1989-90 FIDONET rahvusvaheline võrguots - probleem, mille lahenduse saab kirja panna üksteisest isoleeritud "elukeskkonna" ning täidetavate juhendite loeteluna.Programm on kommunikatsioonivahendid.2.Loob liidese failidele 1822 Babbage,Ada Lovelace(I programmeerija). Eestis 90a epost,USENET formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja ja riistvararessurssidele.3.Seostab kõik protsessid, pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult failid jm omanikuga ja piirab protsesside 1837 Morse elektritelegraaf
halb ja mõrastav. Oleks tore, kui meie ümber koguaeg kõik läheks paremaks ja oleks perfektne, ei esineks ühtegi auku kuhu komistada. Aga miks siiski meie ümber tuleb tihti ette rohkem lammutamist kui loomist? Siin maailmas ei ole kõik nii must ja valge, tuleb tõdeda, et tegelikult saab ka luues õõnestada ühiskonda ja lammutades päästa. Mida vajatakse rohkem, lammutamist või loomist? 19. sajandil, kui esimene programmist, Augusta Ada Lovelace, töötas välja arvutiprogrammi, ei osanud ta arvatavasti uskuda, et natukene rohkem kui sada aastat hiljem, mitmete arendamise ja loomise protsesside tõttu, on arvutite tähtsus inimelus asendamatu ning elu ilma tuhandeid võimalusi pakkuvate programmideta kujutamatu. Lovelace tahtis luua midagi, mis viiks ühiskonna edasi. Tal õnnestus see. Vaevalt ta oskas arvata, et arvuti programmeerimine, millele tema aluse pani, võib kujutada tulevikus ohtu ühiskonnale. Küberrünnakud on
((X -> Y) & X) -> Y Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Kirjutusmasina inglise patent, Henry Mill, 1714 Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874(kasutatakse tänapäeval) Dvoraki klaviatuur ca 1936(ei kasuta) Ca 1800, Jacquard Perfokaardid 1822: Difference Engine Charles Babbage esimene programeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). 1890 Herman Hollerith- perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. 1906 Lee Deforest- vakuumne triood Hulgateooria Georg Cantor
Eestis laialdaselt tuntud aritomeeter "Felix" Kangasteljed 1728 Falconi mehaanilised Kangasteljed Puuliistud mille sisse puuritud augud Läbi aukude niidid Kasutus mustrite kudumisel Hiljem arenes perfokaart juhtimissüsteem Eellugu 1805 a. Jacquard täiendas Falconite puuliiste. Kasutusele kartongpaber. Täisautomaatsed kangasteljed 1834 a. Babbage uus idee luua "analüütiline masin". Esimene programeerija Ada Lovelace Eellugu (2) Boole avaldas 1854 a. teose, kus tutvustas Boole algebrat. Kaheväärtuseline matemaatika. Dublini arveametnik Percy Ludgate alustas 1903 a. "analüütilise masina" konstrueerimist. Täiendas Babbage ideed. Võttis kasutusele perfolindi süsteemi. II maailmasõda Sakslaste legendaarne Enigma IV 1936 aasta. Inglased leiutasid mehaanilise arvuti BOMBE 1939 aasta, Enigma murdmiseks. 1943 loodi kiirem arvuti Colussus,
George Gordon Byron George Gordon Noel Byron (tuntudka kui Lord Byron, 22.jaanuar1788 London 19. aprill 1824Mesolóngi, Kreeka)on maailmakirjanduses revolutsiooniliseromantismirajaja. Kuigi sünnilt aristokraat,vihkasByrontüranniat;loovutadeskoduja isamaa, pühendadesta omaelu poeesiaja vabaduseteenimisele.Ta oli admiral John Byroni poegja matemaatikAda Lovelace`iisa. Ta sai tuntuksmitteainultoma luuletustegavaid ka ekstsentriliseeluviisi, armuafääride,võlgadeja intsestisüüdistustetõttu. Kogu omatormiliseelu kesteljäi ta truuks poeedi kutsumusele; poeesia pakkus talle vaimustust ja rahuldust. Belinski, keskõrgelthindasByroni teoseid,kirjutastemakohta:"Byronkirjutas Euroopajaoks;seesubjektiivnevaim,mis oli nii võimasja sügav,seeisiksus, mis oli nii kolossaalne(mahukas),uhkeja murdumatu,ei püüdnudmitteniivõrd
jagada. Charles Xavier Thomas de Comar Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). 1822- hakkas Babbage valmistama mehhaanilist arvutusmasinat, mille ta nimetas differentsiaal-mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin. Varsti hakkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815- 1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta oli maailma esimene naisprogrammeeria. Charles Babbage Augusta Ada King 1889-aastal hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Herman Hollerith 1896-aastal asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924
matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. John Backus. 1938. Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Babbage 19. sajand – esimene projekt programmeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi. Süllogism(Aristoteles): 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. 1939.a
Masinale andis energiat aurumasin ja see oli lokomotiivi suurune. Masin suutis teha vajalikud arvutused ja ka vastuse trükkida. Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal Briti valitsuselt saadud rahade abil. Peale kümmet aastat Diferentsiaal-mootoril töötamist 4 hakkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis
". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt 17. Sellele lõigule tee nii vasak- (3,2 cm) kui ka paremtaane (2,1 cm). Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks.
mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin ja see oli lokomotiivi suurune. Masin suutis teha vajalikud arvutused ja ka vastuse trükkida. Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal Briti valitsuselt saadud rahade abil. Peale kümmet aastat Diferentsiaal-mootoril töötamist akkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis
mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin ja see oli lokomotiivi suurune. Masin suutis teha vajalikud arvutused ja ka vastuse trükkida. Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal Briti valitsuselt saadud rahade abil. Peale kümmet aastat Diferentsiaal-mootoril töötamist hakkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis
Dvoraki klaviatuur ca 1936 1974 - Bravo is developed for the Xerox Alto computer. It is the first WYSIWYG Perfokaardid ca 1800 Jacquard program for a personal computer. Difference Engine 1822 analüütiline masin, Charles Babbage, progr. Ada 1974- MITS (omanik Ed Roberts) completes the first prototype Altair 8800 Lovelace microcomputer 1837 Morse: elektritelegraaf Altair was one of the first successfully sold personal computer kits for do-it- 1857 Wheatstone: perfolint yourself computing fans 1847-1854 Loogika (lausearvutuse) alused G
1800 Perfokaardid, Jacquard, 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 – VAR sum,i:INTEGER; üks kategooriline järeldus. Stoikud: lausearvutus esimene 32-bit prose (National Semiconductor) BEGIN - Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade 1822 Babbage,Ada Lovelace(I (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausete programmeerija). sum:=0; keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata
B simplified dcrivative ofBCPL (Kcn Thompson) Perfokaardid ca 1800 Jacquard Oifference Engine 1822 - analoftiline masah, Chades Babbage, progr' Ada 1974- MITS (onanik Ed Roberts) cmpletes the first prototype Altair 8800 Lovelace microcomP(der C dcriYarivc of B (Dcnris & Rilchie) 1837 Morse: elektritelegraat Altair was one of the first 3uccessfully sold pe.sonal computer kit! lor do-it_
manner, new gallery built, Italian palazzo beside the Thames. Fame of his collection in classical antiquities. A museum garden in Italian renaissance manner. Appreciation of the significance of antiquities. Expnasion of the orbit of gentleman. Man who was interested in anything cultural. Change in attitude to learning. Charles I: virtuoso king, connoisseur and collector of pictures, best collection in Europe. 5. The Caroline court culture and Cavalier poetry (Carew, Suckling, Lovelace, Waller, Cowley, Herrick) 17th C, from classes supporting Charles I in Civil War. Much of poetry light in style, on secular subjects. Most were courtiers (except Herrick). English country life, rural country estate – man made paradise, arcadia, ancient hospitality. Poets spoke with the voice of celebrating the king and queen. King and court retreated into a self-perpetuating arcadia of their own. Civil War. Sense that past would never return. 1640s.
Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse: Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u)
Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi löödud kaartide silmuseid, et kontrollida mehhaanilist kalkulaatorit, mis oleks kokku pannud tulemused baseerudes eelnevate arvutuste tulemustele. See masin oli ka mõeldud töötamaks ka sellistel detailidel, mida kasutatakse moodsates arvutites, näiteks järjestikune kontroll ja hargnevus ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks olnud Turingi masinale vastavate võimalustega. Ada Lovelace, imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahus mõistis Babbage'i ideesid, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbrite järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'le kingitud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979ndal aastal anti kaasaegsele programmkeelele tema auks nimi Ada.
Masin suutis teha vajalikud arvutused ja ka vastuse trükkida. Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal Briti valitsuselt saadud rahade abil. Peale kümmet aastat Diferentsiaal-mootoril töötamist 4 akkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei
sajandil kangastelgede juhtimiseks * 20. saj mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Perfokaarte kasutasid esimest korda Basile Bouchon ja Jean-Baptiste Falcon umbes 1725. aastal kangastelgede juhtimiseks. Joseph Marie Jacquard täiustas märgatavalt seda töötamisviisi oma Jaquard'i kangasteljega. CHARLES BABBAGE 1822 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine Esimene programmeerija: Ada Lovelace Inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener, kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. On esimese mehaanilise automaatkalkulaatori (arvuti) loojaks ja seega pani ta aluse arvutite arenguloole. GEORGE BOOL DE MORGAN Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e
programmide ja andmete sisestamiseks. ca 1800 Jacquard mõtles välja programmeeritavad kangasteljed , mis kasutas perfokaarte mustrite tegemiseks. Info talletus perfokaartidele. Sealt edasi tuli idee kasutada neid arvutites. 19. sajand hakati mõtlema programmeeritava arvuti peale. Charles Babbage (1822) oli kõige kuulsam, kes üritas teha programmeeritavat arvutit, kuid ei saanud hakkama(diferentsiaalvõrrandite lahendamine). Esimene programmeerija oli Ada Lovelace, tema nimest on ka tulnud proge keel Ada. LAUSEARVUTUS George Boole, de Morgan Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. T = Tõde ja V = Vale Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon), V (või e. disjunktsioon), - (ei e. eitus), => (järeldus e. implikatsioon), == (samasus e. ekvivalents) 1890 ehitas (tegi oma firma) Herman Hollerith perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Tema firmast tekkis IBM.
reeglid. Kuna ta ei saa sekkuda arvuti töösse programmi täitmise ajal, siis peab ta ette nägema kõiki võimalikke sisendandmeid ja tekkivaid olukordi - ainult nii on võimalik koostada töökindlaid programme. Programmi kirjutatud otsused peavad olema õiged, sest vastasel juhul on tegemist lihtsalt valesti töötava programmiga. Maailma esimese arvutiprogrammi koostas Babbage'i arvutile leedi Augusta Ada Lovelace, seega esimene programmeerija oli naine. Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda. Suur arvutusjõudluse hüpe toimus selle sajandi keskpaigas, kui hakati looma elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse
Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874: Dvoraki klaviatuur ca 1936 Kirjutusmasin püssitehasest Perfokaardid ca 1800 Jacquard Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint 1902-1910: teleprinter George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon)
otsustele vastavate reageerimiste reeglid. Kuna ta ei saa sekkuda arvuti töösse programmi täitmise ajal, siis peab ta ette nägema kõiki võimalikke sisendandmeid ja tekkivaid olukordi - ainult nii on võimalik koostada töökindlaid programme. Programmi kirjutatud otsused peavad olema õiged, sest vastasel juhul on tegemist lihtsalt valesti töötava programmiga. Maailma esimese arvutiprogrammi koostas Babbage'i arvutile leedi Augusta Ada Lovelace, seega esimene programmeerija oli naine. Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda. Suur arvutusjõudluse hüpe toimus selle sajandi keskpaigas, kui hakati looma elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis
* Advanced Computer System [IBM] + Anti Curl System + Asynchronous Communication Server ACSS Audio Cascading Style Sheets ACTLU Active Logical Unit ACTPU Active Physical Unit ACTS Automated Computer Time Service ACTT Advanced Communication and Timekeeping Technology [Seiko] ACU Automatic Calling Unit ACVC Ada Compiler Validation Capacity A/D Analog to Digital ADA Automatic Data Acquisitions + (Programming Language named after Augusta Ada Lovelace) ADB Apple Desktop Bus ADC Adaptive Data Compression (protocol) [Hayes] + Add with Carry + Analog to Digital Converter ADCCP Advanced Data Communication Control Procedures/Protocol ADD Automatic Document Detection [WordPerfect] ADF Automatic Document Feeder + Automatically Defined Function .ADF Adapter Description File (file name extension) ADI AutoCad/AutoDesk Device Interface (driver) ADIOS Automated Download and Installation of
Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud. Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874 (qwerty) Dvoraki klaviatuur ca 1936 Perfokaardid - ca 1800, Jacquard. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf - Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854. Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1, A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents)
annaabi.ee 
