Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
368612
Õppematerjali autor
1. Aktualismi printsiip - mille kohaselt minevikusündmuste tõlgendamise aluseks on nüüdisajal toimivad geoloogilised protsessid. Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest 2. Maa siseehitus – 3 põhilist geosfääri: o Maakoor (15-70km paksune tahke kiht) Keskmiselt 4km paksuse osa moodustavad settekivimid(savi, liiv, lubjakivi), järgneb moondekivimites ja happelistest tardkivimitest graniidikiht(10-25 km paks), ja lõpuks basaldikiht(ulatub 60-70 sügavuseni) o Vahevöö (uatub 2900km sügavusele) – Kõrge temp. ja rõhk, pehmed ja vedelad kivimid ülemine vahevöö (kuni 1200 km sügavuseni) ja alumine
Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. *Makrofossiilid...nähtavad silmaga *Ihnofossiilid...organismide liikumise jäljed *Mikrofossiilid...nähtavad mikroskoobiga *Kemofossiilid...elutegevuse keemilised jäljed 21. Mõhn. Ehk siis Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm. 22. Alluviaalsed setted. Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. 23. Eesti geoloogia. Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus. Esimene korrus on Eestis aluskorraks. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne korrus on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskord öeldakse, et see on kristalliline, nendeks on siis graniit, gneiss, kvartsiit. 24. Sufisioon
8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) 28. (7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? 29. (7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees 30. (7) Elu areng paleosoikumis. 31. (7) Eesti maavarad pinnakattes? 32. (6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? 33
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3
Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Kvaternaaris on arenenud ka inimene. (Viimase 2mln a jooksul) Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus,liiv, savi, väärismetallidemaagid. 21. Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu pinnaseosakeste väljakanne 22. Eesti geoloogia Eestis on kahekihiline geoloogiline ehitus. Esimene kiht on Eestis aluskord. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne kiht on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskorra kohta öeldakse, et see on kristalliline. Kivimiteks on graniit, gneiss, kvartsiit. 23. Alluviaalsed setted
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahe
1. Aktualismi printsiip Aktualismi printsiip on meetod mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Tõestuseks on näiteks vired. 2. Steno printsiip, Tüpii seadus Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhugradient k- filtrat
GEOLOOGIA teadus Maa ehitusest, tema muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide nn. maakoore ehk litosfääri (kr. lithos -kivi, sphaira -kera) ehitus ja selle areng, maakoores esinevad kivimid ja nende vaatastikused suhted. Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid