Maa välisjõud ja nende osa pinnamoe kujundamisel Kivimite purunemist Maa välisjõudude toimel nimetatakse murenemiseks Füüsikaliseks murenemiseks e rabenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Kivimi keemiline ja mineraalne koostis rabenemisel ei muutu Liivakivi rabenemise "peasüüdlane" on päike Keemilise murenemise ehk porsumise ajal toimuvad keemilised reaktsioonid, mille kutsuvad esile vees lahustunud happed ning selle tulemusena muutuvad kivimid pehmemaks ja pudedamaks MURENEMISE LIIGID
huumuseks. Tekketegurid: 1. Lähtekivim. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. 2. Reljeef. Tasandikul on tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. 3. Aeg. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 1. Kliima. Mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemis, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained nim. Sialliitseks murenemiseks. Kui kõik taimedele vajalikud elemendid kasutatakse ära ja järele jääb vaid alumiiniumirohke boksiit allitseks murenemiseks. 2. Organismid. Taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toteelemente ning vett, tihedus ja rindelisus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. 3. Inimtegevus. · puhverdusvõime- vastupanuvõime välimõjutustele. · Degradeerumine mullaviljakuse taandareng
sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väeta mine, üle väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). Mullahorisondid on mullatekke niisutamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid rabenemine- Füüsikali korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), seks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning teed jne) mullaosa biosfääris- Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal, vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne taimejuured mullas. Mullas elavad mõned ussid, aga ka pisiimetajad. koostis ei muutu
ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini toimub looduses rabenemine temperatuuri järsul muutumisel, sest siis järgnevad kivimiosakeste kiired paisumised ja kokkutõmbumised üksteisele lühikese ajavahemiku järel. Selline termiline rabenemine toimub
1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemist liigitakse keemiliseks ja füüsiliseks murenemiseks. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine; -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee,
Looduslikud ehitusmaterjalid Koostaja: Marek Seeder 2011 Materjalid · Graniit - Graniit on tugev materjal, mis talub hästi kuuma. Olgugi, et graniit ehk raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. · Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. · Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja täitematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi tugevuslikest omadustest
ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituse, samuti betoonitäiten. Olgugi, et raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse porsumiseks ehk murenemiseks Üle maailma on kõige enam levinud hallid graniidid ning need on ka kõige odavamad. Ehtsa graniidi tunneb ära ühtlase teralisuse järgi ja vöödilisuse puudumise järgi. Tumedaid ja musti graniite ei ole olemas. Väga suur osa kive, mida müüakse graniidi nime all, ei ole tegelikult graniidid, vaid need on erinevad kõvad tard- või moondekivimid. Graniit-klaas koosneb klaasist
Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. 3.Geoloogilised protsessid Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma: * Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud. 4.vulkaanid
Geograafia 1.) Murenemine Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sessoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku,
7. Vihmametsades on ülekaalus keemiline murenemine, kuna seal on soe ja niiske kliima, mis seda soosib. Kõrgmäestikes on jällegi vastupidi- ülekaalus on füüsiline murenemine. 8. Kiiremini laguneb lubjakivi, kuna sellel on vähem vajalik erinevaid tegureid nagu nt õhk ja vesi. Nende kahe kokkupuutel tekib keemiline lagunemine ja see on palju kiirem, kui graniit, kuna see on lihtsalt keemiliselt vastuvõtlikum 9. Lubjakivi vajab murenemiseks vett ja õhku. Lubjakivi kiht asub mullakihi all ning sademete imbumise tõttu saab kivim mureneda (sellest nt tekivad ka veealused jõed, orud jms). MULLA TEKE 10.Keemilise murenemise korral on murenemiskoorik paksem, sest et seda tüüpi murenemine toimub ainult soojas ning niiskes kliimas. Seevastu õhuke murenemiskoorik on eelkõige seotud füüsilise murenemisega. 11.Muld tekib murenemiskooriku ühes kihis (pindmises kihis). Seega muld on
kantakse tuule, vee ja raskusjõu mõjul allapoole, kus jätkub selle edasine murenemine. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Toimivate välisjõudude järgi eristatakse: - Füüsikalist murenemist e. rabenemist - Keemilist murenemist e. porsumist - Bioloogiline murenemine Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine rabenemine toimub kivimiosakeste (mineraalide) temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel (nt päeval päikese käes mineraalid soojenevad ja paisuvad ning õhtul jahtuvad ja tõmbuvad kokku). Kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise, mis laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivimist eraldub mõni kild.
2) Mulla tähtsus: · Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele. · Elukoht paljudele organismidele · Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse. · Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku. · Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised - ülekaalus kuivas kliimas, kes temp. kõikumise ulatus ja sagedus on suur (kõrb). b) pragudes oleva vee jäätumine - jäätumisrabenemine on suur jahedas kliimas (jääkõrb, tundra, mäestik). Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu, väikseim murend on liiv. · Keemiline murenemine e
Õunaid Andra Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ...
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid maa välispind geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa ...
Mullateadus kuulub bioloogiliste distsipliinide hulka. 32. Millised on mullateaduse ülesanded? Mullateaduse tähtsaimaks ülesandeks on muldade arenemise ja omaduste üksikasjalik selgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks. Teiseks ülesandeks on mulla kui tootmisvahendi investeerimine. Kolmandaks kuulub mullateaduse ül hulka ka mulla kaitse küsimused. 33. Mida mõistetakse rabenemisena? Rabenemiseks e füüsikaliseks murenemiseks nim kivimite tükeldumist ja purdumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased kõikumised ja vee külmumine kivimi lõhedes. 34. Mida mõistetakse porsumisena? Porsumiseks e keemiliseks murenemiseks nim kivimite purdumist vee ja õhu mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. See toimub samaaegselt rabenemisega, kuid tema osatähtsus suureneb kogu aeg vastavalt lähtekivimi peenestumisele. Mida peenestatum on kivim mehaaniliselt, seda intensiivsem on porsumine
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine.
Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba. madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel.Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks *(5) Murenemine. Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel.Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: *lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus *reljeef näit. nõlva ekspositsioon*kliima.Füüsikaline murenemine e. Rabenemine.Keemiline murenemine e. Porsumine. *(5) Mis on voor
mis on väga hea nakkuvusega erinevatele materjalidele ja neutraalne, mistõttu sobib ka metalli ja naturaalse kivi kasutamise puhul. Looduslikud ehitusmaterjalid Graniit - Graniit on tugev materjal, mis talub hästi kuuma. Olgugi, et graniit ehk raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja täitematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi tugevuslikest omadustest
mis toimub kõikjal, nii kõrgmäestikes kui ka tasastel aladel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist. Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Ööpäevased temperatuuri kõikumised on eriti suured kontinentaalses kliimas, näiteks kõrbes. Jahedas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole suur (nt. tundras), tuleb appi vee külmumine. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki
võivad seda oluliselt häirida. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiresti. · Kliima. Mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained(liiv, tolm, savi) nim. sialliitseks murenemiseks. Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad oksiidideks. Seda nim. alliitseks murenemiseks. Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab omakorda aineringe kiiruse ning mulla org. aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Soojas ja niiskes- bioloogilised protsessid toimuvad kiiresti, jahedas ja niiskes- aeglaselt. · Organismid. Taimed toovad mulda org. ainet ja tarbivad toiteelemente ning vett.
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
tasandil ning on määratud mulla omaduste (näit. lõimis, orgaanilise aine ja toitainete sisaldus, pH, poorsus jne), keskkonnatingimuste (kliima, reljeef jne) ja antropogeensete (maaviljelus) faktorite poolt. 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aasataajalistel temperatuuri kõikumistel. keemiline murenemine e. porsumine- kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike
Esindajad: gneiss, kvartsiit, marmor. 4 Kivimite ja mineraalide murenemine Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aastaajalistel temperatuuri kõikumistel. 2
Tektooniline = orogeenne vöönd Atektooniline = kraaton Kilbid (lähim, Balti kilp, FIN+SWE) Platvormid (Eesti on Ida-Euroopa platvormil) 4.Maa geoloogiline minevik. On nähtav mandrilise maakoore hiidmandritelt. 5.Tektoonilised liikumised (kõikuv-, kurrutus- ja murranguliikumised). 6.Maavärinad, magnetism ja vulkanism. 7.Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. 8.Rabenemine ja porsumine. rebanemine: Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Kivimi keemiline ja mineraalne koostis rabenemisel ei muutu. (temp, jää, vesi, tuul) porsumine: Porsumine on kivimite lagunemine või ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi, oksüdeerumise, lahustumise vm reaktsiooni tagajärjel. Enamasti toimub see looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2 ) mõjul. Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab
*moondekivimid tekivad tard- ja settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes, mis väga erinevad nende algsest tekketingimustest. Esindajad gneiss, kvartsiit, marmor 6. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. -füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aasataajalistel temperatuuri kõikumistel. -keemiline murenemine e. porsumine- kivimite ja mineraalide keemiline
Ainete ja energia muundamine. 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal satuvad kivimid ja neis sisalduvad mineraalid sootuks teistsugustesse tingimustesse, kuni olid nende tekkekohas. Mitmesuguste tegurite mõjul, nagu temperatuurikõikumised, sademed ning keemilised ja bioloogilised protsessid, hakkavad kivimid ja mineraalid purunema ja muunduma. Kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsessi eespool nimetatud tegurite mõjul nimetatakse murenemiseks. Murenemist esile kutsuva teguri järgi eristatakse füüsikalist, keemilist ja bioloogilist murenemist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimid lagunevad väiksemateks osadeks, seejuures säilitavad mineraalid oma esialgse keemilise ja kivimid mineraalse koostise. Peamisteks teguriteks: temperatuuri kõikumine, jää tegevus ning juurte ja muu mehaaniline surve. Keemiline murenemine ehk porsumine-kivimite ja mineraalide keemiline muundumine
Soodustusteks võivad olla riiklikud toetused erinevatele tootmisharudele, piirkondadele jne. Legaalriskide osatähtsus põllumajanduse ja kogu maaelu toimimisel on EL liitumise valguses järjest suurenev. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevasel ja aastaajalisel temperatuuri kõikumistel. 2. keemiline murenemine ehk porsumine kivimite ja mineraalide keemiline muundumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
