Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus Eestis paljanduvad aluskorra kivimid?
  • Aktualismi printsiip
    Aktualismi printsiip on meetod mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Tõestuseks on näiteks vired.
  • Steno printsiip, Tüpii seadus
    Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem.
    Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist.
  • Darcy seadus ja selle kasutamise piirid
    Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna.
    Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. , kus
    Q- on filtreeruva voolu hulk
    F ristlõike pindala
    I- rõhugradient
    k- filtratsioonimoodul.
    Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluoskaeste inertsi. Darcy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lõpmatult väikeste rõhugradientide korral. Praktilised uurimised on näidanud, et eksisteerib I0 millest väiksemate rõhugradientide korral voolu ei toimu. See on eriti ilmne savipinnaste korral.
  • Maakoore keemiline koostis
    Tuum- koosneb Fe ja Ni sulamist, vähem sisaldab Si ja S. Lahustunud kujul esineb MgO
    Vahevöö- sisaldab Mg ja Fe oksiide ning Si. Vähesel määral Al ja Ni kuid sisaldab rohkem O2 ja radioaktiivseid elemente (U) kui tuum.
    Maakoor- sisaldab O-46,6 %, Al-8,1%, Si- 27,7%, Fe- 5%, Cu- 3,6%, Na- 2,85%, K-2,6%, Mg- 2,1%
  • Endogeensedprotsessid
    Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid toimuvad Maa sisemusest vabaneva energia arvel.
    Maakoore kõikuvliikumised ookeani pinna suhtes- Vaadeldakse maakoore kõikuvliikumise vertikaalsuunalisi liikumisi (vajumised, kerkimised). Neile on iseloomulikud vahelduvus, järgnevus ja lainelisus. Rahulikel aladel jäävad need protsessid märkamatuks.
    Kurrutusliikumised- kivimite laineline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Võib toimuda nii horisontaal- kui ka vertikaaljõudude mõjul. Tegemist on plastsete deformatsioonidega, mis toimub pika aja jooksul ja enamasti suurtes sügavustes. Eestis on nii kujunenud diapiirkurrud, kus savi on lubjakivide vahel.
    Murrangliikumised- maakoore osade liikumine piki nihkepinda. Liigitatakse nihkumise kallaku ja amplituudi järgi. Nihkumine võib olla ka horisontaalne. Murrangliikumistega seostatakse süvavulkanismi ja magmatismi.
    Maavärinad - toimuvad siseenergia arvel, kuid on ka eksogeenseid põhjusi, näiteks langatusvärin ja tehnogeenstest põhjustest näiteks plahvatus . Mõõdetakse Richteri skaalal magnituudides 0-9 M. Meredes kaasnevad maavärinatega tsunaamid .
    Magnetism ja vulkanism - Vahevöö on tahkes olekus kõrgel temperatuuril ja rõhul. Rõhureziimi muutumisel läheb aine sulaolekusse. Vulkaane jagatakse: tsentraalseteks- ja lõhetüüpi vulkaanideks. Vulkaanipurske juures eralduvad gaasid, aurud, vedel purskeprodukt, mis on segunenud magma. Magmalistel protsessidel tekivad tardkivimid.
  • Eksogeensed protsessid
    Välisdünaalmilised ehk eksogeensed protsessid. Energiaallikas on väljastpoolt Maad näiteks Päikeseenergia arvelt.
    Murenemine - kivimite muutumine maapinnal ja selle lähedases kihis vee, õhu ja organismide füüsikalisel ja keemilisel toimel
    Tuule geoloogiline tegevus ehk eoolne protsess- kulutab , kannab edasi
    Vee geoloogiline tegevus- Vee ringkäik looduses
    Merede geoloogiline tegevus- see on üks olulisemaid geoloogilisi tegevusi, sest 2/3 Maast on mere all.
    Jää geoloogiline tegevus- Liustikud
    Pinnavee geoloogiline tegevus- kulutus , transport, akumulatsioon. Pindalaline voolamine ja erosioon .
  • Kulutus transport akumulalisatsioon
    Transpordi käigus kulutatakse, sorteeritakse ja ümardatakse (sõltub sellest, kui pikk on transpordi osa. Sellest omakorda sõltub kui palju on materjali ümardatud). Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine ehk protsess mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
    Denudatsioon- kulutus. Toimub tuule, jää, jne eksogeensete protsesside käigus.
  • Põhjavesi (vesi maapinna all)
    Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndus ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu toimel ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest. Põhjavesi on üldreeglina värvitu kuid sooveed pruunid, üldreegilina lõhnata ja maitsetu .
  • Vabapinnaline põhjaveekiht
    Esimene põhjavee kiht vett pidaval kihil , näiteks savi pidemel. Reziimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Regionaalse levikuga . Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest. Vabapinnalise vee korral veeping üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda. Ülaveekiht- vabapinnalise põhjavee eriviorm, sageli on teke tehnogeenne. Reostuskatitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena . Käitub samuti nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad.
  • Surveline põhjaveekiht
    Veekiht paikneb kahe veepideme vahel. Kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja. Seda vett nimetatakse arteesiaveeks. Vabapinnalist ja survelist põhjaveekihti saab eristada rõhkude alusel. Survelise põhjaveekiht on reostuse eest hästi kaitstud. Kuigi reostus on võimalik toitealadel. Surveline põhjaveekiht on Eestis joogiveeks ning seega tuleb kaitsta toitealasid.
  • Lõimis
    Mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi, iseloomustab kobetate setete koostist erineva suurusega osakeste kaudu, selle järgi saab pinnas nimetuse, määratakse sõelanalüüsiga.
  • 7 iooni põhjavees
    Cl ioon - Võib põhjavette sattuda NaCl lahustumisel või merevee tungimisel põhjavette. Väga levinud ja liikuv ioon. Eesti põhjavees tavaliselt kuni 100mg/l
    SO4 ioon- Tekib soolade lahutsumisel. Eesti põhjavees kuni 100 mg/l
    HCO3 ioon- Tekib karbonaatsete kivimite lahustumisel. Eriti palju on nseda Põhja-Eestis, kus on palju lubjakivi. Eesti põhjavees 50-500 mg/l
    Ca katioon - Satub põhjavette ka karbonaatsete kivimite lahustumisel. Määrab vee karedust . Eesti põhjavees 20-100 mg/l.
    Mg katioon- Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel. Lahustuvus on suurem kui Ca ioonidel . Eestis tavaliselt 4-50 mg/l
    K ja Na katioon- Tekivad põhjavette päevakivide prosumisel, eesti põhjavees on Na kuni 30 mg/l, prügilate läheduses näiteks üle 100 mg/l.
    Lisaks on põhjavees ka lämmastikühendid ja raud.
  • Kus Eestis paljanduvad aluskorra kivimid?
    Eestis ei paljandus kusagil aluskorra kivimid. Lähim paljanduskoht on Soome lahes, Soosaarel
  • Aluskorra kivimid eestis (ei paljandu aga on olemas)
  • Orduviitsium- avaldub Põhja-Eestis
  • Silur- avaldub Kesk-Eestis
  • Devon- avaldub Lõuna-Eestis
  • Ülem- devoni karbonaatsed kivimid- avaldub Kagu-Eestis kitsal ribal Peetri jõelt üle Vasteliina Tiirhannani
  • Kambriumi kivimid- avaldub Balti-Laadoga astangul ehk Balti klindil
  • Vasakule Paremale
    Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks #1 Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks #2 Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks #3 Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liis Kullamaa Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamine geoloogia eksamiks
    7
    docx

    Kordamine geoloogia eksamiks

    1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule g

    Geoloogia
    Geoloogia eksam
    6
    docx

    Geoloogia eksam

    1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) M

    Geoloogia
    Rakendusgeoloogia küsimused ja vastused
    5
    docx

    Rakendusgeoloogia küsimused ja vastused

    1. Aktualismi printsiip - mille kohaselt minevikusündmuste tõlgendamise aluseks on nüüdisajal toimivad geoloogilised protsessid.  Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest 2. Maa siseehitus –  3 põhilist geosfääri: o Maakoor (15-70km paksune tahke kiht)  Keskmiselt 4km paksuse osa moodustavad settekivimid(savi, liiv, lubjakivi), järgneb moondekivimites ja happelistest tardkivimitest graniidikiht(10-25 km paks), ja lõpuks basaldikiht(ulatub 60-70 sügavuseni) o Vahevöö (uatub 2900km sügavusele) – Kõrge temp. ja rõhk, pehmed ja vedelad kivimid  ülemine vahevöö (kuni 1200 km sügavuseni) ja alumine

    Geoloogia
    Geoloogia eksam 2018
    32
    pdf

    Geoloogia eksam 2018

    Geoloogia​- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? ​(välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi

    Geoloogia ja hüdrogeoloogia
    Geoloogia eksami kordamisküsimused
    9
    docx

    Geoloogia eksami kordamisküsimused

    Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip ­ Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Okeaanilise maakoore paksus on k

    Geoloogia ja hüdrogeoloogia
    Geoloogia
    5
    docx

    Geoloogia

    Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv

    Geoloogia
    Rakendusgeoloogia kordamisküsimused
    6
    doc

    Rakendusgeoloogia kordamisküsimused

    Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahe

    Geoloogia
    Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam
    2
    docx

    Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam

    Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam Nimi: Kursus: Keskkonnakaitse I 1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid jagunevad kaheks: Välisdüna

    Geoloogia ja hüdrogeoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun