1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport...
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon
saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks. * Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise ,,tulerõngana". Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus.
Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka
ajal, translatsiooni ajal, mrna lagundamise ajal pärast translatsiooni. 21. Geenitehnoloogia Meditsiin: ravi/valiku väljalülitamine. Toit: geneetiliselt ohutu, aga tuleb süüa normide kohaselt muidu potentsiaalselt ohtlik. Mürgikindlad GMO taimed: inimesele ohtlik, ökoloogiliselt mitte. Haiguskindlad GMO taimed: inimesele ohutu, ökoloogiliselt kahjulik. Kvaliteedi parandustega GMO taimed. 22. Evolutsiooni tõendid 1) Geoloogia erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi. 2) Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (mitte analoogilised: nt tiivad). a) Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid. b) Lootelise arengu võrdlus organismid kordavad oma evolutsooniliste eellaste loodete vorme. 3) Keemilise koostise võrdlus. 3a- geenide võrdlus 4) Biogeograafia ja ökoloogia liigid (ja kõrgemad taksonid) kindlates piirkondades. Kui
Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku
GEOLOOGIA teadus Maa ehitusest, tema muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide nn. maakoore ehk litosfääri (kr. lithos -kivi, sphaira -kera) ehitus ja selle areng, maakoores esinevad kivimid ja nende vaatastikused suhted. Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 6 lehte
290 laadimist
4 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid