kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Praeguseks on perfokaart aegunud meedium Perfokaardid olid laialdaselt kasutuses 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks 20. sajandil muusikainstrumentide kontrollimiseks arvutusmasinates sisend-,väljund- ja salvestusmeediumina. IBM Asutati 1896. aastal toona oli nimeks Tabulating Machine Company. Asutajaks oli Herman Hollerith 1911 moodustati aksiaselts Computing Tabulating Recording Corporation (CTR) 1917. aastal sai CTRi Kanada ja Lõuna-Ameerika tütarettevõtete nimeks International Business Machines ehk IBM. Kogu firma ühtse nime alla koondamine leidis aset 1924. aastal, Allikad J. J. O'Connor ja E. F. Robertson, 14.02.2012 Herman Hollerith Biography http://www.gap-system.org/~history/Biographies/Hollerith.html IBM, 14.02.2012, Herman Hollerith Biography http://www-03.ibm
1968 Moore ja Noyce teevad Inteli 1625 Schickard 1969 AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, ...
differentsiaal-mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin. Varsti hakkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815- 1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta oli maailma esimene naisprogrammeeria. Charles Babbage Augusta Ada King 1889-aastal hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Herman Hollerith 1896-aastal asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. 1931-aastal valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest. Et vähendada selle masina
kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina paskaliini, mis oskas liita ja lahutada Gottfried Wilhem Leibniz · 1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + -/ * · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse Charles Babbage · 1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine) mill (andmete töötlemine) Charles Babbage · Difference Engine, jäi pooleli · Analytic Engine Hermann Hollerith · 1884 leiutas perfokaartide sorteerimise seadme Hollerith'i firmast tekkis IBM Hermann Hollerith · Hollerith'i laud Konrad Zuse · Leiutas releedega digitaalarvuti Konrad Zuse · 1936-1938 Z1, ehitatud vanemate kodus · ... · 1941 Z3 Z1-Z3 hävisid pommitabamustega · ... Z4 Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti · esimene programmeeritav arvuti ameerikas · Suutis arvutada 23 kohaliste arvudega +- 0,3 sek * 4 sek / 10 sek John Mauchly, Presper Eckert
Selle peale ta ütles: "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage, et paljud pikad arvutused olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Aastal 1822 hakkas Babbage valmistama mehhaanilist arvutusmasinat. Selle masina nimetas ta diferentsiaalmootoriks. Masinale andis energiat aurumasin ja see oli lokomotiivi ehk iseliikuva aurumasina suurune. (Web zone, 2014) 2.4 Info säilitamine Herman Hollerith (1860-1929) hakkas 1889. aastal välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud 5 kaarte ehk siis perfokaarte. Selle abil sai anda masinale infot. USA rahavastikuametil kulus uue masinaga rahvaloenduse tulemuse kättesaamiseks 6 nädalat, kuid eelnevalt kulus selleks sadu kordi rohkem aega. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil
ARVUTITE PÕLVKONNAD NING TÄHTSAMAD MEHED · John Napier - arvutuspulgad, 1617,Logaritmide arvutamiseks · Wilhelm Schickard - 1623, väitis olevat,leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse · Charles Babbage-1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine)mill (andmete töötlemine) · Hermann Hollerith-1884 leiutas perfokaartide sorteerimise · Konrad Zuse · Leiutas releedegadigitaalarvuti 1941-1947 · Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaani...
Mis aastal ja kelle poolt leiutati esimene liitmismasin ? Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. 4. Kes leiutas esimese mehhaanilise arvutusmasina? Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. 5. Mis aastal loodi firma IBM ? Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Esimese generatsiooni arvutid 1. Mis aastal leiutati esimene elektronarvuti(EA)? Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 2. Mis oli esimese EA nimi? Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal. bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2.
temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei ehitatud koosnes 50000 komponendist, sellele oleks programme sisestatud augustaud kaartide abil ja arvuti mälu oli võimeline endas hoidma 1000 numbrit, mis igaüks oleks võinud olla kuni 50-kohaline. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid
programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. 18. Selles lõigus muutke reavahe 1,5-kordseks. Reljeefkiri. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks 19. Selles lõigus muutke reavahe 1-kordseks. Kontuurkiri. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896
maailmasõjani. Järgmine suur samm edasi tänapäevase arvuti suunas oli inglise matemaatikaprofessori Charles Babbage leiutis, mida hakati tootma 1883.aastal. Seadeldis oli lokomotiivisuurune ning töötas aurujõu mõjul. Ligi dekaad hiljem hakkas ta esimese naisprogrammeerija Augusta Aga Kingi abiga välja töötama masinat, mille idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Paraku ei saanud nende unistuste seadeldis kunagi valmis. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama masinat, mida kasutada USA rahvaloendusel kogutud andmete sorteerimisel ja töötlemisel. Muu hulgas kasutas ta ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mis võimaldasid infot säilitada ja korduvalt kasutada. Rahvaloenduse tulemuse saamiseks kulus 6 nädalat, samas kui eelmine kord oli aega läinud suisa 10 aastat. Oma leiutise tähtsust
Apple-Macintosh, iTunes, iPod, Logic, MAC-OS Microsoft – 1976 - MS-Dos, Windows 3.11, 95, 98, NT, ME, XP, Visual Studio, Office, MS Basic IBM – 1890 –Winchester, floppydrive, laptop Sun – 1982 Sun Microsystems – UNIX, Sun OS ja Solaris Intel – 1968 – Pentium, 2, 3, 4, microschemes, microprocessors 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Wayne Pickette ja Dr. Ted Hoff, computer-on-a-chip. Kaks bitti liidakse kokku: Tim Berners-Lee - 1991 World Wide Web, 1990-1991 HTML Herman Hollerith – 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. Winchester, floppydrive, laptop Larry Ellison, Bob Miner, Ed Oates – 1977 Oracle. Oracle Database. GNU: GNU Hurd, Linux,FreeBSD, NetBSD, OpenBSD GNU-tasuta, UNIX-tasuline, kommertsiline. Rekursia – funktsioon viidab iseendale. Intelligentne agent – programm, mis otsib nettis huvipakkuvaid materjale arvutikasutajale. Internet Eestis – 1990 Commodore PET – 1977, 8bit
ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei ehitatud koosnes 50000 komponendist, sellele oleks programme sisestatud augustaud kaartide abil ja arvuti mälu oli võimeline endas hoidma 1000 numbrit, mis igaüks oleks võinud olla kuni 50-kohaline. 2 Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid
temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei ehitatud koosnes 50000 komponendist, sellele oleks programme sisestatud augustaud kaartide abil ja arvuti mälu oli võimeline endas hoidma 1000 numbrit, mis igaüks oleks võinud olla kuni 50-kohaline. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid
Analoogsüsteem-andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt.( termomeeter, vinüülplaat, foto) Digitaalsüsteem-andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi.( CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena) Põhiprotsessor - teeb pea kogu töö Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses olevaid programme ja andmeid Välismälu - pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid jne) Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loog...
1847-1854 Loogika (lausearvutuse) alused G. BOOLE, de MORGAN 1974 Xerox Alto, personal computer to be used for research, first serious 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift"), loob kaasaegse machine to feature a modern user interface: windows, mouse, etc invented predikaatarvutuse - GOTTLOB FREGE by Engelbart in 1964 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete 1969-1973 C development, 1978 " The C Programming Language" töötlemiseks (Thompson, Ritchie, Kernighan) Vacuum Tube 1906 1975 - Bill Gates and Paul Allen license their newly written BASIC to MITS,
Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei ehitatud koosnes 50000 komponendist, sellele oleks programme sisestatud augustaud kaartide abil ja arvuti mälu oli võimeline endas hoidma 1000 numbrit, mis igaüks oleks võinud olla kuni 50-kohaline. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid
Hajussüsteem omab/ei oma: Mitut protsessorit ja erinevatt tüüpi puudub ühine siin puudub ühine süsteemne kell Kasutamiseks mitu põhjust Ressursside jagamine arvutuste kiirendamine turvalisus kommunikatsioon Eesajaloost Täitsa esimene oli muidugi 10 sõrme Abakus leiutati 3. sajandil -e.m.a. 1617 leiutas lord Lapier arvutuslükati 1632 Scickard leiutas aritmomeetri 1728 leiutati kangasteljed 1880 Perfokaart , selle võttis kasutusele Hollerith millega sai rahvaloendusel hästi hakkama 1824-1871 analüütiline masin. Selle ehitas rikas piroloog 1941 leiutas Zuse ,,Z3"e Arvuti ajalugu 1969 Loodi operatsioonisüsteem unix 1972 esimene 8-bitiline mikroprotsessor 1976 Ühe kaardiline Apple 1 sünd 1980 seagate esimene kõvaketas 1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus *Põhimäluhaldus *Failide haldus *I/O süsteemide haldus *Sekundaarse salvestusruumi haldus
1 879 : Kiltseplua alre notafsioon ("8egriff6schrift"), loob kaasaeqse machire to tature a hodern usea intelface: wihdows, mouse, etc invented lt)76 - Applc Conrputcr(Jobs. Woznirk). vi predikaatarvutuse - GOTTLOB FREGE by Engelbart in 1964 1890: Hermah Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloendu3e andmete 1969-1973 c development, 1978 " The C Programming Language" 1977 - Comnrrxlorc PET, Apple lI, VisiCalc(1979) tb,iitlemiseks {Thompson, Ritchie, Krnighan)
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku
lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi (deprecated) püüdis luua universaalset sümbolkeelt “arutlemise aritmeetika” jaoks perfokaardid Eksam– Eksamkartongist kaardid mis kandsid digitaalset informatsiooni, 1d ja 0d = aukude olemasolu kangasteljed Eksam– Eksamsuur perfokaartidega töötav kangakudumismasin Babbage Eksam– Eksamehitas difference engine mis jäi pooleli Hollerith Eksam– Eksam ehitas perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i Eksamfirmast Eksam=>IBM colossus Eksam – kolmas digitaalne arvuti (1943/44), osaliselt programmeeritav saksa krüptomasinad Eksam- EksamEnigma machine is a cipher device developed and used in the early- to mid- 20th century to protect commercial, diplomatic, and military communication. It was employed
TVV TTV TV TVV VVT VTT VTT VVV VVV VTV Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse; Isa (Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants).Isa(Ants,Peeter).Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z).Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith'i firmast tekkis IBM Vaakumtoru 1906 Le e Deforest Georg Cantor (1845-1918) hulgateooria rajaja, matemaatika alused lõid kõikuma, avastas paradokse matemaatikas 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees.universaalsus, mittelahenduvus Konrad Zuse Programmeeritavate arvutite pioneer
Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947
Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) GOTTLOB FREGE 1879 loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). 3 HERMAN HOLLERITH 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith'i firmast tekkis IBM VAAKUMTORUD 1906, Lee Deforest GEORG CANTOR 1845-1918 Hulgateooria rajaja, Paradokside avastamine matemaatikas, Matemaatika alused korraga ebakindlad RUSSELL & WHITEHEAD 1910-1913 massiivne loogikatraktaat Principia Mathematica Paradoksid -> tüüpide teeoria Filosoofilised vaated: logitsism HILBERT 1862-1943 ( LOOGIK JA MATEMAATIK) Filosoofilistelt vaadetelt formalist
koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Masin, mida peetakse tänapäeva arvutite eelkäijaks, loomist alustati 1812. aastal. Aastal 1883 alustati selle masina tootmist. Nimeks oli tal Diferentsiaal mootor ja loojaks Charles Babbage. On teada, et sellele masinale viiruseid ei leidunud. Jälgides arvutiviiruste arengut on oluline pidada silmas ka arvuti enda arengut. Tähelepanu peaks väärima järgmised aasta arvud: · 1896 sellel aastal asutas Herman Hollerith firma, millest peale mitmeid ühinemisi teiste firmadega, sai 1924. aastal IBM. · 1970 IBM valmistas esimese ,,floppy" seadme. · 1976 ehitati esimene Apple arvuti. Valmistajateks olid Steve Jobs ja Steve Wozniak. · 1981 valmistati esimene personaalarvuti: arvuti sellisel kujul nagu meie seda tunneme. Valmistajaks oli IBM. · 1992 ülemaailmselt hakati kasutama Internetti, kuigi leiutatud oli ta aastal 1962. Kuni seni ajani kasutati enamasti sõjaväele mõeldud APARNetti.
disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). Hollerith’i perfokaardid 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Firmast tekkis IBM Vaakumtorud Vacuum Tube (1906, Lee Deforest) Three elements device used as electronic switch and amplifier: two electrodes separated by a grid in a vacuum glass enclosure. Principle Cathode - emits electrons; Plate (anode) - receives the electrons; Grid - with negative bias voltage repels some of the electrons and prevents
TVV TTV TV TVV VVT VTT VTT VVV VVV VTV Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel), Isa(Jaan,Ants), Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). Frege filosoofina: logitsist Hollerith’i perfokaardid 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i firmast tekkis IBM. Vaakumtorud- 1900: vaakumdiood, Lee de Forest: 1906: vaakumtriood. Hulgateooria: Georg Cantor Elas 1845-1918. Hulgateooria rajaja. Paradokside avastamine matemaatikas. Matemaatika alused korraga ebakindlad. Russell & Whitehead 1910-1913: massiivne loogikatraktaat. Principia Mathematica: Paradoksid -> tüüpide teeoria. Filosoofilised vaated: logitsism. Formalism; Hilbert
solutions and to send directives to the field intercept units. In December, the shop of the cryptographic section was set up as the nucleus of the F, or development, section, for cryptographic equipment. In March of 1943, all six sections were elevated to branches, and by the following year two more had been added: the machine and the information and liaison branches. The Army had begun to use machines for cryptology in 1936, when Hollerith tabulating machines facilitated the compiling of codes. Their cryptanalytic potential had also been noted in that same year. By Pearl Harbor, 13 I.B.M. machines tended by 21 operators were working on S.I.S. projects. The personnel-short agency converted as many tasks as possible to mechanical operation, and the o, or machine, branch grew to enormous proportions. The 407 machines and 1,275 operators that it had by the spring of 1945 handled accounting and cryptologic tasks that