sama süüteo põhiliigi või enamohtliku liigi tunnuseid ja on suunatud ühe ja sama objekti vastu, kusjuures tegutsetakse ühtse tahtlusega ja eesmärk on sama – saavutada võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu üleandmine – on tegemist jätkuvalt väljapressimisega.
16. Varguse ja asja omavolilise kasutamise piiritlemine.
Asja kasutamine on selle omaduste tarbimine, omanikusarnase seisundi teostamine .
Võõra vallasasja omavoliline kasutamine jääb varguse ja omastamise koosseisude vahele. Nimetatud koosseis hõlmab selliseid juhte, kus omanik või valdaja saab lõpuks oma asja tagasi, kuid teatud aja jooksul on tal võimatu oma asja suhtes täielikku omandi- või valdusõigust teostada.  Varguse puhul ei pruugi omanik alati enda vara tagasi saada. Vargus on alati pahatahtlilk, aga asja omavoliline kasutamine ei pruugi (nt kui sul on kodus laps kes vaja kiiresti autoga kiirabisse viia, aga endal puudub auto ning sa laenad naabrilt autot ilma temalt luba küsimata)
17.Intellektuaalse omandi vastased süüteod.
Kuigi kõik intellektuaalse omandi vastased süüteod sisalduvad ühtses peatükis, võib need tinglikult jagada kolme rühma
1)süüteod autoriõiguste vastu
2)süüteod autoriõiguste kaasnevate õiguste vastu
3)tööstusomandi vastased süüteod
Iseloomustab suunatus intellektuaalse omandi vastu. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule ja riik kaitseb autori õigusi.Juriidilise mõistena jaguneb intellektuaalne omandkaheks a) autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused b) tööstusomand . Kaitstakse siiski ka selliseid intellektuaalse omandi liike,mille puhul ei ole inimese loominguline tegevus esmase tähtsusega- kauba-ja teenindusmärgid, geograafilised tähised.Intellektuaalse omandi hulka kuulivad õigused- autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused- on territoriaalse iseloomuga .See tähendab, et loomeresultaate ja õigusi nendele kaitstakse ainult oma riigii territooriumil ja oma riigi ja alaliste elanike suhtes.
Nt. Par.222 piraatkoopia valmistamine näeb ette karistuse teose levitamise eesmärgil teose või autoriõigustega kaasnevate õiguste objekti ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja loata reprodutseerimise ehk valmistamise eest. Tegemist on varalise õiguse rikkumisega.Luba teose kasutamiseks peab olema vormistatud kirjalikult.Antud kuritegu saab toime panna kavatsetusega.
par 227 Võltsitud kaubaga kauplemine
Kaitstakse kaubamärge omaniku huve.Ei tohi füüsiline ja juriidiline isik kaubamärgiomaniku lpata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus-äritegevuses.Nõutakse eelnevat väärteokaristust.
18. Kuritegeliku ühenduse ja isikute grupi eristamine.
Kuritegelik ühendus on kolmest või enamast isikust koosnev püsive ülesannete jaotusega ühendus. Kuritegelik ühendus peab olema püsiv. Ühendus on ate isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühendus. Kuritegelik ühendus peab olema püsiv. Ühendus on püsiv, kui ta on võimeline tegutsema pikemat aega ning tegevus ei piirdu ainult ühe aktsiooniga. Ühenduse liikmete vahel on ülesanded jaotatud. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana selle tahtele allub ja oma tegevusega ühenduses eesmärkide saavutamisele kaasa aitab. Kui sellele lisandub veel ka majandusliku või poliitilise võimupositsioon saavutamise eesmärk, kasutatakse kuritegeliku ühenduse asemel juba mõistet maffia .
Subjektiivses koosseisus piisab kaudsest tahtlusest.
Kuritegeliku ühenduse liikmeks olemine jääb katse staadiumi üksnes juhul, kui isik peatatakse vahetult enne ühenduse tegevusse oma esimese aktiivse panuse andmise algust.
Kuritegeliku ühenduse loomine on isiku juhtiv ja suundanäitav panus selle rajamisele.
Näiteks: kolm meest matavad maha elusalt kellegi
Kuritegeliku ühenduse liikmeks olemine on lõpule viidud hetkest, kui isik alustab oma aktiivse panuse andmisega kuritegeliku ühenduse tegevusse.
Kuriteoliikidest lähtuvalt iseloomustab organiseeritud kuritegevust eelkõige tegelemine illegaalsete kaupadega (relvad, uimastid jms.)ja teenuste(õnnemängud)pakkumisega, kui ka sellise tegevuse põimimine legaalse atraktiivsetesse majandusharudesse(nt reisikorraldusettevõtted).
Ametivõimude ebaseaudslik mõjutamine on see, kui kuritegelik ühendus kasutab oma eesmärkide saavutamiseks ära ametnike äraostetavust.
Isikute grupi eristamine;
Grupp võib olla ühekordne, aga kuritegelikus ühenduses peab olema püsiv struktuur. Erinevus on see, et ühenduse iga liige ei pea osalema vahetus kuriteo toimepanemises - Igal ühel võib olla oma funktsioon ja aeg ülesannete täitmiseks, nad ei pea üksteist isegi kõik tundma ja ei tea mida keegi teeb, seetõttu on ka raske tõendada. Nad kõik on täideviijad.
N: autovargus, kes nõuab, kes värvib, kes annab dokumendid , kes varastab jne.
Grupis teatakse teineteist ja tegutsetakse koos. Kaastäideviimine.
19. Avaliku korra vastu suunatud kuriteod,  avaliku korra mõiste, kuriteo ja väärteo erisus.
Avaliku korra rikkumine- hõlmab pisihuligaansust ( sõim avalikus kohas, isikute solvav tülitamine, isiku rahu rikkumine, lärmitsemine jne), avaliku korra eeskirjade rikkumist, normatiive ületava müra põhjustamist, kultuurimälestiste rikkumist, ausamba, linnashaljastuse, liiklusmärgi rikkumist, lõhkumist, omavolilist teisaldamist, alkoholiga seotud kuriteod, teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ohustavat ning rahu häirivat tegevust (lubamatu pürotehnika kasutamine ) ning muud sarnased haldusõiguse rikkumised.
Avaliku korra raske rikkumine - rikkumine on toime pandud vägivallaga, vastuhakuga avalikku korda kaitsvale isikule, relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardamine või teo toimepanemine grupi poolt.
Antud koosseis eeldab tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
Looma julm kohtlemine - looma julm kohtlemine avalikus kohas eeldab süüteokoosseisu mõttes olukorda, kus teo toimepanemisega looma suhtes häiritakse juhuslikke, asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja teo järelmid ulatuvad avalikku kohta ja kahjustavad seeläbi avalikku korda.
Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud.
Avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlusetunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.
Kuriteo ja väärteo erisus seisneb teo raskusastmes. Kuriteokoosseisud on kodifitseeritud, see tähendab sisalduvad kõik KarS eriosas . Väärteokoosseisud ei ole kodifitseeritud ehk asetsevad eriseadustes.
20. Omavoliline sissetung.
- valdaja tahte vastane sisenemine, tungimine võõrasse hoonesse jm. St pole tema nõusolekut. Sissetung on sisenemine objektile mitteettenähtud viisil.Avaliku rahu vastane süütegu - väärtegu. Kaitstav õigushüve - isiku kodu. Kodu on puutumatu.
1. Valdaja on olenemata valduse õigusliku aluse olemasolust isik, kes teostab tegelikku võimu hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala üle ning kellel on ka tegeliku võimu teostamise tahe.
2. Asi on isikule võõras, kui see ei ole tema otseses valduses, sõltumata sellest, kelle omandis asi on. KarS § 266 kaitseb avalikku korda ja rahu ning seda muuhulgas ka omaniku kui kaudse valdaja omavoli eest.
3. Võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Välistamaks sissetungimise ebaseaduslikkust, peab valdaja tahte vastane sisenemine olema kaetud konkreetse seadusest tuleneva lubatavusklausliga.
Omaselt tungitakse võõrasse hoonesse ilma omaniku nõusolekuta, st tahtevastaselt. Sellist võõrasse hoonesse, ruumi, või piirdega alale tungimist saab pidada omavoliliseks sissetungiks KarS § 266 lg 1 mõttes. Hoonesse sisenemist tahtevastaseks ka siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud (nt sisenemise hetkel pole valdajat üldse kohalgi). Lisaks peab süüdlane taotlema ja ka saavutama valdajalt nõusoleku. omavoliline sissetungimine kuulub karistusseadustikus avaliku korra vastaste süütegude hulka. Omavolilise sissetungimise näol on tegemist formaalse vältava süüteoga, mis algab kaitstud alale sisenemisega ja lõpeb sealt väljumisega. Omavolilise sissetungi kaasneb kriminaalvastutus süüteo toimepanemise eest.
§ 266 lg 1 valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine.
Omavoliline - ebaseaduslik, lubamatu, meelevaldne; vägivaldne; oma tahet peale v. läbi suruv, teiste vastu hoolimatu , võimutsev.
Sissetung – tungimine võõrale alale.
Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja.
Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes.
Tahe – võime valida tegevuse eesmärki ja end selle nimel pingutada; tahtmine midagi teha, saada, saavutada, ( kange ) soov.
Võõras – kellelegi teisele kuuluv, teise oma.
Hoone – suurem siseruumidega ehitis.
Ruum – see kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub.
Sõiduk – liiklusvahend.
Ebaseaduslik – seadusega vastuolus , seadusvastane.
Tungimine – sisemine sund midagi teha, mingit vajadust rahuldada.
Vägivallakuriteo KarS § 266 lg 2 p 2.
21. Ametiisiku mõistes toodud tunnuste selgitus
“ Ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta tä idab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.”
Koosseis nõuab erisubjekti, kes on ametiisik. (teised subjekti tunnused - iga, süüdivus ). Teo toimepanemise ajal peab isik olema ametiseisundis.
Ametiisik on see, kellel on:
1. Ametiseisund - riigi või KOVi asutuses, organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus .
2. kui temale on pandud haldamis-, järelvalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded.
Ametiisik teguteb alati teise õigussubjekti ülesannete täitmisel ja teiseks subjektiks on juriidiline isik. Lihtsamalt öeldes on ametiisik, see isik kes omab juriidilise isikuna ametiseisundit.
Ametiseisund - juriidilises isikus või selle asutuses või organis täitmiseks pandud haldamis-, järelvalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded
Avalik-õiguslik juriidiline isik - riik, KOV
Eraõiguslik juriidiline isik - äriühingud
N: Õpetaja on ametiisik koolis - hindab. Arst - kirjutab retsepte .
Ametialane süütegu: Kodakondsus ja migratsiooniameti vastava pädevusega ametiisik K allkirjastab dokumendi, mille alusel antakse EV pass isikule, kelle kohta K teab, et passi kantud nimi ei ole sama inimese oma, kelle pilt on passi kantud.
22. Altkäemaksu võtmise dispositsiooni põhitunnused, kvalifitseerivate tunnuste sisu. Teri-Ann
§ 294
Altkäemaksu võtmise puhul paneb ametiisik altkäemaksu andja huvides toime või jätab toime panemata õigusvastase teo. Altkäemaks võib olla rahaline, kuid see võib olla ka muu hüve, näiteks kingitused või soodustused.
Altkäemaksu eesmärgid võivad olla erinevad, näiteks, et saada teavet(varjatud allikast), kiirendada mõnda protsessi(haiglast analüüside saamine) või, et hoida ära mõne teo tagajärg(juhilubade kaotamine).
Altkäemaksu võtmine suures ulatuses on alates 40 000 eurot.
23. Altkäemaksu andmine ja vahendus.
Oluline on, et ametiisik on altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud ametialase teo eest.
Altkäemaksu vahendamine on lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu võtmiseks.
Ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.
24. Kuriteo varjamine ja mitteteatamine kuriteost, nende eristamine ja eristamine kaasaaitamisest.
§ 306 Kuriteo varjamine
Õigushüve - õigusemõistmine, karistatavad teod on õigusemõistmise takistamine.
Objektiivne koosseis on tegevus , mis seisneb I astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamine. Varjamine võib seisneda erinevates tegudes või tegevusetuses, mille eesmärk on raskendada teo või toimepanija avastamist või kuriteo asjaolude tõendamist.
Subjektiivne koosseis: eeldab tahtlust. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega (peab võimalikuks vastava asjaolu saabumist).
Kaasaaitamine - eelnev lubadus varjata kuritegu kujutab endast täideviija teotahte tugevdamist, seega intellektuaalset kaasaaitamist kuriteole. Kui eelnevalt lubatud varjamine ka aset leiab on seegi kaasaaitamisest hõlmatud.
§307 Kuriteost mitteteatamine
Õigushüve õigusemõistmine, karistatavad teod on õigusemõistmise takistamine.
Objektiivne koosseis on tegevusetus , väljendudes ettevalmistavast või toimepandud I astme kuriteost mitteteatamisest. Tegemist on ehtsa tegevusetusdeliktiga (kohustava normi mittetäitmine). Põhjuslikku seost ei ole.
Subjekt on isik, kes ei ole ise kuriteo täideviija ega sellest osavõtja, samuti isik, kes ei ole kuriteo varjaja, sest mitteteatamine on neil juhtudel raskema süüteo osa ja hõlmatud koosseisudes, mis näevad vastutust nende kuritegude eest.
Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust.
Kaasaaitaja on isik kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset (annab nõu, intellektuaalne osa) kaasabi . Õigusvastase teo toetamine /soodustamine.
Eristamine kaasaaitajast -  kaasaaitaja osaleb kuriteos, aidates sellele kuriteole kaasa. Kuriteo varjaja ja mitteteataja - nemad ei aita kaasa kuriteole.
25. Liiklussüüteod.
Tegu nõuab erisubjekti.
KarS § 422 Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine.
Süütegu seisneb Mootor-, õhu- või veesõiduki ohutu liiklemise või käitamise eeskirjade rikkumises isiku poolt, kes juhib sõidukit. KarS § 422 sätestatud kuriteokoosseis eeldab tahtlust sõiduki liiklus - või käitusnõuete rikkumises. Vaadeldava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad liiklus- või käitusnõuete rikkumises nimetatud sõidukite juhtimisel, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust sõiduki liiklus-või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik rikkus liiklus- või käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega, pidas võimalikuks, et ta rikub oma teoga nimetatud nõudeid.
KarS § 422 lg 1 peab silmas liiklusnõuete tahtlikku rikkumist, millega põhjustati raske tervisekahjustus või surm ettevaatamatusest.
Ettevaatamatusest tekitatud  raske tervisekahjustus või on põhjustatud inimese surm, hoolsuskohtustuse täitmata jätmine.
KarS §423 Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest. N: ilm on halb, rikun liikluseeskirju sõites lubatust kiiremini ja ajan kellegi alla. tahtlust polnud. Oli liiklussüütegu.
Süütegu seisneb Mootor-, õhu- või veesõiduki ohutu liiklemise või käitamise eeskirjade rikkumises isiku poolt, kes juhib sõidukit.
KarS § 423 toodud süüteokoosseis eeldab ettevaatamatust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad liiklus- või käitusnõuete rikkumises nimetatud sõidukite juhtimisel, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Liiklusnõudeid eirati ettevaatamatusest. Süüdlane ei näinud ette oma teo kuritegelikku tagajärge, kuigi võis ja pidi seda ette nägema või nägi küll ette kuritegelike tagajärgede saabumist, kuid lootis kergemeelselt neid vältida.
Kui liiklus-või käitusnormide ettevaatamatu eiramise tõttu on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, karistatakse.
Tagajärg eristab.