Vastus leiad õppematerjalist: Geoloogia eksami kordamisküsimused

Geoloogia eksami kordamisküsimused (0)

Eesti Maaülikool - Maateadus - Geoloogia ja hüdrogeoloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on geoloogia?
Mis on aktualismi printsiip?
Mis on põhjavesi?
Mis on surveline põhjavesi ja vabapinnavee põhjavesi?
Kuidas saab kurdsete oma nime?
Mis on sõelanalüüs?
Mis on lõimis ja kuidas seda määratakse?
Mis on löökpuurimine keerdpuurimine georadar ja milleks neid kasutatakse?
Kus avanevad Eestis ordoviitsiumi kivimid?
Kus avanevad Eestis kambriumi kivimid?
Kus avanevad Eestis Devoni kivimid?
Kus avanevad Eestis Siluri kivimid?
Kus avanevad Eestis aluskorra kivimid?

Geoloogia eksamiks kordamine

Mis on geoloogia?
Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral.

Mis on aktualismi printsiip?
Aktualismi printsiip – Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam.

Maa siseehitus , keemiline koostis ja temperatuurid
Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor , vahevöö ja tuum.
Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Okeaanilise maakoore paksus on keskmiselt 7 km ja mandrilise maakoore paksus keskmiselt 40 km. Maakoores on kõige rohkem hapnikku(46.6 massiprotsenti), seejärel Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg jt 1.4 massiprotsenti. Temperatuur maakoores jääb alla 900 kraadi.
Vahevöö on Maa koore ja tuuma vahele jääv Maa geosfäär, mis ulatus 3-80 km sügavuselt 2900 km sügavusele. Vahevöö jaguneb litosfääriliseks vahevööks(koosneb kivitest, tahke) ja astenosfääriks(mõni % sulanud kivimeid, plastne ). Vahevöö koosneb valdavalt magneesiumi ja raua oksiididest ja silikaatidest. Lisandina Al, Ca, Na, K jt. Vahevöö sisaldab tunduvalt rohkem O kui tuum. Temperatuur vahevöös on 1000-4000 kraadi.
Nii maakoor kui ka vahevöö on tahked.
Maa tuum on geosfäär, mis algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini. Maa tuum koosneb peamiselt Fe ja Ni sulamist, milles on vähesel määral S, Si ja C lisandeid. Tuum jaguneb kaheks: välistuum(vedel) ja sisetuum (tahke). Maa tuumas on temperatuur 4000-6000 kraadi.

Geoloogilise ajaarvamise meetodid
Stratigraafia tegeleb geoloogilise vanuse määraminsega. Kihimkehade suhtlise vanus määratakse kuue stratigraafilise printsiibi või meetodi abil:

Superpositsiooni printsiip – kui tunnistada, et iga kiht tekib horisontaalse kehana, siis iga lasuv kiht on lamavast kihist hilisema tekkega. Superpositsiooni printsiip järjestab vanuseliselt mis tahes kivid või kivimkehad nende vaadeldavate lasuvussuhete järgi.
Algse horisontaalse lasuvuse printsiip – väidab, et gravitatsiooniliselt nt vees settinud osakesed ladestuvad horisontaalsete kihtidena. Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud või ümberpööratud kihtidega, siis on see muutus toimunud pärast nende kihtide moodustumist ja kivistumist.
Pindalalise ehk lateraalse pidevuse printsiip – settekiht ulatub pidevana lateraalselt iga ssuunas kuni väljakiildumiseni või põikse kontaktini settebasseini äärel
Põiksete suhete meetod – horisontaalselt lasuvaid kihte lõikavad murrangud ja intrusioonid on nooremad kui nende ümbriskimid
Suletiste ehk võõrkehade meetod – settekihis leiduvad kivimite tükid ja suletised ja vanemad kui vaadeldav settekiht
Paleontoloogiline meetod – paleontoloogiline meetod lähtub organismide evolutsiooni kodumatusest.

Sarnaste iseloomulike tunnuste ja omadustega kivimkihid liigestatakse stratigraafilisteks üksusteks. Ühikute süsteemid:

kronostratigraafilised ühikud(ainus kriteerium on aeg, ideaalne juhus )
geokronoloogilised ühikud
litostratigraafilised ühikud(eraldatakse kivimite litoloogilise koostise järgi) – kihtkond, kihistu, kihistik ja kiht
biostratigraafilised ühikud(eraldatakse faunistiliste ja floritstiliste tunnuste alusel) – biotsoon, pime ala

Kronostratigraafilistel ühikutel on ka geokronoloogiline vaste :

Ladem ehk eoon
Ladekond ehk aegkond
Ladestu ehk ajastu
Ladestik ehk ajastik
Lade ehk iga
Alamlade ehk alamiga

Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab Maa 4,6 miljardi aastase ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks. Skaala põhiüksuseks on ajastu, mis on jagatud 2-5 ajastikuks. Ajastus koondatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone.
Arhaikum ( 4500 -2500 mln aastat tagasi) – jaguneb eoarhaikumiks, paleoarhaikumiks, mesoarhaikumiks ja neoarhaikumiks
Proterosoikum(2500-540 mln aastat tagasi) – jaguneb paleoproterosoikumiks, mesoproterosoikumiks ja neoproterosoikumiks
Fanerosoikum(450 mln aastat tagasi – tänapäev) – jaguneb paleosoikumiks(450-250 mln aastat tagasi), mesosoikumiks(250-65 mln aastat tagasi) ja kainosoikumiks(65 mln aastat tagasi – tänapäev)

Maa areng prekambriumis?
Planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Esimesed elu jäljed on leitud 2(3,8) miljardi vanustest kivimitest – Ontario järve äärest bakterite ja vetikate mikrofossiilid.
Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid – bakterid ja arhed (koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüootide riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid . Nende evolutsioonid arenesid fotosüntees , mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine , mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võmaluse.
Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterozoikumi alguses. Tunnustatuima hüpoteesi järgi või see toimuda endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk neelas alla teisi väiksemaid rakke, kes jäid suuremasse rakku eksisteerima (ei kasutatud toiduks ära) ning muutusid mitokondriteks ja kloroplastideks.
Esimesed hulkraksed organismid ehk käsnad ilmusid enne Kambriumi ajastu algust.

Elusa looduse areng paleosoikumis?
Paleosoikum on aegkond, mis eksisteeris 450-250 mln aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb omakorda kuueks: kambrium , ordoviitsium, silur , devon, karbon ja perm.
Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Kambriumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng nn „Kambriumi plahvatus“, mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Maismaad katsid suured metsad , millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed ( okaspuud ). Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril .

Elusa looduse areng mesosoikumis?
Mesosoikum on aegkond, mis eksisteeris 250-65 mln aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb triiaseks, juuraks ja kriidiks.
Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus , suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg . Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena.
Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud . Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad.
Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga.

Elusa looduse areng kainosoikumis?
Kainosoikum on aegkond, mis algas 65 mln aastat tagasi ja kestab tänapäevani. Algas imetajate kiire evolutsioon . Ilmusid kiskjalised , kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad – vaalalised ja loivalised – kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette.
2.5 mln aastat tagasi hakkas inimese areng.

Maakoort kujundavad endogeensed protsessid
Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia .
Endogeensed protsessid on näiteks maavärinad, vulkaanipusked, kurrutusliikumised, murranguliikumised, mandrite triiv , magmalised protsessid, metamorfism.
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine .
Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine.
Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire .
Metamorfism ehk kivimite moone.

Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid.
Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia ehk energiaallikas on maaväline.
Eksogeensed protsessid on näiteks murenemine , tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, gravitatsiooniline edasikanne
Murenemine on protsesside kogum, mille tulemusena maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Gravitatsiooniline edasikanne – kivimite murenemine gravitatsiooni jõul ehk nt kukkumise, veeremise, libisemise tõttu.
Tuule geoloogiline tegevus – materjali kulutav tegevus ja edasikanne
Merede geoloogiline tegevus – kulutus , transport, settimine
Jää geoloogiline tegevus – kulutus ja kuhjamine

Mis on põhjavesi ?
Põhjavesi on vesi, mis on maapinnast allpool

Mis on surveline põhjavesi ja vabapinnavee põhjavesi?
Survelin põhjavesi on maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata
Vabapinnaline põhjavesi on surveta põhjavesi

Kuidas saab kurdsete oma nime?
Kurdsete on tekkinud kurrutusliikumiste tulemusena

Mis on sõelanalüüs?
Sõelanalüüs - peenestatud materjali jämeduse määramise viis, mille puhul materjal sõelutakse läbi eri suurusega avadega sõelte

Mis on lõimis ja kuidas seda määratakse?
Mulla lõimiseks nimetatakse mulla mehaanilist ehk mineraalkoostist. Lõimise määramiseks on mitmeid erinevaid metoodikaid. Laialt levinud on pipettmeetod, aga kasutatakse ka sõelanalüüsu, optilist analüüsi. Praktikas piirdutakse tihti nn sõrmeprooviga. Muld tehakse niiskeks , aga ei tohi läikida, ning seejärel hakatakse seda sõrmede vahel voolima . Sõltuvalt plastilisusest määratakse lõimis nt rõngasse keeramisel raske liivsavi praguneb, keskmine liivsavi praguneb ja murdub ning kerge liivsavi murdub kohe.

Filtratsiooni põhiseadus e darcy seadus ja filtratsioonimoodul
Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Darcy seadus - põhjavee kogus, mis läbib ajaühikus kivimit, on võrdeline rõhu langusega ning veevoolu ristlõike pindalaga ja pöördvõrdeline vee liikumise tee pikkusega.
Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest.

Nimetage seitse enamlevinud iooni Eesti põhjavees.
Seitse enamlevinud iooni Eesti põhjavees on Cl ioon , SO4 ioon, HCO3 ioon ,Ca katioon ,Mg katioon, K katioon ja Na katioon-

Mis on löökpuurimine, keerdpuurimine, georadar ja milleks neid kasutatakse?
Löökpuurimine on puurimine, kus kivimi purustavad peitelja puuri löögid
Keerpuurimine on puurimine, kus kivimi purustab puuri v. puurmasina pea oma keerlemisega
Georadar on geofüüsikas kasutatav aparatuur, kus raadiolainete impulsside abil kuvatakse pilt pinnase siseehitusest. See meetod on leidnud kasutust mitmetes valdkondades, arheoloogiast ehituseni, kuid suurimat kasutust on see leidnud pinnase siseehituse, reostuse leviku ning maa-aluste objektide tuvastamises ja uuringutes.

Kus avanevad Eestis ordoviitsiumi kivimid?
Ordoviitsiumi ladestu avamusala hõlmab Põhja-Eestit.

Kus avanevad Eestis kambriumi kivimid?
Kambriumi ajastu settekivimeid on ka Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas riba Põhja-Eesti klindi jalamil.

Kus avanevad Eestis Devoni kivimid?
Lõuna-Eestis

Kus avanevad Eestis Siluri kivimid?
Kesk-Eestis ja Saaremaal

Maavarad ordoviitsiumis, siluris, kvaternaaris ,
Ordoviitsiumis – lubjakivi , dolomiit , põlevkivi , liivakivi, fosforiit
Siluris – lubjakivi, dolomiit, mergel , domeriit, savi
Kvaternaar – liiv, kruus, aleuriit

Eesti maavarad aluspõhja kivimites ?
Põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi

Eesti maavarad pinnakattes?
Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted : kruusad, liivad , savid . Lisaks veel turvas , järve- ja meremuda , moreen , rändkivid, - rahnud , veerised . Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus.

Mis on karst ?
Karsti all mõistetakse nähtusi ja protsesse, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna- ja põhjavee toimel.
Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid .Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal.
Karst on levinud kohtades, kus maapõues esineb kergesti lahustuvaid kivimeid, lubjakive, dolomiiti, soola, kipsi või marmorit , mida mõjutab maapinda sattuv vesi. Sademevesi tungib kivimi lõhedesse ja pooridesse ning alustab ümbritsevate kivimite vähem vastupidavate mineraalide lahustamist. Lahustunud komponendid viiakse kivimist välja ja järele jäänud tühemikke saab hakata mõjutama uus vesi. Tulemusena avardub pooriruum, tekivad konarlikud uurded, laienevad lõhed, tekivad õõnsused ja omavahel ühendatud voolukanalid. Pikaajalisel toimel võivad tekkida koopasüsteemid, mille laed võivad sisse variseda, ja seeläbi jõuavad maapinnale mitmesugused langatused, kust maapinnal liikuv vesi saab juba lihtsalt neelduda. Protsessi ennast nimetatakse karstumiseks. Kõige levinum on karst karbonaatsetes kivimites, kuna need lasuvad maapinna lähedal ja paljanduvad suurtel aladel.

Mis on alvar ?
Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Peamiselt on nad levinud Ordoviitsiumi või Siluri paekivi avamusaladel. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem.Sellest hoolimata on loopealsed mullad siiski väga viljakad ning sellest tulenevalt on seal liigirikkus väga kõrge. Loodude reljeef on tasane või veidi lainjas , lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud.
Laiemas mõttes on loopealne igasugune paepealne ala, sõltumata sellel olevast taimekooslusest – näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad (loometsad).

Eesti põhjavee kaitstus ?
Aladel, kus vettandva liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette – need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt – need on kaitstud põhjaveega alad.
Põhjavesi on nt kaitsmata karstialadel, alvaritel ja aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus. Suur osa Põhja- ja Kesk-Eesti põhjaveest on kaistmata.

Kus avanevad Eestis aluskorra kivimid?
Eestis ei avane aluskorra kivimid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

287932 Õppematerjali autor

Geoloogia viimases loengus esitatud kordamisküsimused ja nende vastused.

geoloogia hüdrogeoloogia aktualismi printsiip Maa siseehitus geokronoloogiline skaala endogeensed protsessid eksogeensed protsessid

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamine geoloogia eksamiks

Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. *Makrofossiilid...nähtavad silmaga *Ihnofossiilid...organismide liikumise jäljed *Mikrofossiilid...nähtavad mikroskoobiga *Kemofossiilid...elutegevuse keemilised jäljed 21. Mõhn. Ehk siis Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm. 22. Alluviaalsed setted. Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. 23. Eesti geoloogia. Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus. Esimene korrus on Eestis aluskorraks. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne korrus on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskord öeldakse, et see on kristalliline, nendeks on siis graniit, gneiss, kvartsiit. 24. Sufisioon

Geoloogia

docx

Geoloogia

Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv

Geoloogia

docx

Geoloogia eksam

8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) 28. (7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? 29. (7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees 30. (7) Elu areng paleosoikumis. 31. (7) Eesti maavarad pinnakattes? 32. (6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? 33

Geoloogia

pdf

Geoloogia eksam 2018

Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Kvaternaaris on arenenud ka inimene. (Viimase 2mln a jooksul) Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus,liiv, savi, väärismetallidemaagid. 21. Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu pinnaseosakeste väljakanne 22. Eesti geoloogia Eestis on kahekihiline geoloogiline ehitus. Esimene kiht on Eestis aluskord. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne kiht on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskorra kohta öeldakse, et see on kristalliline. Kivimiteks on graniit, gneiss, kvartsiit. 23. Alluviaalsed setted

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

docx

Rakendusgeoloogia küsimused ja vastused

1. Aktualismi printsiip - mille kohaselt minevikusündmuste tõlgendamise aluseks on nüüdisajal toimivad geoloogilised protsessid.  Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest 2. Maa siseehitus –  3 põhilist geosfääri: o Maakoor (15-70km paksune tahke kiht)  Keskmiselt 4km paksuse osa moodustavad settekivimid(savi, liiv, lubjakivi), järgneb moondekivimites ja happelistest tardkivimitest graniidikiht(10-25 km paks), ja lõpuks basaldikiht(ulatub 60-70 sügavuseni) o Vahevöö (uatub 2900km sügavusele) – Kõrge temp. ja rõhk, pehmed ja vedelad kivimid  ülemine vahevöö (kuni 1200 km sügavuseni) ja alumine

Geoloogia

docx

Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks

1. Aktualismi printsiip Aktualismi printsiip on meetod mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Tõestuseks on näiteks vired. 2. Steno printsiip, Tüpii seadus Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhugradient k- filtrat

Geoloogia

doc

Rakendusgeoloogia kordamisküsimused

Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahe

Geoloogia

docx

GEOLOOGIA

GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid maa välispind geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa jälgida algusest lõpuni ja peame

Geoloogia

Rohkem sarnaseid