Karistusõiguse Üldosa (13)

KARISTUSÕIGUS
14.02.2008. a.
Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum).
Kirjandus: „ Karistusseadustik ”, Jaan Sootak, Priit Pikamäe.
„Optiline karistusõigus”, Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena).
„Karistusõiguse üldosa skeemid”.
„Süüteomõiste ja delikti struktuur”, Jaan Sootak.
„Karistusõigus”, Poigo Nuuma (konspekt).
Kaasuste lahenduse metoodika.
Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi…..kuidas karistada .
„Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika”, Jaan Sootak.
1. Sissejuhatus
Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale.
Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid.
Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teoks) erisus.
Lennuk Pariis-Tallinn. Turismiklass. Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine . Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb ? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei. Kas kaptenil oli õigus anda niisuguseid . Menetlusseadustikust – esmased menetlustoimingud (õhusõidukikapten lennus). On õigus. Ja kohe annab üle politseile . Teiste riiki kodanikud: v.a. need, kellel on immuniteet. Saatkonna töötajal – diplomaatiline immuniteet (ei saa kinni pidada, politseile anda jne). tema küsimusi lahendatakse diplomaatilisel teel. Tavaliselt – persona non grata või paluvad võtta vastutusele. § 262 – avaliku korra rikkumine. Väärtegu puhul ei ole asi nii hull.
Üldosa on nii oluline, et peab olema peas. Eriosa kaasuse ei peab peast lahendama (deliktitüübist jne).
Rakendusotsus – printida välja!
KÕ koht õigussüsteemis. Me asume mandri-Euroopa õigussüsteemis. Teistes süsteemis aluseks on teised õigusallikad. „Süütuse presumptsioon ”. Millised on seal arusaamatud asjad. Praegu seal on vandekohus. „Vandekohus” – mis on selle kulud, tulemus. See on rajatud emotsioonidele. Vandekohtu ajal Venemaal (jurist Kooni). Asi, kus üks mees tappis oma naist ära. Kaitse oli ehitatud emotsioonile.
Menetlusõiguses tuleb sisse võistlevuse põhimõte.
KÕ koht õigussüsteemis: miks on käitumisreeglid? Seadus on käitumisreeglite kogum (ka teised õigusaktid). Nende ülesanne on reguleerida inimeste vaelisi suhted, ühiskonnas toimuvad suhteid. Need reeglid on grupeeritud, nt. asjaõigus, võlaõigus jne. kõik nad on sotsiaalsed normid (+ viisakud, kombid, tavad, korporatiivsed nagu grupeeringutel ka). Nendes sotsiaalsetes normides on erikohal õigusnormid, sest nende täitmine on tagatud riigi sunniga. Milleks on vaja normid? Normid panevad teatud raamid ühiskonna käitumisele, et vältida hullu käitumist.
Üldistest normidest on osa, mille eesmärgiks on kaitsta isikud ja õiguskorda isikuvastaste ründate eest. Rõhutatakse karistusõiguses. PS on ka need loetletud, kuid puudub sanktsioon . Sanktsioon on toodud ära KarS-is ja Väärteoseadustikus. ÕN on täitmisele kohustusliku kas kõigile või nendele, keda nad puuduvad (määramata arv isikuid, keda puuduvad).
Need normid, mis on seotu süütegude määratlemisega (mis on süütegu? Kuidas neid menetleda? Kes neid menetleb? Mis on karituseks? jne) need on koondatud kriminaalõigusesse.
Selle kogumi ülesanne (miks seda vastu võetakse? Miks ta nii on? millepoolest on ta vajalik?) on kaitsta isikuid õigusvastaste ründate eest. Kes on isik? Füüsiline ja juriidiline (oluline, mis sõna tähendab). KÕ ülesanne on määratleda, mis on süütegu. Süütegu hõlmab 2 gruppi õigusrikkumisi: kuriteod ja väärteod. Kes neid lahendab? PS-st õigust mõistab kohus, aga mitte ainult. Kas kohus nagu institutsioon või inimesena ? Mida selle kohtu all mõeldakse. KÕ määrab ka võimalikud karistatavate tegude hindamise reeglite (üldosa) => kolmeastmeline süsteem. KÕ määrab ette võimalikud karistused süütegude eest, kuid ka muud mõjuvahendid. Nii pea, kui jutu karistustest või karistatavusest, siis neid ükski mu akt ei määratle, peake seadust.
KarS üldosa laieneb kõigile süütegudele (nii kuritegudele, kui ka väärtegudele). Järelikult on 2 eriosa. Sest süüteo mõte ja mõiste oli see, et ühtlustada KÕ ja viia seda kooskõla Euroopa riikide; ühtlustada termineid; vältida dubleerimist => KarS vastuvõtmine.
Miks KÕ vaja on? mis on teoreetilin alus? KÕ aluseks on üldreeglina õigushüveteooria. Õigushüved on need, mida tuleb kaitsta. Kui meil varem KÕ on ühiskonna ohtlikus (kuriteod on ühiskonna ohtlikuks, siis tuleb seda karistada). Meil on loobutud sellest. Meil on individuaalne vastutus.
Millised õigushüviseid on inimene kallale astunud ?
Õigushüveteooria peab hoidma tasakaalus isikuvabaduse piiramise vastu (et teine kodanik ei piiraks ta põhiseaduslike õigusi, aga ka riigivõimu vastu ka peab kaitsma). Kui kahju on tekkinud, siis KarS näeb ette kohustuse hüvitada kahju, välja mõista hüvitist. KÕ peab ka hoiduma liigsest sekkumast erasfääri. Võimuesindaja tegusid : nt. kui viltsib ülekuulamisel tõendeid, alusetu vabaduse võtmine jne. riik on abstraktne , kui on ametnikud.
Selle kõige mõte on KÕ karistuste, kui KÕ priventiivsed toimed:

Individuaalne isikule, kes pani toime, et sai aru, et ta on hukka mõistu ja karistuse kaudu peab ta parandama ennast.

Üldpriventiivne toime peab näitama, et õiguskord ja norm on kehtivad ja nende rikkumine on karistatav . See on positiivne (norm kehtib ja kõigul on hea meel).
Eriosa on ehitatud vastavalt õigushüvedele, mida kaitstakse: varavastased , ametialased, kaitsealased süüteod. Kuna lähtudes õigushüvedest, siis mõnikord lähtutakse ka subjekti tunnistustest.
Mis on KarS? § 1 lg 2 – legaaldefinitsioon .
(2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest.
ÕN-l on oma süsteem. Sageli sanktsioon on mingis teises ÕA-l.
Mis on süüteod? Kuriteod ja väärteod (mitte ühiskonna ohtlikkusest). Neid eristatakse sanktsiooni liige järgi. Rahaline karistus , mitte „rahatrahv”. Rahaline karistus on väärteo eest, kuna arvestatakse päeva eest, mitte ühetega. Vangistus , vanasti „karistati vabaduse karistusega (isiku kinnivõtmine enne tõkendi lahendamist, arest jne, aga vangistus on karistus kuriteo eest)”. Oluline on võimalik karistuse liik. Üldosa laieneb nii ühele, kui teisele.
Mis on jaotuste veel aluseks? Karistuse aluseks on konkreetses ühiskonnas omaks võetud arusaamad, mis on süütegu ja mis on karistatava teo olemuseks . See, mis on meil lubatud, Islamis on kuritegu.
Legaaldefinitsioon rajaneb sellele, et kellegi ei tohi süüdi mõista, kui kuteo …. . võidakse karistusele võtta isikut ainult selle kuriteo toimepanemise seaduse järgi, mis tol ajal kehtis.
KÕ-s analoogia laiendav kasutamine on keelatud. Seadus kehtib ainult kuriteopanemise ajal kehtivaks olev ning piiris . Laiendab rakendamine on keelatud.
ÕN tõlgendamine on lubatud ja vajalik, sest see on just nimelt vajalik, et mõista väljendite sisu ja teada saada, mida mõistetakse sõna all. Mis on vägivald, relvaga kallale tungimine, tervise kahjustamine (raske tervise kahjustamine, mis on raske)? Tabakeele arusaamad ja õiguskeele arusaamad ei pea lakkama. Mis ajaloolises situatsioonis ja mis on selle ÕA mõte ja eesmärk? Tõlgendamine on eelduseks süüteo subsumeerimiseks. Tegemist on kvalifitseerimisega (vastava § järgi, kuid sõna on sarnane kvalifitseeritud koosseisuga, võtsid uut sõna). Seaduse andja peab otsustama, kuid üht ja teist süütegu sõnastada, et see oleks arusaadav, selge jne. ta otsustab selle üle, mida kriminaliseerida ja mida dekliminariseerida (tagasiulatav jõud)? Tema asi on ka öelda, kas asi tuleb hinnata ja määratleda kuriteoks või väärteoks.
Kuriteod on ettenähtud kriminaalseadustikus või muudes seadustikus, mis on institutsionaliseerutud kriminaalseaduses. Harukondlikes seadustikus võivad olla ka ettenähtud väärteod. Nt. liiklusseaduse tagalõpus on rida väärtegude koosseisuks. Sama relvaseaduses, kemikaaliseaduses jne. nende juures lisana on rida võimalike karistuse. Osa seadustest on karistusõiguslikud, aga osal on karistusõiguslik tähendus (nt. PS § 12, § 18 lg 2 – ütleb, et on keelatud, kuid see realiseerub läbi teiste karistusõiguslike seaduste, nt. KarS-i). PS § 4 – kas on see meil realiseeritud? Võimude lahususe printsiip ja võimude kontrollimine (demokraatia aluspõhimõtted).
KarS on materiaalõigus. Kuidas seda realiseerida? Kuidas toimub kohtumenetlus? Kuidas tõendeid leitakse?... See on reguleeritud menetlusõigusega.
Kuritegude loetelu on ammendav . Väärtegude suurim osa ei ole kodifitseeritud. Kui on tekstis „KarS eriosa tähenduses”, siis see laieneb nii ühele, kui teisele.
KarS-i laienemine ei piirdu ainult Eesti Vabariigi territooriumitega on seotud ka teiste riikide territooriumitega, kodanikkudega, sellega, mis on seal toimepandud. Nt. Tegu on karistatav välisriigis. Võib esineda ka topelt karistamine. Nt. välisriigis on tegu keelatud, kuid karistusähvardust ei ole. Siis meie siseriiklus toetab sellele, et on nii meil, kui ka seal keelatud. Ja rakendatakse meie sanktsiooni, kuna seal ei ole. On rida „maailma kuriteod”: narkokaubandus, õhusõidukite kaperdamine. Nad on karistatavad (vastutusele võetavad) igal riigil, ükskõik, kus on toime pandud. Meie seadused on kooskõlas RVÕ reeglitega. Side on väga tihe.
Üldosa annab kogu KÕ filosoofilise alus (ka tehniline mugavus). Ta sisaldab endas üldisi regulatiivseid sätted ja defineerivaid ja annab teo üldisi aluseid karistuse määramiseks. Ta jaguneb 3 gruppi:

• õpetus KarS-is;
  
• õpetus kuriteost;
  
• õpetus karistusest .
  

On sündmus. Tuleb anda talle õigusliku hinde. Algame üldosast. Nt. „teise isiku tapmine ”… Kui tapmise katse, siis tuleb hakata subjektiivsete tunnustega ( motiiv jne).
NB!!! Meil ei ole enam süüvormid: tahtlus ja ettevaatamatus .
Kuid üldosa küsimused on ka mujal. Ka eriosas , kahjuks, on toodud üldmõisted, nt. § 828. Mis on dokument? Ta peab tooma kaasa õiguslikke tagajärge. Aga mis on dokumentaalsed tõendid? Igasugused kindlal kandjal asjad.
Kui üldosa määrab kindlaks isikute karistuse piirid, siis eriosa kehtestab reaalset kaitse.
Deliktid on õigusrikkumised, mille eest karistatakse. Delikti koosseisu elemendid: koosseisu pärasus, õigusvastasus ja süü. Üldosas on nad käsitlust leidnud põhimõtteliselt. Süüteo kui niisuguse mõiste on eriosas (konkreetne süütegu). Õigusvastasus ja süü on üldosa normi vahel jaotatud. Kui on erinorm, siis lähtutakse erinormis. Kui on vastuolu eri- ja üldosanormi vahel, siis lähtutakse üldosast. Prioriteet on üldosal.
Õiglane kohtlemine ja kriminaalvastutuse määratlemine on riiklik ülesanne. Võrdne kohtlemine tähendab kohelda võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. See tuleneb õiglasust. Otsus peab olema õige, kooskõlas seadusega, kui ka õiglane.
Deliktitüüpide kohta tuleb vaadata!
Karistamise alus (karistus on lõppresultaat): karistatakse vaid teo eest tegu, õigusvastase teo eest, süüteo koosseisule vastava tegu eest, süüteo eest.
Milline tegu on see, mis võib karistuse kaasa tuua?

See tegu on tahtest kandud käitumine. Kui ei ole tahtust, siis ei ole karistatav.

Tegemist on teoga. Mitte kedagi ei saa karistada mõtete, ideede või veendumuste eest. Aga alates katseks läheb asi kurjaks.

Millised teod ei ole karistavad? Mõtted, arvamused, tunded. Ei saa karistada teo eest, mida isik paneb toime vääramatu jõu või ähvarduse sunnil (ei või olla vaba tahet). Ei ole karistatavad need teod, mis on somaatilised keha refleksid, n. uneskäijad, narkoosi all olles või hüpnoosi all olles, automatismid. Kas ikka on õpitavad automatismid karistavad, nt. boksi löök või karate löök? Tegevusetus kui tegu? Oli õiguslik kohustus teatud viisil käituda, aga ei käitu ja toimub tagajärg. Võib olla puudus tegevusvõime (kinniseotud) või vääramatu jõudu tõttu. Uinutatud ka ei süüdistata. Ei ole karistatav tegu, mida paneb toime loom. Loomi ei või vastutusele võtta. Küll aga võib olla loom, kui vahend ja vastutab omanik. Loom ei ole asi, kuid temale kohaldub teatud juhtudel asjaõiguse sätted. Vaieldakse JUR tegude üle? Kas omab inimkäitumise . Praegu on tema käitumine kriminaliseeritud, tema juhid võivad toime panna kuriteod tema nimel ja huvides. Siis neid karistatakse. Vastutuse piir on 250 000 000 krooni.
Süüteo koosseisus on objektiivsed (see, mis objektiivselt on olemas; laip , pime aeg) ning subjektiivsed (tahteline paest tulev pool: tahtlus ja ettevaatamatus) tunnused ja modaliteedid . Kõik kuriteod, mis on Kar-s on tahtlusega toime pandud, v.a. kus otse seaduses on löödud, et see kuritegu on toime pandud ettevaatamatusega. On vaja tegu, mitte tagajärg – kuritegu puhul on oluline tegu. On vaja tagajärge – teine liik ja on sõnaselgelt sellest
Tegu on õigusvastane. See on nii, et Riigikogu on määratud karistust selle eest, seega ei ole selline käitumine sobilik. Kuid võib olla, et see on lubatud, nt. hädakaitse. Kuid peab olema sõnaselgelt seaduses sätestatud olema.
Süüline vastutus. Isik, kes pani õigusvastust teo, talle ei ole antud seadusega õigustusi. See isik, kes on selle seas. Võib olla, et ekspert ütleb, et isik ei saa aru oma käitumise keelatusest, kuriteo toimepanemise ajal. Tal oli vaimne seisund selline, ja ta ei…. . piiratud süüvõimega: on seaduses kergendusi. Vaimuhaigus ei ütle, et on süüdimatu. Oluline on, et ta just sellel hetkel (kuriteo toimepanemise) ei pea arusaama oma käitumist. On ta kas kuritegu või väärtegu, me peame lähtuma üldistest demokraatliku ühiskonna printsiip: seaduslikus, demokraatlik asjade lahendamine, õigus kaitsele, karistuse vältimatuse printsiip, humanismi printsiip, süütuse presumptsiooni , süülise vastutuse printsiip, vastutuse vältimatuse printsiip, õiglase kohtlemise printsiip, isiku vabaduse kaitse printsiip, kuriteo seadusega määratluse printsiip (see on, see ei ole).
Karistuse küsimusi lahendatakse ainult seadustega. Kuritegude ammendav loetelu on kodifitseeritud karistusseaduses.
Süütegu hõlmab endas nii kuriteod, kui ka väärteod. Teised väärteod on teistes seadustikus ka, nt. Liiklusseadustik.
2. Kas väärtegu või kuritegu?
Meie KÕ on loobunud ühiskonnaohtlikkuse mõistest. Me lähtume sanktsioonist, kui määrame, kas on kuritegu või väärtegu. Seega sanktsiooni liigi järgi!
Kuritegu: rahaline karistus ja vangistus FIle; sundlõppemine ja rahaline karistus JURile.
Väärtegu: rahatrahv või arest.
Ainult kohus võib kohaldada aresti . Pädevad ametnikud (politsei) määravad oma pädevuse piires.
Rahalise karistuse arvutamise kohta on oma metoodika ja juhendid. Rahaline karistuse summa määramine: eelmise aasta tulude alusel ja jagatakse päevade arvuga (võitlikus, intressid , laenud jne). Saadakse päevamäär. Kohus ütleb, mis on päevamäär ja kui palju neid päevamääre vaja on (nt. 100*55EEK). Miinimum päevamäär on 50 krooni.
Kui tegu väärteoga, siis on trahviühikud (praegu miinimum on 60 krooni).
3. Kust tuli KarS?
Uue variandi hakati arenema enne 1990. aastate. Anti TÜ õigusteaduskonnale ülesanne uue karistusseadustiku välja töötamist. Aluseks võeti Saksa KarS, kui ka Prantsuse ja Itaalia (juhendas Jaan Sootak).
Mis kehtis enne?
1903.a. Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik
1929.a. Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga)
1940.a. Vene NSV 1922.a. ja 1926.a. Kriminaalkoodeksid
1941-1944.a. Saksa Kriminaalseadused
1945-1962.a. Vene NSV Kriminaalkoodeks
1961.a. NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks.
1992.a. Kriminaalkoodeks (muudetud ja parandatud; ei olnud see ei Eesti Vabariigi, kui ka Eesti NSV; midagi vahepeal )
2002.a.1.september Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a. ja Prntsuse Code Penalé 1994)
Nuhtlus = karistus
4. Kriminaalseaduse kehtivus
Kriminaalseaduse kehtivus
Kriminaalseaduse ajaline kehtivus
Karistuse mõistmine süüteo eest toimub teo toimepanemise ajal kehtiva seaduse alusel
Kriminaalseaduse tagasiulatav jõud
Omab tagasiulatava jõu
Kui 1. välistab karistuse
2. kergendab karistust
3. leevendab muul viisil süüdlase olukorda
Ei oma tagasiulatavat jõudu
Kui 1. tunnistab teo karistatavaks
2. raskendab karistust
3. muul viisil halvendab isiku olukorda
Karistatavad on sõltumata teo toimepanemise ajast

sõjakuriteod (ei aegu kunagi)

inimsusevastased kuriteod
„Kõik on lubatud, mis ei ole keelatud.”
Tagasiulatavat jõudu KÕ ei ole, analoogiat ka ei ole.
Miks? Kust ma seda teadsin , et kunagi võetakse seda seadust vastu?
Süütegu on ajaliselt toime pandud

Tegevusdelikti korral – teo alustamisel

tegevusetusdelikti korral – algab kohustuse tekkimisega tegutseda

Isikute grupi korral – esimese täideviimisteo algusest

Osavõtu korral – igaühe

….
Karistusseaduse ajaöine kehtivus
Karistust mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel
Karistusel on tagasiulatav jõud ainult siis, kui
(Välistab) (Leevendab muul viisil isiku olukorda)
Kergendab karistust, s.o.

• näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära;
  
• madalab
  
• …
  
• …
  

Ruumiline kehtivus
Eesti KarS kehtib
a) Eesti territooriumil tegude suhtes:

• Eesti territooriumil
  
• Maismaal
  
• Saartel
  
• Veekogudel
  
• Territoriaalvetes
  
• Maapõues
  
• Õhuruumis Eesti kohal
  
• Piiratuna välisriigi diplomaatilise esinduse territooriumil
  

Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil olenemata asukohast.

Väljaspool EV territooriumi, kui:

• välislepingu alusel on taotlus isiku karistamiseks
  
• tegu on Eesti füüsilise või juriidilise isiku vastu või
  
• toimepanija oli EV kodanik või sai selleks pärast toimepanemist
  
• välismaalane, kes on Eestis kinnipeetud ja teda ei anta välja.
  

Toimepanemise kohta õigusest sõltumata kehtib eesti Karistusõigus väljaspool Eestit toimepandud kohta:
Kui:

• esimese astme kuritegu ja
  
• kuritegu kahjustab Eesti elanikkonna elu ja tervist (suunatud laia elanikkonna vastu) või
  
• kahjustab Eesti riigivõimu ja kaitsevõimet või keskkonda.
  

Kuritegusid „panevad toime”, mitte „sooritavad”.
Isikuline ja ruumiline kehtivus
Ruumiline kehtivus:
Kehtib teo kohta, mis

toimepandud eesti territooriumil

Eestis registreeritud laeval või õhuruumis

Eestis registreeritud laeva või õhuruumi vastu

kui see tuleneb välislepingust

esimese astme kuritegu, mis kahjustab eesti elanikkonna elu ja tervet , riigivõimu teostamisel ja kaitset keskkonda.
Süüteo toimepannud:

eesti kodanikud

välisriigi kodanikud

kodakondsusetud isikud (nii FI, kui ka JUR).
Aga on isikud, kellele laienev diplomaatiliine immuniteet, menetluslik immuniteet või indemniteet.
Seega PS ja RVL on ettenähtud (nt. RK liikmed, VP, Riigikohtunikud, kohtunikud jne) – menetluslik immuniteet, nende kohta ei või menetlustoiminguid algatada, kuni selleks ei ole luba (ei ole võetud nendest immuniteedi). Kaasaja KriM järgi ei ole vaja kriminaalmenetluse algatamist (vanasti oli vajalik määrus; algatati). Praegu esimene menetlustoiming tähendabki algatamist.
Esimese astme kohtuniku immuniteet ja indomniteet (maakohtunikud) on seotud Riigikohtu üldkogu otsusega (teeb ettepaneku VP-le nimetamiseks ja tema ka, kui on põhjus, annab luba menetluse alustamiseks). Teist kohtunikku nimetab ametisse RK VP ettepanekul ja menetluslikku immuniteedi võtab ära RK enamus oma otsusega. Ettepaneku võib teha ka õiguskantsler.
Diplomaatiline immuniteet on saatkonnatöötajal (ka saatkonna tehnilistel töötajal ja nende perekondadel jne). Loomulikul seda ei ole autojuhtidel. See tähendab, et kui keegi tapatakse nt. riigisaladusega, siis selleks, et tema suhtes menetlust algatama , on vaja selle riigi, mida ta esindab luba. Üldreeglina seda ei anna. Tavaliselt seda lahendatakse diplomaatilisel teel ehk tunnistatakse persona non grata´ks.
Millal tegu on alanud?
Kui tegemist on tegevusdeliktiga (see seisneb ainult teost ja mingi tagajärgi ei nõuta), teo alustamisest kuni selle lõppemisega (peab silmas mingi eesmärgi).
Tegevusetusdelikt (peab silmas mingi eesmärgi).
Grupidelikt (vähemalt 2 või rohkem isikut ja eelnev kokkuleppe on olemas) tegevus algab ühe nendest tegevusega .
Kuritegevuslik ühendus (vähemalt 3 või rohkem isikut).
Osavõtt (kihuja ja kaasaitaja) vastava tegu toimepanemise algatamisest.
Vältav väärtegu.
Korduvkuritegu algab… kõik läheb uue seaduse all.
Materiaalsed ja formaalsed kuriteod.
Kärbitud (ei ole oluline, et ta seda lõpule viib; kui on alustatud, siis karistus tuleb ette) ja täiskoosseisuga kuriteod.
5. Süüteo koosseis ja toimepanemine
Selle mõiste alla „toimepanejate” hulka kuuluvad täideviijad (vahetu väideviija on see, kes vahetult paneb toime süüteo või vahendlikult, kasutades ära teatud isikute vahelist suhet; ise paneb toime võib isiklikult või omakäeliselt; vahendlik täideviija saadab teisele isikule, mitte looma, toime panema süütegu; looma vahel – vahendi vahel, kuid mitte vahendlik) ja osavõtjad (kihutajad ehk ta on kallutaja ja kallutab , mõjutab või agiteerib teist isikut seda süütegu toime panda ja kaasaitaja ehk ta aitab millegagi kaasa toimepanejale ehk täideviijale seda süütegu toime panda; kaasaaitamine võib olla nii materiaalne, kui ka vaimne ehk annab soovitusi, nõudmisi, ideid jne).
Selleks, et teada saada, milline norm sobib, tuleb teha 3 astmelist analüüsi:
a) kas niisugune tegu, mida me praegu vaatame läbi, kas ta on kahjustav kellegi õigushüve (PS-s kirjas)?eeldame, et see tegu on KarS ja vaatame seal. Kas on ta seaduses kirjeldatud karistavana. Kirjelduse kontroll: elu juhtunu asjaolude võrdlemine KarSis kirjeldatud asjaoludega.
§ 199 lg 1: objektiivsed tunnused – võõras vallas asi; äravõtmine (kellegi valduse murdmine) ebaseadusliku omastamise eesmärgiks
a.1) Süüteokoosseisu objektiivsed (on olemas objektiivselt) tunnused:

• tegu või tegevusetus;
  
• tagajärg;
  
• teo ja tagajärje põhjuslik ehk kausaalseos.
  

Ka teo modaliteedid võivad olla nende tunnuste hulgas.
Samuti isik, kellele kahju tekitatud oli, kui ka see isik, kes süütegu toime pani.
On ka erilised isikud, kes saavad teha süütegu, nt. § 116 (ema); allkäemaksu võtja jne.
On ka teoobjekt, millel oli suunatud tegu.
Kahjustatava õigushüve – sellest tulebki algatada. Millise õigushüvega tegu on?
§ 12 (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
a.2) Süüteokoosseisu subjektiivsed (peaga seotud) tunnused:

• tahtlus;
  
• ettevaatamatus.
  

Subjektiivne poole tuleneb üldosast, mis ütleb, et subjektiivne pool olemas. Üldreeglina on kõik süüteod tahtlikud, kui ei ole seaduses öeldud, et karistamiseks on vaja ettevaatamatust. Ettevaatamatusega toime pandud võib olla karistatav (ettevaatamatust on piisav).nt. surmapõhjustamine ettevaatamatusest (nt. lasketiirus). Tapmine on see, kui on tahtlus surma põhjustada ja teha. „ Tapja – politseinik” (artikkel; ta põhjustas ettevaatamatusest inimese surma).
Refleksid ei ole karistatavad teod.
Seega tahtlus on eeldatav , kui on sõnaselgelt öeldud, siis ettevaatamatust piisab karistamiseks.
Objektiivseks tunnuseks on ka teo motiiv, eesmärk või muu.
Tahtlus ja ettevaatamatus
Tahtlus (kui süüdlane paneb toime inimese elu või tervise kahjustava vahendi inimese vastu, siis ta peab ette nähta inimese surma; katse on igal juhul):

• Kavatsetus: eesmärgiks süüteo koosseisu teostamine. Teab, et see saabub või peab võimalikuks. Tekstis väljendid: tahab toime panna, soovib tagajärge.
  
• Otsene tahtlus: isik teab, et paneb toime süüteo, tahab või möönab seda.
  
• Kaudne tahtlus: isik peab vajalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumise ja möönab seda.
  

Ettevaatamatus:

• Kergemeelsus (jutt on kuritegelikkusest kergemeelsusest): peab võimalikuks süüteo saabumise, kuid tähelepanematuse või kohustunnetuse tõttu loodab seda vältida (nt. „sõidumeistrid”).
  
• Hooletus : isik ei tea koosseisu vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepanu ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema (on tegemist siis, kui tal on õiguslikud kohustused ja ta ei täida neid).
  

Ettevaatamatuse kohaldamise korral on oluline kontrollida, et:

• kõik objektiivsed koosseisu tunnused oleksid realiseeritud;
  
• tema hoolsuskohustus oleks rikutud;
  
• kas oli võimalik ohtu ette näha;
  
• kas lubatud riski piir oli ületatud;
  
• kas tagajärgi saabumist oleks võimalik ära hoida mingi tegevusega ja kas ta oleks vältimatult saabunud; materiaalse delikti puhul on vaja delikti tagajärgi ja tuleb siin kontrollida, kas seondub tagajärg ettevaatamatusega;
  
• kas ei esine meil selle teo toimepanemise välistavad asjaolud ; kui see sündmus või tegu oma teo või tagajärgi tõttu on seadusega tunnistatud karistatavaks ,siis inimene paneb toime keelatud tegu; see on etteheidetav (õigusvastane ja keelatud seadusega).
  

Kui tegu vastab seaduses kirjeldatud teole , tuleb minna teise astme juurde. Kui puudub ükski asjaolu, nt. seaduses nõutav tagajärg, siis pole see norm.
b) kas meil sellele isikule, kel nii viisil käitud, on mingi seadusega antud õigustus? Õigusvastasust me kontrollime siin. Seadusega ettenähtud õigusvastasuse välistavate asjaolude esinemise kontroll.
b.1) Hädakaitse seisund (KarS): selle puhul on õigusvastase ründega (vara, elu, tervise, õigushüve vastu). On õigus kaitsta end või keegi teist, kui on kaitse tahe (teisel peab olema kaitse tahe; kui pole, siis ei tohi kaitsta teda). Looma poolt kaitse on hädaseisund, kuna mest ei tea mitte midagi õigusvastasusest.
Tuleb kaitsta ennast võimalikult väikse kahju tekitamisega.
Kui keegi ründab kedagi, siis ründe alguse alusest algab hädakaitse seisuga ja lõpeb selle rünnaku lõppemisega. Kuid algata saab ka rünnaku vahetu ohuga. Ründaja õigushüvesid tuleb kaaluda oma õigushüvega.
Vastuvägivald peab olema säästvaim ja võimalikult väikese kahju tekitamisega seotud. Kui see kahju on ilmselt mittevajalik siis on hädakaitse piiride ületamisega tegemist. Peale selle ei tohi hakata kaitsma, et rünnet ei olegi („sissejuhatuseks”) ehk kui puudub rünne oht või kui rünne on, aga see ei kahjusta kellegi õigushüvesid.
Oluline on, et isik teostab kaitse vahenditega ja tekitab tahtlikult või kavatsetult teisele liga suure kahju. Saab sellega vahendiga kaitsta, mis lõplikult lõpeb rünnakut. Toimub kaalumine , milline vägivald oli sobilik.
Mõnikord see rünne võiks oli näilik küll. Kuid aga oli põhjus arvata, et oli tõeline rünnak, aga tegelikult ei olnud, siis lahendatakse küsimus ettevaatamisest lähtudes.
Kui rünnak on vägivaldne ja elu on ohus, siis võib … .
On võimalik väga erineval viisil toimeta.
§ 28. Hädakaitse
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.
b.2) Hädaseisund (KarS): ei ole õigusvastast rünnet, kuid on seisund, mis ohustab kellegi vara või isikut ja selle kõrvaldamiseks ei ole teist võimelust, kui kahju tekitamist. See, kelle huvides tegutsetakse, see tasub kahju hüvitamist (suurema kahju ära hoidmiseks). Kui on võimalik ära hoida muul viisil, siis kahju tuleb ikka vältida. Hädaseisundi piirid: kui seda hädaseisundit ei olegi, siis pole seda õigustavat asjaolu; kui vahend ei ole sobiv, siis ka pole õigustav.
§ 29. Hädaseisund
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.
b.3) Kohustuste kollisioon (KarS): on mitu kohustust, kus ühe kaitsel , jätab teist kaitsmata.
§ 30. Kohustuste kollisioon
Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.
b.4) Või muus seaduses olemas olevad asjaolud, mis välistavad teo õigusvastasust.
Nt. advokatuuriseaduse kohaselt ei pea advokaat politseile teada andma karistusest.
Omaabi on lähedane hädakaitsele (AÕS-ist).
Jälitustegevuse seadus välja trükkidata.
Kui tegu oli ja välistavaid asjaolu ei esine, siis see on õigusvastane tegu.
c) kas on süü olemas? Süü on etteheide õigusvastase käitumiseks. Peab olema 14aastane. Süü võib olla olemas, aga mõistust ei ole. Mõned aga on arengu peetusega. 14-18aastased on piiratud teovõimelisusega ja piiratud süüdivus. Süüdivus ja süüdimatus: kui isik on oma vaimse seisundi põhjal (idiootsus, dementsus , shisofreenia või teised meditsiinilised kriteeriumid, mida tuvastab kohtupsühhiaater ja ehk ekspertiis). Kui teo toimepanemise hetkel oli ta vaimse seisundi tõttu, ei saanud ära, et ta käitub keelatud viisil. Seega on ta süüdimatu. Meditsiiniline kriteerium (vaimne seisund) ja õiguslik kriteerium annavad alust rääkida süüdimatusest (ei saa ette heida haiguse tõtu, et ta o süüdi).
Tegu peab olema tahteline. Selleks peab olema isikul arusaam sellest, mida ta teeb.
Meie üldine põhimõte: „kõik on lubatud, mis ei ole keelatud”.
Karistatakse tegu või tegevusetuse eest, mitte mõtete, unistuste eest.
See tegu peab olema keelatud seadusega, õigusvastane (seadusega on karistatav ja ei ole vabandust , mis on seaduses sätestatud).
Teatud juhtumil isik on küll süüdi, talle kohaldataks sanktsiooni, aga kooskõlas §-ga 60. see tähendab, et karistus talle ei saa olla suurem, kui 2/3 seaduses ettenähtust.
Õigusvastasust välistav asjaolu
Hädakaitse:

isik tõrjub vahetut või eesseisvalt õigusvastast rünnet;

kahjustab ründaja õigushüvesid;

ületama seejuures hädakaitse piire ;

kaitse peab olema säästvaim;

kaitsetegevus põhineb kaitsetahtel.
Hädakaitse piiride ületamine on, kui:

puudub rünne või selle oht;

rünne ei ohusta isiku või teiste isikute õigushüve;

rünne on lõppenud;

isik kavatsetult või otse tahtlusega teostab kaitset vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele;

kui kaitsja kavatsetult või otsesetahtlusega tekitab ründajale ilmselt liigset kahju;

rünnatav on ründe provotseerinud.
Ründaja tapmine on õiguspärane ainult siis,

kui rünne seisneb vägivallateos ja

jõu kasutamine on ainus vahend.
Hädaseisund:
Tegu ei ole õigusvastane, kui:

isik paneb toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise õigushüvedele;

valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ja ainuke;

kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem;

oht lähtub üldreeglina mitte inimesest.
Hädaseisund ei ole või selle piirid on ületatud, kui:

puudub vahetu oht;

päästetoiming ei ole

• kohane;
  
• kaitstud õigushüve jaoks säästvaim.
  

kui esineb selles valdkonnas õiguslikult reguleeritud menetlus.
Erinevalt hädakaitsest on:

hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks;

üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene;

võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega;

tekitav kahju peab olema väiksem ärahoitavast;

ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis;

hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjassepuutumatu kolmanda isiku õigushüvesid.
Õigusvastasust välistav asjaolu
Kohustuse kollisioon:
Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, kui

isik peab täitma üheaegselt mitut kohustust;

tal ei ole võimalik neid kõiki täita;

ta peab aga endast oleneva selleks et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui tikutav kohustus.
Eksimus
Eksimus süüteokoosseisus –

• isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Tahtlus on välistatud;
  
• eksimus kasuaalseoses.
  

Juriidiline eksimus –

• isik ei tunne keelunorme. Tahtlus ei ole välistatud, vastutus võib olla välistatud, kui õigusnormi mittetundmine oli toimepanija jaoks vältimatu.
  

Eksimus objektis –

eksimus sihtobjektis – rünne ei taba seda, kelle vastu oli suunatud samuti, kui rünne tabab objekti, mis ei ole süüteo koosseisukõlblik;

identiteedieksimus ehk samastus – ründab objektina ekslikult samas olnud teist isikut (nt kaksikvenda).
Eksimus peab olema oluline ja vältimatu – siis on vabandatav.
Süüdimatus: meditsiiniline kriteerium (haiguslik seisund: ei saa aru, mida teeb) ja juriidiline kriteerium (vaimuhaige olemasolu: sellel hetkel ei saanud aru, oma tegevuse keelatusest).
Lõpule viidud kuritegu.
Ettevalmistus ei ole karistatav üldreeglina, sest kuritegu ei ole jõudnud katse staadiumisse. Teatud juhtudel on ka ettevalmistus lõpule viidud kuritegu. See on siis, kui seaduses see on kirja pandud (ettevalmistus on …. Nt. narkoärikäik, valeraha valmistamine). Teistel juhtudel selle ei piisa. Alustatakse katsega. Millal see katse lõpeb? Lõpule viimisega.
Kärbitud koosseisuga süütegu – teo toimepanemise algusest peale on see süütegu lõpule viidud. Selle järgi tuleb vastutus.
Teodeliktid – juba toimepanemise algusest alates on see tegu lõpule viidud ja kaasneb vastutus. Teo ise sisaldab süüteo koosseisu.
Tagajärjedeliktid – on oluline see, et inimene saaks asi (tihti vara) vabalt valdama asuta. Alati see ei õnnestu.
See katse võib jätta lõpule viimata erinevate asjaolude tõttu:

• tegu oli kõlbmatu esemega;
  
• kõlbmatu objekt;
  
• toimepanemise viis on kõlbmatu;
  
• ebareaalne katse.
  

Reaalse katse puhul saame öelda, et sellel viisil oleks võimalik lõpule viidata, aga midagi takistas.
NB!!! Vaadata deliktiliigid.
Süüteokatse
Täideviija vastavalt oma ettekujutusele teost vahetule alustab süüteo toimepanemist ja see lõpeb süüteo toimepanemisega.
Kaastäideviija vähemalt üks kaastäideviijatest alustab vatsavalt kokkuleppele vahetult süüteo toimepanemist kuni süüteo toimepanemiseni.
Vahendlik täideviija algab hetkest, mil isik minetab kontrolli toimuvale või alustab süüteo toimepanemist kuni süüteo toimepanemiseni.
Tegevusetuse korral katse algab hetkest, mil isik jätab tegemata teo, mis on vajalik süüteo tagajärje ärahoidmiseks. Siin tegevusetus, kui tahtlik toimepanemine.
Ettevaatamatu kuriteo puhul ei ole katset! Soov oli, aga teostus jäi poolele.
Kui lõpule viidud asjaolude puhul alustame analüüsi objektiivsetest tunnustest, siis katsete puhul alustame subjektiivsetega.
Süüteokatse kontrollimine

Isikute kokkulepe hilisema süüteo toimepanemiseks ei ole katse.

Süüteo toimepanemisel varistusega algab katse hetkest, kui toimepanija ja kannatanu vahel on tekkinud lähisuhe, mis võimaldab tegu toime panna.

katse algab hetkest, mil isik vahetult alustab süüteo toimepanemist.

katset iseloomustab, et süütegu ei ole veel lõpule viidud.

Katse võib olla:

• Lõpetatud katse – isik vastavalt oma ettekujutustele teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks.
  
• Lõpetamata katse – isik ei ole veel teinud kõike, mida peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks.
  

6. Ka katse puhul toimub karistatavuse lahendamiseks sama menetlus, mis lõpuleviidud või süüteo korral (koosseis, õigusvastasus, süü).
7. Katse koosseisu tuvastamisel lähtuda subjektiivsetest tunnustest ja seejärel alles objektiivsed tunnused.
8. Tuvastada, kas esineb tahtlus. Kui ettevaatamatus siis pole ktset.
9. katse puhul kuulub tuvastamisele kas isik tegu toime pannes teadis õigustava asjaolu esinemist või ei teadnud seda. Kui ei teadnud, on katse isegi siis õigusvastane, kui see asjaolu tegelikult esines. Ta peab teadma seda, et tema tegu on lubamatu.
Isik võib loobuda katsest juba alguses. Vanasti see oli vabandatav asjaolu. Siin on oluline, kas ta o n1 tegija või mitte. Igal juhul loobumine peab olema vabatahtlik! Loobumise juures on oluline, et loobuja püüab takistada tagajärje saabumist.
Loobumine süüteokatsest
Loobumine süüteokatsest võib olla:

loobumisena lõpetamata katset;

loobumisena lõpetatud katset ja

mitme toimepanija korral ühe neist loobumisena.

Loobumine peab olema vabatahtlik. Loobumisel lõpetamata süüteokatsest, jätab lõpule viimata ja ta ei ole veel teinud kõike, mida ta pidas vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks.

Loobumisel….
Välistavad asjaolud välistavad õigusvastasust, mitte vastutust. Kui on tegemist olulise eksimusega ja see on talle vältimatu, siis on see arvestatav ja välistab tema süü.
Karistus
1. Süüteod (tahtlikud, ettevaatamatusest pandud):
a) Põhikaristused (üldreeglina ei saa kohaldada rohkem, kui 1):

• rahaline karistus (mõistetakse päevamääruses, füüsiliste isikute puhul 30-500 päevamäära; selle arvestamiseks võetakse eelmise aasta sissetulek ja võetakse selleks 1/400 – päevamäär; seda saab 10% võrra vähendada iga alaealise ülalpidamise puhul; 20% võib vähendada kui on raskused ja laenud; miinimum päevamäär on 50 krooni; JUR alates 50 tuhat kuni 250 mln krooni; see tehakse juba varem valmis Maksuameti andmetel; JUR ei ole sissetulekut);
  
• vangistus ( vanglas seda kanntakse; seadus näeb ette 30 päeva kuni 20 aastat ehk see on tähtajaline vangistus; või eluaegne vangistus; alaealiste on alates 30 päevast kuni 10 aastat);
  
• sundlõpetamine.
  

b) Lisakaristused (kohaldatakse kas 1 või rohkem; see oleneb kuriteo liigist, mida toime pandi; nt. kui on ametiisiku süütegu, siis tegutsemisekeelu äravõtmine; nende tähtaeg algab pärast põhikaristuse kandmise):

• tegutsemiskeeld;
  
• juhtimisõiguse äravõtmine (seotud sõiduki juhtimisega; küsimus on selles, kas õnnetus on inimestega, siis on kuritegu; kui pole, siis väärtegu; seda võidakse ära võtta ka väärtegude eest, kui tähtaeg on erinev; kuriteo eest võib ära võtta kuni 3 aastaks, süütegude puhul kuni 1 aastaks);
  
• relva ja laskemoona omamisõiguse võtmine (kuni 5 aastaks saab ära võtta; tuleb hoida nii, et ei oleks kättesaadav – relva lohakas hoidmine; võetakse ära mitte ainult relva, kuid ka omamis- ja hoidmiseõigust; peab olema laskemoonid piisavas suuruses);
  
• varaline karistus (kuriteod, mida on toime pandud enne 01.02.2007; kui on hiljem, siis seda ei saa enam kohaldada, kuna kehtib konfiskeerimisevõimalus);
  
• väljasaatmine (võidakse kohaldada mitte suvaliselt kelle vastu; tingimused kohaldamiseks: selle asemel võiks panna 3 aastane vangistus, I astme kuritegu; tegemine on välismaalastega; ei saa kohaldada alalistele välismaalastele; saadakse sellele riiki, mille kodanik ta on ja peab olema leping selle kohta selle riigiga; tagasi tulla ta ei saa 10 aasta jooksul; kui Šengeni riik seda kohaldab, siis teised liikmed kohaldavad seda ka).
  

2. Väärteod (pole oluline, kas tahtlikult on toime pandud või ettevaatamatusest; oluline on toimepanemise fakt ;pole oluline katse):
Karistus:

• rahatrahv (minimaalne trahviühik on 60 krooni; 3 kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule; JUR 50 tuhat kuni 500 000 tuhat);
  
• arest (kuni 30 päeva; kantakse arestimajas).
  

3. Kindlustus - ja parandusvahendid:

kohtupsühhiaatriline ravi;

alaealistele:

• hoiatus ;
  
• allutamine käitumiskontrollile;
  
• noortekodusse või internaatkooli paigutamine;
  
• eriõppeasutustesse paigutamine.
  

Meil ei ole kohus õigustloov organ. On oluline, mis karistus on seaduses ettenähtud, mitte see, mis on määratud kohtu poolt.
Võib olla, et seda karistust, mida mõistetati, ei või olla ellu viidud. Siis karitust asendatakse. Kui on valida karistuse liikide vahel, nt. rahalise karistuse ja vangla vahel, siis on soovitav rahaline karistus (ei too kaasa ülalpidamise kulud, ei kaota kvalifikatsiooni, ei ole nii pelju mõjutatud). Kuid mõnikord on vaja inimest isoleerida selleks, et ta teistele ei teeks kahju. Kui me kaitseme iga kodanike õigusi ja hüve ja ei tee seda mõjusaks ja efektiivselt, siis me neid õigushüve kahjustamine (isegi siis, kui lihtsalt jätame kaitseta). Valikut tuleb teha kohtule. On vaja kohtul väga põhjalikult motiveerida ja kaaluda, et kõik muud võimalused on ammendatud ja ei ole midagi teist, kui vangistus. On võimalik vangistust vältida ka neile, kes on seda saanud kuni 2 aastani. KarS näeb ette võimalust, et süüdistatava nõusolekul ja kui tema tervis (arsti tõend) seda lubab, saata mitte vangi, vaid üldkasuliku tööd kuni 2 aastat. Kui ei täida ja enam ei taha, siis saadetakse ta vanglasse selleks ajaks, mida on karistusest kandmatu jätnud (2 tundi tööd on võrde 1 ööpäevaga). Talle täielikult laienevad töötingimused, mis tulenevad seadusest. Täidab kontrollinõuded (valve all).
Rahaline karistuse asendamine § 71-72: 3 päevamäära võrdub 1 vangistuspäevaga. Vähem kui 10 päevamäära ei saa asendada .
Aresti puhul: 1 arestipäev võrdub 10 miinimumtrahviühikuga.
Kui on eelvangistus (kui kohus asja arvutab): iga päev läheb päeva ette.
KaMS-ist tulenevalt täitevkohtunikul on suured õigused.
KarS § 57-58: mis kallutab sanktsiooni alampoole ja ülalpool. Raskendavad ja kergendava asjaolu. Raskendavate asjaolude loetelu on ammendav, seda muuta ei saa. Kergendavate asjaolude loetelu on näitlik.
§ 57. Karistust kergendavad asjaolud
(1) Karistust kergendavad asjaolud on:
1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist;
2) kahju vabatahtlik hüvitamine;
3) süü ülestunnistamisele ilmumine , puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;
4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;
5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni , samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;
6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul;
7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;
8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel;
9) leppimine kannatanuga.
[RT I 2007, 11, 51 – jõust. 18.02.2007]
(2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid.
§ 58. Karistust raskendavad asjaolud
Karistust raskendavad asjaolud on:
1) omakasu või muu madal motiiv;
2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; (nt käitumine erilisel piinaval viisil)
3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; (isik, kes ei ole suuteline ennast kaitsta)
4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; (isik on sinust sõltuvuses)
5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;
6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades;
7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil;
8) raske tagajärje põhjustamine;
9) süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
10) süüteo toimepanemine grupi poolt; (grupiks on vaja vähemalt 2; organiseeritud kuriteoks vähemalt 3)
11) süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine. (nt. ametitunnistused, vormielemendid, selleks et luua mulje riigitöötajast).
Neid § võib täiendada ainult Riigikogu.
Karistuse kergendamine § 60 kohaldamisega.
§ 60. Karistuse kergendamine seaduses sätestatud juhtudel
(1) Käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras.
(2) Kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast.
(3) Kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.
(4) Kui käesoleva seadustiku eriosas on kuriteo eest karistusena ette nähtud eluaegne vangistus, mõistetakse karistuse kergendamisel tähtajaline vangistus mitte alla kolme aasta.
Nt. alaealistele. Kui jutu on eluaegsest vangistusest, siis ei või olla see kergendatud alla 3 aasta. Kergendamise hulka läheb ka ositi karistuse täitmine.
Karistusest vabastamine

Karistusest vabastamine tingimisi (§ 73) ehk kas ei pöörata täitmisele. Katseaeg 3-5 aastat . jätkab karistuse kandmist kui paneb toime kaitseajal uue tahtliku kuriteo. Ei kohaldata, kui varem tahtliku kuriteo eest karistatud vangistusega.

Vabastamine tingimisi allutamisega käitumiskontrollile (§74). Katseaeg 18 kuud kuni 3. Jätkab, kuni paneb toime uue tahtliku kuriteo või ettevaatamatu kuriteo, mille eest vangistus. Või ei täida kontrolli nõudeid või kohustusi. Jälle otstarbekohasus. Võib kohaldada ükskõik millist karistust kantud isikutele. Allub sundhooldusele.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (§ 76). Katseaeg = kandmata karistus, kuid mitte alla 1 aasta. Peab olema kantud vähemalt 6 kuud. Ei või kohaldada neile, kes on varem juba vangistuses olnud. kui saab kohaldada, kui ole karistatud, kuid teisel viisil.
Motiiviks on, et see ei ole otstarbekohane, et tema sinna saata. Oluline on oportuniteedi printsiip ehk riigile väiksemate kulutuste tekitamise printsiip. Legaliteedi (kõik peab saama reaktsiooni) vastuväide.
Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käituskontrollile (§ 74)
Kohaldamise asjaolud samad mis § 79 rakendamisel.
Erinevus siin:

kohaldatavus ka varem karistust kandnud isikule;

katseaeg 8 kuust kuni 3 aastani ja

kriminaalhooldusele allutamine koos käitumiskontrolliga.
Käitumiskontrolli nõuded on:

peab olema kohtu poolt määratud kohas;

ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile ja esitama andmeid oma kohustuste täitmis ja elatusvahendite kohta;

kauemaks kuni 15 päeva elukohast kriminaalhooldaja luba;

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Lisaks võib kohus panna süüdlasele täiendavaid kohustusi (heastama kahju, mitte pruukima alkoholi ja narkootikume, mitte omama relva, asuma tööle või õppima, alluma ravile jne).
Kohus annab hinnangu (kelle tööpiirkonnas see vangla asub), kas vabastada tingimisi või mitte. Mitte vangladirektor.
I astme kuriteod on kõik need, mille eest on seaduses ettenähtud vangistus üle 5 aasta. II astme kuriteod on need, mille eest seaduses on ettenähtud vangistus alla 5 aasta.
Kui kannab II astme kuriteo eest või ettevaatamatu I astme kuriteo eest, siis võivad vabaneda vähemalt poole kandmisega. Kui ta on nõus elektroonilise järelevalvega, siis 1/3ga. Arvestatakse tagajärjegi, eelmist elu, käitumist jne.
Kui on tegemist I astme tahtliku kuriteoga, vähemalt poolega või 2/3.
§71: võidakse vabastada seoses parandamatu raske haigusega. See on tekkinud aga pärast ta süüdi mõistmist kinnipidamiskohas. Kui on tegu üldhaigutamisega, siis kohus võib vabastada, mitte peab. Kui on tegemist psüühikahäiretega (vangla psühhoos läheb üle), siis kohus peab vabastama (ta on ohtlik endale ja teistele ja ei saa aru karistuse eesmärgi).
Karistust ei kohaldada, kui isik seoses kuriteoga ka raskesti kahjustatud ja karistatud.
Õiguslus on see, et võrdseid kohaldatakse võrdselt, aga ebavõrdseid ebavõrdselt.
Delikte liigid (vaata tabelit)
Delikt on süütegu. See tegu, mis pannakse toime võib seisneda kas ühest teost või mitmetest käitumisaktidest. Kas üks tegu neelab või ei neel samal ajal toime pandud kuritegu? 2 isikud peksid 3. 1 nendest võttis püstoliga sarnast asja ja ähvardas tapmisega. Kuidas hinnata? Kas ühe § järgi ja kohaldada 1 karistust? Ei, tegu võib koosneda mõnest aktidest (üks võib olla kuritegu, teine aga väärtegu). Kuritegu võib olla, nt. kestev, sellest oleneb meie hinnang: kas see tegu, mis oma iseloomuga on kõrvaltegu, eeltegu vm. tule teada delikti liigid. Kui see tegu on omaette hinnatav ja oma etteheidet suurem, kui põhidelikt, siis on nad omaette kvalifitseeritav. Kui on väiksem etteheidetav, siis on eeltegu või kõrvaltegu.
Delikti jaotavad:

põhideliktid: harilikult niisugune, milles antakse süüteo põhimõtteline kirjeldus.

kõrvaldeliktid: sisuliselt sama, kuid mingi eritunnustega (nt § 210-213). Tegelikke konkreetseid asjaolud tuleb hinnata, et öelda, et see tegu on raskema etteheidetavusega, kui põhidelikt.
Kui põhidelikti ja kõrvaldelikti vahel esineb vastuolu, siis lähtutakse kõrvaldeliktis öeldust (seal on erisused , mis eristavad teistes süüteost).
Kui on vastolu karistusseadustiku eriosa ja üldosa, siis lähtutakse eriosast.
Erideliktikoosseis hõlmab ka põhidelikti tunnused. Karistus ka tuleneb erideliktisättest.
Kui on koosseisus endas juba näidatud kergendavat või raskendavat asjaolud, siis teised selle kohta sätet ei kohaldata.
Delikti liigid:

Teodelikt ehk formaalne koosseis: ei eelda mingit tagajärgi. Tegu on see, mis määrab kõike. Nt. vanglast põgenemine (loata äraminek vanglast kavatsusega mitte tagasi tulla). Oluline on fakt, et tegu on lõpule viidud. Formaalsed deliktid.

Tagajärjedelikt ehk materiaalne koosseis: karistus eeldab tagajärgi. Tihti ei ole oluline, mis viisil, tähtis on tagajärg. Tapmine § 113 on teise isiku surma põhjustamine. Mil viisil? Pole oluline. Materiaalsed deliktid.

Suvalise teokirjeldusega süüteokoosseis:

Spetsiifilise kirjeldusega süüteokoosseis: konkreetsel viisil toime pandud.
Delikti liigid:

Tegevusdelikt: on kohustuva normi mittetäitmine.

Tegevusetusdelikt: on nõutav, et temalt oodatav tegevus oli talle pandud õigusliku kohustusena (mitte me eeldame, et ta käib sel viisil). Kui oli õiguslikult kohustatud, tuleb hinnata, kas oli tal võimalik seda kohustust täita või mitte (lähtudes teomodaliteedist jne). Oli võimalik toime pandud, aga ta ei teinud seda, siis

Ehtsad tegevusdeliktid: tegevus kui selline on kirjeldatud selles koosseisus. Nt. abita jätmine.

Mitteehtsad tegevusdeliktid: süüteokoosseis ei kirjelda tegevusetust, vaid tegu kui sellist, kui isikul on võimalus tagajärge ära hoida ja ta on selleks kohustatud. Tegu teab olme niisugune, mille ärahoidmiseks on isik kohustatu. Ka tegemist peab olema materiaalse ehk tagajärjedeliktida.
Delikti liigid:

Kahjustusdelikt:

Ohudelikt: loob ohu ilma, et reaalne kahju tekiks.

Konkreetne ohudelikt: tekib ohuolukord (nt ähvardamine). Peab olema tõsiselt võetav.

Abstraktsed ohudelikt: tegu on kriminaliseeritud, kuid ei pea tegelik ohuolukord tekkima ja seda ei ole vaja tõendada.
Delikti liigid:

Deskriptiivne : süüteokoosseisus on mõisted, mis langevad nii üldkeeles kui õiguskeeles kokku ning mis ühteviisi tähistavad reaalses maailmas olemasolevaid nähtusi, nt. inimene §113.

Normatiivsed: on tunnused, mis on mõistetavad üksnes konkreetsel õiguslikul taustal (nt genotsiid, sõjakuritegu).
Delikti liigid:

Üheaktilised: § 121.

Alternatiivaktilised: nt inimsusevastane süütegu või genotsiid. Alternatiiv seisneb selles, et koosseisus on pandud terve rida kuritegude koosseisud, mida kõik hõlmab inimsusevastane süütegu.

Liitkoosseisud: mitmeaktilised ehk on mitu tegevuss (akti) ja nad moodustavad kokku ühe koosseisu. Nt röövimine § 200. keegi tuleb, kasutab teise vastu vägivalla või sellega ähvardust, kuid see pole eesmärk. Pannakse toime mitu tegu kindla eesmärgi saavutamiseks. Kui oleks eesmärgiks ähvardamine ja tuli ja ainult ähvardas, siis oli üheaktiline delikt.
Delikti liigid:

Täiskoosseis: süütegu on lõpule viidud ehk süüteokoosseis täidetud teo faktilise lõpuleviimisega. Tagajärg on saabunud. Tuleb teha selgeks tahtlus jne.

Kärbitud kooseis: on lõpule viidud juba teo alustamisest (nt röövimine, väljapressimine). Katse algab sellest hetkest, kui tekib kurjategija aj tulevase kannatanu vahel lähisuhe, kus on võimalik seda süütegu toime panda. Eeldatakse, et kavatsus on olemas. Siin on vaja alustada subjektiivsetest asjaoludest. Objektiivne pool ei anna midagi kasulikku.
Delikti liigid:

Omakäelised: toime pandud isiklikult ehk endasüüteod. Süüdlane saab toimuda ainult vahetult. Nt vägistamine (on võimalik ka grupiline, kuid kvalifikatsioon on sama).

Mitte omakäelised: vahendlik toimepanemine (kui ei ole nende vahel kokkulepet, kui on, siis see on organiseeritud kuritegevus).
Delikti liigid:

Viiteline koosseis: osundatakse mingile teisele sättele KarSis.

Blanketne dispositsioon : osundatakse mingi teise õigusharu normatiivaktiga.
Delikti liigid:

Suhtesüütegu: eeldatakse kurjategija ja kannatanu vahelist suhtlemist. Suhe võib olla kas vahetu (§ 141 vägistamine), vahendatud (§169 elatise mittemaksmine), mõlemad.

Ilma eelneva suhteta süütegu.
Kui on 2 juristi , siis on 3 arvamust.
Kui on tegemist kuritegudega, siis (loe kõik see). Karistuse kohaldamine, kas tegusid on 1 või mitu, eraldi kvalifikatsioon jne. tegu võib olla kas üksikaktiga või tegudekoguga. Tegu on konkurentsiga. Faktiline konkurents (siis, kui siis on toimu pandud sama liigilisi või erinevaid süütegu, aga ta ei ole veel karistatud ehk see on faktiline retsidiiv ) või juriidiline konkurents (isik on juba süüdi mõistetud ja karistatud, siis ometi paneb test korda seda sama süütegu). Statistika näitab, et mida lähem on vangistust vabanemine, seda rohkem pannakse toime uusi süütegusid (on vaja aega, et inimene vabastaks sellest mõtlemisviisist jne ehk retsedivism). samuti inimene on kuritegeliku aktiivsuse eas (20-30 aastat vana), kui ta on juba kooli ja ülikooli läbi käinud (kasvatus jne). varem toime pannud või karistatu teo eest karistatakse rangemalt (isik kordub oma arvamust). Kui tegu on üksikdeliktiga, siis tavapäraselt §, karistus jne. arvestatakse kergendavad ja raskendavad asjaolud. Ühe delikti all võib olla mitu akti: tapmine (§ 113), nt ähvardati, kehalise puutumatuse rikkumine, aga lõppeesmärk oli tappa. Mille kohta kvalifitseerida, kui on mitu koosseisu? Tegelikult siin ei ole konkurentsiga tegemist. Siin teod subsumeeritakse ühe koosseisu alla ehk see on seaduse konkurents (erinevad teod, aga nad koondatakse ühe kõige raskema alla). Seaduse konkurents võib olla erinev, kus nt kohaldamisele tuleb mitte üldine, vaid erinorm (kvalifitseeritakse siin erinormi järgi). Eelteod või järelteo, mis kaasnevad põhideliktiga, iseenesest ei moodust karistatavaid teod, nad on küll ebaõiged, kuid neid neelatakse delikti puhul ära. Nad loetakse taunitavaks tegudeks , kuid põhidelikti puhul nad kaotavad . Siin lähtutakse ebaõigsuse määrast. Hindamisel, kas neelab või mitte, pole tähtis see, et üks on raskema sanktsiooniga, kuis see, mis olid konkreetsed asjaolud (kas on põhjus erinevalt kvalifitseerida). Kui on eraldi võetavad koosseisud (täiesti erinevad), siis neid subsumeeritakse eraldi ja kohaldatakse eraldi karistusi ehk liitkaristusi. Kui ei ole teod kvalifitseeritavad erinevate koosseisuga, siis lähevad ühe koosseisu alla. Kui erinevad karistused on ettenähtud, siis nad kantakse eraldi (vangistus ja rahatrahv). Kui erinevad § näevad ette erinevad sanktsioonid, siis kõikide tegude puhul antakse analüüsi ja hinnang ja liidutakse või kaetakse karistust. Liidetavate summa ei tohi siis olla suurem, kui raksema karistusega ülemmäär. Kui on aga retsidiiv ja osalist või täielikult on kantud karistus, siis saab ka liituda karistusi ja maksimumpiiriks on teo liigi maksimum (vangistus – eluaegne, alaealiste korral rahaline karistus – 200 päevamäära või vangistus 10 aastat). Kui on juriidiline retsidiiv on piiriks liigi rakseim karistus. Kui õiguslik retsidiiv, siis tegude eest raskema karistuse ülemmäär. Seda karistust võivad pöörduda reaalselt täitmiseks. Selleks on kriminaalkohtumenetluse seadustik.
Kui on tegu väärtegudega, siis on suhtumine erinev (vastutab on ainult isiklik toimepanija). Iga väärteo eest kantakse eraldi karistus. Pole oluline tahtlikus.
Avaliku korra rikkumine (ebasündsus avalikus kohas, rahu rikkumine, vägivald jne): need teod on eraldi ka kvalifitseeritud, kui on avalikus häiritud, siis saab selle puhul kohaldada avaliku korra §. Oluline, mille vastu oli see suunatud.
Kui on tegu osavõtu või kihutamisega (kaasaitaja) ehk kuriteoga…?
Kui üks tegu hõlmab ennast nii väärteo tunnused ja kuriteotunnused ning on omaette koosseisud ja rikkumised, siis alatakse kuriteo koosseisu analüüsida. Tuleb kõigepealt juhtida sellega, et tegu on kuriteoga, hakkame vaatama, mis on selleks nõutav (objektiivne, subjektiivne). Tuleb hinnata mitte ainult selle „juhi” tegevust, kui ka teiste osaliste tegevus (kannatanu, inimesed ümbritseval).
2 korda ühtegi süütegu ei arutleda. Kui ei ole kuriteo koosseisu, siis alatakse väärteo koosseisu analüüsi. Ekspertiisi tegemisest keeldumise korral loetakse purjus olevaks. Vaimu haigete isikute kohta ei kohalda sundravimist.
2 korda ühe asja eest karistust ei kohaldata ja 2 korda 1 asja ei arutleda.
Väärteo eest võib uurija peatuda hoiatusega. Kui ei oleks üldse süüdi, siis ei oleks üldse väärtegu.
Kohtutäiturid ei ole enam kohtu juures. On olemas erafirmad. Vanglasse minek, kui otsus on jõustanud, antakse kätte kohtu poolt määrust millal, kuhu minna. Kui ise ei lähe, siis pööratakse täitmisele. Täitmise juures on oluline, et kui isik teab, et ei kavatse edasi kaevata. Kui ütleb, et kavatsevad edasi kaevata, siis läheb apellatsioonimenetlusse (3 koosseis arutab, kas on põhjendatud või mitte). Riigikohtu kõrgeim organ on üldkogu (19 liiget, asjad võivad siia minna). Kui on enamus, siis on kassatsioonimenetlus on läbitud. Vaadata täitekohtuniku õigusi KriMis.
Hädakaitse seisund ei välista süüd, vaid õigusvastasust.
Seminaride lõpus – kodutöö (eeldus arvestuse saamiseks).
Aegumine (KarS § 81 - 82).
Mis on tähtaja eesmärk? Ametnike distsiplineerimine? Oma õiguste realiseerimise tähtajad (nt kaebamine)? Sisuliselt nad on selleks, et pooled teaksid, mida teine teist oodata (tsiviilõiguses), karistusõiguses on tähtajad, mille kestel vastavad isikud pandud kuritegude eest.
Süütegu

Kuriteo aegumine (kuriteo toimepanemisest)

1. astme kuritegu aegub 10 aasta jooksul

2. astme kuritegu aegub 5 aasta jooksul

Väärteo aegumine (toimepanemisest otsuse jõustumiseni)
2.1 2. aastat (maksustades väärtegude 3 aastat)
Ei aegu:
a) süüteod inimsuse vastu

sõjasüüteod

kohtuotsuse täitmine, millega on mõistetud eluaegne vangistus.
Aegumist arvestatakse alates:

• jätkuva kuriteo (toime pandud väikeste ajavahemike järgi ) korral alates viimase teo toimepanemisest;
  
• vältava kuriteo (nt teosüütegu ehk formaalne kuritegu ehk teo toimepanemisest on süütegu juba toime pandud) korral alates vältava teo lõppemisest (nt kinnipidamisega või ta ise loobub ja annab endast ülesse ehk lõpeb kuritegelik seisund).
  

?????
Aegumine katkeb:

kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisest (varasemal ajal algatati seda uurija määrusega, praegu määrust keegi ei tee, kuid loetakse algatuseks, kui on tehtud esimene oluline menetlustoiming, nt kohtule andmine; sellest ajast on ta süüdistatav) või

isiku poolt aegumine tähtaja kestel uue kuriteo toimepanemisega.
Katkenud tahtaeg algab algusest peale ja kestab:

• 1. astme kuriteo toimepanemisel 15 aastat;
  
• 2. astme kuriteo toimepanemisel 10 aastat.
  

Aegumine peatub:
ajaks, mil isik ennast uurimise või kohtu eest kõrvale hoiab. Aegumine ei uuene, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud 15 aastat ja ei ole toimunud uut kuritegu.
Väärteo aegumise peatumine:
Väärteo aegumine peatub kui süüdlane hoiab kõrvale menetleja eest:

Väärtegu aegub toimepanemisest 2 aasta möödudes, kõrvalehoidmisest 3 aasta möödumisel.

peatunud tähtaeg uueneb, kui:

isik peetakse kinni;

isik ilmub ise menetleja juurde;

samas asjas kriminaalmenetluse lõpetamisel.
Isikut ei tohi süüteos süüdi mõista ega karistada (see tähendab, et võib aeguda, kui isik on juba kohtu all või süüdi mõistetud), kui selle toimepanemisest on möödunud aegumistähtaeg.
Kriminaalajas peab täitmisele pöörata! On olemas täitevkohtunik.
Otsuse täitmise aegumine.
Otsust ei täideta, kui otsuse jõustumisest on möödunud:

5 aastat esimese astme kuriteos;

3 aastat teise astme kuriteos;

1 aasta väärteo asjas
otsuse jõustumisest.
Otsuse täitmise aegumine peatub:

ajaks, mil isik hoiab kõrvale karistuse kandmisest või tasumisest (talle kohaldatakse kas sundviimist, sundtäitmist; kui ei tasu, siis pööratakse kohtutäituri poole);

§ 73 (3-5 aastat katseajaks) või 74 (12 kuud kuni 3 aastani; väiksem, sest on kriminaalhooldus ja järelevalve teostatakse) alusel määratud katseajal;

ajaks, mil isikule mõistetud karistuse täitmisele pööratakse on edasi lükatud või täitmise tähtaeg on pikendatud (mõnikord ei anda ta välja või nt riik, kellega ei ole õigusabi lepingut, või on ta liiga haiga ja ta ei saa transportida);

ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anda välja või teda ei saa välja anda.
Tähtaja kulgemine lõpeb karistuse tegeliku täideviimise alustamisega.
§ 199 vargus – tahtlik lõpuleviidud tulemusdelikt.
Süüteo kirjeldus:
a) Kõigepealt tuleb lähtuda rikutud õigushüvest (PS kirjeldatud abstraktne asi). Mis on vahetu objekt, mida rikuti?
b) Objekt (inimese elu, tervis, vara) ehk mille suhtes toime pandi. See annab meile kvalifitseeritud kooseisu.
c) Objektiivne koosseis: põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel (kas selle teo tulemusena omandas isik seda asja?). Mis tegu on? teo modaliteedid, mis on nõutud koosseisu järgi? Kas on vaja tulemust?
d) Subjekti eritunnused (vaatame, kas on vajalikud mingid eritunnused või piisad üldist subjekti).
e) Hinnang deliktiliigituse alusel.
f) Subjektiivne koosseis, mis on seotud teo tahtlusega. Kas on koosseisu tahtlus? Kui koosseisus on ettenähtud (nt on eesmärg koosseisus), siis peab olema see ka. Ettevaatamatusega teod on karistatavad, kui see sõnaselgelt tuleneb seadusest.
Ka on mõnikord oluline motiiv (õigusemõistmise vastased süüteod).
Võib olla tegu toimepandud vältimatu eksimusega. Kui tegu on küll tahtlik, aga jäi lõpuleviimata, siis selle analüüsi lõpetatakse ära ja minnakse edasi tahtliku süüteo katse skeemile.
Siin ei hakka rääkima objektiivse poolest.
Siin peab olema teda, mida ta kavatses : oli kavatsus või ettevaatamatus. Mida ta selle heaks tegi? Jõuame objektiivse asjaoludele.
Nt tegu vastab koosseisule. Siis kontrollitakse õigusvastasust. See tegu peab olema seadusega olema keelatud (negatiivse kontrolli kaudu tuleb ette heida). Kui tegu on seadusega lubatud, siis see ei saa ette heideta (KarS ja muudes seadustes , mis lubavad teatud viisil ometi käituda). Kas on asjaolu, mis välistavad õigusvastasust? Kui selgub , et oli niisugune olukord, kus tõesti tal oli see lubatud, nt enese hädakitse § 28, siis võetakse hädakaitse skeem. Selle järgi vaadatakse, kas see annab talle õigustuse taoliselt toimida? Kui see ei sobi, siis tal ei olnud õigustusi, siis ta on toime pandud õigusvastase tegu (seadusega keelatud; seda ei tõendata, see on).
Siis kontrollime süü olemasolu. Esiteks, süüvõime (14-18 piiratud süüvõimega, nendel on teatud eelised ja soodustused, sest nendel ei ole piisavat küpsarusaam maailmast ja asjaoludest ja elust). Tuleb veel arvesse võtta isikulised süüd välistavad asjaolud: nt tunnistaja kohustus anda seletust, aga kui see on lähedane, siis ei pea rääkima süüdistatavat juttu . Kui selle kaudu jõuame arusaamale, et see oli keelatud käitumine ja ta oli süüdi, siis saame talle ette heideta karistust ja/või muu mõjutuse vahendeid.
Millisele õigushüvele oli suunatud? Omand.
Objekt? Rahakott.
Delikti liik? Tahtlik tagajärjedelikt. § 199. on lõpule viidud.
Objektiivsed asjaolud? On.
Subjektiivsed asjaolud? On. Tahtlus.
Õigusust ei ole.
Süü? 20 aastane. Süüvõimeline ja ei ole andmeid ta süüdimatust. Eeldame, et on süüdi.
Ei ole mingit erilist isikulist tunnust.
=> vastab § 199.
Kui on tegemist vägivallaga, siis ei ole § 199, aga § 200. see on suunatud vara vastu, kuid läbi isiku vägivallaga ehk on röövimine. Selleks et võtta ähvardas millega.
Margus, kes on 14 ostis alkoholi, kuid ta ei kasutanud vägivalla. Siis on § 199.
Täisealine Oleg ütleb Margusele osta alkoholi. Käsu andmise puhul on ka omaette koosseis. Pluss ta kaalub alaealist kuriteo toimepanemisele.
Tuleb omaette iga tegu arvutada ja analüüsida.
Süütegude ideaal- ja reaalkonkurents KarS § 62-67.
Need isikud, kes panevad toime süüteod tihti korduvad seda: samaliigilised süüteod või erinevad süüteod.
Sanktsiooninormid, sekundaarsed normid, sest nad kehtestavad karistuse nende tegude eest, mille kohta on juba mingi karistus ettenähtud. Tuleb teha 3astmeline analüüs. Süüteo koosseisud on tüpiseeritud: süüteo asjaolud, millega me võrdleme tegeliku teo seaduses olevaga. Subsumeerimine toimub vastava § järgi ehk anname teole vastava kvalifikatsiooni. Kui neid tegusid on mitu, siis iga teo ja sündmuse kohta (mis on tahtelised). Süüteo põhikoosseis – üldine teo kirjeldamine. Süüteo erikoosseis – vastavalt nt § 114. Esimeses lõikes on nt põhikoosseis, aga teises lõikes on erikoosseis. Mitte kõik teod, mis selle põhideliktiga kaasnevad (järelteod) või eelnevad (eelteod), võivad olla karistatavad. Või on küll deliktina vaadeldavad, kuid nende ebaõigus on väiksem ja hõlmatud põhideliktiga. See on ideaalkonkurents (mitu eraldi koosseisu, mis lähevad ühe mütsi alla). Nende eeltegude ja järeltegude hindamisel (kas on hõivatud või mitte) ei tule mitte võrrelda sanktsioone, kuid kõiki faktilisi asjaolusid.
Põhideliktide neeldumine: järeltegu neeldub põhiteos, kui tema ebaõigus on väiksem.
Ei neeldu aga:
1) kui järeltegu suurendab eelneva teo kahju või
2) kui järelteoga kahjustati mingi muud õigushüve, mis kahjustati põhideliktiga või
3) kui järeldeliktiga piiratakse kolmanda isiku õigushüvesid (mitte esimene kannatanu). Neil juhtudel on selge, et kaasnev ebaõigus on niivõrd suur, et neelmine pole võimalik. See ei ole ammendab loetelu ja lähtudes konkreetsest kriminaalasja faktilistest asjaoludest, võib kohus otsustada, et ei neeldu (peab hästi põhjendada).
Eeldelikt on karistatav ainult siis, kui seadus seda otseselt ette näeb (nt narkootikumide valmistamine on kriminaliseeritud). Tegu algab katsest. Järeldelikt – varguse teel saadud asja hoidmine või realiseerimine , see on valduse realiseerimine. See ei kuulu eraldi karistamiseks.
Kui puudub ideaalkonkurents, siis tuleb teha 2 erinevat analüüsi ja summeerida karistust. See on reaalkonkurents (tegu on mitu ), kuna ta ei mahu ideaalkonkurentsi alla (teo mitu, aga karistus on üks). Seaduse konkurents tuleneb seadusest (mitte isik tekitab, vaid seadus) ehk seaduste vahel. On spetsiaalne (on 1 norm, nt kelmuse üldkoosseis, aga erinormid on nt soodustuskelmus) või subsidaarne (§ 143 j § 141 ehk primaarkoosseis § 141, mis hõlmab ka § 143 ehk sellega teoga lähedased teod). Seaduse konkurentsist nimetatud konsumeerimine ehk põhideliktiga hõlmatakse eel ja järelteod, mis ei ole üldse süütegudena hinnatavad või nad on küll seadusevastased, kuid see põhidelikt hõlmab selle ebaõiguse. Kui tegu on sellega (tegude hõlmisega), siis karistatakse ainult põhidelikti eest. Üks tegu võib muuta teiseks süüteoks (ideaalkonkurentsist alt reaalkonkurentsi alla).
Kui tegu on ideaalkogumiga (üks tegu ja mitu koosseisu või üks tegu ja mitu erinevaid tagajärgi), siis tuleb analüüsi läbiviimisel jõuda nii teo, kui ka tagajärgi analüüsile. Milles seisneb teo ühtsus? Isiku väline käitumine on üks tegu (nt mõlemad teod on teostatud auto juhtimisega: kainuse puudumine ja juhiloa puudumine – reaalkonkurents § 63 lg 1). On vajalik pöörata tähelepanu konkreetse teo objektiivse avaldumisele. Teo ühtsuse mõttes on tegemist juhul, kui mitu olemuslikult sarnast käitumisakti on kantud ühtsest tahtlusest ja nad on ajalise, ruumilise lähedase tõttu üks teisega seotud, et nad on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldavad ühtse kokkulangeva teona. Kui sanktsioonid on ka teistes seadustes, siis vaatame ,milline konkurent on ja tihti on raskema karistuse ülemmäär.
Süütegude reaalkonkurentsi korral (kui on erinevate koosseisudega süütegudega nt tapmine ja vargus) ja tuleb lõpliku karistust vaadata, milline ta kujuned. Täiesti erinev suhtumine: kas oli varem karistamata jne. Või kui ta on karistatud nt tingimiselt ja paneb veel kord ja teda veel karistatakse – vaadata § 64. Kui tegemist faktilise konkurentsiga, siis liidetavate karistuste summa ei saa minna suuremaks kui on raskema § sanktsiooni maksimum (katmine, suurendamine jne). Juriidiline retsidiiv – liita võib teatud juhtudel, kui on samaliigilised süüteod ja mitte rohkem, kui 20 aastad (karistusliigi maksimum). Kui on eluaegne, siis see katab kõik. Kui tähtaegsed, siis liigi piires. Rahalised karistused kantakse eraldi.
Liitkaristuse mõistmine
Kuritegu:

Mitu eri §-des sätestatud kuritegu (ei ole nende seast varem karistatud).

peale süüdimõistmist ilmneb veel mõne kuriteo toimepanemine.

Kannab karistust tingimisi.
Karistus:

Iga kuriteo eest eraldi.

Kui üksikaristus on tähtajaline vangistus 1. astme kuriteo eest.

Kui üks karistus eluaegne vangistus.

Erinevad kuriteokoosseisud.

Eriosa samad koosseisud.

Üks karistusest eluaegne vangistus.
3. Uus tahtlik kuritegu ja karistuseks vangistus.
Liitkaristus:

Süüteguliste põhikaristuste korral liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamine või kergem karistus loetakse kaetuks raskeimaga (mitte üle ülemmäära). Kui üks neist rahaline karistus – viiakse täide iseseisvalt (välja arvatud eluaegse vangistuse korral).

Tähtajaline vangistus liimisel kuni 20 aastat (ehk karistus liigi piir).

Liitkaritus – eluaegne vangistus.

Liidetakse kandmata karistuse osa uue otsusega mõistetule. Liitkaristus kuni 20 aastat vangistust.

Liitkaristus kuni raskema süüteo sanktsiooni ülemmäär.

Liitkaristus – eluaegne vangistus.

Liidetakse karistused osaliselt või täielikult § 65 lg 1 p 3 kohaselt.
Põhidelikti (tegevusdelikti) tuletised ja lähtudes nendest süütegude kvalifitseerimine (õigusliku hindamise andmine)
Põhidelikt või tuletis ? Põhidelikt on tahtlik toimepanemine. Vaatate, missugust õigushüve see tegu riivab (ei ole objekt, mille vastu otseselt on rünne, kuid on abstraktne, nt PS-s kirjeldatud ehk õigus elule, tervisele, varale jne). kuriteod on ammendavalt KarS-is kvalifitseeritud. Süüteo koosseis: objektiivsed asjaolud ja subjektiivsed asjaolud (tahtlikkus). Kui selgub, et nt on ettevaatamatus, järelikult selle skeemi järgi me edasi minna ei saa. Järelikult põhidelikti tuletis ongi, sest meie arvamus lähem mujale, nt ettevaatamatu süüteo juurde. Kas on see tegu kriminaliseeritud? Kriminaliseeritud on tahtlikud teod, v.a. kui seaduses selgesõnaliselt on kriminaliseeritud ettevaatamatu tegu.
Tuletised võivad olla ka teised. Nt katse, toimepandud kas tegevuse või tegevusetusega ( suvaline teo toimepanemise viis on olemas KarS-is), kas on toimepaneja või osavõtja jne.
Ettevaatamatus: raske tervisekahjustuse põhjustamine, läksid tülle, üks tegi teisele noaga tervisekahjustuse. Mida hinnatakse raskeks? Objektiivne külg on selge. Kas oli tahtlik? Kas tahtis ta surma põhjustada või tervisekahjustuse tekkimine? Raskuse hindamiseks: kui isik on ravil 4 kuud või rohkem ,kui ootab mingi organi, tegevuskõlbmatuks muutunud, näo rikke jne § 118. Kui 1 nendest on asetleidnud, siis on rakse terviskahjustus. Mis oli tema mõte? Kas oli tahtlus? Tappa ei tahtnud. Kas oli tahtlus igal juhul tekkida teisele raske tervisekahjust. Löök ei olnud nii tugev, pole südamesse jne. tegu oli ettevaatamatusega. § 119 järgi kvalifitseerime. Võib olla tal oli hädakaitses või hädaseisundis ehk enesekaitseks? Tuleb minna üle hädakaitse skeemile (oli see reaalne rünne, õigusvastane rünne, ei ületanud piire). Õigusvastasus on välistatud kuigi ta tekkis raske tagajärge.
Katse: tegu on mõtestatud tegevus. Võib olla ikka ettevalmistus ongi kriminaliseeritud. Nt narkokuriteod. Selle analüüsides tuleb minna põhidelikti skeemi juurde. Seega on see lõpule viidud kuritegu. Aga see pole alati nii. Vahetult isa alustab tegevust isik võib annab teisele isikule käsu vastava tegu toime panna (kasutab kui vahendit). Selle hetkest on juba alustatuid tegevus ehk katse alanud. Nt röövimine on lõpule viidud, kui isik ütleb „rahakott siia, vastupidi - nuga ” (lähisuhe loomine on katse) ehk väljapressimise või ähvardusega, nt murdmise alustamine on ka lõplik. Jällegi ei olene see tagajärjest. Teised ongi sellised kuriteod, kui on vaja midagi veel teha. Alustatakse katse korral subjektiivsest poolest, sest meil on vaja teada teo eesmärk ehk mida ta tahtis teada. Isik on vabastatud, kui ta ise loobus katsest. Oluline on see, et oli süüteo vahetu alustaine. Kaua katse kestab? Kuni lõpuleviimise ehk tagajärje saabumiseni.
Tegevusetus: tegu võib olla tegevusetuse vormis. Mõned koosseisud on suvalise teo kirjeldusega ehk materiaalne delikt (tõendama õigusliku kohustuse tegema).
Toimepanijad: need, kes selle teo realiseerimisel midagi tegi. On täideviija ja osavõtjad (kaasaitajad; osavõtja kui kallutaja ehk toob ideed, kallutab; abistaja konkreetse teo toimepanemisel). Kui on põhidelikti analüüs ja selgub, tegemist on mitte toimepanejaga, kuid osavõtjaga, siis me ei saa edasi minna põhidelikti skeemi järgi, kuid võtame seda, mis lahendab osavõttu.
Niipea, kui põhidelikti analüüsi juures selguvad teised asjaolud (osavõtt, ettevaatamatus), mis põhideliktiga ei klappi, tuleb minna teisele skeemile.
Kui me oleme läbi kvalifitseerimise jõudnud õigele kvalifikatsioonile. Kuidas seda kirja panda? Kui on toimepandud mingi tegu, millel on nii kuriteo, kui ka väärteo tunnused, tuleb esialgu analüüsida kuriteo skeemi järgi. Osavõttu väärteo puhul ei ole on ainult täideviija.
Õiguslik omistamine ehk inkrimineerimine .
Omistamiseks on vaja: tegu, mis põhjustab tagajärgi. Tuleb omistada inimesele oma õigusvastasele tahtlusele teoga. See on inimese käitumisega tekitavad tagajärjed.
1. Objektiivselt.
Kui me räägime tagajärjedeliktidest (materiaalsest), siis o vaja tuvastada süüteo koosseisus tagajärgi. Kas see saabus või mitte? Või oli tahtlus selle saabumisest, kuid mingil põhjusel ei saabunud => katse. On vaja tõendada, et see tagajärg on just selle teo tagajärg ja on põhjuslik seos. On vaja inkrimineerida selle teo tagajärgi selle teo toimepanijale. Isik saab vastata tagajärje saabumise siis, kui see tagajärg on talle omistatav. Kausaalseos on arvestatav ka teistele deliktidele teatud tasemel. Nt kihutamine, kaasaitamine. See ilmub objektiivsete tunnuste hulgas.
Naturalistlik põhjuslikus – tuleneb loodusteadusest, mateeria liikumine toob kaasa muutust teises mateerias. Räägime teost, inimesest tema tahtliku teoga.
Katkenud põhjuslikus – üks ahel katkestab teise isiku teoga ja moodustab teist ahelat .
Ahel on alustatud sellega, et isik soovib teist tappa ja tulistab. See kukub maha sai pulli . Isik sai agooniasse. Tuleb 3. isik. Ja tulistab pähe. Mõlemad on vastutavad tapmise eest. 3. isik ei hakanud tulistama, kui 1. ei oleks tulistanud. See on ennetava põhjusega. Kuivõrd ei ole kokkulepet, siis grupilist ei ole. Katkestab ahelat oma teoga või suurendab tagajärje saabumise võimalust.
Põhjuslik seos võib olla alternatiivne. Mitu põhjust toimuvad üheaegselt. Tagajärg ikkagi saabus. 2 sullerit tahavad 3. tappa. 2 valmistavad kõik tapmiseks (eraldi panevad pommi). Kui ükski ära siit võtta, siin teine nii kui nii plahvatab. Mõlemal on § 114.
Põhjuslikkus on kumulatiivne. See tähendab, et mitu tegu üheaegselt toimuvas viidavad tagajärjele. Kui 1 neist ära langeb, siis tagajärje ei toimu. Nad kooskõlas toovad tagajärje.
Kui tegu on kuriteoga, siis tuleb välja selgitada, mis on ahel, mis viis tagajärjele (missugune põhjuslikus oli? kes ja mida tegi?).
Seaduspärase tingituse teooria: tuleb võtta tagajärk ja liita sellele võimaliku tegu (mis võiks seda põhjusta). Ja kontrollida nende vahel põhjuslikku seost. Kas see tagajärg on siin paigutatav? See on subsumeerimine ehk valiku tegemine. Selle juures viidatakse normaalsele inimesele valikule oma käitumise juhtimisel teo toimepanemisel. See on õigusliku hinnangu kaudu teostatav.
Adekvaatsus teooria: peab oluliseks, et tegu oleks tagajärjega täiesti adekvaatne ehk vastav või võrdne. Tegu peab olema elu kogemuse kohaselt sellele tagajärjele sobilik. Siin põhjuslikku vastutuse teooria.
Relatiivsus teooria: kõik asjaolud, mis viivad tagajärjele, ei ole õiguslikult võrdsed. Siin on jutt õiguslikust hinnangust. Siin ei ole põhjusliku seost juttu. Siin põhjuslikku vastutuse teooria. Siin oluline on objektiivne omistamine. Kas tagajärk on isikule objektiivselt omistatav (kui ta lõi või suurendas ohtu, mis pärast viis selle tagajärjeni).
Regressi keeld: keegi tekitav kahju ja maksab seda ära. Selle isiku vastu ei saa õigust regressiga veel kord maksma panna. On esmakausaalseose käivitaja ehk esmapõhjustaja, tema vastatu lõpeb siis, kui 3. isik avaldab uue mõju põhjusliku seosega sellele ahelale.
2. Subjektiivne koosseis:
Inimene paneb teo toime kas tahtlikult või ettevaatamatult. Üldreeglina KarS-is on tahtlikud, kuid on ettevaatamatusest toimepandud ka mõned karistatavad.
§ 15 lg 3 – väärtegu on ühtmoodi karistatav nii tahtlikkuse, kui ka ettevaatamatuse puhul.
Tahtlus on eristatav ettevaatamatusest 2 elemendi poolt:

intellektuaalne element – teadmine (ma panen toime, ma soovin seda, tagajärg on see);

voluntatiivne element – tahtmine (ma tahan). Ettevaatamatuse korral teadmine on, aga tahtlust ei ole!!!
Suure ohu allikad: seadmed , mis sisaldavad endas energiat, mida ei saa kohe pidurdada . See ei allu inimese kontrollile (loomad, kanged , mürgid k.a.). Nende valdajatel on vastutus alati, kui nad ei tõenda, et nad ei ole süüdi. Jutt on tõendamises. Nt lennuk kukub maha tormi tõtu, vastutab ikka lennufirma . Kuna siin on nii suur risk, et loodus ei vabasta.
Tahtluse objekt on õigushüve (vt peatüki pealkiri). On ka vahetu objekt (asi, ese, mida rünnatakse). Vahetu objekti kaudu saab ka peatükk leida.
Primaarsed normid ja sekundaarsed normid. Mitte ainult õigusnormid. Ka mitteõigusnormid, nt inimeste normaalse suhtlemisest välja kujunenud käitumisreeglid. Primaarsed normid on käitumisreeglid Primaarse normi (nt PS) realiseerimiseks on vaja sekundaarseid norme (VÕS, KarS jne). KÕSN sätestavad riikliku reageeringu teatud käitumisele.
Tahtlik => õigusvastane => süüline => tahtlik…
a) SP mehega tüli käigus haaras kööginoa ja lõi talle 2 korda ründu. Mees suri vigastuste tõttu. Tülid olid alalised. Ülekäigus. See on tõendatud. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis ei tuvastanud äge psüühika häire, mis oleks arvestatav.
Õigushüve: mehe õigus elule.
Koosseis: § 115 provotseeritud tapmine
Objektiivsed tunnused: tegu – noaga löömine, tagajärg – mehe surm, põhjuslik seos – on olemas.
Subjektiivsed asjaolud: ettevaatamatus – kuna tal ei olnud eesmärgiks ta tappa, vaid rünnakut peatuda. => surma põhjustamine ettevaatamatusest.
§ 33: tal oli süüvõimeline (vähemalt 14 a. v. ja kohtupsühhiaatriline ekspertiis näidis, et ta teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saada oma teo keelatusest).
Kas hingeline erutus tähendab, et teo toimepanemise ajal isik ei olnud võimelina eru saama oma teo keelatusest.

• ei ole § 115, vaid § 117.
  
• § 18 lg 1 – kergemeelsus?
  

Siin ei ole lihtne suhe, vaid on püsiv niisugune suhe. Siin on probleemid.
Hädakaitse: § 28 lg 1 ja 2. kas ei ületanud? Mu meelest ületas, kuid see sõltub, kui tugev on mees ja mis täpselt ta tegi.
Ei § 113 – tapmine?
Maakohus kvalifitseeris §113 järgi.
Lõpuks tuli välja?
Lahendus: peatüki leidmiseks tuleb leida õigushüve. Mis on vahetu objekt, mida rünnati? Isikuvastaste hulka kuulub §. Tagajärk on => tahtlik lõpuleviidud tegevusdelikt.
Koosseisupärasus:

• objektiivsed tunnused: süüdlase isiku väline käitumine ehk Svetlana võttis noa ja lõi ta. Ta lõi ründkeresse. Tagajärk saabus ehk isiku surm. On oluline, et oli nuga. Põhjuslik seos: selle noa löögi tagajärjeks oli mehe surm.
  

Isiku kohta? Erilised tunnused? Ta on tema abikaasa, siin on perekondlikud suhted, mida tuleb eriliselt arvestata. Kuigi seadus ei nõua seda erilist, kuid ta faktiliselt oli.

• subjektiivsed tunnused: kas tahtlus või ettevaatamatus? Tegu on tahtlik. Seega on tahtlus. Ja see on vajalik. Siin on „teen ja tahan”. Kuna lööb elule vajalikke organeid.
  

Ei ole § 117ja ei ole 115. kuna ei ole „äkki” tekitatud.
Kas koosseis nõuab teo modaliteedi? §-de järgi ei.
Seega on § 113.
Kas tegu on õigusvastane või ei ole? Kas mehe tegu oli normaalne ja vajalik? Ei. Järelikult ega see rünne ei pea alati olema taunitav tegevus ja pea alati ole § järgi karistatav, vaid hukkamõistev tegevus ja inimene ei pea seda taluma . Hakkame kontrollida hädakaitse § 28. Lähme selle skeemile. Kaitseseisund : inimese rünnakust tulenevalt on. kas on õigusvastane rünnak? Jah, on. Isiku kehaline puutumatuse ründes jne. kaitsetegevus? Kaitsetegevus oli vajalik, kuna ei pea laskime ennast peksta. Sellega kahjustati ründaja õigushüve kahjustamine. Siin peab olema kaitsetahe. Seda näitab tegevus. Pidi valima sobivaima ja säästvaim vahendi. Tuleb lähtuda võimaliku kahju tekitamise printsiibist. Ta valis ainukene võimalus. Kaitsetegevus ilmub välja. Kas on tegemist hädakaitse piiride ületamisega või mitte? Siin ei ole. Tuleb sättida ennast kui normaalse keskmise inimesena ja küsida, mida ma oleks teha? Ei saanud Svetlanale ette heida, et ta olles selles hirmu seisundis valida ja kaaluma , mida ta sai kasutada. Kuid tuleb kaaluda, kas tal olid võimalused enda teistpidi kaitsta? Ei olnud. noaga torkamise juures motiveeritakse sellega, et piiride ületamisega oleks tegelik see, et isik pidas silmas tappa ära. Svetlanal seda ei olnud. ekspertiis näitas, et seda ei olnud. kuid Riigikohus ütles: peresuhetes kaitsetegevuse kohal ei saa hädakaitset kohaldada mingite piirideta. Peresuhted sisaldavad endas midagi talumist (rohkem, kes tänavalt tulnud isik). Samas ei saa karistusõigusliku kaitseta jääda seda, et üks perekonna liige kasutab vägivalda teise suhtes.
Riigikohus leidis, et ta tegi seda hädakaitse piiride ületamiseta.
Rohkemat analüüsi pole vaja. Süü siin pole oluline.
Õhtul kell 11. 3 tulevad endise juurde. Nad on purjus. Tahavad midagi klaarida. Tahavad sisse. Isik neid sisse ei lase. Nad lõhuvad ikse maha. Esimesel on nuga. Aga isik torkas ta noaga kõhtu. Ta läheb õuesse. Teine isik läheb õusse ja talle ka noaga kõhtu.
Isiku puutumatus jne. Hädakaitse? Kas noaga oma korteri ja isiku puutumatus tagamine on põhjendatud? Kas piiri ülene.