1989-90 FIDONET rahvusvaheline võrguots - probleem, mille lahenduse saab kirja panna üksteisest isoleeritud "elukeskkonna" ning täidetavate juhendite loeteluna.Programm on kommunikatsioonivahendid.2.Loob liidese failidele 1822 Babbage,Ada Lovelace(I programmeerija). Eestis 90a epost,USENET formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja ja riistvararessurssidele.3.Seostab kõik protsessid, pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult failid jm omanikuga ja piirab protsesside 1837 Morse elektritelegraaf
luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Gottfried Wilhelm von Leibniz 1820-aastal hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad - kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. Charles Xavier Thomas de Comar Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). 1822- hakkas Babbage valmistama mehhaanilist arvutusmasinat, mille ta nimetas differentsiaal-mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin. Varsti hakkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815- 1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta oli maailma esimene naisprogrammeeria. Charles Babbage
Kuigi masin oli valmis, ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad - kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. 4. Tõeliste arvutite algus Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage, et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks, olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt
Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku Astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt
Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt
Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeline arvuti Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt
liitmismasinat. Ta lõi masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. See masin töötas sarnaselt liitmismasinaga hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel esimese maailmasõjani. (Web zone, 2014) 2.3 Automatiseerimine Inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871) tegi suure edasitõuke arvutite ajaloos. Kõik sai alguse sellega, kui ta vihastas Kuningliku Astronoomia Ühingu peale, sest nende arvutused olid väga vigased. Selle peale ta ütles: "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage, et paljud pikad arvutused olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Aastal 1822 hakkas Babbage valmistama mehhaanilist arvutusmasinat. Selle masina nimetas ta
augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina paskaliini, mis oskas liita ja lahutada Gottfried Wilhem Leibniz · 1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + -/ * · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse Charles Babbage · 1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine) mill (andmete töötlemine) Charles Babbage · Difference Engine, jäi pooleli · Analytic Engine Hermann Hollerith · 1884 leiutas perfokaartide sorteerimise seadme Hollerith'i firmast tekkis IBM Hermann Hollerith · Hollerith'i laud Konrad Zuse · Leiutas releedega digitaalarvuti Konrad Zuse · 1936-1938 Z1, ehitatud vanemate kodus · ... · 1941 Z3 Z1-Z3 hävisid pommitabamustega · ... Z4
Aritomeeter (2) 1644 a. Blaise Pascal "taasleiutas". Laialdane kasutus, kuni 1970ndateni. Eestis laialdaselt tuntud aritomeeter "Felix" Kangasteljed 1728 Falconi mehaanilised Kangasteljed Puuliistud mille sisse puuritud augud Läbi aukude niidid Kasutus mustrite kudumisel Hiljem arenes perfokaart juhtimissüsteem Eellugu 1805 a. Jacquard täiendas Falconite puuliiste. Kasutusele kartongpaber. Täisautomaatsed kangasteljed 1834 a. Babbage uus idee luua "analüütiline masin". Esimene programeerija Ada Lovelace Eellugu (2) Boole avaldas 1854 a. teose, kus tutvustas Boole algebrat. Kaheväärtuseline matemaatika. Dublini arveametnik Percy Ludgate alustas 1903 a. "analüütilise masina" konstrueerimist. Täiendas Babbage ideed. Võttis kasutusele perfolindi süsteemi. II maailmasõda Sakslaste legendaarne Enigma IV 1936 aasta. Inglased leiutasid mehaanilise arvuti BOMBE
Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad – kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. 16. Sellele lõigule tee esimese rea taane 5 cm. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt
who lived during the eighteenth .century? 3. She was an English heroine who, with her father rescued the crew of the ship Forfarshire which was wrecked on the Fame Islands on the northeast coast of England in 1838. Who was she? 4. What was Casanova's occupation at the time of his death? 5. What was the name of the Hunchback of Notre Dame 6. Which broadcaster, who died in 1985, is most remembered for presenting Desert Island Discs? Vastused: 1. Charles Babbage 2. Piracy 3. Grace Darling 4. Librarian 5. Quasimodo 6. Roy Plomley
arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve
ARVUTITE PÕLVKONNAD NING TÄHTSAMAD MEHED · John Napier - arvutuspulgad, 1617,Logaritmide arvutamiseks · Wilhelm Schickard - 1623, väitis olevat,leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse · Charles Babbage-1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine)mill (andmete töötlemine) · Hermann Hollerith-1884 leiutas perfokaartide sorteerimise · Konrad Zuse · Leiutas releedegadigitaalarvuti 1941-1947 · Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaani...
4 1. ARVUTI AJALUGU 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu Esimeseks etteantud korralduste täitvaks arvutiks on harilikult peetud inglase Charles Babbage 1832 leiutatud analüütilist masinat (vt lisa 5 lk.8) . Sellele mehaanilisele seadmele anti korraldusi sälkkaartide abil. Mälus oli nii mäluseade(vt lisa1.lk.8) kui ka töötlusüksus. (1:52) Kahjuks ei saanud Babbage oma seadet kunagi päris valmis. See pandi koku alles 1900. aastail, kui leiutati elektronlamp ning töövõimelise elektronarvuti jaoks vajalikud osad muutusid kättesaadavaks. (1:52) 1920. ja 1930. aastail õpiti koostama seadmeid, mis olid suutelised arve väljendavaid elektrisignaale vastu võtma, vastavalt programmile neid töötlema ja väljastama tulemusi. Kuulsamaid elektronarvuteid on inglaste Colossus, mis loodi 2. maailmasõja ajal, et sakslaste
3000 eKr Abakus Blaise Pascali Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971- valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976- ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias
1971 ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, progetav kalkulaator HP-lt 1822 Babbage 1973 CP/M, Ethernet(Bob Metcalfe) 1847-1854 George Boole, de Morgan 1974 C (Kernighan ja Ritchie), Altair 8800, Motorola 6800, Xeroxi Alto 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege. ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,...
Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((X -> Y) & X) -> Y Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Kirjutusmasina inglise patent, Henry Mill, 1714 Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874(kasutatakse tänapäeval) Dvoraki klaviatuur ca 1936(ei kasuta) Ca 1800, Jacquard Perfokaardid 1822: Difference Engine Charles Babbage esimene programeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). 1890 Herman Hollerith- perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM.
Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal. bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2.
mille abil oli võimalik korrutada sarnaselt liitmismasinale töötas ka see hammasrataste ja ketastega. Huvitaval kombel hakkasid mehaanilised arvutusmasinad levima alles 1820.aastal, kui prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas kalkulaatori, mis suutis nii liita, lahutada, korrutada kui ka jagada. Antud masinad olid laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Järgmine suur samm edasi tänapäevase arvuti suunas oli inglise matemaatikaprofessori Charles Babbage leiutis, mida hakati tootma 1883.aastal. Seadeldis oli lokomotiivisuurune ning töötas aurujõu mõjul. Ligi dekaad hiljem hakkas ta esimese naisprogrammeerija Augusta Aga Kingi abiga välja töötama masinat, mille idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Paraku ei saanud nende unistuste seadeldis kunagi valmis. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama masinat, mida kasutada USA rahvaloendusel kogutud andmete sorteerimisel ja töötlemisel. Muu hulgas
ARVUTI AJALUGU Referaat Õpetaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. REAALARVUTID................................................................................3 2. ARVUTITE PÕLVKONNAD...................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................10 2 SISSEJUHATUS Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid. Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni, et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on mu...
Printerid Sissejuhatus: Printer on seade, mis loob elektrooniliselt salvestatud dokumendist, olgu selleks tekst või pilt, füüsilise koopia meediakandjale, milleks võib olla paber, kile ja nii edasi. Tänapäeval kaks kõige levinumat tüüpi printerit on laserprinter ja tindiprinter. Tänapäeval mõeldakse printeri all tavaliselt teda arvuti lisaseadmena (Peripheral-Arvuti lisaseade). Maailma esimene printer võeti kasutusele juba 19. sajandil Charlse Babbage differentsiaalmasina puhul, mis kasutas metallist silindreid, mille peal olid tähed, et printida teksti paberile. Printerid muutusid populaarseks 1984-dast aastast HP LaserJet ja PostScript kasutusele võtuga Apple LaserWrite-i poolt. Kõige uuem printimistehnoloogia on 3D printimine, mille juured on aastas 2010. Sai võimalikuks füüsiliste objektide printimine, mis oli sama lihtne, nagu printerite puhul tekstidokumendi paberile saamine. Erinevad printerid:
Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbeline...
Kõrvuti väljakujunenud teadusharude süvenemise ja laienemisega viib teaduse ajalooline areng paratamatult uute teadmisvaldkondade tekkimiseni. Uute teadusharude tekke põhjuseks võib olla nii info üleküllus, uute uurimisobjektide avastamine, vajadus minna valdkonniti aina spetsiifilisemaks kui ka vastupidi üldistatuks. Üheks sellistest uudsetest teadusharudest on üldistavate teaduste kategooriasse kuuluv küberneetika. Kuna küberneetika on siiski veel noor ning arenev teadus, siis sellele kindlat definitsiooni ei ole, kuid esineb erinevaid variatsioone sellest. Norbert Wiener, matemaatik, insener ning sotsiaalpsühholoog, on määratlenud ,,küberneetikat'' kui teadust, mis uurib juhtimist ja seoseid mehhanismides ning ühiskonnas. Küberneetika on tulnud kreekakeelsest sõnast, mis tähendas laevajuhtimiskunsti. Enne Wienerit oli küberneetika prantsuse füüsiku ja matemaatiku Andre-Marie Ampere poolt määratletud kui valitsus- või riigiteadu...
Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646- 1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid. 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistemate disainide loomisele.) 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti just Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes. 1822: Difference Engine, jäi pooleli (mehhaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtused) Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise
Algselt nimetati inimesi, kes tegelesid numbritega lihtsalt arvutiteks. Esimesed analoogarvutitega tööpõhimõttelt sarnanevad esemed olid väga lihtsa ehitusega, näiteks nihikud ja joonlaua slaiderid. Pärast 17. sajandi algusaastaid hakkasid ilmuma aga analoogarvutite kompleksemad versioonid esimesed täismehaanilised kalkulaatorid, mis teostasid vastavalt programmile või konfiguratsioonile etteantud tehteid või ülesandeid. Tuntuimad neist Pascali ja Leibnizi masinad, samuti Charles Babbage diferentsiaal masin. Kõige suuremad probleemid mehaaniliste arvutitega seisnesid nende robustsuses, kiiresti kuluvuses, väikses kiiruses ja väheste operatsioonide võimekuses. Ajastu lõpuks asuti mehaanilisi komponente asendama üha rohkem elektrooniliste komponentidega. Ajapikku arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama. Samuti eri diferentsiaalsed ja analüütilised masinad, mis mehaaniliselt olid väga
hindavad läbiviidud uuringu kvaliteeti, professionaalsust, ausust ning täpsust uuringu tulemuste esitamisel. Ausus ja täpsus Ausust ja täpsust peetakse niivõrd enesestmõistetavaks osaks teadusest, et pahatihti võetaksegi see kindlaks teadmiseks ega arutata pikemalt läbi. Tegelikkuses on aga ka teaduses, teadusuuringute läbiviimises ja saadud tulemuste esitamises probleeme nii aususe kui täpsusega. Teadusliku ebaaususe kategoriseerimine 1830. aastal jaotas Briti teadlane Charles Babbage teadusliku ebaaususe kolme kategooriasse: kärpimine (trimming), küpsetamine (cooking) ja võltsimine (forging). Kärpimise puhul peab ta silmas ebaregulaarsuste eemaldamist, et andmed paistaksid täpsemad. Küpsetamise puhul jätab teadlane alles vaid need tulemused, mis tema hüpoteesidega kõige paremini kokku sobivad. Võltsimise puhul mõeldakse andmeid kas osaliselt või täielikult ise juurde, siia kuuluvad ka juhtumid, kus kirjeldatakse eksperimente, mis pole reaalselt kunagi toimunud.
Sholes' klaviatuur (qwerty) ca 1874: 1974- Intel releases its 2-MHz 8080 chip, an 8-bit microprocessor Dvoraki klaviatuur ca 1936 1974 - Bravo is developed for the Xerox Alto computer. It is the first WYSIWYG Perfokaardid ca 1800 Jacquard program for a personal computer. Difference Engine 1822 analüütiline masin, Charles Babbage, progr. Ada 1974- MITS (omanik Ed Roberts) completes the first prototype Altair 8800 Lovelace microcomputer 1837 Morse: elektritelegraaf Altair was one of the first successfully sold personal computer kits for do-it- 1857 Wheatstone: perfolint yourself computing fans
1800 Perfokaardid, Jacquard, 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 – VAR sum,i:INTEGER; üks kategooriline järeldus. Stoikud: lausearvutus esimene 32-bit prose (National Semiconductor) BEGIN - Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade 1822 Babbage,Ada Lovelace(I (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausete programmeerija). sum:=0; keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata
lt is the first WYSIWYG progfam for a Personal computer. B simplified dcrivative ofBCPL (Kcn Thompson) Perfokaardid ca 1800 Jacquard Oifference Engine 1822 - analoftiline masah, Chades Babbage, progr' Ada 1974- MITS (onanik Ed Roberts) cmpletes the first prototype Altair 8800 Lovelace microcomP(der C dcriYarivc of B (Dcnris & Rilchie)
võrreldes trükifirmade teenuste kasutamisega. Suuremahuliste tööde juures, näiteks ajaleheväljaannete puhul ja kirjastustes, eelistatakse endiselt trükipressi. Samas on printereid pidevalt täiustatud prindikvaliteedis ja jõudluses, paljusid töid, mis tehti varem trükikojas, 4 tehakse nüüd kasutajate poolt tavaprinteriga. Maailma esimese mehaanilise arvutiprinteri leiutas Charles Babbage 19. sajandil. Printer on väljundseade ning kõik printerid koosnevad kolmest põhiosast: Paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale Kui arvuti väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ehk soft copyks, siis
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku
1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse: Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter).
lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi (deprecated) püüdis luua universaalset sümbolkeelt “arutlemise aritmeetika” jaoks perfokaardid Eksam– Eksamkartongist kaardid mis kandsid digitaalset informatsiooni, 1d ja 0d = aukude olemasolu kangasteljed Eksam– Eksamsuur perfokaartidega töötav kangakudumismasin Babbage Eksam– Eksamehitas difference engine mis jäi pooleli Hollerith Eksam– Eksam ehitas perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i Eksamfirmast Eksam=>IBM colossus Eksam – kolmas digitaalne arvuti (1943/44), osaliselt programmeeritav saksa krüptomasinad Eksam- EksamEnigma machine is a cipher device developed and used in the early- to mid-
18 8 University of California, Berkeley US 9 Imperial College London UK 10 Yale University US (TWUR) Hetkel ülikoolide edetabelis parim Suurbritannia ülikool - Cambridge Ülikool on asutatud 1209. aastal vaenuliku linnarahva eest Oxfordist põgenenud teadlaste poolt. Tema kuulsad vilistlased on Wordsworth, Coleridge, Byron, Milton, Isaac Newton, Charles Darwin, Charles Babbage. Hetkel õpib seal 11 815 tudengit, sealhulgas 1257 välismaalast, 1 590 akadeemilist töötajat. Õppeaastal 2009/10 oli õppemaks £ 3,290 ( 3 984). (TWUR 2010-11) Viimastel aastatel on umbes 50% 18-aastastest läinud ülikooli, mis on suur tõus võrreldes sellega, mis 20 aastat tagasi oli. Paljudel Suurbritannia ülikoolidel on suur valik erinevaid õppeaineid. Näiteks: teadus ja tehnika, loodusteadus, humanitaar- ja sotsiaalteadus, seadused, raamatupidamine ja isegi meditsiiniteadus
tuua Trooja hobuse, mida väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid on nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Masin, mida peetakse tänapäeva arvutite eelkäijaks, loomist alustati 1812. aastal. Aastal 1883 alustati selle masina tootmist. Nimeks oli tal Diferentsiaal mootor ja loojaks Charles Babbage. On teada, et sellele masinale viiruseid ei leidunud. Jälgides arvutiviiruste arengut on oluline pidada silmas ka arvuti enda arengut. Tähelepanu peaks väärima järgmised aasta arvud: · 1896 sellel aastal asutas Herman Hollerith firma, millest peale mitmeid ühinemisi teiste firmadega, sai 1924. aastal IBM. · 1970 IBM valmistas esimese ,,floppy" seadme. · 1976 ehitati esimene Apple arvuti. Valmistajateks olid Steve Jobs ja Steve Wozniak.
avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. * olid laialdaselt kasutusel 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks * 20. saj mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Perfokaarte kasutasid esimest korda Basile Bouchon ja Jean-Baptiste Falcon umbes 1725. aastal kangastelgede juhtimiseks. Joseph Marie Jacquard täiustas märgatavalt seda töötamisviisi oma Jaquard'i kangasteljega. CHARLES BABBAGE 1822 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine Esimene programmeerija: Ada Lovelace Inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener, kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. On esimese mehaanilise automaatkalkulaatori (arvuti) loojaks ja seega pani ta aluse arvutite arenguloole. GEORGE BOOL DE MORGAN Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks:
Tuhandeid aastaid on lisaks sõrmedele kasutatud arvutamise juures abiks arvutuspulki, arvelaudu jm. Selliseid abivahendeid ei saa nimetada arvutusmasinateks, sest arvutamise meetodid pidid olema ikkagi kasutaja peas. Esimesed mehaanilised arvutusmasinad leiutati Euroopas 17. sajandil, tuntumad neist on Prantsuse filosoofi Blaise Pascali liitmise-lahutamise masin ning Leibnizi masin, mis suutis lisaks korrutada, jagada ja ruutjuuri arvutada. 1822. ehitas inglane Charles Babbage prototüübi esimese programmeeritava arvuti prototüübi: Babbage' masinale sai kasutaja vabalt ette anta meetodeid, mida mehaaniliselt järgides masin soovitud tulemuseni j~udis. Esimesi programmeeritavaid elektronarvuteid hakati ehitama 1930. aastate lõpus ja neljakümnendate alguses nii Saksamaal, Inglismaal kui USAs. Paar aastat varem oli loogikutel ja matemaatikutel tekkinud aktiivne huvi arvutite programmeerimise ja algoritmide ning nende üldise teooria vastu.
ja raadiosidet ning võrkudes püsiühenduste loomist. Eestis algas selle ajalugu 1855, kui ehitati PeterburiTallinna eletriline telegraafliin. Praegu olulisem info interneti kaudu digimaailm (internetsõjaväe kaudu)probleem selles, et info säilitamine probleemne. Esmane kujunemine 1960a. USAs. 1983 käivitati I kommertsvõrk, aga 1993 a sai interneti kasutamine laialdasema hoo. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871). Algas arvutite automatiseerimine. Hüpertekst erineb tavatekstist selle poolest, et ta sisaldab sama dokumendi siseselt ühendusi (linke) selle teiste osadega (dokumendi sisesed lingid) või ühendusi teiste dokumentidega (dokumendist väljapoole viivad lingid). Hüpertekst on lineaarselt mittejärjestatud info kogum, mis kasutab võrgu poolt pakutavaid võimalusi. 9. EESTI PERIOODIKA : 1525a
ja raadiosidet ning võrkudes püsiühenduste loomist. Eestis algas selle ajalugu 1855, kui ehitati PeterburiTallinna eletriline telegraafliin. Praegu olulisem info interneti kaudu digimaailm (internetsõjaväe kaudu)probleem selles, et info säilitamine probleemne. Esmane kujunemine 1960a. USAs. 1983 käivitati I kommertsvõrk, aga 1993 a sai interneti kasutamine laialdasema hoo. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871). Algas arvutite automatiseerimine. Hüpertekst erineb tavatekstist selle poolest, et ta sisaldab sama dokumendi siseselt ühendusi (linke) selle teiste osadega (dokumendi sisesed lingid) või ühendusi teiste dokumentidega (dokumendist väljapoole viivad lingid). Hüpertekst on lineaarselt mittejärjestatud info kogum, mis kasutab võrgu poolt pakutavaid võimalusi. . EESTI PERIOODIKA : 1525a
ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874: Dvoraki klaviatuur ca 1936 Kirjutusmasin püssitehasest Perfokaardid ca 1800 Jacquard Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint 1902-1910: teleprinter George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A
cumbersome. Many an inventor delights in intricacy. Poorly endowed with empathy, he never considers the possibility that cipher clerks will not dote as lovingly upon the complex calculations of his cipher as he does; he fails to realize that to the clerks ciphering is not a pleasant after-hours recreation but a day-long, dull, boring job, about as exciting as adding up columns of figures, and that they would rather be out on a date with a girl friend. Charles Babbage asserted that no man's cipher was worth looking at unless the inventor had himself solved a very difficult cipher. This rule holds true in the great majority of cases and if observed would have saved cryptologists a great deal of time. But it would be like having required Thomas Edison to pass a stiff examination in acoustical theory before deigning to look at his phonograph. The Babbage rule would have deprived cryptologists of some of the most important features of modern
seda keelt kasutava nn ``arutlemise aritmeetika'’ (calculus rationator) Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud. Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874 (qwerty) Dvoraki klaviatuur ca 1936 Perfokaardid - ca 1800, Jacquard. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf - Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854. Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1, A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon)
3. Juhtimismõtte areng 18.-19. sajandil Adam Smith (inglise 1776. a. Tööstustööliste spetsialiseerimise printsiibi rakendamine, majandusteadlane) kontrolli kontseptsioon, töötasu arvestus, konkurentsi mõiste James Mill (inglise 1820. a. Inimeste motivatsiooni analüüs ja üldistamine majandusteadlane, ajaloolane ja filosoof) Charles Babbage (ameerika leiutaja) 1832. a. Juhtimise teaduslik käsitlemine, tööjaotus, tööliigutuste ja nendeks vajaliku aja uurimine, erinevate värvide mõju tööviljakusele Henry Town (ameerika insener ja 1886. a. Ettevõtlus (mänedzment) kui iseseisev teaduse valdkond ettevõtja) 2.4. Juhtimise teooriad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
