toote/turu konstntratsioon nt. toota valgeid kindaid arstidele, toodetele spetsialiseerumine nt. Toidukaubad, turule spetsialiseerumine nt. Õpikute turule spetsialiseerumine, selektiivne spetsialiseerumine ja täielik turu käitumine. RISC on rahvusvaheliselt ja laialt kasutatav metoodika, mille puhul on segementeerimise aluseks tarbijate vastuse 100-le indikaatorküsimusele, selle väljundiks on sotsiaal-kulturiline väärtusruum, kus vastajad paigutuvad kolme telje suhtes. KATSETAJAD aktiivsed interneti-tarbijad, huvideks on muusikaprogrammid ja tehnikasaated, vaatavad tulevikku optimistlikult, ostu- ja tarbijakäitumine on emotsionaalne, on aktiivsed shoppajad, tarbimine on nende jaoks elustiil, hinnast nad end mõjutada ei lase, nendel on soov ise midagi uut järele proovida, olulist tähendust kannavad nende jaoks kaubamärgid. MATERIALISTID meediakanalitest jälgivad raadiot ja telerit, tulevikku vaatavad
,,Kes tüüri tähele ei pane, seda õpetavad karid" Maailmas on kolme liiki inimtüüpe; on 'hall mass', kes elavad vaikselt oma tasakest argielu, on varjud, kes kardavad tuulelegi vastu puhuda, ja on eksperimenteerijad, kes katsetavad kõike, mis vähegi pähe tuleb. Neid on vaja, et mitmekesistada ühiskonda ometigi tuleneb viimasest eelnimetatud äärmusest ka probleeme. Katsetajad on need inimesed, kes viivad edasi arengut. Neile tulevad pähe geniaalsed, sageli ka hullud, ideed, mis võivad kogu saatuse pahupeale pöörata nii heas kui ka halvas suunas. Sageli kahjuks aga ei mõtle nad oma rutakas käitumises tagajärgedele... Kui inimesed sünnivad, algab nende pikk ja vaevaline elutee. Mõnel ei kesta see kaua, kuid õnneks jõuavad enamus vähemalt täiseani välja. Loomulikult on
b. konkurentide kõrvaldamine, uue positsiooni hõivamine, ümberpositsioneerimine c. olemasoleva positsiooni tugevdamine, ümberpositsioneerimine, uue positsiooni hõivamine Küsimus 5 Bostoni maatriksi neli kategooriat on: a. arenejad, stabiliseerijad, vastutajad, nautijad b. tähed, rahalehmad, koerad, küsimärgid c. tähed, küsimärgid, arenejad, stabiliseerijad d. vastutustundjad, katsetajad, säilitajad, materialistid Küsimus 6 Bostoni maatriksi tähti iseloomustab kõige paremini: a. rahavajadus kõrge, rahavoog negatiivne b. nõrk positsioon mitteatraktiivsetel turgudel, turunduse üldkulude minimeerimine c. madala kasvutempoga turg, rõhk kasuliku positsiooni säilitamisel d. hea konkurentsipositsioon turul, suur kasv, juhtpositsioon oma turusegmendis Küsimus 7 Toote elutsükkel: a. aeg turu kasvust kuni tootmise lõpetamiseni b
Segmentimise alused: Geograafiline (Elukoht, Töökoht, Riik, Regioon, Linnaosa, Kliima, Rannik/sisemaa, Linn/maa), Geograafiline (Elukoht, Töökoht, Riik, Regioon, Linnaosa, Kliima, Rannik/sisemaa, Linn/maa), Demograafiline (Vanus, Sugu, Rahvus, Rass, Religioon, Sissetulek, Emakeel, Haridus, Amet), Demograafiline (Vanus, Sugu, Rahvus, Rass, Religioon, Sissetulek, Emakeel, Haridus, Amet), Psühhograafiline (vastutustundjad, katsetajad, säilitajad, materialistid), Tarbimismuster (Tarbimise Psühhograafiline (vastutustundjad, katsetajad, säilitajad, materialistid), Tarbimismuster (Tarbimise intensiivsuse või lojaalsuse järgi), Otsitav kasu (Üks toode pakub tarbijatele erinevaid väärtusi; Tarbijati intensiivsuse või lojaalsuse järgi), Otsitav kasu (Üks toode pakub tarbijatele erinevaid väärtusi; Tarbijati on otsitavad väärtused erinevad)
jaotusel ja toetusel. Tulemuslikkus on antud kontekstis mõõdetud kasumlikkuse ning turunäitajate kaudu (müük ja turuosa), kuna viimased kaks on enim tunnustatud ja olulisemat finantstulemuslikkuse indikaatorit ning nende olulisus ei sõltu strateegia tasemest või tüübist. Teoreetiline mudel seob äristrateegia tüübid ettevõtte lähenemisega turundusotsustele, kuidas ettevõte defineerib oma toote/turu ning kuidas saavutab edu. Sellest tulenevalt eristatakse 4 arhetüüpi: otsijad/katsetajad, kaitsjad, analüüsijad, reageerijad. Teine põhialus on Portreri väärtuse loomise metoodika ehk kas ettevõtte äristrateegia keskendub madalatele kuludele, eristumisele, on fokuseeritud või turuülene. Kaht teooriat kombineerides tuletatakse neli äristrateegia tüüpi: otsijad/katsetajad, analüüsijad, eristumise kaitsjad ja madala kulu kaitsjad. Turundusstrateegia puhul eristatakse agressiivset, massturunduslikku, turundust minimeerivat ning väärtust rõhutavat
kanalit. Välgu katsetamine Praegusel ajal on imelik mõelda, et alles paarsada aastat tagasi tuli katsetega tõestada, et välk on ikka elektriline nähtus. Ameerika füüsik ja riigitegelane Benjamin Franklin tegi 1752. aastal riskantse katse, saates tuulelohega äikesepilve siidnööri, mille otsas oli raske uksevõti. Kui nöör niiskus ja uurija lähendas käe võtmele, hüppas sellele säde ("elektrik"). Paljud teised katsetajad ei olnud nii õnnelikud, nagu näiteks Pärnust pärit Georg Wilhelm Richmann, keda välgulöök tabas laboratooriumis. Miks lööb välku? Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite ka laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, süsiniku-, hapniku-, raua- jt
alpha-beta (tehnilisi detaile ja näiteid ei tule). Mis on masinõpe. Mis on IBM Watson ja Wolfram Alpha. Võib tulla küsimus, et kas mingit sorti ülesannet praegused tehisintellektisüsteemid suudavad ok/väga hästi/väga halvasti lahendada. Andmeanalüüsi kohta küsimusi ei tule. Tugev AI: suudab mõelda ja sellel on mälu Nõrk AI: on piiratud ühe konkreetse või kitsaste valdkondadega Turingi test: Mõistata, kas chati-ekraani taga on inimene või programm, kui katsetajad ei suuda ära arvata, siis on jutlev masin päriselt intelligentne. eliza:vestlev pseudointellekt. Eliza on lihtne programm, mille sees on suur hulk “standardlauseid” ja “standardsõnu”. Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema “standardsõnade” loetelus, siis Eliza valib mõne “standardvastuse” ja paneb sinna sisse osi talle antud tekstist Minimax: algoritm otsuste tegemisteks Alpha-beta: otsingu algoritm
hermeneutika ja eetika. Sajandi teisel poolel, filosoofia peamistes suundumustes,
toimub vähem liigitamist, saab suhteliselt selgelt määratleda koolkondi, suundumusi
ja tendentse. Sarnasusparaleeli võib tuua sellega, mis toimus loodus-ja
ühiskonnaõpetuses, suurim edu saavutatakse "kohta liigestes" varemmoodustatud
lähenemisviisides. Ja veelgi: filosoofid, nagu ka teadlased, matemaatikud ja lihtsalt
katsetajad, on hakkasid arendama "rakenduslikku" filosoofiat, kohaldades nende
meetodeid ja teadmisi konkreetsete küsimuste lahendamiseks tehnoloogia, poliitika,
haridus etc valdkonadest aga positivistlik traditsioon ei sure, vaid pigem see on osa
uutest filosoofilistest mõtetest kui kaudne, tihti iseenesestmõistetav lisand.
11
Allikate loetelu
Rudenko V. I. 2002. Referatõ po istorii filosofii. Rostov n/D: izd-vo
5 Dataülikond Kõige tähtsam küber-seksi komponent on totaalne illusioon- nn. dataülikond (Datasuit), mis simuleeriks puudutusi, massaazhi ja isegi suudlusi ja ehtsat seksi! Aastate vältel on sellest kujundatud sensatsioon. Varustatuna dataülikonna ja küber-kiivriga peaks olema võimalik läbi elada kõikvõimalikke seksuaalfantaasiaid. Sellise varustuse prototüüpe on ehitatud ja katsetatud, mõnikord ka õnnestunult, aga enamasti on katsetajad olnud pettunud. Hästi töötas see vaid väga fantaasiarikastel inimestel ja ka nemad olid arvamusel, et päris seks oleks etem, sest lõhnad, maitsed, tunnetused - need kõik on ju küber-seksi puhul puudu, või siis ebarahuldavad. Arvuti on seni siiski olnud samaväärne teleriga, mis on teatavasti mõeldud vaid vaatamiseks ja kuulamiseks. Dataülikonnad, kui rafineeritud ja täiustatud nadtulevikus ka poleks, jäävad ikkagi proteesideks. Seks ja proteesid on aga komplitseeritud teema
programmeerimiskeeli, mida rakendatakse praktikas mitte-tehisintellekti- ülesannete jaoks. Näiteks: Paljud otsimisalgoritmid Paljud optimeerimisalgoritmid Formaalsete keelte süntaksianalüüs (kõigis kompilaatorites) Funktsionaalsed ja loogilised programmeerimiskeeled Objekt-orienteeritud programmeerimine Lausearvutuse valemite ja analoogiliste ülesannete efektiivne lahendamine TURINGI TEST: Mõistata, kas chati-ekraani taga on inimene või programm? Turing: Kui katsetajad ei suuda ära arvata (st ära-arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt intelligentne. Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: Toiduretsept. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme.
Jätkusid romaanivõistlused. 34 aastal tehti võistlus, mille auhinnaks oli 10 000 krooni. 38 aastal elustati võistlus taas. Selle võitis Karl Ristikivi teosega ,,Tuli ja raud". 1938 tõusis esile luuletajate rühmitus Arbujad. Luule 1922-1944 1920 aastate alguse luuletajaskonna keskme moodustasid Siuru ajal esilekerkinud poeedid (Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu). Poeedid jagunesid klassikuteks ja modernistideks(katsetajad). Sõda jättis jälje luuletajate hingeellu. Protestiti ebavõrdsuse ja vägivalla vastu ja mõeldi inimkonna saatuse üle. Mitmekülgsed sünteesijad olid Under, Semper ja Visnapuu. Klassikalise traditsiooni järgijad olid Adson ja Adamson. Modernistlikud luuletajad olid Barbarus ja Hiir. Traditsioonilist luulet iseloomustas murdeluule. Modernismi poolel vohas futurism. Futurismile lisaks olid kubism. Linnamiljöö ja tehnilised asjad iseloomustasid luulet. Naisi võrdsustati prostituutidega
meelevallas. 3.6. Põnevaid fakte Tänapäeval on imelik mõelda, et alles paarsada aastat tagasi tuli katsetega tõestada, et välk on ikka elektriline nähtus. Ameerika füüsik ja riigitegelane Benjamin Franklin tegi 1752. aastal riskantse katse, saates tuulelohega äikesepilve siidnööri, mille otsas oli raske uksevõti. Kui nöör niiskus ja uurija lähendas käe võtmele, hüppas sellele säde. Paljud teised katsetajad ei olnud nii õnnelikud, nagu näiteks Pärnust pärit Georg Wilhelm Richmann, keda välgulöök tabas laboratooriumis. Sellest, et välk on ohtlik loodusnähtus kõneleb ka tõik, et USA meteoroloogiateenistuse andmetel hukkus Ühendriikides ajavahemikul 1940-1991 välgutabamuse läbi 8316 inimest. 21 KOKKUVÕTE Antud töö täitis oma eesmärgi selgitada pilvede, tule ning äikese iseloomu.
(lihtsamad) OK: male, pokker Halvasti: chatbox Miks AI areng aeglane? Inimene ei teadvusta oma ajutegevust. Igapäevased toimingud paistavad lihtsad, kuid nõuavad ülikeerukaid ajuprotsesse (nt trepist üles minek, ukse avamine), samas roboti jaoks lihtsam kõrgemate matemaatiliste tehete tegemine, mille puhul ühene algoritm lahendusele. Turingi test: Mõistata, kas chat-ekraani taga on inimene või programm. Kui katsetajad ei suuda ära arvata(st arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt intelligentne. Sisulist Turingi testi läbivat chatboxi pole tehtud, lihtsa vestlusega saab hakkama. Eliza: 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T. Inimesega vestlev chatbox. Lihtne programm, mille sees on suur hulk „standardlauseid“ ja „standardsõnu“. Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema „standardsõnade“ loetelus,
human tasks, if it can apply a wide range of background knowledge and has some degree of self-consciousness” Weak AI: “the use of software to study or accomplish specific problem solving or reasoning tasks that do not encompass (or in some cases, are completely outside of) the full range of human cognitive abilities. “ Turingi test: Mõistata, kas chati-ekraani taga on inimene või programm? Turing: Kui katsetajad ei suuda ära arvata (st ära-arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt intelligentne. Palju erinevaid vastuväiteid, et testi ärategemine ei tähenda veel “päris” intellekti. Ükski vastuväide ei ole ümberlükatav. Tegelikkuses ei suuda praegu keegi teha programmi, mis suudaks Turingi testi edukalt läbi teha: sellest ollakse väga kaugel. Praegu “edukalt” intellekti simuleerivad Turingi testi programmid on
Lugulaul, mis on väga eristatav teistest eepostest, sest sellel on tugev isamaa ülistuse teema. Ei ole dramaatilisi momente. Pole problemaatilisi tegelasi. Halvad on pärismaalased, kes sõdivad nende vastu, aga portugaallasi näidatakse alati heas valguses. Teos kulgeb küllaltki üheplaaniliselt. Kuid kollektiivne kangelasvaim on, mis annab ideaalsust eeposesse. Ülesehitus, kirjeldab peamiselt merereisi. Alonso de Ercilla. Hispaanlane.(vahelt jäi puudu, Epp segas msn'is :D) Eeposte katsetajad. Pierre de Rousard. Tegi katse kirjutada prantsuse rahvuseepost, millest pidi saama fransiaad. Inglismaal algab 16.sajandi teisel poolel kirjandulik tõus kui alustas tegevust Shakespeare. Aga enne teda oli E. Spencer, u kümmekond aastat Shakespeareist vanem. "Haldjate kuninganna". Kuninganna saadab teele 12 rüütlit, võitlema 12 pahega. Moraalne taust. Spencer leiutas ise uue stroofivormi Spenceri stroof. (Paul E Rummo katkend). 8 värsist koosnev stroof, lisas 9.värsi, mis on pikem
.mis on tähenduse mehhanismid? .kuidas inimene kasutab oma teadmisi igapäevases elus hakkamasaamiseks? .kas mõtlemismehhanismid on kollektiivsed või pigem ühe algoritmi poolt läbiviidavad? .... jne ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 7 Turingi test •Turingi test: Turingi filosoofiline idee/ettepanek 30-datest: ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Mõistata, kas chati-ekraani taga on inimene või programm? Turing: Kui katsetajad ei suuda ära arvata (st ära-arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt intelligentne. Filosoofia ja praktika Turingi testi ümber .Paljuerinevaidvastuväiteid, et testiärategemineeitähendaveel“päris” intellekti. .Ükskivastuväideeiole ümberlükatav. .Tegelikkuseseisuudapraegukeegitehaprogrammi, missuudaksTuringitestiedukaltläbiteha: sellestollakseVÄGA KAUGEL. .Praegu“edukalt” intellektisimuleerivadTuringitestiprogrammidon kas:
annaabi.ee 
