Vastus leiad õppematerjalist: Geoloogia eksam

Geoloogia eksam (4)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Geoloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid?
Mis on põhjavesi?
Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse?
Mis on piesoisohüps?
Mis on hüdroisohüps?
Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid?
Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid?
Mis on vettkandev kiht ja veepide?
Millest sõltub puurkaevu toodang?
Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid?
Kuidas liigitatakse tardkivimid?
Mis on stratotüüp?
Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud?
Kuidas tekib põhjavesi?
Milleks seda kasutatakse?

(15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid?

(12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites ?

(11) Mis on karst .

(10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias?

(9) Mis on põhjavesi?

(9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse?

(9) Aktualismi printsiip

(8) Mis on piesoisohüps?

(8) Mis on hüdroisohüps?

(8) Maa siseehitus

(8) Jää geoloogiline tegevus

(8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti

(8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid?

(8) Elu areng mesosoikumis

(8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid

(7) Tuule geoloogiline tegevus

(7) Mis on oos?

Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid?

Kainosoikum

Sufisioon

Eesti geoloogia

Alluvhjuiaalsed setted

Mõhn

Biostratigraafilised ühikud

Litostratigraafilised ühikud

(7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused.

(7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis)

(7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid?

(7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees

(7) Elu areng paleosoikumis.

(7) Eesti maavarad pinnakattes?

(6) Mis on vettkandev kiht ja veepide?

(6) Millest sõltub puurkaevu toodang?

(6) Kirjeldage Ordoviitsium -Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.)

(6) Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti?

(5) Sood ja nende liigitus.

(5) Murenemine .

(5) Mis on voor ?

(5) Maakoore kõikuvad liikumise?

(5) Kus Eestis paljanduvad Ülem- Devoni karbonaatsed kivimid?

(5) Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.)

(4) Vooluvee geoloogiline tegevus

(4) Kuidas liigitatakse tardkivimid?

(3) Maakoore kurrutusliikumised.

(2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme

(2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.)

(1) Mis on stratotüüp?

(1) Mis on alvar ?

(1) Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud?

(1) Maavarad Eesti pinnakattes.

(1) Kuidas tekib põhjavesi?

(1) Kirjeldage Kambrium – Ordoviitsium põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.)

(1) Eestis avanevad aluspõhja ladestud lõunast põhja
*(15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne , tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus.*Murenemine- Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel.Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis.Murenemist mõjutavad: +Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus+Reljeef näit. nõlva ekspositsioon +Kliima .
Füüsikaline murenemine e. rabenemine .Keemiline murenemine e. porsumine .
*Gravitatsiooniline edasikanne-Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda , veereda, libiseda .Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, näit. mägedes.Materjali transport…. kukkumine , libisemine, veeremine .
*Tuule geoloogiline tegevus-+Eoolsed protsessid+Eoolsed setted+Kulutav tegevus… edasikanne … akumulatsioon .*Pinnavee geoloogiline tegevus-+Vooluveed+ Alluviaalsed setted+ Kulutus …transport …akumulatsioon.Transport:Veeremina,Hõljumina, Lahusena .
*Merede geoloogiline tegevus-Kulutus,Transport ,Akumulatsioon, settimine.
*Jää geoloogiline tegevus-KulutusEestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30 … 80 meetri paksune kiht.Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod.
*(12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit , mineraalvesi , paekivi , dolomiit.
*(11) Mis on karst.Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid .Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal.
Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi , dolomiidi , kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed
Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas.
*(10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side , mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv , jämeliiv, keskliiv, peenliiv,tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisald. Alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv , liivsavi , savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased . Eestis nt. Turvas , allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud .
* (9) Mis on põhjavesi? kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, pv on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid , üldreeglina lõhnatu ja maitsetu .
*(9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu e fraktsiooni kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Osakeste läbimôôdud määratakse sôelanalüüsiga vôi setitamisega rasketes vedelikes . Erinevad metoodikad, erinevad eeskirjad: sõel analüüs, pipettanalüüs, uhtanalüüs, optiline analüüs. Liival kõrge sorteering, moreenil aga madal.
*(9) Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam.
*(8) Mis on piesoisohüps Samarõhu jooned piesoisohüpsid.
*(8) Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon.Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on riti isohüpsiga).
*(8) Maa siseehitus Maakoor - keskmine paksus 30 km. paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine – astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid .Vahevöö -sügavusel 30- 2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedeladTuum - sügavusel 2900-6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged.
*(8) Jää geoloogiline tegevus Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes).Mandriliustikud: suur paksus (2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja norras suured liustikud.
*(8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja (arteesiavesi).Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud (reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid. Väljavoolu kohtade kaitsmine tähendab põhimõtteliselt pinnavee kaitsmist, põhjavee kaitsmiseks tuleb kaitsta toiteala.
*(8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest . Kiirusühik, m/d, m/s,Meetodid: 1) laborkatsetega - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid , rikkumata struktuuriga proovid 2) emiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi 3) välikatsetel - ekspress määrangud, rühmpumpamised, reziimivaatlused: looduslik reziim , pilootkatsed
*(8) Elu areng mesosoikumis Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid , moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud)Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed , mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega.Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest.
*(8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (∆H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid.Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne)
Darcy seaduse kasutuse piirid.Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel.
Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud.Turbolentse voolamise korral, näiteks lôhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades,kasutatakse ruutvôrrandidt
Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Tavalises olukorras on inertsjôud tühised vôrreldes hôôrdejôududega, millised leiavad peegeldamist Darcy seaduses. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lôpmatult väikeste rôhugradientide korral
*(7) Tuule geoloogiline tegevus Jagatakse mitmeks:*kulutav tegevus - erosioon, osakeste väljakanne ehk defilatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid ( seenkaljud ).
*edasikanne - eriti suur lagedatel aladel (kõrbed, poolkõrbed, rannikualad). Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi kas hõljumina, veeremina (kuni poolesentimeetrised kivid ). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi runtakse ära geoloogias tuulesetted . Transpordi kaugused on väga erinevad.*akumulatsioon - tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed settes. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid (sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vallluited, püramiidluited ( muutlik tuulesuund ). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul-liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss- peeneteraline pehme, poorne sete , levib jäätumisalast väljaspool (Hiina, Ukraina ), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega , lössi Eestis ei esine. *korrasioon-tuule ihuv tegevus
*Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism.
*Kainosoikum 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65-35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad ,algelised kabjalised, vaalalised , delfiinid ,närilised.Viimane suur merepealetung.b) Neogeen ,N, 35,5-1,75milj.a.t.- loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad, lambad ,kaelkirjakud.Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c) Kvaternaar ,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene
*Litostratigraafilised ühikud Kriteeriumiks on kivim .(kihtkond, kihistu ,kihistik,kiht)
*Biostratigraafilised ühikud Aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine.*
Makrofossiilid … nähtavad silmaga*Mikrofossiilid … nähtavad mikroskoobiga*Ihnofossiilid … organismide liikumise jäljed *Kemofossiilid … elutegevuse keemilised jäljed
*Mõhn Ehk siis Igikelts kui jää taandub,jäävad maha jäänukmäed,millest settib välja settekühm
*Alluvhjuiaalsed setted Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel.
*Eesti geoloogia Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus.Esimene korrus on Eestis aluskorraks.See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit.Teine struktuurne korrus on pealiskord.See on kvaternaar,mis on pehme ja kaevatav.Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas.See on üldine v.a. pinnakate . Aluskord -öeldakse et see on kristalliline,nendeks on siis graniit , gneiss ,kvartsiit.
*Sufisioon Devoni liivakivide alumisel,füüsikaline väljakanne,moodustavad voolukoridori.Lõuna-Eestis
*(7) Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa.
*(7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. Puurimine (12066m). sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. norm. sügavus 10 km, üle selle haruldane . Maapeal jõudes muutub materjali struktuur. Magmatism, peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. peamiselt silikaatsetest mineraalidest , millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad. laboruuringud, probleem on aja ja suuruse modeleerimisega. geofüüsikalised uuritakse kaudseid tunnuseid nagu magnetism , elektriväli, gravitatsiooniväli.
*(7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks on tuum). Vanimad kivimid Maal on avastatud vanusega umbes 3.6 miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale, millal oli toimunud soojusvoo vähenemine, et sai moodustuda maa koor. Tõenäoliselt toimus diferenseerumine kooreks, vahevööks ja tuumaks varases staadiumis .
*(7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? *Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. Lõuna-Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa.
*(7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees Cl ioon -NaCl lahustumisel, merevee tungimisel põhjavette.Väga levinud, väga liikuv ioon. Eesti põhjavees tavaliselt kuni 100 mg/l. Reostuse indikaator . SO4 ioon - Soolade lahustumisel (kips). Eesti põhjavees kuni 100 mg/l. Reostuse indikaator. HCO3 ioon - Tekib karbonaatsete kivimite lahustumisel. Eriti palju on seda Põhja-Eestis, kus on palju lubjakivi. Eesti põhjavees 50 … 500 mg/l.Ca katioon - Satub põhjavette ka karbonaatsete kivimite lahustumisel. Määrab samuti karedust . Eesti põhjavees 20 … 100 mg/l Mg katioon - Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel. Lahustuvus on suurem, kui Ca- ioonidel . Eestis tavaliselt 4-50 mg/l K, Na katioonid - Päevakivide porsumisel, Eesti põhjavees Na kuni 30 mg/l, Kuid prügilates näiteks üle 100 mg/l - Lisaks on põhjavees veel lämmastikühendid.
*(7) Elu areng paleosoikumis. Algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb:Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks.Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng.Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine.
Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa.Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik.Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad.
*(7) Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad , savid . Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda , moreen, rändkivid, -rahnud, veerised . Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus.
*(6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht-põhjaveekiht – üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta;*Veepide-geoloogilised formatsioonid, mis juhivad vett halvasti (savikad setted) ja moodustavad vettpidavaid kihte. Veepide võib talletada suure hulga vett ja on suuteline seda loovutama väga väikese kiirusega.
*(6) Millest sõltub puurkaevu toodang? Puurkaevu toodang sõltub gravitatsioonist ja rõhust, mis vett alt poolt ülesse tõstavad. Samuti toitumisest: sademed, sügavamatest kihtidest tõusev vesi, veekogudest (inversioon) Režiimi tihe seotus klimaatiliste tingimuste muutusega, mida rohkem sajab seda rohkem vett. KVALITEET: - manteltoru pikkus, selle mõju vee kvaliteedile, - töötava osa läbimõõt ja pikkus, - filtri pikkus ja materjal (filtri avatud osa suhtarv ), puistefilter, - filtri paiknemine töötavas osas, setteosa,
*(6) Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Vettpidavad kivimid: lubjakivi, dolomiit, savi. Kihi paksus 10- 200m . Veetase maapinnast 2-25m. Väljavool Kuradijärv, Valgejärv. Levik üle Eesti, Lõuna-Eestis on devoni kihtide all. Toitumine: sademetest, veekogudest (inversioon)
*(6) Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, näiteks savi pidemel. Regionaalse levikuga . Iseloomustatakse tihti paksusega.Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega.Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest., veekogudest (inversion).Režiimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud.Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda.Ülaveekiht -vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad.
*(5) Sood ja nende liigitus. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri . Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba . madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel.Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega . rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad . siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks
*(5) Murenemine. Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel.Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis.
Murenemist mõjutavad: *lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus
*reljeef näit. nõlva ekspositsioon*kliima.Füüsikaline murenemine e. Rabenemine.Keemiline murenemine e. Porsumine.
*(5) Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne.Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit.
*(5) Maakoore kõikuvliikumised? *Kurrutusliikumised-Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon , mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. *Murrangliikumised (maakoore rebendrikked)-Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. * Nihked -Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. *Maavärinad-+Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus+Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega+Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel+Tehnogeensed : inimtegevuse môjul Maavärinad vôivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. *Magmatism ja vulkanism -Kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril. Rôhureziimi rikkumine vôib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. *Metamorfism- Moondekivimid tekkivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivsete gaaside ja lahuste juuresolekul pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle vedelasse olekusse.
*(5) Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? Ülem- Devon on aga karbonaatsete kivimite päralt ja teda paljandub väikesel alal Kagu-Eestis. Sellest võib toota killustikku ja lupja.
*(5) Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250 m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks.
*(4) Vooluvee geoloogiline tegevus Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali.Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt kas veeretades või hõljudes,Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib.Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus.
*(4) Kuidas liigitatakse tardkivimid? I Tekketingimuste järgi: süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga. poolsüvakivimid/soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline. purskekivimid- tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised. Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. II SiO2 järgi: happelised - SiO2 75%, heledad keskmised- SiO2 65%, heledad aluselised - SiO2 52%, kvarts pole nähtav, tumedad ultraaluselised- SiO2 40%, ülekaalukalt mustad leeliselised - SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20%
*(3) Maakoore kurrutusliikumised. kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur.
*(2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme On kolm erinevat vööd. Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lōhesid allapoole Veehulga sessoonse kōikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub pōhjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt , siin asub vabapinnaline pv. süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt pōhjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jōgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam pōhjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline pv.
*(2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb pvhorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: tehnogeensete setete pvkiht- lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. soosetete pvkiht- seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsioonimoodul 0-1 meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine jätkub ja fmoodul nõrgeneb, pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata.mereliivadega seotud pvkiht- oluline rannikupiirkondades, võidakse kasut. üksikutes taludes. Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla.limnoglatsiaalne pvkiht- jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3 meetrit ööpäevas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest. fluvioglatsiaalsete setete pvkiht- jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagumusi, paksus ~100 meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Tartu Meltsiveski veehare→all kruusad, survetase 60 meetrit, 30% joogiveest, hea vesi, oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea, sest võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10 a), alumistes kihtides jääaegne. glatsiaalsete setetega seotud pvkiht- moreen ( suurima levikuga kvaternaarisete Eestis, savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul veeandlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed (näiteks 1 cm, aga ka 4 meetrit). Enamus lõuna-Eesti talukaevudest (salvkaevud) on nendele kihtidele ehitatud. Surveline ja heade omadustega
*(1) Mis on stratotüüp? oTüüpläbilõige, geoloogiline läbilõige, mille alusel määratakse stratigraafilise üksuse (lademe, kihistu vms) piirid ja antakse sellele nimi.Võrreldakse kõiki ülemaailmseid ladejärke.
*(1) Mis on alvar? Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed ( 30 cm) või pole neid üldse. Huumus - ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1 meeter.
*(1) Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Ühikute piirid isokroonsed st. samaaegsed. Ideaalne juhus/Ladem – eooni vältel settinud/ Ladekond – aegkonna vältel settinud/ Ladestu – kujunenud ajastu vältel/ Ladestik – kujunenud ajastiku vältel/ Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel/ Kohaliku, lokaalse levikuga on lade , milline kujuneb ea vältel. Stratograafia
*(1) Maavarad Eesti pinnakattes. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord.Ja pealiskord, milline jaguneb:settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) aluspõhi ja enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate.
*(1) Kuidas tekib põhjavesi? Infiltratsioonil – sajab vihma ja vesi imbub pinnasesse, Eestis. Kondensatsiooni vesi – veeauru kondenseerumine tühimikus. Kõrbetes. Sedimentatsioon – kui setted kuhjuvad, näiteks meredes, siis pooridesse võib jääda. vesi pidama , mis hiljem välja tuleb ja läheb põhjavee ringlusesse. See võib määrata vee keemilise koostise. Juveniilne vesi – vee eraldumine magmalistes protsessides. Liustiku ja jää sulamisel, Inimeste käe läbi.
*(1) Kirjeldage Kambrium – Ordoviitsium põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Ordoviitsiumi alumises osas liivakivid ja kambriumi ülemises liivakivid. Vesi kõrgsurveline (välja arvatud klindi astangu alumises osas), väga hea joogivesi , leidub kogu eestis(va päris lõunas). Kasutatakse palju Põhja-Eestis, seal on see kiht juba ülekoormatud. Kaevud võivad Lõuna -Eestis hakata üle ääre ajama .
*Mis on georadar ja milleks seda kasutatakse?
Georadar on seade, mis näeb maapinna sisse, sellega saab teha erinevaid maapinna uuringuid , nt leiti selle seadme abil mihkli kiriku juurest unikaalse linnusevärava jäljed

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 299 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

299 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ivokos Õppematerjali autor

küsimused ja vastused

geoloogia eksam geoloogia aktualismi printsiip mõhn kainosoikum sufisioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamine geoloogia eksamiks

Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. *Makrofossiilid...nähtavad silmaga *Ihnofossiilid...organismide liikumise jäljed *Mikrofossiilid...nähtavad mikroskoobiga *Kemofossiilid...elutegevuse keemilised jäljed 21. Mõhn. Ehk siis Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm. 22. Alluviaalsed setted. Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. 23. Eesti geoloogia. Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus. Esimene korrus on Eestis aluskorraks. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne korrus on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskord öeldakse, et see on kristalliline, nendeks on siis graniit, gneiss, kvartsiit. 24. Sufisioon

Geoloogia

pdf

Geoloogia eksam 2018

Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Kvaternaaris on arenenud ka inimene. (Viimase 2mln a jooksul) Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus,liiv, savi, väärismetallidemaagid. 21. Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu pinnaseosakeste väljakanne 22. Eesti geoloogia Eestis on kahekihiline geoloogiline ehitus. Esimene kiht on Eestis aluskord. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne kiht on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskorra kohta öeldakse, et see on kristalliline. Kivimiteks on graniit, gneiss, kvartsiit. 23. Alluviaalsed setted

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

docx

Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks

1. Aktualismi printsiip Aktualismi printsiip on meetod mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Tõestuseks on näiteks vired. 2. Steno printsiip, Tüpii seadus Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhugradient k- filtrat

Geoloogia

docx

Geoloogia

Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv

Geoloogia

docx

Rakendusgeoloogia küsimused ja vastused

1. Aktualismi printsiip - mille kohaselt minevikusündmuste tõlgendamise aluseks on nüüdisajal toimivad geoloogilised protsessid.  Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest 2. Maa siseehitus –  3 põhilist geosfääri: o Maakoor (15-70km paksune tahke kiht)  Keskmiselt 4km paksuse osa moodustavad settekivimid(savi, liiv, lubjakivi), järgneb moondekivimites ja happelistest tardkivimitest graniidikiht(10-25 km paks), ja lõpuks basaldikiht(ulatub 60-70 sügavuseni) o Vahevöö (uatub 2900km sügavusele) – Kõrge temp. ja rõhk, pehmed ja vedelad kivimid  ülemine vahevöö (kuni 1200 km sügavuseni) ja alumine

Geoloogia

docx

Geoloogia eksami kordamisküsimused

Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

doc

Rakendusgeoloogia kordamisküsimused

Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahe

Geoloogia

docx

Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam

Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam Nimi: Kursus: Keskkonnakaitse I 1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal.

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Rohkem sarnaseid