Debian Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Debian (täisnimega Debian GNU/Linux) on: Vabatarkvaraline avatud lähtekoodiga Linuxi kernelil põhinev distributsioon loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt Nimetus tuleneb tema naise Debra eesnimedest Debian oli sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks Debianiga tuleb kaasa üle mitmetuhande paketi tasuta Lisaks üle mitmesaja paketi nonfree ja contrib Debiani eelised
TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Jaanus K. OPERATSIOONSÜSTEEM DEBIAN Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Hillar Põldmaa Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 VÄLJALASKED.......................................................................................................................4
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM DEBIAN Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem Debian nägi ilmavalgust 1993. aastal. Selle täisnimi on Debian GNU/Linux ja see on vabatarkvaraline ning avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon. Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest. Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale
Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad · Linux operatsioonisüsteemis on olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. · Väga populaarne telefonidega Tänan kuulamast
Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.5 2) Linux Mint- on Ubuntul baseeruv distributsioon, millele on kohe lisatud mitmed suletud lähtekoodiga tarkvarad. Samas on näiteks kasutatavad repositooriumid samad Ubuntuga..6 3)Debian-on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon, mis sisaldab rohkearvuliselt tarkvarapakette. Algselt oli Debian sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks.7 4)Fedora-on Linuxi-põhine UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, mis toetub paketihaldussüsteemile RedHat Packet Manager. Fedora arendamisel on suurt tähelepanu pööratud turvalisusele. Fedora põhiline turvavahend Security Enhanced Linux kasutab mitmesuguseid turvavahendeid, sealhulgas kohustuslikku juurdepääsuõiguste kontrolli Linuxi
B Bourne Again Shell (bash) – Bash (Bourne Again Shell) is the free version of the Bourne shell distributed with Linux and GNU operating systems. - Bourne shelli tasuta versioon Linuxile ja GNU-ga operatsioonisüsteemidele. Bash Cheat Sheets – Webpages, where you can find information about bash. - Lehed, kust saab kiiresti informatsiooni bash'i kohta. C Clonezilla – Clonezilla is a free open source disk cloning application based on Debian. - Tasuta kõigile kättesaadav plaadi/ketta kloonimis tarkvara, mis põhineb Debian OS'il. Compiere – Compiere is a popular open-source system of software applications that provide enterprise resource planning (ERP), customer relationship management (CRM), supply chain management (SCM), tax accounting, and general accounting for the small and medium-size enterprise. - Kõigile kättesaadav populaarne tarkvara, mis võimaldab
Linux operatsioonisüsteemid 1.Mis on Linux? Linux on vabavaraline ja reeglina ka tasuta operatsioonisüsteem, mis võimaldab teha samu asju kui Windows. Linux on võimeline töötama pea igas arvutis, kus on võimeline töötama Windows. LinusTorvalds avaldas esimese Linuxi tuuma 1991. a. (tuum on Linux operatsioonisüsteemi tuumik). Ta avaldas Linuxi lähtekoodi ja tegi selle avalikult alla laaditavaks. Seetõttu võib igaüks tasuta endale laadida Linuxi tuuma ja teha sellest oma Linuxi versiooni (või distributsiooni nagu neid on hakatud kutsuma). Seetõttu ongi praegu saadaval sadu erinevaid distributsioone (versioone, edaspidi distrosid). Kõigil distrodel on sarnasusi, kuid igaüks neist on siiski veidi erinev.http://www.linux.ee/node/706 2.Kuidas toimub Linux´i arendamine? Kogutakse uusi ideid ja kui leiutatakse mõni parema programmi ...
20. 21. 22. 23. 24. Sitation Normal, All fucked up- midagi on valesti aga seda oligi arvata. 25. Donalt Knuth 26. Interface manager 27. see on tehnika, mida kasutatakse informatsiooni hankimiseks, millega saab rünnata arvuti võrku. 28. 29. 30. KBFI 31. 32. Wiki tähendab Hawaii keeles “kiire” 33. Lätis tähendas see kana või korratut naist 34. Ta keemilise ja bioloogilise füüsika instituut 35. Anonymouse mask 36. masendav, läbikukkumine → keskerakond 37. 38. 39. Debian 40. 41. Emmanuel Goldstein 42. Brainfuck boonus: 42 on the meaning on life
Linux Linux on üldine väljend, mis viitab UNIXi-tüüpi arvuti operatsioonisüsteemidele, mis põhinevad Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux. Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisalda...
kogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara. Missugused Linuxi distrod on? · Debian, Ubuntu, Kubuntu, Edubuntu Estubuntu jne. Mille poolest need erinevad? · Need erinevad selle poolest, millisteks tegevusteks ja millisele kasutajaskonnale need loodud on. Mille järgi valida sobiv distro? · Tuleks valida võimalikult laia kasutuskonnaga distro, et vajadusel efektiivset abi leida. · Sobiv keel. · Mida soovid arvutis põhiliselt teha(mängida/töötada/ainult internetti kasutada vms) Populaarseim Linuxi distro praegu.
Labor 11: Pidevkooste Praktikumi edukaks läbimiseks tuleb täita järgmised sammud järgide loengus kirjeldatud juhiseid. NB! Töö lõppedes tuleb virtuaalserverisse laadida https://ained.ttu.ee lehelt nädala materjalide hulgast programm lab11-check käivitada käsk sudo./lab11-check ja kuvatud räsi kopeerida https://ained.ttu.ee lehel ITV0050 aine vastava labori Quizzi vastuseks. 1) Installeerida GIT. Sudo apt-get install git 2) Looge kasutaja "kasutaja" kodukataloogi kaust projekt1_salv. Mkdir projekt1_salv 3) Looge kausta projekt1_salv tühi ilma töökataloogita salv (ingl. k. "bare repository"). Git --bare init 4) Kloonige vastloodud salve sisu kausta projekt1. Git clone /home/kasutaja/projekt1_salv ~/projekt1 5) Looge tekstiredaktoriga fail ~/projekt1/anagram.py, mille sisuks on 1. def anagram(string, comp): 2. """ 3. Check whether ...
1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX'it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC'd. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all. (Vikipeedia 2013) 2.2 Ubuntu ja Debian Ubuntu on iidne Aafrika keelkonna sõna, mis tõlkes tähendab: ,,inimlikkust kõigile". (Ubuntu 2013) Kuna Linux-tuumal põhinevad operatsioonisüsteemid on kõik vabalt arendatavad, siis on nende distributsioone ehk erinevaid versioone tuhandeid. Nendest üks populaarseim on aga Ubuntu. Ubuntu operatsioonisüsteem põhineb varemloodud Linuxil - Debian'i operatsioonisüsteemil. (See on hea näide, et tarkvaraarendaja, nähes puudusi teise loodud operatsioonisüsteemis,
Tere. Avaldasite oma kirjas, et Teie sooviks on installeerida oma arvutisse Linux operatsioonisüsteem. Kõigepealt tahaksin Teile kirjutada, et Linuxi operatsioonisüsteemil on väga palju erinevaid versioone ehk distributsioone. Neist tuntumad on näiteks Ubuntu, OpenSuse, Fedora, Debian ja Red Hat. Miks on Linux operatsioonisüsteemina hea valik? Turvalisus - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised. Seadistavus paljud soovivad oma töökeskonna täielikult oma käe järgi kohandada, erinevalt Mac'i ja Windowsi piirangutest on Linuxis see võimalik. Linux on tasuta selle eest ei pea maksma erinevalt Windows'ist ja Mac'ist. Neid põhjusi, miks Linux oma arvutisse pigaldada on veel palju.
IBMi mehed läksid ja leidsid lõpuks Microsofti ning ostsid süsteemi hoopis neilt. Kes oli see valel ajal kodust ära olnud mees? Gary Kildall 16. Mida kujutasid endast "Halloweeni dokumendid"? Halloweeni dokumendid sisaldasid mitmeid konfidentsiaalseid Microsofti protokolle võimalike strateegiate kohta, mis olid seotud vaba tarkvara, avatud lähtekoodiga tarkvaraga ja eelkõige Linuxiga, ning meedia vastuseid nendele protokollidele. 17. Üks Debian GNU/Linuxi arendajatest sai eelmise sajandi lõpul eduka idufirma ülestöötamise ja mahamüümisega väga rikkaks. Siis asutas ta omaenda Linuxi, mis tänaseks on üks populaarsemaid distrosid. Veel enne seda aga maksis ta Vene kosmoseagentuurile 20 miljonit dollarit ja käis teise "turistina" kosmoses. Kellest on jutt? Mark Shuttleworth 18. Millise omas ajas üsna ennekuulmatu nõudega läks 1982. aastal ajalukku Philadelphias asuv Drexeli Ülikool?
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks...
Sisaldavad: 1)Pre-compiled kernel, libraries and tools, ready to install from image 2)A set of ready-made and packaged software (editors, browsers, desktop software) in the initial installation package 3) An easy and configurable set of tools to install more software 4) A large set of pre-configured software packages the installation tool will pull from the net and install Important core distros: Debian: .deb packages, focus on fully free software , Ubuntu based on Debian RedHat: largest commercial Linux provider, .rpm packages Slackware: one of the earliest, focus on stability and simplicity Gentoo: software installed by building from source Arch: minimalist, geared towards expert hackers Paralleelprotsessid on illusioon. Tegelikult pannakse 1 programm kinni ja siis antakse aega teisele ja siis pannakse see kinni ja antakse aega uuesti esimesele. Protsessidevaheline suhtlus: 1)Võrk 2)Torud (Pipe) - 1 kirjutab teine loeb
PowerPointis. Programmi puuduseks on valmistehtud esitluse kujundused, kuigi kolmanda osapoole mallid on kergesti kättesaadavad Internetis. Eeliseks on see, et Impress on PowerPointist üle ja seda levitatakse vastavalt lähtekoodiga litsentsi alusel ning seda on võimalik tasuta Internetist allalaadida. OpenOffice.org Impress kasutajad saavad installida Open Clip Art Library, mis lisab suure galerii piltidega üldiste presentatsioonide ja joonistus projektide jaoks. Linux'i distributsioonid Debian, Gentoo, Mandriva ja Ubuntu on andnud valmis kasutamiseks openclipart paketi allalaadimiseks ja installimiseks oma online tarkvara hoidlatest. Välja lastud GNU Lesser General Public Licence tingimustel on Impress tasuta tarkvara. 4 2. Esitluse käivitamine Esitluse käivitamiseks on mitu erinevat võimlust. Levinumad on aga töölaual olev otseteeikoon Impress .
Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. 5 Linuxi maskott Tux 6 Windows Vista Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist, 22. juulil 2005, oli Vista tuntud koodnime "Longhorn" järgi. Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006
arvutis aga näidatakse ja kontrollitakse teises. Linuxi süsteem jagab tavaliselt ka CLI, mis on traditsionaalne viis Unix-süsteemiga suhtlemiseks. Enamus madalama tasemega Linuxi komponente kasutavad CLI'd. 6 Kogukond Jaotamine/levitamine on suuresti ajendatud arendaja ja kasutaja-kogukondade poolt. Mõned müüjad arendavad ja rahastavad nende jaotamist vabatahtlike põhjal, Debian on selleks tuntud näide. Teised säilitavad kommuuni versiooni oma kaubandus jaotustest nagu seda teeb Red Hat oma Fedoraga. Paljudes linnades ja regioonides otsivad kohalikud ühendused, mis on tuntud kui Linuxi Kasutaja Grupid, viisi kuidas oma eelistatud tarkvara turustada ja laiendada. Nad korraldavad miitinguid ja pakuvad tasuta demonstratsioone, koolituse, tehnilist abi. Paljud Interneti kogukonnad toetavad samuti Linuxi kasutajaid ja arendajaid. Kasutatakse ka jututubi ja foorumeid.
5 Unixile, kaasa arvatud Linux. Linuks on väga populaarne ka selliste väikeseadmete operatsioonisüsteemina nagu telefonid, pihuarvutid, videomagnetofonid, tulemüüriseadmed, ruuterid, muusikakeskused ja süntesaatorid. Seega võib öelda, et Linux on hästi skaleeritav. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. LINUXI LOGO . 6 Windows XP Windows XP on Windowsi 9. operatsioonisüsteem. See lasti välja 25. oktoobril 2001. Microsofti toetus Windows XP Service Pack 2-le lõppes 13. juulil 2010. Alates 8. aprillist 2014 ei ole tugi ega värskendused Windows XP-le enam saadaval. Windows XP-ga arvutite teenindamiseks arvutivõrgus on servertarkvaraks Windows 2003,
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid läbi aja Referaat Rees-Roonius Juurmaa Juhendaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Viimase 40 aasta jooksul toimunud operatsioonisüsteemide areng on muutnud inimeste harjumusi ning kommunikatsiooni iseärasusi. Käesoleva sajandi tarbija on ühtäkki leidnud end keset valikute müriaadi. Teadmata ajalugu, mis on tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda..................................................... 3 1. Linuxi kujunemine............
Oskab võrguga suhelda. Oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda Oskab suhelda graafikakaardiga 16 Popular linux distros: First distro still alive: slackware Most popular ones right now: Mint: based on Ubuntu, offers special versions of Gnome 2 and 3 desktop Mageia: a freeware version of commercial Mandriva (RedHat derivative) Ubuntu: based on Debian, offers Unity fork of Gnome desktop Fedora: a freeware version of commercial RedHat OpenSuse: freeware version of SuseLinux (Slackware derivative) Debian: conservative distro wildly popular on servers, base for many others Arch: original, minimalist PCLinuxOS (Mandriva derivative) CentOS (RedHat derivative) Zorin (Ubuntu derivative) POSIX pääsuõigused: r lugemisõigus, w kirjutamisõigus, x käivitamisõigus, s setUID, setGID, t sticky bit 9. Arhitektuuri all mõeldakse IT-s:
UNIX ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator*. Praegu on kasutusel kaks peamist UNIX'i versiooni System V ja BSD4.x (x=0, 1, 2 või 3). UNIX'i-laadsete opsüsteemide hulka kuuluvad AIX, A/UX, Debian, FreeBSD, GNU, HP/UX, Linux, NetBSD, NEXTSTEP, OpenStep, OSF, POSIX, RISCiX, Solaris, SunOS, ULTRIX, USGUnix, Version 7, Xenix. *kompilaator (compiler) - kõrgkeele translaator ehk programm, mis transleerib lähtekoodi objektkoodiks. Linux tasuta levitatav UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel, sh Intel'i ja Motorola mikroprotsessoritel. Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
