Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine geoloogia eksamiks

Kordamine geoloogia eksamiks (0)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Geoloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid?
Mis on põhjavesi?
Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse?
Mis on hüdroisohüps?
Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid?
Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid?
Mis on vettkandev kiht ja veepide?
Millest sõltub puurkaevu toodang?
Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid?
Kuidas liigitatakse tardkivimid?
Mis on stratotüüp?
Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud?
Kuidas tekib põhjavesi?
Mis on georadar ja milleks seda kasutatakse?

Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine , gravitatsiooniline edasikanne , tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus.
*Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon +kliima)
Füüsikaline murenemine e. rabenemine . Keemiline murenemine e. porsumine.
*Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda , veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport… kukkumine , libisemine, veeremine ).
*Tuule geoloogiline tegevus - +Eoolsed protsessid +eoolsed setted +kulutav tegevus…edasikanne… akumulatsioon .
*Pinnavee geoloogiline tegevus - +Vooluveed +alluviaalsed setted + kulutus …transport…akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena .
*Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine.
*Jää geoloogiline tegevus – Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30…80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod.

Eesti maavarad aluspõhja kivimites ? Põlevkivi, fosforiit , mineraalvesi, paekivi , dolomiit.

Mis on karst . Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa-alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal.
Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi , dolomiidi , kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed.
Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas.

Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv , jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus. Alla 50%, plastsed omadused: saviliiv , liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased : Eestis nt. turvas , allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud .

Mis on põhjavesi? Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid , üldreeglina lõhnatu ja maitsetu.

Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu e. fraktsiooni kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga või setitamisega rasketes vedelikes. Erinevad metoodikad, erinevad eeskirjad: sõelanalüüs, pipettanalüüs, uhtanalüüs, optiline analüüs. Liival kõrge sorteering, moreenil aga madal.

Aktualismi printsiip. Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid. Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam.

Mis on piesoisohüps. Samarõhu jooned piesoisohüpsid.

Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on riti isohüpsiga).

Maa siseehitus . Maakoor - keskmine paksus 30 km. Paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine – astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid . Vahevöö - sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Tuum - sügavusel 2900-6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged.

Jää geoloogiline tegevus. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead(ümarkaljud, näiteks Soomes). Mandriliustikud: suur paksus(2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja Norras suured liustikud.

Iseloomustage survelist põhjavee kihti. Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja(arteesiavesi). Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud(reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid. Väljavoolu kohtade kaitsmine tähendab põhimõtteliselt pinnavee kaitsmist, põhjavee kaitsmiseks tuleb kaitsta toiteala.

Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Kiirusühik: m/d, m/s. Meetodid: 1)laborkatsetega - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid , rikkumata struktuuriga proovid 2)emiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi 3)välikatsetel - ekspress määrangud, rühmpumpamised, reziimivaatlused: looduslik reziim , pilootkatsed

Elu areng mesosoikumis. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid , moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud). Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed , mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne - ehk õistaimedega. Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest.

Darcy seadus ja selle kasutamise piirid. Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (∆H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid. Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne.
Darcy seaduse kasutuse piirid. Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel.
Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nõue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades, kasutatakse ruutvõrrandit.
Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Tavalises olukorras on inertsjõud tühised võrreldes hõõrdejõududega, millised leiavad peegeldamist Darcy seaduses. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lõpmatult väikeste rõhugradientide korral.

Tuule geoloogiline tegevus. Jagatakse mitmeks:
*kulutav tegevus - erosioon, osakeste väljakanne ehk defilatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid ( seenkaljud ).
*edasikanne - eriti suur lagedatel aladel(kõrbed, poolkõrbed, rannikualad). Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi, kas hõljumina, veeremina(kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi tuntakse ära geoloogias tuulesetted . Transpordi kaugused on väga erinevad.
*akumulatsioon - tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed settes. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid(sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vall-luited, püramiidluited( muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul - liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss - peeneteraline pehme, poorne sete , levib jäätumisalast väljaspool(Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine.
*korrasioon-tuule ihuv tegevus.

Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism.

Kainosoikum . 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus, liiv, savi, väärismetallidemaagid.
a)Paleogeen, E – 65-35,5miljonit aastat tagasi toimus kiire imetajate areng, ilmusid kiskjad , algelised kabjalised, vaalalised, delfiinid , närilised. Viimane suur merepealetung.
b) Neogeen , N – 35,5-1,75miljonit aastat tagasi – loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale. Olid karud, koerad, lambad , kaelkirjakud. Ajastu lõpus esimesed inimese eellased.
c) Kvaternaar , Q – viimased 2miljonit aastat - kujunes välja inimene.

Litostratigraafilised ühikud. Kriteeriumiks on kivim (kihtkond, kihistu , kihistik, kiht).

Biostratigraafilised ühikud. Aluseks on tsoon. Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine.
*Makrofossiilid…nähtavad silmaga
*Mikrofossiilid…nähtavad mikroskoobiga
*Ihnofossiilid…organismide liikumise jäljed
*Kemofossiilid…elutegevuse keemilised jäljed

Mõhn. Ehk siis Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm.

Alluviaalsed setted. Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel.

Eesti geoloogia. Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus. Esimene korrus on Eestis aluskorraks. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne korrus on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate . Aluskord – öeldakse, et see on kristalliline, nendeks on siis graniit, gneiss , kvartsiit.

Sufisioon . Devoni liivakivide alumisel, füüsikaline väljakanne, moodustavad voolukoridori. Lõuna-Eestis.

Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3…200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa.

Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused.

* Puurimine (12066m) sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. Normaalne sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeale jõudes muutub materjali struktuur.

*Magmatism peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega, peamiselt silikaatsetest mineraalidest , millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad. Laboruuringud, probleem on aja ja suuruse modeleerimisega. Geofüüsikalised uuritakse kaudseid tunnuseid nagu magnetism , elektriväli, gravitatsiooniväli.

Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis). Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks on tuum). Vanimad kivimid Maal on avastatud vanusega umbes 3,6 miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale, millal oli toimunud soojusvoo vähenemine, et sai moodustuda maa koor. Tõenäoliselt toimus diferenseerumine kooreks, vahevööks ja tuumaks varases staadiumis .

Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. Lõuna-Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa.

Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees.

*Cl ioon - NaCl lahustumisel, merevee tungimisel põhjavette. Väga levinud, väga liikuv ioon. Eesti põhjavees tavaliselt kuni 100 mg/l. Reostuse indikaator.

*SO4 ioon - Soolade lahustumisel (kips). Eesti põhjavees kuni 100 mg/l. Reostuse indikaator.

*HCO3 ioon - Tekib karbonaatsete kivimite lahustumisel. Eriti palju on seda Põhja-Eestis, kus on palju lubjakivi. Eesti põhjavees 50…500mg/l.

*Ca katioon - Satub põhjavette ka karbonaatsete kivimite lahustumisel. Määrab samuti karedust. Eesti põhjavees 20…100mg/l.

*Mg katioon - Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel. Lahustuvus on suurem, kui Ca- ioonidel . Eestis tavaliselt 4-50mg/l.

*K, Na katioonid - Päevakivide porsumisel, Eesti põhjavees Na kuni 30mg/l. Kuid prügilates näiteks üle 100mg/l.

*Lisaks on põhjavees veel lämmastikühendid.

Elu areng paleosoikumis. Algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290miljonit aastat ja lõppes 250miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri , Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks. Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad.

Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad , savid . Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda , moreen, rändkivid, rändrahnud, veerised . Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus.

Mis on vettkandev kiht ja veepide?

*Vettkandev (juhtiv) kiht e. põhjaveekiht – üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta.

*Veepide - geoloogilised formatsioonid, mis juhivad vett halvasti(savikad setted) ja moodustavad vettpidavaid kihte. Veepide võib talletada suure hulga vett ja on suuteline seda loovutama väga väikese kiirusega.

Millest sõltub puurkaevu toodang? Puurkaevu toodang sõltub gravitatsioonist ja rõhust, mis vett alt poolt ülesse tõstavad. Samuti toitumisest: sademed, sügavamatest kihtidest tõusev vesi, veekogudest (inversioon). Režiimi tihe seotus klimaatiliste tingimuste muutusega, mida rohkem sajab seda rohkem vett. KVALITEET: manteltoru pikkus, selle mõju vee kvaliteedile, töötava osa läbimõõt ja pikkus, filtri pikkus ja materjal(filtri avatud osa suhtarv ), puistefilter, filtri paiknemine töötavas osas, setteosa.

Kirjeldage Ordoviitsium -Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.). Vettpidavad kivimid: lubjakivi, dolomiit, savi. Kihi paksus 10-200m. Veetase maapinnast 2-25m. Väljavool Kuradijärv, Valgejärv. Levik üle Eesti, Lõuna-Eestis on devoni kihtide all. Toitumine: sademetest, veekogudest (inversioon).

Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, nt. savi pidemel. Regionaalse levikuga . Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest(inversion). Režiimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda. Ülaveekiht - vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad.

Sood ja nende liigitus. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri . Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba .

*Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega .

*Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad .

*Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks.

Murenemine. Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis.

Murenemist mõjutavad: *lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus. *reljeef (Nt. Nõlva ekspositsioon) *kliima.

Füüsikaline murenemine e. Rabenemine. Keemiline murenemine e. Porsumine.

Mis on voor ? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30meetrit. Pikkus 400meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit.

Maakoore kõikuvliikumised?

*Kurrutusliikumised - Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon , mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur.

*Murrangliikumised(maakoore rebendrikked) - Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes.

*Nihked - Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda.

*Maavärinad - +Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus +Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega +Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel +Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. Maavärinad võivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale.

*Magmatism ja vulkanism - Kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale.

*Metamorfism - Moondekivimid tekkivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivsete gaaside ja lahuste juuresolekul pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle vedelasse olekusse.

Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? Ülem- Devon on aga karbonaatsete kivimite päralt ja teda paljandub väikesel alal Kagu-Eestis. Sellest võib toota killustikku ja lupja.

Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250m , toitealad Haanja , Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks.

Vooluvee geoloogiline tegevus. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt, kas veeretades või hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus.

Kuidas liigitatakse tardkivimid?

*I Tekketingimuste järgi: süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga. Poolsüvakivimid/ soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline. Purskekivimid - tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised. Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada.

*II SiO2 järgi: happelised - SiO2 75%, heledad keskmised - SiO2 65%, heledad aluselised - SiO2 52%, kvarts pole nähtav, tumedad ultraaluselised - SiO2 40%, ülekaalukalt mustad leeliselised - SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20%.

Maakoore kurrutusliikumised. Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur.

Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme. On kolm erinevat vööd:

*Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lōhesid allapoole.

*Veehulga sessoonse kōikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub pōhjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt , siin asub vabapinnaline põhjavesi.

*Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt pōhjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jōgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam pōhjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline põhjavesi.

Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.). Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjaveehorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi:

*tehnogeensete setete põhjaveekiht - lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata.

*soosetete põhjaveekiht - seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsioonimoodul 0-1meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine jätkub ja filtratsioonimoodul nõrgeneb, pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata.

*mereliivadega seotud põhjaveekiht- oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes. Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla.

*limnoglatsiaalne põhjaveekiht - jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3meetrit ööpäevas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest.

*fluvioglatsiaalsete setete põhjaveekiht - jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagumusi, paksus ~100meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Tartu Meltsiveski veehare→all kruusad, survetase 60meetrit, 30% joogiveest, hea vesi, oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea, sest võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10a), alumistes kihtides jääaegne.

*glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht - moreen(suurima levikuga kvaternaarisete Eestis, savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul veeandlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed(näiteks 1cm, aga ka 4 meetrit). Enamus Lõuna-Eesti talukaevudest(salvkaevud) on nendele kihtidele ehitatud. Surveline ja heade omadustega.

Mis on stratotüüp? Tüüpläbilõige, geoloogiline läbilõige, mille alusel määratakse stratigraafilise üksuse (lademe, kihistu vms) piirid ja antakse sellele nimi. Võrreldakse kõiki ülemaailmseid ladejärke.

Mis on alvar ? Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed (30cm) või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1meeter.

Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Ühikute piirid isokroonsed st. samaaegsed. Ideaalne juhus(Ladem – eooni vältel settinud, Ladekond – aegkonna vältel settinud, Ladestu – kujunenud ajastu vältel, Ladestik – kujunenud ajastiku vältel, Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel. Kohaliku, lokaalse levikuga on lade , milline kujuneb ea vältel Stratograafia)

Maavarad Eesti pinnakattes. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord. Ja pealiskord, milline jaguneb: settekivimiline(lubjakivid, liivakivid jt) aluspõhi ja enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate.

Kuidas tekib põhjavesi?

*Infiltratsioonil – sajab vihma ja vesi imbub pinnasesse. Eestis.

*Kondensatsiooni vesi – veeauru kondenseerumine tühimikus. Kõrbetes.

*Sedimentatsioon – kui setted kuhjuvad, näiteks meredes, siis pooridesse võib jääda vesi pidama, mis hiljem välja tuleb ja läheb põhjavee ringlusesse. See võib määrata vee keemilise koostise.

* Juveniilne vesi – vee eraldumine magmalistes protsessides.

*Liustiku ja jää sulamisel.

*Inimeste käe läbi.

Kirjeldage Kambrium –Ordoviitsium põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.). Ordoviitsiumi alumises osas liivakivid ja kambriumi ülemises liivakivid. Vesi kõrgsurveline (välja arvatud klindi astangu alumises osas), väga hea joogivesi , leidub kogu eestis(va päris lõunas). Kasutatakse palju Põhja-Eestis, seal on see kiht juba ülekoormatud. Kaevud võivad Lõuna -Eestis hakata üle ääre ajama .

Mis on georadar ja milleks seda kasutatakse? Georadar on seade, mis näeb maapinna sisse, sellega saab teha erinevaid maapinna uuringuid, näiteks leiti selle seadme abil mihkli kiriku juurest unikaalse linnusevärava jäljed.

Maa keemiline koostis.

*Maa tuuma keskmine aatomikaal on lähedane Fe omale.

*Vahevöö koosneb peamiselt Mg ja Fe oksiiditest ja silikaatidest. Samuti sisaldab see palju rohkem O, kui tuum.

*Maakoore aineks on klargid(% sisaldus). Keemilisse koostisess kuuluvad: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H.

Kreatsionism/ evolutsiooniteooria .

*Kreatsionism on õpetus, mille kohaselt on maailm kõrgema olevuse poolt loodud. Eelkõige kasutatakse seda nimetust kristlikus kontekstis õpetuse kohta, mis püüab piibli kosmogoonia(te)le tuginedes lükata ümber teaduslikke arusaamu evolutsioonist, geoloogiast ja ajaloost.

*Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist. Evolutsiooniteooria - looduslik valik, keemia, bioloogia , füüsika.

Geoloogiline aeg/ ajaarvamise meetodid/ geokronoloogiline skaala.

*Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni . Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatudkivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse.

*Geoloogiline ajaarvamise meetod on geogroniloogia.

*Skaala:

- Fanerosoikum : Kainosoikom/ Uusaegkond (Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen), Mesosoikum /Keskaegkond (Kriit, Juura, Triias ), Palesoikum/ Vanaaegkond (Perm, Karbon , Devon, Silur , Ordiviitsium, Kambrium).

- Proterosoikum : Neoproterosoikum ( Ediacara , Krüogeen, Ton), Mesoproterosoikum( Sten, Ectas , Calymm), Paleoproterosoikum (Stather, Orosir, Rhyac, Sider).

- Arhaikum : Neoarahaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum.

Põhjavee 7 põhiiooni. Cl, SO4, HCO3 , Ca, Mg, K, Na, Lämmastikuühendid, Raud.
7

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sissumush Õppematerjali autor

geoloogia geograafia Eesti maavarad karst põhjavesi Aktualismi printsiip siseehitus Jää geoloogiline tegevus põhjavee kiht

Sarnased õppematerjalid

docx

Geoloogia eksam

8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) 28. (7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? 29. (7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees 30. (7) Elu areng paleosoikumis. 31. (7) Eesti maavarad pinnakattes? 32. (6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? 33

Geoloogia

pdf

Geoloogia eksam 2018

Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Kvaternaaris on arenenud ka inimene. (Viimase 2mln a jooksul) Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus,liiv, savi, väärismetallidemaagid. 21. Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu pinnaseosakeste väljakanne 22. Eesti geoloogia Eestis on kahekihiline geoloogiline ehitus. Esimene kiht on Eestis aluskord. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne kiht on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskorra kohta öeldakse, et see on kristalliline. Kivimiteks on graniit, gneiss, kvartsiit. 23. Alluviaalsed setted

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

docx

Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks

1. Aktualismi printsiip Aktualismi printsiip on meetod mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Tõestuseks on näiteks vired. 2. Steno printsiip, Tüpii seadus Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhugradient k- filtrat

Geoloogia

docx

Geoloogia

Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv

Geoloogia

docx

Rakendusgeoloogia küsimused ja vastused

1. Aktualismi printsiip - mille kohaselt minevikusündmuste tõlgendamise aluseks on nüüdisajal toimivad geoloogilised protsessid.  Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest 2. Maa siseehitus –  3 põhilist geosfääri: o Maakoor (15-70km paksune tahke kiht)  Keskmiselt 4km paksuse osa moodustavad settekivimid(savi, liiv, lubjakivi), järgneb moondekivimites ja happelistest tardkivimitest graniidikiht(10-25 km paks), ja lõpuks basaldikiht(ulatub 60-70 sügavuseni) o Vahevöö (uatub 2900km sügavusele) – Kõrge temp. ja rõhk, pehmed ja vedelad kivimid  ülemine vahevöö (kuni 1200 km sügavuseni) ja alumine

Geoloogia

docx

Geoloogia eksami kordamisküsimused

Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

doc

Rakendusgeoloogia kordamisküsimused

Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahe

Geoloogia

docx

Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam

● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid jagunevad kaheks: Välisdünaamilised ehk eksogeensed protsessid, energiaallikas on väljastpoolt Maad (näiteks Päike-sellega on seotud vooluvete ja tuulte tegevus, kivimite Murenemine jne) Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid- toimuvad Maa sisemusest va- baneva energia arvel

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Rohkem sarnaseid