Korduvus – eriosas (jätkuv, massilisus, järjepidavus, vältavus) nt piinamise koosseis KarS §122 (järjepidev süütegu), nt narkootiliste ainete käitlemine väikestes kogustes, vargus samast allikast, kassapidaja omastab ettevõtte arvelt kas ülekandeid tehes või võttes sularaha (jätkuv süütegu). Kõik osateod peavad olema deliktistruktuuride kõikide osade puhul tuvastatav. Nt isiku kinnihoidmine ühes kohas ja teises kohas kuulub vältava süüteo alla. Seadusainsus – juhul kui kahes iseenesest kohaldamisele kuuluvast ning ideaal- või reaalkogumi moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1. Spetsiaalsus – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt. Mõrv neelab endasse tapmise koosseisu. 2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See hõlmamine toimub õigushüvede kaudu
mõistetakse eraldi karistus ning need liidetakse. - kõik teod vastavad ühele koosseisule – koosseisupärane teo ainsus. Tuleb märkida üks § ühe korra, sõltumata sellest, mitu episoodi on. (vältav süütegu-koosseisule vastav olukord kestab teatud perioodi ja kogu selle perioodi vältel saame öelda, et on tegemist kuritegevusega. ) Üldreeglid milles on erandid: - teo mitmus ja teo ainsus võivad nõuda teistsugust kvalifitseerimist. - Seadusainsus/normikonkurents- normid konkureerivad ja üks peaks neist astuma kõrvale. Need on olukorrad, kus teoorias öeldakse, et üks koosseis hõlmab kõigi teiste asjassepuutuvate kuritekoosseisude ebaõigluse. Üks koosseis on niivõrd rohkem oluline, et teistega pole mõtet tegeleda. Seda on võimalik teha: Karistusõigus II.osa 1)spetsiaalsuse reegel -siis kui kaks kooosseisu on omavahel üld ja erinormi vahekorras, siis subsumeeritakse tegu üldkoosseisu
annaabi.ee 
