Geoloogia (0)

Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku 
protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid 
tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa 
pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas 
minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. 
Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3
kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite 
kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud 
vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk 
kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht 
koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel 
graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite 
mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja 
tuuma vahele jääv Maa geosfäär. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 
2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks.
Tuum algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini 6371 km. Tuum 
jaotatakse kaheks: välistuum (vedela aine omadustega) ja sisetuum 
(tahke). Litosfäär-maakoore ja vahevöö kõige ülemine osa. Astenosfäär- 
litosfääri all, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd. 3.Maa keemiline koostis, temperatuuride jaotus Maa sees: Tuum- 
raud ja nikkel, temperatuur 4000-6000 C. Vahevöös- Mg ja Fe silikaadid, 
temperatuur 1000 ja 4000 C. Maakoor- O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg ja 
temperatuur on alla 900 C. 4.Maa areng varastel etappidel: 1) Umbes 5 miljardit aastat tagasi 
tekkis Päike; 2)Päikesesüsteemi kujunemine algas u 4,6 miljardit aastat 
tagasi kosmilise tolmu tihenemisel. 3)4,5 miljardit aastat tagasi tekkis 
planeet Maa. 4)Radiogeenne soojus. 5)Gravitatsiooni energia. 6) 4,5 
miljardit aastat tagasi katastroof (Maa ja teise suure taevakeha 
kokkupõrge), mille tulemusena moodustus Kuu. 7)3,8-4,1 miljardit aastat 
tagasi suur pommitamine. 5.Millega tegeleb stratigraafia? Geoloogilise vanuse määramisega. 
Kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte.  6.Mis on stratotüüp? Kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise 
üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks. 7.Steno printsiip- superpositsiooni printsiip, iga lasuv kiht lamavast 
kihist hilisema tekkega. 8.Eluareng (eel-)prekambriumis: Arhaikum- elu Maal ainult vees, 
tsüanobakterid. Proterosoikum-meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis 
koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna.


9.Eluareng paleosoikumis: Kambriumi alguses toimus hulkraksete 
organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega 
hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim 
organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, 
merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% 
perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, 
lõpu poole ka kahepaiksed. Karboni lõpus lisandusid roomajad. Permi 
ajastul tekkisid okaspuud. 10.Elu areng mesosoikumis: roomajad, saurused, linnud, imetajad, 
paljasseemnetaimed, hiljem katteseemnetaimed ja õistaimed. 
Mesosoikumi mereelustikus molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja 
belemniidid), korallid ja merisiilikud. Ilmusid esimesed lendavad roomajad 
ja linnud. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed. Triias-ammoniidid 
ja krabid, Juura- paljasseemnetaimed ja ammonniidid, Kriit saurused ja 
õistaimed, mis Kriidi lõpus välja surid (meteoriit muuti kuumad täpid 
aktiivseks). tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. 11.Elu areng kainosoikumis: katteseemnetaimed, imetajad ja linnud. 
Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas 
imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. 
Paleogeen-teod, korallid, kukkurloomad. Neogeeni loomastik ja taimestik 
sarnanes tänapäevaga. Kvaternaar-mammut, arenes inimene. 12.Maakoort kujundavad endogeensed protsessid- avalduvad Maa 
sisemusest vabaneva energia tulemusena. Murranguliikumised, vulkanism,
maavärinad. Liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. 13.Maakoore kõikuvliikumised: Endogeenne protsess. Vaadeldakse 
maakoore vajumisi ja kerkimisi. Nüüdisaegsed ja Varasemad. 
Transgressioon geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna 
vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase 
alaneb. Eestis on kõikuvliikumised põhjustatud jääajast.  14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud 
hetkelisest Maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete lahendumisest. 
Tektoonilised- Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete 
lahendus. Vulkaanilised-kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. 
Langatusvärinad- suurte koobaste sissevarisemine. Tehnogeensed-
inimtekkelised. 15.Magmalised protsessid: avalduvad litosfääri ja astenosfääri vahel. 
Kivimite ülessulatamine, deformeerimine. Magmakivimite ja tardkivimite 
moodustumine. 16.Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid: geoloogilised 
protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. Toimub tuule, 
vee ja jää geoloogilise tegevuse tulemusena. Murenemine- keemiline 
murenemine ehk porsumine ja füüsikaline murenemine ehk rabenemine. 


Mulla tekke on ka murenemis protsess. Kulutus- murenemisproduktide 
ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Kõrgemal 
kulub rohkem. Transport- tuule kanne, mida pikem on transpordi tee, seda
peenemaks, ümaramaks ja paremini sorteerituks muutub materjal. 
Settimine ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Allpool 
settib rohkem. 17.Tuule tegevusega seotud geoloogilised protsessid- Kulutav 
tegevus, edasikanne ja akumulatsioon-tekivad tuulevired ja luited. 
Transpordi käigus osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. 
Tuuleerosioon-seenkaljude teke. Deflatsioon ehk setete ärakanne tuule 
poolt. 18.Merede geoloogilise tegevusega seotud protsessid: Kulutus ehk 
murrutus, Transport, Akumulatsioon, settimine. Rannajärsakutelt lahti 
murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse
eemale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. 19.Jõgede geoloogilise tegevusega seotud geoloogilised 
protsessid: Jõed on oluline geoloogiline välisjõud, uuristades maapinda ja
kandes maismaa kulutamisel tekkinud murendit siseveekogudesse ja 
ookeani. Erosioon-tahkete osakeste ja lahustunud komponentide 
eemaldamine algsest kivimkehadest. Põhjaerosioon-süvendamine, 
küljeerosioon-laiendamine. Alluviaalsed setted. 20.Jää geoloogiline tegevus: Jää tegevuse tagajärjel moodustuvad 
voored, otsmoreen, künklik moreenala, oosid, mõhnad ja viirsavi. Kulutav, 
transportiv ja kuhjav tegevus. Liustiku sulamisvee geoloogiline tegevus. 
Oruliustike puhul domineerib jää kulutav tegevus. Kulutus toimub vaid 
aktiivse liustiku puhul. Liustike tegevus soodustab erineva kaldega 
nõlvaosade kujunemist. Liikudes üle aluspinna haarab liustik kaasa 
murendmaterjali ning lihvib ja silub aluspinda, tekitades kas positiivseid 
või negatiivseid pinnavorme.   21.Mis on põhjavesi? Maakoore ülemise osa kivimite poorides ja lõhedes
olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel ning rõhu alanemise suunas. 22.Põhjavee voolu iseloomustus: Põhjavesi liigub kõrgema 
veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet. Võib 
liikuda raskusjõu või rõhu toimel. 23.Vabapinnalise põhjavee iseloomustus: Maapinnalähedane 
põhjavesi on vabapinnaline ja järgib üldiselt maapinna reljeefi, olles 
madalikel ja orgudes maapinna läheduses, kuid kõrgematel aladel 
sügavamal. Sel moel peegeldab maapinnalähedase põhjavee pind 
maapinna reljeefi mõnevõrra madalamal ja “silutud” kujul. Vabapinnalise 
põhjavee väljavoolul moodustuvad langeallikad, millest algavad ojad. Kui 
vabapinnalise põhjavee väljavoolu takistavad vettpidavad setted, avaneb 
nõlva jalamil rohkesti väikesi tõusuallikaid. Sinna kujunevad allikaalad.


24.Survelise põhjavee iseloomustus: Sügavamal esineb põhjavesi 
harilikult vettpidavate kihtide vahel ning on seetõttu surveline. Survelist 
põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Kaevu rajamisel survelisse 
põhjaveekihti tõuseb veetase kaevus tunduvalt kõrgemale vettandva 
pinnase lasumissügavusest. Sügavamates ja survelistes veekihtides levib 
survetaseme langus kaugemale. Survelises põhjaveekihis rõhumuutuse 
tulemusel vabanev veekogus sõltub vee ja vettandvate kivimite 
elastsusest. 25.Darcy seadus- Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab 
vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Ehk Filtratsiooni põhiseadus,
selle kohaselt on ajaühikus läbi pinnase filtreeruv veehulk Q võrdeline 
pinnase veeläbilaskvust iseloomustava filtratsioonimooduliga K, filtreeruva
voolu ristlõike pindalaga  A ja veetaseme või survetaseme langusega H 
ning pöördvõrdeline filtratsiooniteekonna pikkusega L.  Q=KA*H/L. 26.Filtratsioonimoodul- pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus, 
mis sõltub eelkõige pinnases olevate pooride hulgast, suurusest ja 
ühendatusest. (Liiva ja kruusa filtratsioonimoodul on sadu või tuhandeid 
kordi suurem kui väga väikestest osakestest koosneva savi oma). 27.Millest sõltub puurkaevu mõjuraadius? veejuhtivusest, 
konstruktsioonist ja filtri materjalist, kaevu töötava osa pikkusest ja 
paiknemisest veekihis, puurimise meetodist. 28.Enamlevinud ioonid põhjavees: kaltsium-, magneesium-, 
vesinikkarbonaat-, naatrium-, kaalium-, kloriid-, sulfaat-, nitraatioonid. 29.Kus Eestis avanevad aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei 
paljandu. 30.Kambriumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Kambriumi ladestu 
avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala üle kogu Eesti, välja arvatud 
Mõniste kerkel. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, 
aleuriitsavidest ja savidest. 31.Ordoviitsiumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Ordoviitsiumi 
lademete avamused paiknevad Põhja-Eestis. Ladestu moodustavad 
purdkivimid, karbonaatkivimid  ja kukersiit. 32.Siluri lade Eestis, avamus ja kivimid: Siluri ladestu avaneb Kesk-
Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Ladestu koosneb väga erinevaist 
karbonaatkivimeist.  33.Devoni lade Eestis, avamus ja kivimid: Avamused kulgevad 
idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool Pärnu–Mustvee 
joont. Eraldi asuv Devoni avamus on Narva jõe keskjooksul. Devoni valdav 
kivimitüüp on liivakivi, vähesel määral karbonaatkivimeid. 34.Maavarad aluspõhja kivimites: Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, 
paekivi, dolomiit. 35.Maavarad pinnakattes: Liiv, kruus, viirsavi, turvas ja ravimuda.


36.Eesti sood ja nende liigitus: Eestis on 9836 sood, mis moodustavad 
Eesti territooriumi pindalast 22,3%. Eesti sood on oma arenguastmetelt 
jagunenud madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks, neid kolme 
jaotatakse omakorda allüksusteks. Madalsood on soode esimeseks 
arenguastmeks, kus on rohkem kui 30 cm tüsedune turbakiht. Põhjavee 
toiteline, hästi lagunenud turvas. Siirdesood on üleminek madalsoolt 
rabale. Raba on soode arengu viimane aste. Raba on sademevee toiteline, 
seal on halvasti lagunenud turvas, väetisturvas.  37.Millest sõltub põhjavee kaitstus Eestis? Lõimisest, alad mis on 
kaetud paksu savikihiga on hästi kaitstud reostuse eest, aga alad kus 
valitseb liiv või lõheline lubjakivi on nõrgalt kaitstud, sest neist pääseb 
reostus kiiresti läbi.  Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti 
katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, 
filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline
aktiivsus. 38.Mis on karst? Nähtused ja protsessid, mis tulenevad kivimite 
lahustumisest pinna-ja põhjavee toimel. Kaasneb omanäolise veerežiimi 
kujunemine, teatud mullatüübid, taimeliikide ja -koosluste levik. Vajalikud 
tingimused: vees kergesti lahustuva kivimi olemasolu, vee olemasolu, 
karstuvate kivimite esinemine, lõhede olemasolu. Tekivad spetsiifilised 
pinnavormid nagu karrid, karstilehtrid, lohud, uurded, lõhed, kanalid, 
jäänukid, koopad jne. Lisaks lahustavate kivimite olemasolule mõjutavad 
karstinähtuste levikut ka suhteline erosioonibaas ja tektoonilised 
rikkevööndid. 39.Mis on alvar? Õhukese lubjarikka mullaga poollooduslik rohumaa. 
Pinnakate paksus on alla 1m.