Geoloogia eksam 2018 (0)

Geoloogia ​- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest.   
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? ​(välisdünaamilised e energia allikas                       väljaspool Maad) 
Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus,                 pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus,                     purustus.  ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine 
○ Keemiline murenemine e porsumine    ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud.                 Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport….                         kukkumine, libisemine, veeremine.    ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon    ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport,             akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena    ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine    ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri                     paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod.   
2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites?  ​Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit   
3. Mis on karst? ​Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis,                               ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud                     pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel                           tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide                       avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee                   neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee                         keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel.                         Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad                             karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 
 
4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 
Kaljupinnas: iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja                         kandevõime. (Jäme purdpinnas on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu) 
Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. ​Liigitatakse:                         kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. 
Savipinnas: iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsed                       omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. 
Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt turvas, allikalubi,                     järvelubi. 


Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas                       ka org. eripinnastele, võib olla väga reostunud. 
 
5.     Mis on põhjavesi? 
Põhjavesi ​on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või                               aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv,                       läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja                           maitsetu.  
  
6.     Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 
Pinnase lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste e fraktsiooni kaudu.                         Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga vôi setitamisega                       rasketes vedelikes. 
Erinevad metoodikad, erinevad eeskirjad: sõelanalüüs, pipettanalüüs, uhtanalüüs, optiline analüüs. Liival                     kõrge sorteering, moreenil aga madal. 
Sõelanalüüs ​ - peenestatud materjali jämeduse määramise viis, mille puhul materjal sõelutakse läbi eri  suurusega avadega sõelte 
 
7.     Aktualismi printsiip 
Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest,                         kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid                           tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 
Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises, kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised- . 
keemilised- ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast. 
 
 I  ​Vanem definitsioon  Geoloogilises minevikus toimisid samasugused jõud ja samasuguse intensiivsusega kui kaasajal ja 
seega teadmised tänapäeva geoloogiast võib üle kanda minevikku. 
II  ​Kaasaegne definitsioon  Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest 
protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja 
sisemises erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid, seda enam. 
Näiteks: murenemine, troopilised setted, materjalitransport ja ümardatus, rifid, virved. 
  
8.     Mis on piesoisohüps? 
Piesoihüps ​on surveline põhjavesi. Kiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega.                             Rõhk kihis ületab ülemise pinna. Vesi tõuseb avamisel üles ja tasakaalustub piesomeetrilisel tasemel. 
9.     Mis on hüdroisohüps? 
Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad                       (voolu sound on risti isohüpsiga) 
10.  Maa siseehitus 
Maa siseehitus jaguneb kolmeks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor jaguneb mandriliseks ja                         ookeaniliseks maakooreks. 
MAAKOOR. Keskmine paksus 30 km. paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite                           kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine – astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid 
Kõige paksem on maakoor mäestike all- kuni 80 km paksune. 


VAHEVÖÖ. Sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja                         alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad 
TUUM. ​sügavusel 2900-6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum (vedel) ja sisemine tuum (tahke). Maa                             pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 
 
11. Keskkonnamõjude hindamine 
Litsenseeritud tegevus, igaüks seda teha ei saa. Tuleb määrata olulisi keskkonnamõjusid. KMH on 
kolmepoolne protsess: 
Arendaja valib KM hindaja, sest otsustaja nõuab seda (mingi loa väljaandja, näiteks omavalitsus). 
Järelvalve on keskkonnateenistuse ülesanne. Protseduur võtab aega vähemalt neli kuud. 
KM hindamise käik: Eraldi protseduurid-programmi koostamine (seaduse järgi koostab arendaja, 
tegelikult KM hindaja), seejärel toimub selle avalikustamine, siis saadetakse 
keskkonnaministeeriumisse ülevaatamiseks. Seejärel kuulutatakse välja KMH vähempakkumine. Siis 
viiakse KMH läbi, siis avalikustatakse, siis viiakse sisse parandused, siis kinnitatakse KMH 
Keskkonnateenistuses. 
 
Enne programmi avalikustamist peab hindama:  ● Õiguslikku fooni (seadusandlus) 
● Planeerimata fooni (detailplaneering, üldplaneering) 
● Keskkonnafooni (geoloogia, taimed jne)   
Enne programmi avalikustamist peab tegema:  ● Keskkonnamõjude prognoosi 
● Määrama huvigrupid (kes hakkavad huvi tundma)   
Enne programmi avalikustamist tuleb anda:  ● Keskkonnariskide hinnang   
KMH võib toimuda mistahes etapil. Igaljuhul tuleb välja selgitada positiivsed, negatiivsed, 
neutraalsed ja pahatahtlikud keskkonnamõjud. Alternatiivid peab seaduse järgi defineerima KM 
hindaja, tegelikult teeb seda arendaja ja huvigrupid. KM on mõttekas hinnata projekteerimise käigus, 
sest kuigi see on keeruline, on sellisel puhul veel võimalik alternatiive projekti sisse viia, pärast 
projekti valmimist see pole enam võimalik. 
    12.  Jää geoloogiline tegevus 
Liustikud jagatakse kolmeks:  
1) Mandriliustikud- osad ei ole selgelt eristunud, näiteks transportimise ja toitumise tsoon võib ühtida 
2) Mäestiku ehk alpitüüpi liustikud- jää kogumise, sulamise ja transpordi alad on selgelt eristunud 
3) Norra tüüpi-segatüüpi liustikud, üleminekuvormid.  
 
Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub                         akumulatsioon. Kulutava tegevuse tagajärjel tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes).                       Eestis oli jääajal jääkihi paksus 2-3 kilomeetrit. Jää liikumissuund kaardistatakse rändrahnudega. Jäätumise                         käigus kujunevad glatsiaalsed setted (kaartidel lühendatakse gl.). Kui jää jääb seisma, siis tekib künklik                             moreenmaastik. 


Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. 
 
Lumesulamispiir- ülevalpool seda on kuhjumine (jää kujunemine), sõltub nõlva ekspositsioonist (eriti 
lõunapool). 
Materjal, mida kantakse, on suur, teda on palju ta on eriteraline. Näiteks Eestis savi kuni rändrahnud.  
Moreen liigitatakse asukoha järgi:  
1) põhimoreen 
2) otsmoreen (enamus) 
 
Moreen on Eesti põhiline pinnakate ja seda on kolme tüüpi:  
1) astangute ees, mererannikul- seda on vähe  
2) Põhja-Eesti moreen- kollakashall, emakivimiks on lubjakivi  
3) Lõuna-Eesti- punane, emakiviks liivakivi.  
Eestis räägitakse jää taandumisest. Jää ei taandu selle sõna otseses mõttes. Jää voolab kõrgemalt 
madalamale. Temperatuuriline tasakaalupunkt, kus jää sulab, nihkub põhjapoole, aga jää liigub alati 
allapoole.  
Eestis on oluliseks moreeniliigiks lokaalmoreen- jää liikudes osa kivimeid raputatakse lahti. Eesti 
puhul tõmmati osa kivimeid Põhja-Eestis emakivimist lahti, aga kaugele need ei jõudnud, sest jää 
sulas. Lokaalmoreen on raskesti eristatav emakivimist, aga ta on omadustelt erinev, sest seal liigub 
väga palju vett (oluline ehitajatele).  
Liustike liikumiskiirused on väga erinevad. Otstes hakkas toimuma akumulatsioon. Eestis on 
kuhjevormidest tuntud voored- jää liikumissuunalised pinnavormid, jää pealetulekupoolel järsem, 
teises otsas laugem. Võivad moodustada voorestikke. Vooredel võivad olla kruus-liivased tuumad. 
Fluvioglatsiaalne ​ (fgl) setted- liustikujõgede setted, kruus ja liiv, need erinevad tavaliselt moreenist.  Fluvioglatsiaalne pinnavorm on näiteks oos- pikk seljandik hästi sorteeritud materjalist (tavaliselt 
liiv).  
Limnoglatsiaalsed setted- jääjärvesetted. Peeneteralisemad, kui fluvioglatsiaalsed, levinud 
Lääne-Eestis (viirsavi-soojemal perioodil settis liiv, külmemal perioodil savi). Selle järgi saab kliima 
kohta andmeid.  
Kionosfäär- atmosfääri osa, kus langeb rohkem sademeid, kui sulab 
Nivaalne ehk lumekliima- lumepiirist kõrgemal olev kliima 
Firn ehk sõmerlumi 
Eksaratsioon- jääpurustus 
Jääkünne- jää kulutus 
Sandur- fluvioglatsiaalne liivatasandik 
Jääjärve abrasioon- jääjärv tasandab järvepõhja 
Kaar ehk orvand- mäestikuliustiku süvend 
Ruhiorg ehk troog- liustikupoolt süvendatud sälkorg     
13.  Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 
Darcy seadus- filtrit läbiva vee hulk on võrdeline veetasemete erinevusega filtri erinevates otstes ning 
pöördvõrdeline vooluteega. 
Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhuga (∆H/L), mis iseloomustab voolu energia 
kadusid. Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne. 
Darcy seaduse kasutuse piirid. ​ Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. 


Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks 
lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades kasutatakse ruutvôrrandit 
Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Dracy seadusest 
tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lôpmatult väikeste rôhugradientide korral. 
 
14.  Elu areng mesosoikumis 
Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja                           lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes ​ Paleosoikumile​ ja eelnes​ Kainosoikumile​.  Mesosoikum jaguneb kolmeks: ​ Triiase​,​ Juura​ ja​ Kriidi​ ajastuteks.  Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja                     merisiilikud ​, selgroogseist​ pärisluukalad​).  Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka ​roomajate aegkonnaks​. Ilmusid                         esimesed lendavad roomajad ja linnud ​. Samal ajal arenesid ka imetajad​, kuid nemad jäid väikesteks ning                               suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. 
Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed ​, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne-                       ehk õistaimedega ​.  Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi                           tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest                         (ammoniidid, belemniidid).     15. Iseloomustage survelist põhjavee kihti ​Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on                           küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve                           võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja (arteesiavesi). Survelise põhjavee kiht on reostuse                               eest hästi kaitstud (reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid.                           Väljavoolu kohtade kaitsmine tähendab põhimõtteliselt pinnavee kaitsmist, põhjavee kaitsmiseks                   tuleb kaitsta toiteala. 
 
Eristada saab vabapinnalise põhjavee ja survelise põhjavee või veel sügavamal asuva põhjaveekihi 
rõhkude alusel. 
Põhjavee liikumine on nii aeglane, et praegu joome me jäätumiseelset vett survelise põhjavee puhul 
(tekkinud 20-30 tuhat aastat tagasi) 
Vabapinnalise põhjavee puhul joome nõukogude aegset vett. Kui põhjavee toitealal midagi reostada, 
siis see võib jõuda joogivee ammutamise kohta millal iganes. 
Põhjavee formmerimine toimub kõrgustikel-Pandivere, Haanja, Otepää, Põhja-Eesti veelahe). Kaev 
tuleb ehitada alati peldikust kõrgemale. 
 
16.  Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 
Filtratsioonimoodul ​on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja see sõltub eelkõige lõimisest ehk                         pinnasest moodustavate osakeste suurusest. Kiirusühik, m/s 
Meetodid:  
1) Laborkatsetega ​ - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid, rikkumata struktuuriga proovid  2) Empiiriliste meetoditega ​- empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja                           teisi pinnase füüsikalisi omadusi. 
3) Välikatsetel  ​- ekspress määrangud, rühmpumpamised, režiimivaatlused: looduslik režiim, pilootkatsed   
17.  Tuule geoloogiline tegevus 


1) Kulutav tegevus- erosioon, osakeste väljakanne ehk deflatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid                       (seenkaljud) 
2) Edasikanne- eriti suur lagedatel aladel (kõrbed, poolkõrbed, rannikualad) 
Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi kas hõljumina või veeremina (kuni poolesentimeetrised                         kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi tuntakse ära geoloogias tuulesetted.                         Transpordi kaugused on väga erinevad. 
3) Akumulatsioon- tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed setted. Tekivad akumulatiivsed 
pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid (sirbikujulised luited ühesuunalise tuule 
tagajärjel), vall-luited, püramiidluited (muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, 
kaugused väga erinevad. 
Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul-liiv liigub maismaa suunas. 
Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. 
Löss ​- peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool (Hiina, Ukraina), osadel  puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. 
Korrasioon-tuule ihuv tegevus 
 
18.  Mis on oos? 
Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm ​, mis on moodustunud                           liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist ​. Oosid koosnevad valdavalt                   segakihilisest liivast ning kruusast ​. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni.                       Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga                             vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk                           sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva                       liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega ​, sest kiire voolu tõttu                             viiakse ​ moreeni​ peenemad koostisosad –​ savi​ ja aleuriit veevoolu poolt kaasa.   
19.  Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 
Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad                       liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 
 
20.  Kainosoikum 
Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit                           aastat tagasi ja kestab tänapäevani, ta järgnes ​ Mesosoikumile​.  Kainosoikum jaguneb ​ Paleogeeni​,​ Neogeeni​ ja​ Kvaternaari​ ajastuks.  Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid ​, sulgus Tethyse ookean. Kainosoikumi keskel                         alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke. 
Kainosoikumi taimestikule on iseloomulikud ​ katteseemne- ehk õistaimed​.  Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad ​, selgroogsete seas imetajad ja linnud​. Kainosoikumit on                         kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad ​.                           Kvaternaaris on arenenud ka inimene. (Viimase 2mln a jooksul) 
Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus,liiv, savi, väärismetallidemaagid. 
 
21. Sufosioon on ​geoloogiline protsess, mille käigus toimub ​põhjavee liikumise tõttu ​pinnaseosakeste                         väljakanne    
22.  Eesti geoloogia 


Eestis on kahekihiline geoloogiline ehitus. Esimene kiht on Eestis aluskord. See on kurrutatud ja läbitud                               magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. 
Teine struktuurne kiht on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja                                 alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskorra kohta öeldakse,                             et see on kristalliline. Kivimiteks on graniit, gneiss, kvartsiit. 
  
23.  Alluviaalsed setted 
Setted, mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. 
  
24. Biostratigraafilised ühikud ​- aluseks on tsoon (ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine)                           Tsoonid võivad, aga ei pea kattuma. Võivad esineda pimedates tsoonides (fossiile ei leidu üldse).                             Tegemist on bioloogilise meetodiga.  
● Makrofossiilid-nähtavad silmaga 
● Mikrofossiilid-nähtavad mikroskoobiga 
● Ihnofossiilid-organismide liikumise jäljed 
● Kemofossiilid-elutegevuse keemilised jäljed    
25. Mõhn on mandrijää sulavee poolt tekitatud positiivne pinnavorm, mis koosneb peamiselt liivast ja                             kruusast, harvem veeristest või munakatest. Rühm mõhnasid moodustab mõhnastiku. Igikelts kui jää                         taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm    
26.  Litograafilised ühikud 
Eraldatakse kivimite litoloogilise (teke, mineraalid jne) koostise järgi. 
Ühikute süsteem: ​ kihtkond, kihistu, kihistik, kiht    
27.  Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused 
Puurimine. ​Rekord on 19 272 400m. ​Põhjused, miks sügavamale ei suudeta puurida on sellest, et vindla vars                                   vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval on 200ºC ning nii kuumas on gaasid ja vedelikud ning                                     seetõttu lendab puur õhku. Praegu on normaalne sügavus 10 km, üle selle on haruldane. Maapeal muutub                                 kättesaadud materjali struktuur. 
Magmatism- ​ See peegeldab Maa siseehitust ja seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ning vedelikega.  Meteoriidid 
1) ​Kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. Peamiselt silikaatsetest mineraalidest,                     millest paljud on levinud ka maakoores. 
2) Kivi-raudmeteoriidid koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 
3) Raudmeteoriidid koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure                                 taevakeha sisemuses. 
Laboruuringud- ​probleem on aja ja suuruse modeleerimine  Geofüüsikalised- ​uuringutega uuritakse kaudseid tunnuseid- magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli    
28.  Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) 
Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks                                   saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa sees 1000-1500º C. Pidi olema palju                               gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks on                           tuum). Vanimad kivimid Maal on avastatud vanusega umbes 3.6 miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale,                                


millal oli toimunud soojusvoo vähenemine, et sai moodustuda maakoor. Tõenäoliselt toimus                       diferenseerumine kooreks, vahevööks ja tuumaks varases staadiumis. 
  
29.  Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? 
Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel.                           Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt,                             ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini.  
 
30.  Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees 
HCO ​3​- ​satub põhjavette tavaliselt karbonaatkivimite ning õhus ja mullas oleva CO​2​ lahustumise arvel.  Cl- ​satub vette merevee kaudu, soolalademete lahustumise tagajärjel, sademetest ning kaasaegse merevee                         tungimisel magestunud põhajvette. 
SO ​4​- ​satub vette väävlit sisaldavatest mineraalide lahstumisel/oksüdeerumisel- kipsist, anhüdriidist, püriidist                     jm. Vähesel määral sisaldab seda ka looduslik vesi. 
Ca- ​on levinuim element põhjavees, kuhu ta satub karbonaatsete kivimite lahustumisel ja magma- ning                             moondekivimite porsumisel. 
Mg- s ​atub põhjavette peamiselt dolomiitide lahustumisel  Na ja K-  ​satuvad põhjavette peamiselt päevakivide porsumise tagajärjel.    
31. Elu areng paleosoikumis. 
Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile. See algas 540                           miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. 
Paleosoikum jaguneb ​ Kambriumi​,​ Ordoviitsiumi​,​ Siluri​,​ Devoni​,​ Karboni​ ja​ Permi​ ajastuteks.  Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus: 
1) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus" ​, mille                       käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid  2) Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine 
 
Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses                           ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik.                   Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena                       kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 
 
32.  Eesti maavarad pinnakattes? 
Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. 
Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud                               aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 
  
33.  Mis on vettkandev kiht ja vettpidav kiht ehk veepide? 
Vettkandev (juhtiv) kiht – on maapõues paiknev kivimikiht (liivakivi), mis sisaldab vett ja laseb seda ka                                 läbi.   
Vettpidav kiht ehk  ​veepide ​ on maapõues paiknev kivimikiht (savi), mis vett ei sisalda ega ka lase läbi.   
34.  Millest sõltub puurkaevu toodang? 


Puurkaevu toodang sõltub gravitatsioonist ja rõhust, mis vett alt poolt üles tõstavad. Samuti toitumisest:                             sademed, sügavamatest kihtidest tõusvast veest, veekogudest (inversioon). Režiimi tihe seotus klimaatiliste                       tingimuste muutusega, mida rohkem sajab, seda rohkem vett.  
KVALITEET:  ● manteltoru pikkus, selle mõju vee kvaliteedile 
● töötava osa läbimõõt ja pikkus 
● filtri pikkus ja materjal (filtri avatud osa suhtarv), puistefilter 
● filtri paiknemine töötavas osas, setteosa   
35.  Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne) 
Kivimid: ​Kõige suurema levikuga on Eestis siluri ja ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid, mis on esindatud                             lubjakivide, merglite ja dolomiitidega. Siluri kivimite hulgas on suure levikuga lubjakivid ning savikad                           lubjakivid. 
Levik: Siluri põhjaveekiht levib Kesk- ja Lääne- Eestis lõuna pool Haapsalu- Viru raba joont. Ordoviitsiumi                               kivimid levivad peaaegu kogu Eestis va Põhja- Eesti madalik ja Lõuna- Eestis Mõniste. 
Toitumine: Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti                   reostuda, eestkätt õhukese pinnakattega aladel. 
Väljavool: ​  toimub merre    Vettpidavad kivimid: lubjakivi, dolomiit, savi. Kihi paksus 10-200m. Veetase maapinnast 2-25m.                       Väljavool Kuradijärv, Valgejärv. Levik üle Eesti, Lõuna-Eestis on devoni kihtide all. Toitumine:                         sademetest, veekogudest (inversioon) 
 
36. Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? ​Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib                     maapinda, kuigi samas tasandab seda. Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, näiteks savi pidemel.                           Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on                       võrdne atmosfäärse rõhuga. ​Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest                   (inversioon). Režiimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht,                       seda paremini kaitstud. Ülaveekiht-vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala                     langeb kokku voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne                         ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga                             varud on palju väiksemad.     
   37.  Sood ja nende liigitus 
Soo ​on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga                                   aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus                           sõltub taimede lagunemise kiirusest. 
Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab                     turvast hapniku ja toitainetega. 
Rabad ehk kõrgsood ​on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam                                   põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud:                         älved ja laukad. 
Siirdesoo ​ on madalsoo ja raba vaheastmeks   
38.  Murenemine. ​ ​Rabenemine ja porsumine. 


Murenemine- ​kivimite muutumine maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja                           organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja                         mineraalne koostis. 
Murenemist mõjutavad: ​Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus, reljeef (nt nõlva                     ekspositsioon), kliima. 
Keemiline murenemine ehk porsumine- ​kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja                       süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Porsumisel kaasnevad peenestumisega                   mitmed keemilised protsessid, nagu lahustumine, hüdratatsioon, hapendumine ja hüdrolüüs, mille tagajärjel                       muutub ka kivimi keemiline ja mineraloogline koostis. 
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- ​kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks,                 seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur                           kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. 
 
39.  Mis on voor? 
Voor  ​on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.  Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Maakoore                         kõikuvate liikumiste toimel on kujunenud väga erinevad kivimid. 
Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse                       rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui                       proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne                           kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 
 
40. Maakoore kõikuvliikumised?   ● Kurrutusliikumised-kivimikihtide lainetaoline paindumine ilma nende pidevust katkestamata.               Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke                       on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes.                       Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur.  ● Murrangliikumised (maakoore rebendrikked) on maakoore osade nihkumine piki nihkepinda.                   Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki                         liikumisel üksteise suhtes.  ● Nihked-toimuvad horisontaalsuunas piki siirdepinda 
● Maavärinad+tektoonilised liikumised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete                 lahendus  ● Vulkaanilised:  Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega 
● Langatusvärinad:  suurte koobaste sisevarisemisel 
● Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul vôivad maavärinad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide                     kukkumisel maale.  ● Magmatism ja vulkanism-kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel                       rõhul ja temperatuuril. Rõhureziimi rikkumine vôib viia aine sulasse olekusse ja sula aine                           tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale.  ● Metamorfism-moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel           maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivsete gaaside ja                     lahuste juuresolekul pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle vedelasse olekusse.  ● Aeglased kõikuvliikumised on maakoore väga aeglased kerkimised või vajumised, mis                     toimuvad aastasadade ja -tuhandete jooksul kogu maakeral. Selletõttu on maakoor jaotunud                       osadeks, nendest mõned kerkivad, teised vajuvad. Aeglased kõikuvliikumised toimusid                  


kõikide varasemate ajastuste jooksülemul ja toimub praegugi. Nad põhjustavad maailmamere                     rannajoone ​ kuju ja selle muutumist ning​ pinnamoe​ kujundamist ja arengut.   
 
41. Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? ​Ülem-Devon on karbonaatsete                     kivimite päralt ja teda paljandub väikesel alal Kagu-Eestis. Sellest võib toota killustikku ja lupja.  
 
42. Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne) ​Lõuna-Eesti                     devoni liivakivid on kaetud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi                         vahel veepide puudub, paksus max 250 m. Toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht                               jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi                       sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. 
 
43.  Vooluvee geoloogiline tegevus 
Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust.                           Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub                             piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali.  
Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt, kas veeretades või                           hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti                       kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub seal                           kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. 
 
44.  Kuidas liigitatakse tardkivimid? 
Süvakivim ​ on​ keskmise-​ kuni​ jämedateraline​ magmakivim​. Kivimit moodustavad​ mineraalitera​.  Soonkivimid on kujunenud lõhedes magma jääklahustest ja nad erinevad teistest süvakivimitest suurte                         kristallide poolest. Suure- või hiidkristallilise ehitusega soonkivimeid nimetatakse ​ pegmatiitideks​.  Purskekivim ​ on​ vulkaanist​ väljapaisatud materjalist koosnev​ kivim​.  Happelised, aluselised, ultraaluselised, leeliselised 
 
I ​ Tekketingimuste järgi:   ➔ süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga  ➔ poolsüvakivimid/soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud,                   põhiosa peitkristalliline  ➔ purskekivimid- tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised  Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada.  
II  ​SiO2 järgi:   ➔ happelised- SiO2 75%  ➔ heledad keskmised- SiO2 65%  ➔ heledad  aluselised- SiO2 52%, kvarts pole nähtav  ➔ tumedad ultraaluselised- SiO2 40%  ➔ ülekaalukalt mustad leeliselised- SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20%   
45.  Maakoore kurrutusliikumised 
Kurrutusliikumised-kivimite laineline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Võib toimuda nii                     horisontaal-, kui ka vertikaaljõudude mõjul. 


Kurrutused liigitatakse telgpinna asendi või ka nupu kuju järgi. Kurrutused võivad olla nii suured, et tekib                                 ülekurrutus. 
Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite                             plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 
 
46.  Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme 
Aeratsioonivöö ​ - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lōhesid allapoole  Veehulga sessoonse kōikumise vöö - kiht, mis perioodiliselt küllastub pōhjavetega. Vesi imbub sellesse                           kihti küll ülalt, aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline põhjavesi. 
Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt pōhjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt                             massiivi servaalade suunas andes alguse jōgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam pōhjavee                             tase ja all vettpidav kiht, siin on põhjavesi surveline. 
 
47.  Kirjeldage Kvaternaari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 
Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjavee horisontideks. 
 
Tehnogeensete setete põhjaveekiht- ​lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev,                   filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi                       paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. 
Soosetete põhjaveekiht- ​seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või                   sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest. 
Mereliivadega seotud põhjaveekiht- ​oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes.  Limnoglatsiaalne põhjaveekiht- ​jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid veepidemeks. Oluline                 veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest.ka 
Fluvioglatsiaalsete setete põhjaveekiht- ​jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagusi,                         paksus. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. 
Glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht ​-moreenist savi rändrahnudeni, savid on veepidemeks. Moreeni                     puhul veeandlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on                             kruusade ja liivade vahekihtides õhuke. Surveline ja heade omadustega. 
 
48.  Mis on stratotüüp? 
Stratotüüp on kivimite kindel kihiline järjestus, mida on kasutatud stratigraafilise üksuse või tema piiride                             defineerimiseks või iseloomustamiseks. 
Tüüpläbilõige, geoloogiline läbilõige, mille alusel määratakse stratigraafilise üksuse (lademe, kihistu                     vms) piirid ja antakse sellele nimi. Võrreldakse kõiki ülemaailmseid ladejärke. 
 
49.  Mis on alvar?   
Loopealne ehk alvar ehk lood on pool-looduslik niit, mida iseloomustab aluskivimina lubjakivi ning õhuke                             mullakiht. Näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad. 
 
Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed (30 cm)                             või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja,                           pinnakate puudub või on kuni 1 meeter. 
 
50.  Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? 


Kronostratigraafilised ühikud. Ainuke kriteerium on neis aeg, piirid on neis samaaegsed, see on geoloogide                             idealism, aga sinna ei jõuta. 
  Ladekond  Aegkond (vendi, paleossoikum, mesosoikum jne)    Ladestu  Ajastu (kambrium, ordoviitsium, silur, devon, perm)    Ladestik  Ajastik (vana, kesk, ja hiliskambrium jne)    Ladejärk            Ajajärk (väikseim globaalne ajaüksus)    Lade  Iga (lokaalne üksus)   
51.  Maavarad Eesti pinnakattes 
Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate, lisaks turvas,  
järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, veerised.  
 
52.  Kuidas tekib põhjavesi? 
Kui sademete vesi satub maapinda, siis algselt liigub see maa raskusjõu toimel maapinnas sügavamale kuni                               tuleb vastu veepide. Vesi tungib edasi ka veepidemesse, kuid saab seal liikuda hästi aeglaselt ning seetõttu                                 hakkab veepideme kohale kuhjuma põhjavesi, mis hakkab mööda veeladet laiali voolama kõrgemalt                         madalamale. Nii on kõik maapinnakihid järk-järgult täitunud ning nüüd toimub vaid põhjavete uuenemine                           kõrgemal alal oleval toitealal. Kuna maapinnas liigub vesi aeglaselt siis ei jõua maapinnakihid enne uute                               vihmade saabumist kuivaks joosta ning nii saabub teatud hetkel tasakaal juurde tekkiva ja ära voolava vee                                 vahel ning maapinna poorid on teatud sügavuseni täidetud põhjaveega. 
 
Infiltratsioonil – sajab vihma ja vesi imbub pinnasesse, Eestis.  
Kondensatsiooni vesi – veeauru kondenseerumine tühimikus. Kõrbetes.  
Sedimentatsioon – kui setted kuhjuvad, näiteks meredes, siis pooridesse võib jääda. vesi pidama, mis                             hiljem välja tuleb ja läheb põhjavee ringlusesse. See võib määrata vee keemilise koostise.  
Juveniilne vesi – vee eraldumine magmalistes protsessides. Liustiku ja jää sulamisel, Inimeste käe                           läbi.  
 
53.  Kirjeldage Kambrium – Ordoviitsium põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne) 
Ordoviitsiumi alumises osas ja kambriumi ülemises osas liivakivid. Vesi on kõrgsurveline (välja arvatud                           klindi astangu alumises osas), väga hea joogivesi. Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded. Kaevud                         võivad hakata üle ääre ajama. 
 
54. Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit?  ​Eesti asub Ida-Euroopa platvormil  55. Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? ​ Gneiss, graniit  56. Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi,                       Kambriumi, Vendi 
57. Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? ​ Savikivim ja karbonaadid  58. Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas?  ​Kambrium, Devon, Vendi  59. Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? ​ Põhja-Eestis  60. Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? ​ Moreeni, liiva, kruusa, savi, aleuriiti    61.  ​Mis on põhjavee kaitstus?  Põhjavee kaitstus on põhjaveekihi kaetus veepidemega või vett halvasti juhtiva pinnasekihiga. 
Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel arvestatakse pinnakatte koostist ja kõiki põhjaveekihi kohal 
lasuvaid veepidemeid. 


  
62.   Mis on georadar ja milleks seda kasutatakse? 
Georadar on seade, mis näeb maapinna sisse, sellega saab teha erinevaid maapinna uuringuid, nt leiti selle 
seadme abil Mihkli kiriku juurest unikaalse linnusevärava jäljed 
  
Geosfäär ​ – globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest  Kontinentaalne koor – 30-70 km 
  
Mineraal ​ – looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend  Lihtained: metallid, mittemetallid 
Kivim ​ – tahke tsementeerunud mineraalide mass  Sete ​ – maa pinnal või selle vahetus läheduses  kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata  (kivistumata) mineraalide mass 
Moondekivimid: gneiss 
Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss 
Litosfääri plokkide – laamade liikumine ​ tuleneb Maa kiviainese soojusliikumistest  (soojuskonvektsioonist) – analoogiliselt õhumasside liikumistele Maa atmosfääris 
  
LISALUGEMINE 
   ● Mida uurib geoloogia? - Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid  tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 
miljardit aastat tagasi.  ● Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? – O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na 
● Mille poolest erineb mineraal kivimist? – Mineraali kristallidel on kindel struktuur 
● Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? – tardkivimid, settekivimid,  moondekivimid  ● Nimeta tardkivimeid – basalt, gabro, graniit, rüoliit 
● Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? – füüsika ja keemia seadused  on ajas konstantsed  ● Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? – Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni  serva peal täpselt  ● Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? – Marss, Veenus, Merkuur 
● Mis vahe on asteroidil ja komeedil?  ○ asteroid – väikeplaneet, planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb ümber päikese 
○ komeet – ​ ​Päikesesüsteemi​ äärealadelt pärinev​ ​taevakeha​, mis koosneb  peamiselt ​ ​jääst​,​ ​tahkest​ ​süsinikdioksiidist​ ja mitmesugustest anorgaanilistest  ja orgaanilistest lisanditest  ● Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes?  ○ Esindavad maavälist kosmilist ainest 
○ Näitavad maavälist Päikesesüsteemi seidundit ja planeetide tekkimise aega 
○ Räägivad planetaarsete kehade sisemisest ja geoloogilisest ajaloost  ● Mida märgivad Kuul heledad ja tumedad laigud? – Heledad laigud on mägismaa,  tumedad on basaltsed “mered”  ● Võrdle Kuu ja Maa vanust – Kuu on natuke noorem kui Maa. “ProtoMaa” aketsioon  toimus ~4,56 miljardit aastat tagasi, Kuu ~4,55 miljandit 


●  Mis on geoid? Teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite  veepind täieliku tuulevaikuse korral ning asetseb risti loodjoonega või pind piki mida 
on Maa gravitatsioonivälja potentsiaal (külgetõmbejõud) muutumatu  ● Maa magnetvälja tekkesituatsioon? Liikuv metall vedelas välistuumas ümber tahke  sisetuuma indutseerib elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja.  ● Kui vana on vanim ookeaniline koor? 180-140 miljonit aastat 
● Maa keskmine raadius? 6371 m    
Mineraalide füüsikalised omadused ​: värvus, läbipaistvus, kõvadus, taotavus, rabedus, läige,  lõhenevus, murre, tihedus 
 
Magmakivimid: basalt, gabro, rüoliit, graniit 
Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss 
 
Moone e metamorfism ​ – maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks  mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema 
keemiline koostis oluliselt ei muutu 
Lõhend ​ – rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta  Murrang ​ – rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega  Murrangute tüübid:  -       nihkemurrang 
-       kaldmurrang 
-       langatusmurrang 
-       kerkemurrang 
-       langatusmurrang 
-       lüstriline murrang   
Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla 
Sündiv ookean – Punane meri 
Vaikne ookean – aktiiv-ääreiline ookean 
Atlandi ookean – passiiv-ääreline ookean 
Vahemeri – keskahelikuta hääbuv ookean 
  
Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? – mandrite ääred kattuvad 
justkui pusletükid 
  
Lubjakivi keemiline koostis – kaltsiumkarbonaat   ● Tüüpilised settekivimid:  ○ Lubjakivi 
○ Liivakivi 
○ Savikivi  ● Purdkivimid e detriitsed kivimid:  ○ Liivakivi 
○ Savi 
○ Konglomeraat  ● Biogeensed settekivimid: 


○ Lubjakivi 
○ Turvas 
○ Põlevkivi  ● Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid:  ○ Haliit – kivisool 
○ Sülviin – kaaliumkloriid 
○ Kips – väävliühend    
Orgaaniline aines ​ – setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused  Karbonaadid ​ – süsihappe soolad    
Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid:  -       kvarts 
-       muskoviit, illiit 
-       kaoliniit, smektiit, kloriit 
  Lõimis ​ – Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu  Diagenees ​ – Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside  kogum, va murenemine ja moone 
Struktuur ​ – setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised  suhted 
Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? Uurib maa pindmisi protsesse ja nende produkte 
Kuidas moodustuvad settekivimid? Rabenemise ja porsumise saaduste, vulkaaniliste produktide ja 
organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel 
Milline on savi, liiva lõimis lineaarsel skaalal?  o   Liiv – 0,063-2 mm 
o   Savi - <0,002 mm   
Mida tähendavad settekivimite puhul termin struktuur ja tekstuur?  ● Struktuur – setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ning  hulgalised suhted  ● Tekstuur – iseloomustab osakeste paiknemist ruumis     
Stratigraafia ​ – geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega.  Suhteline vanus - ​ sündmuste/kivimikehade ruumilised suhted ja sellest tuletatud vanuseline  järgnevus. 
Absoluutne vanus -  ​kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu​ .   
Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel? Igal settekihil on 
ainult temale omased kivistised, millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid 
kihte vanuselist korrastada 
Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine?  o   Litostratigraafia 
o   Seismostratigraafia 
o   Kemostratigraafia 
o   Järjendstratigraafia 


o   Biostratigraafia 
o   Magnetostratigraafia    
Millised protsessid iseloomustavad rabenemist?  o   Termaalne fraktsioneerumine 
o   Koordumine 
o   Hüdratiseerumine 
o   Jäätumisrabenemine  Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga? Lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise 
koostise teel. Lähtekivim laguneb keemilisteks (mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva 
keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis 
Milline murenemisprotsess on iseloomulik troopilisele vööndile? Milline arktilisele piirkonnale? 
Troopilisele vööndile on iseloomulik porsumine, arktilisele piirkonnale rabenemine      Erosioon  ​- tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine (kivist/settest  Meander ​ – jõelooge  Meandrite moodustumine ​ - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide  akumuleerumine 
Terrass ​ on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik  Orgude tüübid ​: sängorg, sälkorg, kanjonorg, moldorg, lammorg    
Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe? Laminaarne ja turbulentne 
Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus? Sängi põhjas kõige aeglasem, sest toimub hõõrdumine 
põhjaga. Kõige kiirem vee pinnapiirist natukene allpool. Veepinna lähedal jällegi aeglasem, sest 
toimub hõõrdumine õhuga 
Mida tähistab erosioonibaas? Veekogu veetaseme kõrgust 
Mis on jõe tasakaaluprofiil? Selline pikiprofiil, kus igas punktis on kuhjav tegevus tasakaalus 
kulutavaga 
Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel 
settematerjalide akumuleerumine    
Lõuna-Eesti – devon 
Kesk-Eesti – silur 
Põhja-Eesti – ordoviitsium, kambrium, ediacara 
  
Defineeri mõistet põhjavesi – Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi 
Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid?  §  Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena 
§  Molekulaarselt seotud veena 
§  Keemiliselt seotud veena  Kivimite veelised omadused?  §  Poorsus 
§  Veemahtuvus 
§  Veeläbilaskvus  Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus 
 


Mis iseloomustab karsti kui nähtust?  §  Karstunud kivimid 
§  Tektoonilised lõhed/poorid 
§  Vest st piisavalt sademeid 
§  Hõre hüdrograafiline võrk 
§  Paks aeratsioonivöö  Nimeta karsti vorme  §  Pindmine 
§  Süva 
§  Avatud 
§  Suletud  Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga 
Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud?  §  Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu 
§  Kui kergestideformeeruvad setted lamavad monoliitsete kivimite all 
§  Kui vett mitteläbilaskvad setted (nt savi) lamavad vett läbilaskvate setete (nt liiv)all    
● Millised on järvede peamised setted? Terrigeensed (liiv, aleuriit, savi) 
● Millised on järvenõgude võimalikud tekked?  ○ Tektoonilised 
○ Kontinentaalsed riftid 
○ Ookeanilised reliktid 
○ Erosioonilised 
○ Akumulatiivsed 
○ Karstijärved  ● Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda?  ○ Liigniiskus 
○ Hapnikudefitsiit 
○ Vee raskendatud äravool 
○ Turvas  Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Turvas – pruunsüsi – 
kivisüsi – antratsiit – grafiit. Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk      barrid ​ - veealused liivavallid  tombolo ​ – saare ja maismaa vahele kuhjatud setted   
Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid?  §  Mandrilava 
§  Mandrinõlv 
§  Mandrijalam 
§  Abüssaalne tasand – 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik 
§  Ookeanide keskahelikud ja riftiorg 
§  Süvikud 
  Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis 
 


Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem, pindmise kihi all  väike, alumistes kihtides jälle suurem   
Defineeri lainebaas – sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest 
 
Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine  põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme   
Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega  subparalleelseks   
Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure  §  kulutusrannikud 
§  kuhjerannikud  -       Millised on tüüpilisemad avamere setted?  §  Ränimuda 
§  Punane savi 
§  Karbonaadid 
§  Lubimuda   
Ablatsioon ​ – liustiku aurumine või sulamine  Liustikujää ​ – hästi kokkupressitud firnide hulk  Firn ​ – killustunud teralumi  Orvand ​ on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval  ülalpool merepiiri. 
Troog ​ – pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku  veest jõgi 
Moreen ​ – sorteerumata liustikusete, mis sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte  rändkivide/rahnudeni 
Põhimoreen ​ - aktiivse (liikuva) liustiku basaalses kihis moodustuv ja ladestuv moreen  Ablatsioonimoreen ​ – moodustub liustikusisese sorteerumata settematerjali väljasulamisel.  Sandur ​ on pealt lauge​ ​liiva​- ja​ ​kruusakuhjatis​, kuulub​ ​liustiku​ ​servamoodustiste​ hulka.  Mõhnad ​ tekivad irdjää pangaste vahele jääpaisjärvedes settinud setetest    
Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme  §  Orvand 
§  Troog 
§  Rippuv org 
§  Silekaljud 
§  Jääkriimud   
Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? Moreen – sorteerumata  liustikusete. Sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni. 
Moreeni tüübid:  §  Põhimoreen 
§  Ablatsioonimoreen 


§  Pinnamoreen 
§  Küljemoreen 
§  Keskmoreen 
§  Otsmoreen 
  Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid?  §  Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv 
§  Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi 
§  Pinnavormid: oos, sandur, mõhn 
  Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid 
Mis on soliflukatsioon? maavool    
Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb 
Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi 
Varjukõrbed: Great Basin, Mojave 
Rannikukõrbed: Atacama 
Luidete tüübid:  -       barhaan 
-       ristiluide 
-       pikiluide 
-       paraboolluide     -       Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele?  §  Sademeid alla 250 mm aastas 
§  Auramine ületab sademete hulga 
§  Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine 
§  Tugevad ja püsivasuunalised tuuled    
Maavara ​ - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese  majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. 
 
Maavara  ​- aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel  ning mis vastab etteantud nõuetele 
 
Põlevad maavarad:  -       põlvkivi 
-       diktüoneema argilliit 
-       turvas  Ehitusmaterjalid ​:  -       lubjakivi 
-       dolomiit 
-       kristlane ehituskivi 
-       liiv 
-       kruus 
-       savi 


Maagid ​: 
-       rauamaak  Keemiatoore ​:  -       fosforiit 
-       lubjakivi  Levila ​ – ala, kus esineb üks või mitu maavara   
Maavarad ei saagi ehk niipea veel otsa, sest suur osa maakerast on alles uurimata, nad lähevad 
kallimaks 
   
Miljonit aastat tagasi  Mis juhtus              4600  Homogeense Maa moodustumine    4300  Maa osaline sulamine    3800  Maakoor tahkestus    3600  Vesi tuli atmosfäärist ookeanitesse               3500  Rakuliste organismide areng, fotosüntees, keskkond muutus                                                       oksüdeerivaks 
  1500  Kojaga organismide areng    550  Skeletiga fauna    500  Kalad    430  Vetikad tulid maale    420  Loomad maale, primitiivhai    
Eestis on kõrgused balti süsteemis: Kroonlinna null on ~20 m madalam geoidist. 
Me teame Maa siseehitusest vähe, sest:  - protsessid on toimunud kauges minevikus 
- protsessid on aeglased 
- protsessid toimuvad suurtes sügavustes 
- objekt on liiga suur , selliste suuruste juures on konvensioonvoolud (soe tõuseb  
kõrgemale) võimalikud ka tahkes aines, põhjustab mandrite triive ja laamtektoonikat   
Uurimise meetodid:  ● puurimine, rekord 1927 2400m, 1949 6255m, 1972 9159m, 1987 12066m Kool ps.  Põhjused, miks sügavamale ei suudeta puurida: vindla vars vajub oma raskuse all 
kokku, temperatuur on nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab 
õhku. Praegu on normaalne sügavus 10 km, üle selle on haruldane. Maapeal muutub 
kättesaadud materjali struktuur.  ● magmatism, magma peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal  erinevate gaaside ja vedelikega  ● meteoriidid:   ○ kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. Koos-    nevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levi-    nud ka maakoores. Kuigi kivimeteoriidid on kõige levinumaks meteo-    riidi tüübiks (94 % langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa  koostisega  ○ kivi-raudmeteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 


○ raudmeteoriidid- koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga  aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. On täiesti erinevad Maa kivimitest nii 
välimuselt kui tiheduselt.  ● laboruuringud, probleem on aja ja Maa modeleerimisega 
● geofüüsikalised uuringud, uuritakse kaudsid tunnuseid nagu magnetism, elektriväli,  gravitatsiooniväli. Sellest on saadud põhiosa infost Maa siseehituse kohta.     
Maa tekkimine 
Nebulaarhüpotees ​: selle kohaselt arvatakse, et kõik Päikesesüsteemi planeedid on tekkinud  ainekogumist, mis sisaldas 80% H, 15% He ning mõned protsendid raskemaid elemente. Maa tekkis 5 
miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud 
Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju 
gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks 
on tuum). Sulamise põhjused võisid olla: 
1) radiogeenne soojus radioaktiivsetest elementidest 
2) gravitatsioonienergia, mis tekib, kui aine koondub. 
3) Kuu mõju. Kuu võis tekkida katastroofi tagajärjel, kus võis vabaneda palju energiat, mis viis Maa 
sulasse olekusse 
Tõenäoliselt toimus diferenseerumine kooreks, vahevööks ja tuumaks varases staadiumis. 
Geotektoonilised hüpoteesid ​: 1) kõik protsessid on seletatavad sellega, et Maa tõmbub                                                     kokku (kontraktsioonihüpotees) 
                                                 2) kõik protsessid on seletatavad ka sellega, et Maa 
                                                 paisub 
Valdavalt ollakse seisukihal, et Maa on üldiselt sama kujuga. Valitsev teooria on  ​mandrite triivi  hüpotees ​- sellega tekkisid mäed ning on seletatav ka maavarade kummalised leiukohad. Sellest rääkis  esimesena Vegeler. Hüpotees põhines sellel, et näiteks Ameerika ja Aafrika klapivad hästi kokku. 
Vegeler jäeti kuni 1968 sinna paika. Siis tekkis probleem, et keskahelikes on kivimid nooremad ja 
äärtes vanemad. Mandrite triiviga seletati loomade ränne kontinendilt kontinendile ning Aafrika ja 
Ameerika kivimite sarnasus. Praegu on mandrite triivi hüpotees ainuvalitsev. Plaadid liiguvad üksteise 
suhtes. Tulenevalt sellest hüpoteesist on rekonstrueeritud mandrite paigutusi ajaloo erinevatel 
etappidel. 
Eesti ala triiv: 500 miljonit aastat tagasi oli Eesti ala lõuna pool ekvaatorit, tekkisid sooja mere setted. 
Devoni lõpust tõusis Eesti vee peale ja setteid enam pole ja edaspidist triivi ei saa enam jälgida. 
 
ELUSA LOODUSE ARENG  Proterosoikum+arhaikum= prekambrium.  
Elu madala tasemega ja säilmeid vähe. 1863 eraldati need kaks välja kanada kilbil. Vanimad 
kivimid 3,8 miljardit aastat vanad. 3 miljardit aastat tagasi oli elu põhiliselt bakteriline. 
Vanusega üle 2 miljoni on leide Kanadas.  1 miljardit – söelaadsed moodustised Ameerikas. 
Proterosoikumi lõpus eraldatakse Ediacara fauna (vend), kus elu hakkas tormiliselt arenema. 
Varaarhaikumis oli atmosfäär ja hüdrosfäär ühtne- koosnes metaanist ja ammoniaagist, maapind 
polnud tugevalt liigestatud. Siis muutus ilm külmemaks ja tekkis ookean, mis oli madal (Ph 1-2), 
siis settis ookeanisse palju karbonaate, nt. MgCO ​3​ (dolomiit) ja Ph oli 6. Proterosoikumi  alguseks oli hüdro- ja atmosfäär eraldunud, päike paistis otse Maale. Oli palju dolomiite ja seoti 
palju CO ​2​. Toimus kiire bakterite areng, atmosfääri hakkas kuhjuma vaba hapnik. Maaa muutus 


oksüdeerivaks Praterosoikumi lõpul oli elu mereline, sügavusel 10-50 meetrit. Üleval pol oli 
liiga suur UV-kiirgus. 
     ​ PALEOSOIKUM  (540-250 miljonit aastat tagasi) ​- TRILOBIITIDE AEG     Vanaaegkond, baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused, lõpus roomajad   
KAMBRIUM- ​  C Vanaaegkonna vanim ajastu, nimi Walsest (Cambria). Taimedest olid ülekaalus  trilobiit, ajastu lõpus ilmus ka selgroogsete eellasi. Taimestikus olid ülekaalus merevetikad. Oli 
olemas ka primitiivne maismaataimestik. Kambriumi kivistisi on ka Eestis (on ka Vendi omi, 
aga need ei paljandu), levisid Põhjarannikul, klindi alumises osas )nt. Valaste joa alumine osa, 
Ontika alumine osa). Peamiselt savid ja liivakivid, maavarade poolest esinebki kambriumis 
ainult savi. 
Brahhopoodid, algelised peajalgsed, trilobiidid, meduusid, okasnahksed, käsnad 
 
ORDOVIITSIUM ​, O, (500-435 miljonit aastat tagasi) meres valitsesid trilobiidid, vee piiril  kasvasid maismaataimed. Trilobiite oli üle 1200 liigi. Esimesed lõuatute kivistised-primitiivsed 
kalalaadsed selgroogsed. Ordoviitsiumi lõpuni asus Eesti ala ekvaatorist lõuna pool madala 
merena. Elustik arenes väga kiiresti. Ordoviitsiumi kivimid paljanduvad Põhja-Eestis. Alumises 
osas liivakivid, ülevalpool karbonaatsed setted ja lubjakivi. Ordoviitsium on Eestis väga hästi 
uuritud (maailma parimaid), paljanduvus kihtide seas väga hea. Läbilõiked hästi näha 
jõeorgudes, Põhja-Eestis ja karjäärides. Väga palju kivistisi. Eesti põhilised maavarad põlevkivi, 
fosforiit, diktioneemaargelliit asuvad just ordoviitsiumikihis. Ordoviitsiumi lubjakivid on hea 
ehitusmaterjal, kasutatav ka killustikuna. Ordoviitsiumi paksus on 160-180 meetrit. 
Rtilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed, korallid, merisiilikud, lõuatud 
 
SILUR ​, (435-410 miljonit aastat tagasi) meres valitsesid ikka trilobiidid, kuid neid oli nüüd  vähem, kui ordoviitsiumis. Molluskid kasvasid hästi suureks. Selgroogsetest esinesid 
primitiivsed kalalaadsed ja vähesed kõhrkalad. Maismaalt on leitud tsilobiikide (taimed) 
jäänuseid. Eesti oli ekvaatori juures, soe madal meri. Siluri kivimid levivad Kesk-Eestis, 
parimad paljandused Saaremaal. Elusorganismide jäänuseid kivististes oluliselt vähem, kui 
ordoviitsiumis. Silur on natuke nõrgemini uuritud, kui ordoviitsium. Palju on seda uuritud seoses 
silla rajamisega Saaremaale. Maavarasid on vähe, leidub killustikulubjakivi. Siluri ja 
ordoviitsiumi kihte on kasutatud lubja tootmiseks. Siluri kihi paksus on Eestis kuni 400 meetrit. 
Korallid, stromatopoorid, sammalloomad, teod, brahhiopoodid, peajalgsed, meri-liiliad, 
ürgskorpionid 
 
DEVON ​, D, (410-355 miljonit aastat tagasi) Euroopas ka nimetusega Old Red, sest settis väga  palju punast liivakivi. Maismaataimedest palju psilofüüte, sõnajalgu, osjasid. Loomadest olid 
hulkraksed putukad ja kahepaiksed. Selgroogsetest olid kopskalad, vihtuimsed (neist said 
tõenäoliselt esimesed neljajalgsed), lõuakad, rüükalad, esimesed tõelised haid. Eesti oli sel ajal 
ekvaatoril delta alana. Kivimid Lõuna-Eestis (Pärnu-Mustvee joonest lõuna pool). Ahja, 
Võhandu, Piusa jõe alad, kallaste paljandid. Väike nurk kagu-Eestis on karbonaatne 
(ülem-devon). Devonis on oluline ka savi. Devoni lõpuks tõusis Eesti ala mere pinnale, 
edaspidisest ajast pole setteid säilinud. Eestis Piusa klaasiliiv ja rasksulav savi 
 


KARBON ​, C, (355-298 miljonit aastat tagasi) lõunapoolkeral oli sel ajal hiiglaslik Gondvana  manner ja seal oli ulatuslik jäätumine. See põhjustas mere alanemist. Taimedest olid hiidosjad, 
kollad. Loomadest arenesid ruttu selgroogsed-roomajad ja kahepaiksed, oli haide hiilgeaeg. 
Kiiresti arenesid ka putukad, hulkjalgsed ja ämblikulaadsed. 
Niisketes põlismetsades ämblikud, tarakanid, rohutirtsud, teod, hilkjalgsed, kiilid, troopiline ja 
kaks parasvöötme ala. 
 
PERM ​, P, (298-250 miljonit aastat tagasi) Gondvana manner lagunes ära, taimestik põhiliselt  sama, mis karbonis. Ajastu teisel poolel ilmusid okaspuud, hõlmikpuulaadsed, väga palju oli 
sõnajalgtaimi. Permi lõpus toimus esimene suurem suremine-trilobiidid surid välja. Roomajad 
arenesid kiiresti. Karm jääaeg, mandrid eriti kõrgel. Kivisüsi, rifilubjakivi, metallimaagid 
      ​ MESOSOIKUM (250-60 miljonit aastat tagasi), dinosauruste aeg  Kimmeri kurrutus, tähtsaimad maavarad metallimaagid, kivi ja pruunsüsi, nafta, põlevkivi ja 
fosforiit    TRIIAS ​, T, (250-203 miljonit aastat tagasi) palju okas-, ja hõlmikpuid, sõnajalad, roomajad  (saurused). Triiase lõpust on teada esimesed imetajad. Meresetetest lubimuda ja savid, 
mammutipuud, küpressid, seedrid, kuused, männid.  Kivi ja pruunsüsi, metallimaak, lubjakivi, 
savikilt 
 
JUURA ​, J, (203-135 milonit aastat tagasi) maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad. Saurused  valitsevad maal. Õhus olid ürglinnud. Olid merikrokodillid ja kilpkonnad. Punane liivakivi, 
kivisüsi, Gondvana mandri lagunemine jätkub 
 
KRIIT ​, K, (135-65 milonit aastat tagasi) jätkus sauruste õitseaeg. Olid olemas hammastega  ürglinnud. Olid ammoniidid ja peremniidid (kojalised, kes liikusid merepõhjas). Lõpus teine 
väljasuremine, seekord saurused. Hakkasis arnenema katteseemnetaimed. Nafta, gaas, kivisüsi, 
põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, kriit 
     KAINOSOIKUM ( 65 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev) 
    ​Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus, liiv, savi, väärimetallidemaagid    PALEOGEEN, E, ​(65-35,5 miljonit aastat tagasi) toimus kiire imetajate areng, ilmusid kiskjad,  algelised kabjalised, vaalalised, delfiinid, närilised. Lõpupoole ka primaadid ja Austraalias 
kukkurloomad. Pruunsüsi, nafta. Viimane suur merepealetung 
 
NEOGEEN ​, N, (35,5-1,75 miljonit aastat tagasi) loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem  sarnanema tänapäevale. Olid karud koerad, lambad, kaelkirjakud. Ajastu lõpus esimesed inimese 
eellased. Metallimaagid, kips, nafta, lubimudad, liivad, savid 
 
KVATERNAAR, ​Q, (viimased 2 miljonit aastat), ka ​ANTROPOGEEN​- seostatakse põhiliselt  inimese ilmumisega kas: 1)Kagu-Aasias, 2)Kaukaasias, 3)Ida-Lõuna Aafrika   


Dawsoni inimene  ​leiti 1911-1912 see avalikustati. Dawson ise suri 1916. Vanuseks dateeriti üle  miljoni aasta. Sellega taheti väita, et valge inimene on arenenud palju varem, kui must ja 
kollane. See väide lükati ümber alles 1953, sest tõesati, et tegu oli pettusega. 
 
Maakoort kujundavad protsessid  
Need jagunevad kaheks: 
1) ​    ​Välisdünaamilised​ ehk eksogeensed protsessid, energiaallikas on väljastpoolt    Maad (näiteks Päike-sellega on seotud vooluvete ja tuulte tegevus, kivimite    Murenemine jne)  
 
2) ​    ​Sisedünaamilised​ ehk endogeensed protsessid- toimuvad Maa sisemusest va-  baneva energia arvel. Sellega on seotud maavärinad, kurrutused, maakoore kõikuvliikumised, 
magmaline tegevus jne 
 
Magnetism ja vulkanism ​- vahevöö on tahkes olekus kõrgel temperatuuril ja rõhul.     
Hüdrogeoloogia tegeleb põhjavee ehk maa-aluse veega, tema tekkimise, lasumise, liikumise, 
füüsikalis-keemiliste omadustega, seostega maapealsete vetega.  
 
Põhjavesi on hea joogiks:   ● vaba inimesele kahjulikest organismidest 
● püsiv temperatuur 
● vooluhulk stabiilne 
● keemiline koostis püsiv 
● tavaliselt mage   
Meie looduslik põhjavesi ei vasta euronõuetele, selles on liiga palju Fe, Cl, Ba jne. Põhjavee 
puhastamine on tunduvalt kallim, kui pinnavee puhastamine. 
 
Hüdrogeoloogia probleemid: 
  ◘leviku seaduspärasused, geoloogiline taust    ◘matemaatiline formuleerimine, füüsikaline modelleerimine    ◘hüdrokeemilised uuringud    ◘ökoloogia küsimused   
Eestis ületab sademete hulk aurumisest keskmiselt 200 mm. Nii kujuneb näiteks Pandivere kõrgustiku 
põhjavesi. Veeringkäik looduses-hüdroloogiline tsükkel→ookean(aurumine), maismaa (sademed), 
meri (jõed, järved). 
 
PÕHJAVEE VOOLU OLEMUS 
  Ruumilisus ​- looduslikus olukorras on põhjavee vool kirjeldatav ja toimub kolme-    mõõtmelises ruumis. Tegelikku: näiteks arvutiga modelleerides või arvutades jne    on vaja kolme parameetrit, neid on aga väga raske mõõta. Arvutiga programmee-    rides tuleb teha valikuid, millest lähtuvalt tuleb teada lähteandmeid.    Voolu sõltuvus ajast ​- voolusid, mida vaadeldakse sõltumata ajast või millise pa-    rameetrid ei sõltu ajast, nimetatakse  ​statsionaarseks ​ voolamiseks. Vooludel, millitel 


  parameetrid muutuvad ajas on  ​mittestatsionaarsed ​ voolamised.    Keskkonna ja vedeliku omadused ​- keskkond on ​isotroopne ​, kui ta omadused on sar-    nased kõigis punktides kõigis suundades. Keskkond on  ​anisotroopne ​, kui tema oma-    used on erinevad erinevates suundades.  Keskkond on  ​homogeenne ​, kui tema iseloom    omadused, anisotroopia , isotropia tingimused on püsivad kõigis punktides. Kui vas-    tavad nõuded ei ole täidetud, nimetatakse keskkonda  ​mittehomogeenseks ​. Põhjavee    vool on  ​küllastunud ​, kui kõik keskkonnatühikud on täidetud vedelikuga. Kui kõik    tühikud pole täidetud vedelikuga, on  ​küllastumata ​ vool. (Ülesannete lahendused on    küllastunud ja küllastumata voolu puhul täiesti erinevad).   
VEE LIIGID KIVIMITES 
  I. ​ Vesi aurununa- suur liikumisvõime, liigub suurema rõhuga alalt madalamale.    Eesti tingimustes sellega ei tegeleta.    II ​. Füüsikaliselt seotud vesi:  ● hügroskoopsusvesi- (vee molekul on dipool, seob selle kivimi külge), tekib veeaurudest,  külmumine -78ºC, eemaldatav 105-110ºC. Hulk sõltub temperatuurist, rõhust, suurem 
sisaldus peeneteralistes pinnastes  ● kilevesi-suhteliselt liikuv, vajalik vedela faasi olemasolu, külmub nullist madalamal tempera-    tuuril, eemaldatav ainult aurustumisel.    III.  ​Vaba vesi:  ● kapillaarvesi- liikumine kapillaarjõudude mõjul, kapillartõus seda suurem, mida peenemad on  poorid, taimedele kättesaadav.  ● gravitatsioonivesi- liikumine raskusjõu mõjul, sellega tegeleb klassikaline hüdroloogia.    IV.  ​Tahke vesi- jää, kelts  V.  ​ Kristallisatsioonivesi ja keemiliselt seotud vesi- mineraalide koostises. Kristallilist vett  saab eraldada temperatuuril 400ºC, mineraal ei lagune. Konstitutsioonilist vett saab eraldada 
temperatuuril üle 400ºC, mineraal laguneb.    
  
Põhjavee teke 
Inflatsiooni vesi ​ vesi sajab maha ja imbub pinnasesse, on meil  Kondensatsiooni vesi ​ pole meie kliimas, aga võib olla väga oluline kuuma kliimaga aladel.  Sedimentatsioonivesi ​, kui setted kuhjuvad, näiteks meredes, siis pooridesse võib jääda  Vesi pidama, pärast tuleb välja ja läheb põhjavee ringlusesse. 
Juveniilne vesi ​- tekib magmalistel protsessidel (hüdrotermaalsed lahused ja nii edasi), meil seda pole.   
Põhjavee lasuvormid 
Põhjavee kiht-vett sisaldav ja andev maapõue osa (veeseadus). 
Põhjavesi-maapõues sisalduv vesi, ka mineraalvesi. 
Räägime peamiselt küllastunud põhjavee voolust (kõik poorid on täidetud) 
Kui puurida kaev, siis küllastunud põhjavesi on kuni selle piirini, edasi võib toimuda mitteküllastunud 
vool. 
  
  
EESTI GEOLOOGIA 


  
Eesti aladel maakoor konsolideerus (tahkestus) 1,8-1,9 miljardit aastat tagasi. Paksus 40-45 km, 
põhiliste aktiivsete tektooniliste protsesside lõpp 1,6 miljardit aastat tagasi. Sellega oli Eesti alal 
alanud rahulik areng. Viimane aktiivsem periood oli peale jää alt vabanemist (jääd oli 2-3 km). Siis 
kerkis maapind kuni 65 m aastas, mis hiljem küll aeglustus. Praegused alad kerkivad 1,5-3 mm aastas. 
Kerkimiskaart ​- nulljoon läheb Tartu alt läbi, loode pool joont kerkib, kagu pool vajub. Kagu-Eestis  vajub maa alla 1 mm aastas. Kerkimine ja vajumine pole ühtne, see kiirened loode suunas.Tallinnas 
erineb vajumkine palju, seda tänu mitmetele tehnogeensetele teguritele. Ka Kirde-Eesti 
kaevanduspiirkonnas on anomaalia. Midagi projekteerides tuleb alati arvestada vajumiste ja 
kerkimistega. Peipsi järve puhul põhjaosa tõuseb ja lõunaosa vajub. Selliste 
kerkimis-vajumisprotseesidega seostatakse väga väikesi maavärinaid. 
  
Kagu-Eesti geoloogiline kaart on tehtud mõõtkavas 1:200000 (v.a Peipsi ja Võrtsjärv). Detailsemad 
kaardid on tehtud Kirde,- ja Põhja-Eesti kohta, sest seal on tähtsad maavarad. Need kaardid on 
mõõtkavades 1:50000. 
EGF ​- see on Eesti Geoloogiafond, kuid kaardistamise materjalid on olemas ka netis. Kaartidel võib  olla peal salastatusklausel mingiks aastaks. Eesti Ehitusgeoloogiafond kuulub Maa-ametile. Sealt saab 
kõik andmed ehitusgeoloogia kohta, eriti linnade kohta. 
Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus ​. I korrus​ on Eestis aluskorraks. See on kurrutatud ja  läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja üleval pool devonini. 
II struktuurne korrus ​ on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav.  Eesti aluskorra ja aluspõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine, v.a. pinnakate. 
Eesti asub Ida-Euroopa platvormil Balti kilbi nõlval 
  
ALUSKORD 
Öeldakse ka kristalliine aluskord. Põhja-Eestis 100-150 m maapinnast, Lõuna-Eestis 500 m 
maapinnast. Aluskorra kivimeid Eestis kuskil maapinnal ei paljandu. Neid saab näha ainult 
puuraukudes. Valitsevad kivimid on graniidid, gneissid ja kvartsiidid. Aluskorra peal on kuni 15 m 
paksune murenemiskoori. 
Aluskorraga seotud maavarad:  
Jõhvi piirkond-magnetiit 
Uljaste piirkond-polümetaalne maagistumine 
Paluküla (Hiiumaa)- graniit, aga mitte aluskorra graniit, vaid meteotiidi poolt üles löödud graniit. 
  
VEND ja KAMBRIUM 
Paks savide ja  liivakivide kiht, kallutatus lõunase. Vendi suurim paksus kuni 120 meetrit, kambriumil 
150 m. (Saaremaal). Paljanduvad põhja-Eestis (paremini kambrium, vend ainult saartel) klindi 
alumises osas. Maavarad ​: savid​ (keraamika ja ehitus), ​mineraalvesi,  Kambrium jagatakse kihistuteks, nt. Lontova kihistu jne. 
  
ORDOVIITSIUM 
Põhja-Hiiumaal ja Põhja-Eestis.Väga paljuse kuulsate geoloogide mängumaa. Paljandub hüsti ning 
selles on põhilised Eesti maavarad. Paljandub ka jõgede juures. Alamordoviitsiumis valitseb 
liivakivid, üleval karbonaatsed kivimid. See on üks maailma paremini kirjeldatud piirkondi. 
Maavarad: Kukruse lade ​- ​põlevkivi​. Praegu kasutatakse alla poole varudest. Näiteks Tapa varud on  veel kas´utusele võtmata. Kaevandama hakati juba 1914. Praegu on kasutatud 1,1 mld tonni.. Ka 


Kukruse lademe kivid on kallutatud lõuna suunas. Lõuna pool on raskem põlevkivi kavandada. 
Ordoviitsiumi maavarade hulka kuuluvad ka  ​diktioneema argelliit​ ja ​fosforiit​. Fosforiiti on  kaevandatud Maardus, Kunda ja Tapa pärast toimu fosforiidisõda. Sillamäe piirkonnas on püütud 
diktioneema argelliidist ajada õlisid ja saada radioaktiivseid elemente.   ​Ehituslubjakivist​ (eelkõige  Lasnamäe lade) on tehtud Tallinn ja sellest saab killustikku ning aetakse lupja lubjapõletusahjudes. 
  
SILUR 
Kesk-Eestis, Hiiumaa lõunaosas ja Saaremaal. Karbonaatsed kivimid. Fosiilide liigirikkuselt tunduvalt 
vaesem, kui ordoviitsium, aga see eest on kivistised ilusamad. Põhja-ranniku paljandused on kõik silur 
(näiteks Mustjala pank). Silur jagatakse lademetesse. Silur paljandub palju ja on seetõttu suhteliselt 
hästi uuritud. Siluris on vähe maavarasid, v.a.  ​killustik​, ​lubjakivi​ ja ​dekoratiivlubjakivi​ (Kaarma).  KA silur on kallutatud lõunasse. 
  
DEVON 
Valitsevad on liivakivid (aleuroliit) ja savid, paljanduvad lõuna.Eestis.On nii punast, kollas kui ka 
valget  liivakivi. Väga halvasti uuritud, sest pole eriti midagi uurida.  Kui põhja-Eesti üks plokk teise 
suhtes liigub, siis tekib nihete vahele savi ning lubjakivi ja savi on üksteisest hästi eristatavad. Kui aga 
lõuna-Eestis üks blokk teise suhtes nihkub, siis tekib savi liivakivi vahele ja seda on juba raskem 
eristada. Silmaga on muidugi näha, et üks kiht on teise siise läinud. Sellel põhjusel pole Lõuna-Eesti 
kohta veel tüpset kaarti tpostglatsiaalsete tektooniliste rikete kohta. Maavaradest on devonis tähtsad 
Piusa liiv ​ ja ​savi.​ Ülem-Devon on aga karbonaatsete kivimite päralt ja teda paljandub väikesel alal  kagu-Eestis. Sellest võib toota killustikku ja lupja. 
  
KVATERNAAR 
Kuni devoni lõpuni oli Eesti ala lõuna poolkeral, mida saab kindlaks teha setete järgi. Oli tohutult 
aktiive elusti. Devonist kuni kvaternaarini oli Eesti ala maapinnal ja liikus põhja poole. Eesti ala 
kerkimine ülessepoole merepinda võib olla seotud jäätumistega, mil mere pind  kõikus tugevasti. Eesti 
ala hakkas jää alt vabanema 12000 aastat tagasi, loode Eesti vabanes  9000 aastat tagasi. Iga hilisem 
jäätumine pöörab eelmise jäätumise segamini, seetõttu pole erinevai jäätumisi võimalik eristada. 
Samuti koristas jää ära osa ordoviitsiumist ja devonist.  Esimesena vabanesid jääst Haanja ja Otepää, 
edasi toimus taandumine loode suunas. Tähtsaim sete on  ​moreen​. Pinnakatte paksus võib olla väga  erinev-100 meetrist kuni mõne sentimeetrini. Seoses jäätumisega on Eesti ala täidetud jääaegsete 
jõgede voolusängidega, milles on fluvioglatsiaalsed setted. Nende jõesängide kohal ongi pinnakate 
kõige paksem. Need on lüikunud aluspõhja kivimitesse. Fluvioglatsiaalseteks seteteks on põhiliselt 
kruus ja liiv. Maavarad ​: kruus, liiv, savi,​ ​turvas ​(eristatakse põletus ja väetisturvas), ​sapropeel  (järvede setted või ravimuda, eristatakse eraldi järve ja mere mudad). 
  
Geoloogilist kaardistamist viib läbi Geoloogiakeskus, mis asub Tallinnas. 
  
Eesti hüdrogeoloogia 
Aluskorra geoloogilist kirjeldust tehakse alati vanematest kihtidest nooremate suunas. 
Hüdrogeoloogilist kirjeldust tehakse ülevalt allapoole. Kirjeldustes peaks piirduma kvaternaari kihi ja 
ülemise survelise põhjaveekihiga, sest mida allapole, seda suurem on viga. Kihtide hierarhia 
hüdrogeoloogias: põhjavee kompleks koosneb põhjavee horisontidest. Põhjavee kiht=põhjavee 
horisont. 


Kvaternaari ​ põhjaveekompleks jaguneb põhjaveehorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk  tekke järgi:  1)  ​Tehnogeensete setete põhjaveekiht​- lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga  erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused-   
betoonist killustikuni, käitub etteaimamatult, vesi paikneb etteaimamatult, seotud palju 
prügilatega, joogiks ei kasutata.    2)  ​Soosetete põhjaveekiht​- seotud rabade ja madalsoodega, harvem lammisooga. Toi-  tub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsiooni- 
moodul 0-1 meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine järkub ja filtrat- 
sioonimoodul nõrgeneb, vesi pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata.    3)  ​Mereliivadega seotud põhjaveekiht​- oluline rannikupiirkondades, võib leida kasutust  üksikutes taludes. Kui liiga palju kasutada, võib merevesi sisse tulla.    4)  ​Limnoglatsiaalne põhjaveekiht​- jääpaisjärve setete põhjaveekiht, nii liivad kui savid,  põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3 meetrit ööpäe- 
vas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte vee reostuse eest.    5)  ​Fluvioglatsiaalsete setete põhjaveejiht​- jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täi-  davad vanu vagumusi, paksus ~100 meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaar- 
ded. Tartu Meltsiveski veehare→all kruusad, survetase 60 meetrit, 20-30% Tartu joo- 
giveest, hea vesi, vahepeal oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea vesi, sest 
võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10 aastat), alumistes kihtides jääaegne vesi.    6)  ​Glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht​- moreen ( suurima levikuga kvaternaari-  sete Eestis), koosneb savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul vee- 
andlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja 
vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed (näiteks 1 cm, aga ka 4 meetrit) 
Enamus lõuna-Eesti talukaevudest (salvkaevud) on nendele kihtidele ülesehitatud, on 
Tavaliselt surveline ja heade omadustega.   
Kvaternaarist varasemad setted  7)  ​Ülemdevoni põhjaveekiht​.- ülemdevoni karbonaatsed kivimid, paksus kuni 25 km,  kaetud kvaternaarsete setetega, väike nurk Kagu-Eestis, veejuhtivus sõltub kivimite 
lõhelisusest, veed nii survelised kui vabapinnalised, kohaliku tähtsusega (talud)    8)  ​Kesk-devoni põhjaveekiht​- Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni  või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, 
paksus max 250 m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jook- 
seb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas 
vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks.    9)  ​Devoni-Narva lade​- savid ja dolomiidid, max paksus 90 meetrit, veepide, eraldab  devoni põhjaveekihid sügavamatest põhjaveekihtidest.   


10)  ​Siluri põhjaveekompleks​- haarab ka devoni kõige alumisema osa, mis on Pärnu  lade ja seepärast nimetatakse ka Pärnu-Siluri põhjaveekompleksiks. See on surveline, 
rauavaene, levib kogu lõuna-Eestis, joogiveeks Tartus, Pärnus, Võrus, Valgas. Sellega 
soovitatakse asendada kesk-devoni põhjaveekiht,s est selles pole rauda.    11)  ​Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks​- karbonaatsetel kivimitel, karstunud, lõhe-  lised, ülemises osas väga hea veeandlusega (esimesed 70 meetrit väga lõhelised). Vesi 
mage, nii surveline kui vabapinnaline, toitealaks Põhja-Eesti veelahkmeala ja Pandive- 
re kõrgustik, jookseb tühjaks merre, reostustundlik. Joogiveeks Pärnu-Mustvee piirist 
põhja pool. Lõuna-Eestis kaetud teiste kivimitega ja pole nii reostustundlik.   
  12)  ​Ordoviitsium-kambriumi põhjaveekiht​- ordoviitsiumi alumises osas liivakivid ja  kambriumi ülemises osas liivakivid. Vesi kõrgsurveline (välja arvatud klindi astangu 
alumises osas), väga hea joogivesi, palju. Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded. 
Kaevud võivad hakata üle ääre ajama.    13) ​   ​Kambriumi sinisavid veepidemeks  14) ​   ​Kambriumi-vendi põhjaveekiht​- liivakivi, vesi kõrgsurveline, hea kvaliteediga,  laialdaselt kasutusel tööstusrajoonides 
  15) ​   ​Kristalse aluskorraga seotud põhjaveekiht​- levib kristalse aluskorra kivimite lõhedes. Leiab  kasutust Põhja-Eestis. Lisaks joogiveele on põhjaveega seotud ka mineraalvee leiukohad. 
Suurem osa seotud Kambrium-Vendi kihtidega, seega sügavamad kihid.    EESTI HÜDRODÜNAAMILINE SKEEM 
Kõrgustikel toimub põhjaveekihtide toitumine, väljavool toimub merre. Toitealad on Lõuna-Eesti 
kõrgustikud ja Pandivere kõrgustik. Kõrgustike piirkonnas toidetakse sügavamaid põhjaveekihte ehk 
toimub süvainfiltratsioon. 
Joogivee kvaliteeti kogu Eestis määrab kõrgustike kaitse. 
Devoni liivakivide filtratsioonimoodulid on 1-2 m/ööpäevas, 
Karbonaatsetel kivimitel kuni 10 m/ööpäevas, seega  Lõuna-Eestis on reostuse protsessid aeglasemad. 
 
Ehitusgeoloogias liigitatakse pinnased teistmoodi: 
►Kaljupinnased- monoliitne, tugevad osakestevahelised seosed, meie aluspõhi 
►Jämepurdpinnased- jäämurdu üle 50%, nõrgad sidemed. 
►Liivpinnased: kruusliiv 
  jämeliiv    keskliiv    tolmliiv  ►Savipinnased- määratakse plastsuse arvu järgi, mitte granumeetrilise koostise järgi. 
  Saviliiv    Liivsavi    Savi  ►Eripinnased- muda, turvas, lubisetted 
►Tehispinnased-inimtegevusega seotud 
PINNASE OMADUSED 


1) ​    ​koostis- lõimis (määratakse alati, laboris), mineraalkoostis (Eesti ehitusgeoloogilistes  aruannetes praktiliselt ei kajastata, on kokku lepitud, et see ei mõjuta pinnase 
kandeomadusi), orgaaniliste ainete sisaldus( sellest võib sõltuda paljud järgnevad 
pinnaseomadused, määratakse).    
  2)Füüsikalised omadused- eritihedus ehk tahke faasi tihedus                                                   tihedus 
                                                 kuivtihedus 
                                                 veesisaldus ehk niiskus 
                                                 poorsus 
                                                 küllastusaste (pooride veega täidetuvus) 
                                                 plastsus  2) ​    ​Vesiomadused- pundumine                               Leondumine                                        Pehmenevus 
                                      Kuivamisvajumine 
                                      Veemahutuvus 
                                      Kapillaarsus 
                            Veejuhtivus 
3) ​    ​Mehhaanilised omadused- kokkusurutavus                                                         Pinnase tugevus 
EESTI GEOTEHNIKA 
Kaljupinnased ​- enamvähem kõik aluspõhja kivimid, kambriumi sinisavid, devoni savid,  karbonaatsed kivimid, diktioneema argelliit, liivakivid, põlevkivi. Võib julgelt ehitada. Probleemid: 
vesi kivilõhedes 
Jämepurdpinnased ​- Põhja-Eesti lokaalmoreen, lõhesid täis, kandevõimelt liigitatakse kaljupinnaste  hulka 
Suurimaks probleemiks on, et lokaalmoreen pole kaartidel hästi tähistatud. Probleemid veega lõhedes. 
Liivpinnased ​- olulise levikuga, ehitusalustena tavaliselt probleeme pole, probleemiks on vee  juurdevool. Nõlvaprobleemid (kukuvad sisse). Liivade K üle 1 m/ööpäevas, tolmliivade K sarnane 
savidele või vesiliivadele. Eestis on ainult ebavesiliivad- tekib absoluutse küllastuse ajal ning kui 
üleliigne vesi ära aurub, ebavesiliiv kaob. 
Savipinnased ​- jagatakse Eestis kolmeks:  1) ​    ​Moreen- muidu hea, aga ei tohi jätta lahtiselt külma kätte,kaotab kandevõime. Jaguneb  kolmeks:  ● klindiastanguline (seda on vähe, ehituses eriti ei tegeleta) 
● Põhja-Eesti moreenid 
● Lõuna-Eesti moreenid  2) ​    ​Tugevad viirsavid- viirsavi kuulub lomnoglatsiaalsete setete hulka, liiva ja savikihid, levinud  Lääne-Eestis, filtratsioonimoodul on väike ja halb, ehitada saab madalaid maju.  3) ​    ​Nõrgad savipinnased- Pärnu jõe vesikond ja Pärnu. Pärnu ümbruse jõekallaste äärsed  maanteed liiguvad jõgede suunas, ei tasu ehitada.    Eripinnased ​-turvas, järvelubi, allikalubi. Nende peale üldiselt ehitada ei ole võimalik. Vundamendi  alt tuleb need pinnased eemaldada ja kasutada täidet, kuivendussüsteeme on võimalik rajada. 
Põhimõtteliselt on siiski ehitada võimalik, aga see on väga-väga keeruline. 


Tehispinnased ​- kandevõimelt eriomadustega, erisugused ja täiesti ettearvamatud.   
EHITUSGEOLOOGILISED NÄHTUSED  ● nõlvanähtused (näiteks vajumised; lokaalvajumised, kui pinnas märgub või kuivab) 
● karst- esineb lahustuvates pinnastes, Lõuna-Eestis sufosioon) 
● niiskusvajumine, löss-pole Eestis 
● maavärinad ja igikelts – pole Eestis 
● tektoonilised rikked 
    Puurimistööd geoloogias 
See on põhiline informatsioonihankimise viis, mille põhjal koostatakse aruandeid. 
 
1) ​    ​Löökpuurimine  Maad purustab titetapja  (peitel). Tõstetakse üles ja lastakse jälle alla. Vahepeal võetakse proove 
toruga, mille all  on klapp. Olevat parim viis puurkaevude tegemiseks, aga palju jamamist.  Lõhed 
jäävad lahti ja vesi tuleb puurauku hästi sisse. 
Erivorm: vibropuurimine- nagu suruõhuhaamer, kasutatakse pehmetes pinnastes. On Eestis kõige 
enam kasutatav, on kiiremaid puurimisviise ja läbilõige tuleb suhteliselt täpne. Normaalse 
läbilõike saab kuni 10 m sügavuseni. Probleem, et pinnas võidakse kokku suruda. Ei saa kasutada 
kaljupinnaste puhul. Halb, et võtab palju bensiini. 
  2) ​    ​Pöördpuurimine. Jagatakse kolmeks:  ● lausega puurimine ​- materjal väljub puuraugust purustatuna, pöördpuurimistest kiireim, aga  info kõige vaesem. Tavaliselt tehakse pehme pinnaseosa sellega ja edasi südamikpuuriga.  ● südamikpuurimine ​- sellega saadakse puursüdamikud, aeglane, jahutuseks kasutatakse  savivett. Mida sügavamale kaevutakse, seda peenema toruga puurauk manteldatakse.  ● tigupuurimine ​- samamoodi, nagu veinipudelilt korgi tõmbamine. Puuritakse spiraaliga (ühe  tööorgani pikkus 2 meetrit). Pööratakse maasse ja tõmmatakse välja, spiraali peale jääb 
materjal ja seda kirjeldataksegi spiraali peal. Teisel kohal peale vibropuuri. Kiire, aga kaob 
andmete täpsus. Korralikud proovid 10-15 meetrit, sügavamal kõik segi pööratud.   
Puurimise ohud: kaablid, lehvivad riided, elektriliinid