Skänner on seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Kodustes tingimustes on arvutid ühendatud Internetiga sageli telefoniliini kaudu vastavate modemite abil. Skänneri, digitaalse kaameraga, veebikaameratega saab pilte arvutisse laadida. Võrgukaarti, ruuterit või modemit on vaja arvutivõrgu ehitamisel. Digitaliseeritud on esitatud arvude kujul. Arvutiprogramm on käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. Rakendusprogrammid on nt tekstitöötlusprogrammid, graafikuprogrammid, audio-videoprogrammid, arvutimängud jne. Enam levinud operatsioonisüsteemid on Windows (Windows 7, Windows XP, Windows Vista, Windows 8) ja
digitaalsignaali pildiks. · Skanner- on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. · Operatsioonisüsteem- operatsioonisüsteem, opsüsteem Tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutissebuudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliidese (API). Kasutajad saavad ka suhelda vahetult opsüsteemiga, kasutades selleks käsukeelt (ohjekeelt) või graafilist kasutajaliidest. · Fail- kogum informatsiooni, mis on salvestatud mingil kindlal kujul. Fail võib sisaldada programme, andmeid või teksti. · Kaust- kaustad failide haldamiseks · Kaustasüsteem-kaustade kogum
jäävad aga alles q Kõvakettale saab salvestada palju faile, põhimälus on korraga ainult üks fail q Kõvakettalt saab faile ära kustutada, põhimälust ei saa q Ei tea 6. Millline järgnevatest mälumahtudest on sobilik iseloomustama kaasaegse arvuti põhimälu (RAMi)? q 256 GB q 256 B q 256 MB q 256 kB 7. Kui palju infot mahub disketile? q 1,44 KB q 1,44 GB q 1,44 MB q 1,44 B 8. Leia loetelust operatsioonisüsteemid ja rakendusprogrammid. q TurboPascal q Mac OS q MS DOS q Netscape Navigator q MS Excel 2000 q Linux q MS Word XP q MS PowerPoint q Windows 98 9. Kuidas on omavahel seotud bitt ja bait? q 1 bitt = 8 baiti q 1 bait = 8 bitti 10. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? Vali kõik õiged vastused. q Sättida kuvar nii, et peaks võimalikult väham silmi pingutama. Vajadusel kasutada sobivaid prille
.com.ee äriettevõtted .pri.ee eraisikud .aip.ee - avatud Internetipunktid, teabetoad .org.ee - seltsingud, mittetulunduslikud organisatsioonid .fie.ee - füüsilisest isikust ettevõtjad Eesti domeeninimesid registreerib Eenet http://www.eenet.ee/EENet/ Domeeninimede lahendamine Nimeserverid moodustavad internetis hajusa, kooskõlaliselt toimiva andmebaasi Lisaks andmete säilitamisele saab sellesse andmebaasi teha päringuid Reeglina ei tegele rakendusprogrammid nimede lahendamisega vahetult ise, vaid kasutavad selleks spetsiaalset operatsioonisüsteemi koosseisu kuuluvat nimelahendajat ehk RESOLVERIT Resolver Iseseisev programm või selle osa, mis esitab nimeserverile päringu Mõistab saadud vastusega midagi peale hakata (näiteks tagada, et brauser seda vastust kasutada saaks) Kõige levinumad päringud Resolver Näide
Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Kõikidest variantidest,millest siin juttu oli, eelistan mina siiski enim Mac OX S
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density)
valida avanenud menüüst atribuudid. Avanenud aknas valida nimekirjast Internet Protocol Version 4 (TCP/IPVv4) ja vajutada all olevale valikule atribuudid. Avanenud aknas teha aktiivseks valik kasuta järgmist IP aadressi ja kasuta järgmisi DNS serveri aadresse, sisesta vajalikud aadressid ning vajuta OK. 4. Nimeta milliseid on Windowsi operatsioonisüsteemides kasutatavad failisüsteemid (nimeta vähemalt 3). Failisüsteem on realiseeritud kihtidena: Rakendusprogrammid - on määratud faili sisucja antakse korraldusi faili avamiseks, sulgemiseks, kirjutamiseks, lugemiseks , Loogiline failisüsteem - teab kataloogi struktuuri. Uue faili loomisel loeb kataloogi mällu, lisab kirja ja kirjutab tagasi kettale, faili-organisatsiooni moodul - töötab failide loogiliste ja füüsiliste blokkide tasemel. Tema ülesandeks vaba kettaruumi arvestus , baas-failisüsteem - genereerib üldiseid kettalt blokkide lugemise ja kirjutamise
Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 7. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. 8. Mis on riistvara? Too näiteid! Kõik käega katsutavad seaded
tarkvarale. Windows (95, 98, ME, XP, Vista, 7); Linux, MacOS, UNIX, ... 7. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Mingit kindlat otstarvet täitev tarkvara. Näited tarkvara all. 8. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. 9. Mis on riistvara? Too näiteid! Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse
23. Mis on arvutiprogramm? Programmiks nimetatakse käskude jada, mis kirjeldab sammsammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisest ja lõpeb sellest väljumisega ehk selle sulgemisega. Käsud, millest programm koosneb, võivad juhtida arvuti riistvara või käivitada teisi programme. 24. Mis vahe on süsteemsel ja rakendustarkvaral? Arvutiprogramme on kahte liiki -- süsteemsed programmid ja rakendusprogrammid, mõlemad on ühtviisi vajalikud. Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. 25. Kuidas toimub üleminek ühe klaviatuuri keele kasutamiselt teisele? Ümberlülitus eesti keelelt inglise keelele toimub nii: Kui valida töötamiseks selline keel, millele vastavat klaviatuuri arvutil tegelikult ei ole, siis töötab olemasolev
. 8 Windows 8............................................................................................................ 11 Kokkuvõte............................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Selles töös tutvustan ma viit enimkasutatud operastioonisüsteemi. 3 Windows XP
programme). 13. Millest koosneb kernel? Tuuma kõige tähtsamad osad on mälu ja protsessi haldur, kuna OP süsteem ei tööta nendeta. Protsessihaldur käivitab protsesse ja organiseerib mitmikkasutust(multitasking). Vahetades protsesseril aktiivseid protsesse. Mäluhaldur hoolitseb mälu ja saale tuumaosadele ja puhvermälule. Iga programmi käivitamine on protsess ja sellele omistatakse protsessi indefikaator. 14. Mis on rakendusprogrammid ja mis on süsteemiprogrammid linuxis? Süsteemitarkvara alla kuuluvad arvuti operatsioonisüsteemid, serveritarkvara, seadmete draiverid ja utiliitid. Ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö veatu tagamine. Rakendustarkvara (application software) ehk ülejäänud arvutiprogrammid, mis võimaldavad kasutajal teatavate kindlate ülesannete täitmist. Rakendustarkvara liikide alla kuuluvad näiteks : kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara,
Jaosvaraks kutsutakse programme, mida võib arvutisse paigaldada nende proovimiseks ja kasutamise õppimiseks. Tavaliselt kestab selline katseperiood 30 päeva alates programmi arvutisse paigaldamisest. Pärast tähtaja lõppu programm enam tööle ei lähe, vaid soovitab osta täisversiooni. Jaosvara programmide täisversioonid on enamasti suhteliselt odavad, nii et neid peaks iga soovija jaksama endale soetada. 5. Mis vahe on süsteemsel ja rakendustarkvaral? Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. 6. Mis toimub arvuti käivitamisel? Pärast arvuti sisselülitamist tuleb mõni hetk oodata, kuni see käivitub. Arvuti käivitumine koosneb kolmest etapist: arvuti komponentide testimisest, töökeskkonna sisselaadimisest ja nii riist- kui
....................................... 7 2 Personaalarvuti operatsioonisüsteemi funktsioonid Personaalarvuti koosneb riistvara- ja tarkvarakomponentidest. Viimase mõiste alla kuuluvad: Operatsioonisüsteem (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga. OS'i eesmärk on muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendada veaolukordi. Rakendustarkvara - erinevad rakendusprogrammid, mis pakuvad Joonis 1. Arvuti riist- ja kasutajale vajalikku funktsionaalsust tarkvarakomponendid(Allikas: Learning Materials tööülesannetetäitmiseks arvutil. for Information Technology Professionals (EUCIP- Mat)) Joonis 2. Rakendustele riistvararessursside jagamine(Allikas: Learning Materials for
Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine. Funktsionaalsed seadmed (ALU, mälud) Lihtloogika elemendid Transistorid ja juhtmed Arvutisüsteemid võib jagada 4-ja ossa -Raudvara -Opsüsteem -Kasutaja rakendused -Kasutajad -Paberilehel on paar tabelit, mis tuleks siia ümber panna. Arvutite ajalugu Esimese põlvkonna arvutid (1945-1955)
· USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid SD Mini SD XD MMC RS-MMC MicroStick Tähtsamad andmekandjad · Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 120-1000 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Tähtsamad andmekandjad · Kompaktketas (CD, compact disk) CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega
Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008 litsentsi alusel. 5. jaanuaril 2010 tuli müügile esimene Androidi kasutav nutitelefon Nexus One, mida toodab Taiwanis asuv HTC Corporation. 2 1. Mis on operatsioonisüsteem? Operatioonisüsteem on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kaasaegsete OS'ide arendusel tehakse tööd, et toetada uuemat riistvara, uusi rakendusi ja kaitsta OS'i turvaohtude eest. 1.1. Android'i operatsioonisüsteem Pärast esmast väljalaset on Androidil olnud palju uuendusi. Need baasoperatsioonisüsteemi uuendused on olulised selle jaoks, et parandada vigu ja lisada uusi elemente. Beta avaldatud 5
· Arvuti aparatuursete ressursside juhtimist · Tööd failidega · Andmete sisestamist ja väljastamist · Rakendusprogrammide täitmist · Utiliite (Utilities) Mis asi on arvuti? Input Processing Output Applications Utilities Operating System Services Hardware Command/Interpreter Address Bus Data Bus Control Bus CPU ROM RAM I/O Arvuti tasemed · Kasutaja rakendusprogrammid · Kõrgtaseme programmeeriskeeled · Assembleri keel, masinkood · Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine · Funktsionaalsed seadmed · Lihtloogika elemendid · Transistorid ja juhtmed Neumanni mudel Mäluseade Sisendseade Aritmeetikaloogika seadeVäljundseade Juhtseade
programmi või arvuti sulgemisel kogu töö, mis on tehtud pärast viimast salvestamist. 6. Andmekandjad ja nende lugejad · Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. · Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg-
Neid põhjuseid on kindlasti veel. Viirused levivad väga lihtsalt ja võib nakatada teie arvuti ilma et teie arugisaaksite. Põhilised viiruse levimis viisid on läbi interneti ikkagi. Nagu näiteks piraattarkvara allalaadimisel või muu tarkvara, vale e-maili avamisel, valedel lehekülgedel sufates ( nt mingites imelikke pornograafia saitidel) jne Kui ka cd'de,floppy kettad mälupulkade jpm. 5 kõige tuntumat viiruse liiki. 1. Makroviirus nad on rakendusprogrammid mis on kirjutatud makrokeeles,ning nakatuvad dokumendifailina. Nad levivad väga kiiresti läbi e-mailide. Nimelt see viirus läheb automaatselt tööle kui see avatakse (nt läbi e-maili avades) Näiteks ,,ILOVEYOU" viirus 2).Buutsektori viirus( Boot sector virus) on viirus mis kirjutab end buutsektoris ja kuna buutsektor hoiab informatisooni et sinu arvuti saaks taaskäivitada siis see viirus plokeerib selle et sinu arvuti ei saaks enam taaskäivitada. Näiteks Unashamed. 5
operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda operatsioonisüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Arvuti riistvara ja tarkvara haldamine on väga oluline, kuna programmid pidevalt konkureerivad omavahel süsteemi ressursside eest. Nt protsessor, mäluseadmed ja juhtimisseadmed.
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux.
On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, kuid viimasel ajal on personaalarvutitel levinud operatsioonisüsteem Windows (95, 98, 2000, NT või XP, Vista). Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust väljastust ja tegeleb riistvaraga). Tabel 1. Operatsioonisüsteemide osakaal 1.2 Rakendustarkvara Tarbe- ehk rakendusprogrammid on konkreetsete rakendusülesannete lahendamiseks mõeldud programmid, mis käivitatakse alles pärast süsteemitarkvara alglaadimist. Jagunevad: 1. laiatarbe- e standardprogrammid - mõeldud paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks; peamised: · tekstitöötlusprogrammid - dokumentide ettevalmistuseks, töötluseks ja väljastamiseks · tabelarvutusprogrammid - arvutustabelite koostamiseks ja töötlemiseks
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist,
....21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist,
r lugemisõigus, w kirjutamisõigus, x käivitamisõigus, s setUID, setGID, t sticky bit 9. Arhitektuuri all mõeldakse IT-s: mingi süsteemi tehnoloogilisi põhimõtteid, millisteks suurteks osadeks süsteem jaotub, kuidas osad omavahel suhtlevad, milliseid suuri valmistükke süsteem kasutab Tarkvarasüsteemid ehitatakse reeglina mitmesuguste komponentide kokkupaneku, s.t. kokkuprogrammeerimise teel, või teisiti öeldes: komponente kasutades. : Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid Suured "valmiskomponendid", näiteks andmebaasimootorid Raamistikud ehk frameworks , Teegid ehk libraries Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid: Tekstitöötlus, näiteks Word või LibreOffice , Tabelarvutus, näiteks Excel Raamatupidamise tarkvara , Arendustarkvara, näiteks Eclipse või vscode , Veebibrauser Valdkonniti domineerivad programmeerimiskeeled : Universaalseim, välja arvatud tippkiirust nõudvad või embedded või brauseri- või operatsioonisüsteemi-rakendused: Java
väite eitust -A Claude Shannon MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Tarkvarasüsteemid ehitatakse reeglina mitmesuguste komponentide kokkupaneku, s.t. kokkuprogrammeerimise teel, või teisiti öeldes: komponente kasutades. Neid komponente võib klassifitseerida - näiteks - järgmisel viisil: Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid Suured "valmiskomponendid", näiteks andmebaasimootorid Raamistikud ehk frameworks Teegid ehk libraries Priorities for software development Three main consumers of time and effort: Understanding the business processes and needs. Understanding the exact contents of existing data. Writing code. The second component - understanding existing data - is growing and will keep growing for foreseeable future. Why? We do have AI already: society is a large animal with an intelligence of its own.
On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT jne.). Viimasel ajal on personaalarvutitel levinuim operatsioonisüsteem Windows95/98/ME. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel
Rakendustarkvara ehk lõppkasutajaprogrammid nagu andmebaasiprogrammid (nt MS Access), tekstitöötlusprogrammid (nt. MS Word), tabelarvutusprogrammid (nt. MS Excel) jne suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ja süsteemiutiliitide. Operatsioonisüsteem (Operating System) tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliidese (API). Kasutajad saavad ka suhelda vahetult opsüsteemiga, kasutades selleks käsukeelt (ohjekeelt) või graafilist kasutajaliidest. Operatsioonisüsteemid pakuvad rakendustele järgmisi teenuseid: Multitegum-opsüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab opsüsteem ära, millised
suhtleb keskkonnaga ROM (jätkub...) .text piirkond märgendite asukohad mälus ja loob programmi ressursid, Riistvaralised andmetüübid bit, main() ... mälukujutise (täidetav fail - .com/.exe/a.out/...) sõltuvused, piir-ajad mitmeväärtuseline loogika rakendusprogrammid OS määrab mälu kaardi Planeerimist tuleb teostada süsteemi loomise Silumise käigus on ligipääs riistvarale keeruline kompileeritult või teekidest .o-failidena programm (code) aadressist 0 (ainult loetav) käigus SpecC sys.f-ns andmed loetavas ja kirjutatavas segmendis korduvalt
ka lähtekoodist (inimesele arusaadavamad juhendid, mis tuleb enne käivitamist tõlkida masinkoodi). Arvuti tarkvara on komplekt programme, protseduure, funktsioone, seotud andmeid ja nende dokumentatsioone, kui võimalik. Programmi tarkvara täidab rakendatava programmi ülesande, kas andes juhised otse digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks. Kihtstruktuur, mis näitab, kus asub operatsioonisüsteem ja rakendused (rakendusprogrammid). Erinevalt riistvarast on käivitatav tarkvara salvestatud andmetena arvuti süsteemis ning seega ei saa seda füüsiliselt puudutada. Madalaimal tasandil käivitatav kood koosneb masinkeelsetest juhistest, mis on spetsiifilised ühele individuaalsele protsessorile. Masinkeel koosneb kahendväärtuste rühmadest, mis tähistavad protsessori juhiseid, mis muudavad arvuti olekut. [3] Näiteks võib mõni juhis muuta konkreetsesse kohta salvestatud väärtuse (mida kasutaja
Cooper, NTBugtraq). Kui Sa saad kirja, millele on manusena (attachment) lisatud fail (sõltumata sellest, kes kirja saatis), siis: se. Suur osa siin kirjeldatust kehtib aga ka muid kanaleid kasutavate viiruste kohta. Möödas on ajad, kui meili kaudu liikuvad viirused kuulusid utoopia valdkonda ja piirdusid hoiatuse vormis sisutute kirjadega, mille ainsaks ohuks oli, et lihtsameelne kasutaja neid valimatult edasi saatis, tekitades serverite ummistumise ohu. Tänapäeva meili- ja rakendusprogrammid on sedavõrd edasi arenenud, et meiliga saab saata ka käivitatavaid faile, mida kasutaja paari hiireklõpsuga avada saab. Veelgi enam, ka traditsioonilistesse dokumendi-, tabelarvutus- jms. failidesse on lisandunud käivitatava osa lisamise võimalus. Kasulike funktsioonide toimetamise kõrval võib aga ka dokumentides sisalduda ka viirusi või trooja hobuseid. Trooja hobune on programmilõik, mis kasulikuks maskeerununa kasutajat end käivitama
kasutada. Lisatükkide kasutamist ilma selge vajaduseta tuleks vältida. Abstraktsioonid tilguvad läbi. Ei ole olemas iga juhu jaoks sobilikke tehnoloogiaid/komponente Tarkvarasüsteemid ehitatakse reeglina mitmesuguste komponentide kokkupaneku, s.t. kokkuprogrammeerimise teel, või teisiti öeldes: komponente kasutades. Neid komponente võib klassifitseerida - näiteks - järgmisel viisil: Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid Suured “valmiskomponendid“, näiteks andmebaasimootorid Raamistikud ehk frameworks Teegid ehk libraries Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid, Neid saab tihti juhtida ja mõne teise tarkvarapaketiga programmiliselt siduda, a la: Tekstitöötlus, näiteks Word või LibreOffice Tabelarvutus, näiteks Excel Raamatupidamise tarkvara Arendustarkvara, näiteks Eclipse
kasutajaliidest ning osadel operatsioonisüsteemil puudub kasutajaliides sootuks. 2 Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. www.wikipedia.org Tavakasutaja ei taju tihti operatsioonisüsteemi vajadust. Samas on operatsioonisüsteemi
Spetsifikatsioon Max HDD arv 2, 4 oleneb mudelist Max HDD maht 1-46 TB HDD liidesed SATA, SCSI, SAS Max mäluhulk GB 4-64 oleneb mudelist Max CPU'de arv 4 PSU 305-930 W Tornkorpuses server, mis kombineerib kasutamise lihtsuse serveri poolt pakutava kõrge turvalisusega. Kuna ruumi on sees palju on võimalik lisada palju seadeid ja sellega saada näiteks väga suure kõvakettaruumi, mis on serveri juures vajalik, eriti kui tarvis backupe ja log-e koostada. Võrkude infrastruktuuri juures- veebi rakendusprogrammid, andmebaasid, failide salvestus ja printimine. Kuni 4 protsessorit Kuni 32GB DDR-2 SDRAM Kuni 3.6 TB maksimum kõvakettaruumi 57. Traadita andmeside liidesed irDA Infrared Data Association 1993 Traadita ühendus kahe seadme vahel Seadmete max kaugus 2-3m Edastuskiirus 4Mb/s või 16Mb/s BLUETOOTH 2000 Traadita ühendus mitme seadme vahel Levib tavaliselt ühe ruumi piires Levisagedus 2,45GHz 58. USB ja USB 2 liidesed.
lahendamisega. rakendusprogrammile, mitte aga teisele kihile. Rakenduskiht 24. TCP Transpordikihi protokoll mis asub ainult 7. TCP/IP mudel.Edastusohje protokollistik internetiprotokolli määrab ning loob sideme soovitud kommunikatsioonipartnerite lõppsõlmedes. Usaldusväärne ja töökindel. Kasutab punkt- peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti vahel, sünkroniseerib suhtlevad rakendusprogrammid ning punkt ühendust (üks saatja, üks vastuvõtja). Mõlemal poolel on protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige lepib kokku veatöötluse ja andmetervikluse küsimustes. Samuti omad puhvrid. Kasutatakse duplekssidet. TCP on ühendusele vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva on rakenduskihi ülesandeks kindlaks teha, kas soovitud orienteeritud. Nummerdatakse baite, mitte segmente, mudelina
Klinet-server mudel -Välditakse edasist paketi Vorguarhitektuur, kus iga vorgus asuv arvuti on fragmenteerimist kas klient voi · Igal segmendil on järjenumber server. Printerserverite ja vorguserverite -Järjenumber näitab semendi asukohta haldamiseks. Klientideks baidivoos on personaalarvutid ja toojaamad ,millel tootavad rakendusprogrammid. Kliendid kasutavad Stop&Wait serverite ressursse faile · Saatja ei saada järgmist paketti, kui ta pole ,seadmeid ja nende andmetootlusvoimalusi. kindel, et vastuvõtja sai kätte eelmise TCP paketi. · Handshaking · Paketi ja kättesaamise kinnituse(ACK)
Sõnumi tekst tipi akna alumisse poolde ja klõpsa siis nupul Send. Sõnum paigutatakse kausta Outbox või saadetakse kohe ära, sõltuvalt sellest, kuidas programm on konfigureeritud. Sissehelistamisteenuse korral on kasulikum saata kõik sõnumid ühekorraga. Outlook Expressi eeliseks on selle lihtsus ja kiirus. Kui posti on väga palju, siis tuleks osta mõni suuremate võimalustega programm, näiteks Microsoft Outlook, mis lubab sõnumeid automaatselt filtreerida ja sortida. Rakendusprogrammid Operatsioonisüsteem on arvuti töö juhtimiseks. Kasuliku töö tegemiseks, nt tekstidokumendi koostamiseks, on vaja eraldi ostetavaid rakendusprogramme, nt bürootarkvara Microsoft Office XP. Mõned rakendusprogrammeid on ka Windows XP koosseisus: tekstiredaktor Notepad vormindamata tekstifailide jaoks, tekstiredaktor WordPad vormindatud tekstifailide jaoks, joonistusprogramm Paint rastergraafikafailde töötlemiseks, Imaging fotode ja skaneeritud dokumentide töötlemiseks ja rida teisi
Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli
piirangutega Rakenduskihi tulemüürid · Kasutavad rakendusespetsiifiliste vahendajate tehnoloogiat Läbipaistvad vahendajad (transparent proxy) · Head küljed Palju lisavõimalusi (antiviirused, WWW sisu analüüs, rämpsposti filtrid, ...) Hästi hallatavad ja konfigureeritavad Puudub IP tasemel ühendus Liikluse optimeerimine (nii valikuline lubamine kui puhverdamine) · Vead Iga protokoll vajab oma vahendajat Rakendusprogrammid tuleb konfigureerida vahendajat kasutama Tulemüürid eri kihtides Ühenduste sisu uurivad tulemüürid · Deep Packet Inspection, Next Generation Firewall · Käituvad paketifiltrina, aga vaatavad pakettide sisse kuni 7. kihini · Panevad enda jaoks pakettidest kokku iga ühenduse andmevoo ja analüüsivad seda · Dekodeerivad võimalusel ka rakenduskihi protokollid Ei vaja selleks vahendaja konfimist või klientmasina teadmist vahendamise kohta
annaabi.ee 
