datagrams (packets) across an internetwork using the Internet Protocol Suite. Responsible for routing packets across network boundaries, it is the primary protocol that establishes the Internet. IP is the primary protocol in the Internet Layer of the Internet Protocol Suite and has the task of delivering datagrams from the source host to the destination host solely based on their addresses. For this purpose, IP defines addressing methods and structures for datagram encapsulation. The structure of the Internet The Internet is basically a hierarchy that allows any Internet connected device in one geographic location, talk to another Internet connected device in another geographic location. The way that the information is transmitted varies greatly, and in some countries, wireless ham radios are even used to transmit email. Keep in mind that the word "connected" is used very loosely here. The Open Systems
tagasi 1-ni ja hakata vaikselt jälle suurendama, pidevalt kadusid kontrollides. Saadet alustatakse SlowStart algoritmi kasutades: alguses CongWin = 1, iga kinnitatud segmendi kohta CongWin++, kuni tekib kadu või CongWin jõuab üleminekuläveni. Jõudes üleminekuläveni, toimub CongWin++ iga w vastuvõetud kinnituse kohta, kuni tekib kadu. Seejärel vähendatakse üleminekuläve CongWin/2 –ni, CongWin = 1 ning alustatakse SlowStart’iga uuesti. 28. UDP UDP – User Datagram Protocol 18 Best Effort teenus, UDP segmendid võivad kaduma minna või jõuda vastuvõtjani vales järjekorras, usaldusväärsus tuleb lisada rakenduse tasemel. Ühenduseta protokoll, „käesurumist“ ei toimu, iga UDP segmenti käsitletakse eraldiseisvana teistest. Eelised: väiksemad viited, väiksem päis, saatja ning vastuvõtja juures ei pea säilitama olekut,
võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Loodud 1993 Siiani kasutusel DHCP(3) parameetrid Router DNS server DNS Domain name WINS server NetBIOS datagram distribution server WINS/NetBIOS node type NETBIOS scope ID DHCP(4) DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele DNS Domain Name System Domeeninimede süsteem DNS(2) Loodud 1983 Autor Paul Mockapetris Siiani kasutusel DNS(3) parameetrid Retries MinTTL MaxTTL
168.0.0-192.168.255.255 Privaat aadressid on mõeldud LAN-de jaoks IP aadressi konflikt-ühes ja samas võrgus on kaks või enam samasugust numbrit Alamvõrgu mastid(Subnet Masks)- S-subnet, saab teha alamvõrke A 255.0.0.0 1.0.0.0 B 255.255.0.0 C 255.255.255.0 NAT(Network Adress Translation)-vahetab päises IP aadressid ära IPv6-2128 esitletakse 16nd süst., kaheksased blokid ICMP(Internet Control Message Protocol)-PING-kasutab ICMP protokolli, saadab ICMP protokolli teisele masinale UDP(User Datagram Protocol)- päises on kirjas source port, destination port, length, checksum, data; mitte usaldusväärne andmeedastus protokol, IPTV/webraadio, IP telefon kasutavad UDP protokolli, saatjat eo huvita, kas vastuvõtja sai kõik paketid kätte või ei DHCP-
assumes bit stream & local clock are synchronized input signal state (`1' or `0') sampled at center of · The functions of the Information command and response(C/R) frames are to · packet framing: encapsulation of network layer datagram over Ethernet, which allows them to: each bit signal clocked onto SIPO register exactly 32 clock periods between each sample. transfer sequentially numbered frames(each containing an information field) across in data link frame secure communications through the use of user logins
parandusi. Koormusjuhtimine (congestion control) tähendab, et TCP jälgib otspunktidevahelise võrgu koormust ning muudab ka selle järgi pakettide parameetreid. TCP sobib rakendustele, mis vajavat töökindlat andmeedastust, kus kiirus ei ole kriitiline ning seetõttu ei sobi ta sellistele asjadele nagu VoIP, SAN (Storage Area Network), DNS ja nii edasi. 7 Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll on UDP (User Datagram Protocol), mis saadab pakette nii hästi kui saab ning ei kontrolli nende kohalejõudmist. Seda kasutatakse näiteks multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet (pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta) ehk siis seal, kus TCP oma kontrolli tõttu hätta jääb. IP (Internet Protocol) '''Definitsioon ja ülevaade''' IP-aadress on arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks
: , YouTube 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt. , , . : ; , . - IP-( 32- IP- , . , . , , . , . , . , : , . (. , , web-, ) 100% , .. . (, ). , . , , ( -). ( ., web- . (-, , , ) , - , . TCP(Transmission Control Protocol ) UDP(User Datagram Protocol ) . TCP «» TCP- , .. . TCP- , .. ). : , , . ( , ) TCP: , ; . UDP , .. , UDP ( , , ); , . ,.. . 13. HTTP HTTP(HyperText Transfer Protocol -- « ») - . : web- . - HTML, .. , (URL). web, web-, . : , , HTTP-. web-, HTTP- , web-. , . . HTTP TCP. HTTP TCP- ,
Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides. Liides on kõrgematel tasemetel tarkvaraline, madalamatel ka riistvaraline. 5.Transpordikihi protokollid. TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja baitide arvu loendava masinatevahelise transporditeenuse. Usaldusväärsus tähendab praktikas seda, et TCP tagab sõnumite kulgemise nende saajale kviteerimismeetodi abil. UDP - User Datagram Protocol pakub ühenduseta, ilma datagrammide kviteerimiseta masinatevahelise transporditeenuse. UDP on tõhus, kuid teisalt "mitteusaldusväärne" datagrammide vahetamise süsteem. Protokolli UDP kasutab näiteks SNMP (simple network management protocol). 6.Seansikiht tegeleb rakendustevahelise seansside loomise, haldamise ja katkestamisega. Seanss dialoog kahe või enama süsteemi esituskihtide vahel. Lisaks põhilistele seansiteenustele pakub seansikiht
Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käivitatav protokoll UDP(User Datagram Protocol), mis on ühenduseta edastuse protokoll. IP internetiprotokoll Protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt üks IP aadress, mis kuulub ainult sellele hostile. Kui te saadate või võtate vastu andmeid (näit
paisesse vajalik infot igas OSI kihis (header). Kanalikihis on kasutuses adresseerimiseks MAC Pakettside ehk seadme Kuidas tehtud aadressid (igal vorguseadmel oma unikaalne -Sidekanalite(ressursside) jaotus aadress). -Infovoog tükeldatakse ja kapseldatakse UDP user datagram protocol on -Andmepakett: sidekontroll ,mis pakub · Päis suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel · Keha internetiprotokolli -edastatavad andmed (IP) kasutavasse vorku uhendatud arvutite vahel. · Lõpuosa UDP kujutab endast
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle
tuleb. IP protokoll lubab saata ainult väikeseid tekstijuppe. Iga tekstijupi ette pannakse lisainfo (päis ehk header), mis ütleb, et: kuhu see tekst siis saata tuleb (IP aadress) kust tekst tuli (saatja IP aadress) Hulga lisainfot ka veel Garanteerib marsruutimise, st minemise õiges suunas Mitteusaldusväärne - ei taga kohalejõudmist Kui sisendpuhver on täis, siis ignoreerib Ei loo kanalit iga datagrammi käsitletakse sõltumatult UDP ja TCP: UDP (user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale. Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti) kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm Rakendused: DNS, NFS, TFTP TCP (transmission control protocol). Toimub kontroll.
Arvutivõrgud: mac Eksamaadress Eksam– Eksamphysical Eksam48bit device code ip Eksamaadress Eksam– Eksamaadress Eksamkõigil võrguseadmetel port Eksam– EksamLisaks IP aadressile, sorteerivad ühendusi ethernet Eksam– Eksamfüüsiline ühendus internetiga ip Eksam- Eksaminternet protocol tcp Eksam– Eksamtransmission control protocol udp Eksam– Eksamuser datagram protocol kapseldamine (mis mille sees). TCP/IP Eksammudel Eksam- EksamKeerukam süsteem jaotatud lihtsamateks osadeks – kihtideks Alumine kiht pakub ülemisele teenuseid. Andmeühik PDU(Protocol Data Unit) • Kanalikihi kaader • Võrgukihi pakett (datagramm) • Transpordikihi segment (või datagramm) Teenuse juurdepääsupunkt SAP (Service Access Point). • Kanalikihi LSAP • Transpordikihi port
header), mis ütleb, et: kuhu see tekst siis saata tuleb (IP aadress) kust tekst tuli (saatja IP aadress) Hulga lisainfot ka veel; * TCP/IP pere tööhobune RFC 791 Garanteerib marsruutimise, st minemise õiges suunas Mitteusaldusväärne - ei taga kohalejõudmist Kui sisendpuhver on täis, siis ignoreerib Ei loo kanalit iga datagrammi käsitletakse sõltumatult IP aadress 4 baiti (32bitti) Kaks põhi-protokolli, mis kasutavad IP-d. UDP (user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale. TCP (transfer control protocol). Toimub kontroll. Pordid on kanalid, mille kaudu arvuti suhtleb interneti ja teiste arvutitega OSI mudeli kihid Liides (interface) Sama süsteemi eri kihtide suhtlusviis omavahel Protokoll (protocol) Eri süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel Interneti rakenduste oma protokollid,tüüpiliselt eraldi Rakendusprogrammides (HTTP,SMTP,FTP,DNS,NFS)
Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides. Liides on kõrgematel tasemetel tarkvaraline, madalamatel ka riistvaraline.5.Transpordikihi protokollid. TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja baitide arvu loendava masinatevahelise transporditeenuse. Usaldusväärsus tähendab praktikas seda, et TCP tagab sõnumite kulgemise nende saajale kviteerimismeetodi abil. UDP - User Datagram Protocol pakub ühenduseta, ilma datagrammide kviteerimiseta masinatevahelise transporditeenuse. UDP on tõhus, kuid teisalt "mitteusaldusväärne" datagrammide vahetamise süsteem. Protokolli UDP kasutab näiteks SNMP (simple network management protocol).6.Seansikiht tegeleb rakendustevahelise seansside loomise, haldamise ja katkestamisega. Seanss dialoog kahe või enama süsteemi esituskihtide vahel
TCP Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll UDP Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise
Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise.
TCP (Transmission Control Protocol) - edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. UDP (User Datagram Protocol) - kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise
Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll. UDP (User Datagram Protocol) kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest
TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja baitide arvu loendava masinatevahelise (ITU-T G.729A, 8 kbit/s) Ribalaius Hz; OSI - Open Systems Interconnection Basic Reference Model - is a layered, abstract description for communications and computer transporditeenuse. Usaldusväärsus tähendab praktikas seda, et TCP tagab sõnumite kulgemise nende saajale kviteerimismeetodi abil. UDP - User Datagram network protocol design: osi kihid: rakendus, esiltus, seanss, transport, võrk, kanal, füüsiline ühendus ad-hoc - on iseseadistuv võrk, kus seadmed käituvad ruuteritena ning Protocol pakub ühenduseta, ilma datagrammide kviteerimiseta masinatevahelise transporditeenuse. UDP on tõhus, kuid teisalt "mitteusaldusväärne" võivad oma asukohta ruumis muuta. usb - universal serial bus (ver 2
Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Rakenduselt saadud andmed segmenteeritakse ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Määrab kas kasutatakse TCP või UDP protokolli. Alates sellest kihist võib lugeda ühendust punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht IP aadresside tasemel tegutsemine, vastutab ühenduste alustamise, pidamise ja lõpetamise eest. Andmeühikuks datagram. Pakettide marsruutimine, vookontroll. Datagrammide tükeldamine, adresseerimine, veatöötlus. IP aadressidega tegutsemine. Kanalikiht Jagab saadud paketid kaadriteks, enne kui nad füüsilisse kihti saadab (fragmentation). Võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (pm ACK kaadrid et jou, miski ei põle kõik ok), teostab veakontrolli ja kui on mingi kala, siis saadab kaadri uuesti. PS
Port – programmispetsiifiline aadress (port ütleb OSile, mis programmi kätte tuleks füüsiliselt data anda) Ethernet – on internet kohtvõrgus (sh wifi) Ip (internetiprotokoll) – reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel internetis kasutatavate võrguseadmete vahel Tcp (transfer control protocol) – põhiprotokoll, mis kasutab IP-d. Toimub kontroll, kas info jõudis pärale -> kindlam, aeglane Udp (user datagram protocol) – põhiprotokoll, mis kasutab IP-d. Ei kontrollita, kas info jõudis pärale -> kiirem, osad võivad kaduda Kapseldamine (mis mille sees) - saadetud informatsioon on kihtides (siht, transport, data) 10. nädal • Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus
Sama, mis eelmisel. UDP (user siis tuleb paketti korrata. Kui moondub kviitung, on oht, et osad paketid saadetakse teistkordselt. Selle vältimiseks tuleks paketid 32.DHCP datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: nummerdada. Kadudeta süsteemis piisab pakettide eristamiseks vaid nullist ja ühest. Rdt 2.1 seosetu (segi läinud) ack/nack. Rdt 2.2 ilma nack'ta protokoll. Kasutatakse ainult ack kviitungeid
teiste hostidega. 2. Osa teenuseid on seotud kindlate pordinumbritega (0...1023), nt . HTTP 80, telnet 23, finger 79, SMTP 25, ... Protokoll - defineerib, kuidas kaks hosti omavahel suhtlevad. Protokoll määrab: 1. andmetihendusmeetodid; 2. kuidas saatev seade annab teada, et sõnumi edastamine on lõpetatud; 3. kuidas vastuvõtja teavitab saatjat; IP - Internet Protocol · internetiaadresside tasemel UDP - User Datagram Protocol · reeglid sõnumite vahetamiseks teiste internetipunktidega andmepakettide tasemel TCP - Transmission Control Protocol Protokollid rakenduse tasemel http - hüperteksti edastamise protokoll HyperText Transfer Protocol; telnet - kaugterminaliga suhtlemise protokoll; ftp, ftp-data - failide ülekande protokollid (file transfer protocol); smtp - kirjavahetuse protokoll (simple mail transfer protocol); nntp - võrguuudiste edastamise protokoll (network news transfer protocol);
DDEML Dynamic Data Exchange Manager Library [Microsoft] DDF Display Data Channel + Dynamic Data Formatting [IBM] DDI Device Driver Interface + Digital Document Interchange + Direct Dial In DDK Device Driver Kit [Microsoft Windows] DDL Data Definition Language + Data Description Language DDM Distributed Data Management DDN Defense Data Network DDNS Dynamic Domain Naming System DDOS Distributed Denial Of Service DDP Datagram Delivery Protocol + Distributed Data Processing DDR Dynamic Document Review [Symantec] DDR-SDRAM Double Data Rate-SDRAM DDS Data Description Specification + Digital Dataphone Service [AT&T] + Design Data Sheet + Digital Data Storage + Direct Digital Synthesis + Distributed Database Services DDX Digital Data Exchange DE Device End DEA Data Encryption Algorithm + Disposable Email Address DEC Decrement + Device Clear + Digital Equipment Corporation
Options Padding Vers versiooni number Fragment offset tükikese number Time to Live number mis määrab ära paketi eluea (max läbitavate marsruuterite arv) Header checksum päise kontrollsuurus Source addR aadress kust pakett välja saadeti Destination addR aadress kuhu pakett jõudma peab Options lisainformatsioon Padding kontrollimiseks vajaminev informatsioon UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades
midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab ,,hoogu maha". Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online'is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui
nimetatakse ka olekuga (stateful) protokollideks osapoole loovad (virtuaalse) kanali enne andemvahetust on vaja kanal luua ja pärast sulgeda osapooled teavad teise olekut kommunikatsiooniprotsessis kommunikatsioon on “vestlus” näiteks SMTP, TCP, ATM Paketipõhised protokollid Näiteks: postiühendus nimetatakse ka olekuta (stateless) protokollideks suhtlus toimub paketi kaupa kommunikatsioon on “küsimus-vastus vormis” näiteks DNS, NFS, UDP, IP, Ethernet UDP (User Datagram Protocol) Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti) kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm Rakendused: DNS, NFS, TFTP
andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab „hoogu maha“. Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online’is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib
autentimine on endiselt levinud · SSH ühenduse sisse tekitatakse mitu virtuaalset loogilist kanalit (näiteks teine toru X jaoks) - klient saab ise häälestada, kuidas kanalid on ühendatud · On olemas mähkurid mitmete varasemate käskude turvaliseks asendamiseks SSH abil saab liikuda välisvõrgust tulemüüriarvuti kaudu sisevõrgu arvutiteni võttes SSH- ühenduse tulemüüriarvutisse, kust võetakse uus SSH-ühendus sisevõrgu arvutisse. Datagram TLS (DTLS) · TLS töötab TCP baiditoru otsas, vahel on vaja kaitsta ka üksikute pakettide vahetust · DTLS -- TLS-laadne küptoprotokoll paketigranulaarsusega side jaoks - enamasti UDP jaoks · UDP, SCTP, DCCP, SRTP protokollide baasil · Võtmevahetus ja autentimine nagu vastaval TLS versioonil, edasise side jaoks ei emuleerita baidivoogu DNSSEC · DNS (Domain Name System) -- Interneti nimeteenus
Siis saab tasapisi jälle suurendada. Kui tuli Time-Out, siis sellest võib järeldada, et võrk on täiesti umbes. Ei ole mõtet poole peale tõmmata, vaid tuleks korraks asi seisma jätta ja alustada tuleks jälle 1, 2, 4, 8 kuni hinnanguliselt pooleni ja siis tasapisi ülespoole. Alguses suurendatakse esponentsiaalselt ja hiljem sammhaava ehk lineaarselt, kuni tuleb see hinnang, et kas tuli kolm topeltkviitungit või Time-Out. 25. UDP Pikalt välja kirjutatuna on see User Datagram Protocol. See on transpordikihi protokoll. UDP puhul on tegemist ühenduseta andmevahetusteenusega ehk ei suhelda teisega ja saadetakse pakette lihtsalt teele ehk ei tehta midagi erilist lisaks (best effort). See, mis võrgust läbi läheb, sellega ta tegeleb, samuti ei kulutata aega ühenduste loomiste peale ja pakettide saatmise kordamisele. Iga UDP pakett on omaette nähtus võrgus ja iga pakett liigub omaette ning nad võivad kohale jõuda suvalises järjekorras ja ka teepeal kaduma minna
annaabi.ee 
