Rakendusgeoloogia küsimused ja vastused (0)

1. Aktualismi printsiip - mille kohaselt minevikusündmuste tõlgendamise  aluseks on nüüdisajal toimivad geoloogilised protsessid. 
 Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine 
lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges 
minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid
tänapäevastest protsessidest 2. Maa siseehitus –   3 põhilist geosfääri:  o Maakoor (15-70km paksune tahke kiht)  Keskmiselt 4km paksuse osa moodustavad settekivimid(savi, 
liiv, lubjakivi), järgneb moondekivimites ja happelistest 
tardkivimitest graniidikiht(10-25 km paks), ja lõpuks 
basaldikiht(ulatub 60-70 sügavuseni) o Vahevöö (uatub 2900km sügavusele) – Kõrge temp. ja rõhk,  pehmed ja vedelad kivimid  ülemine   vahevöö   (kuni   1200   km   sügavuseni)   ja   alumine
vahevöö ehk maagikest (kuni 2900 km sügavuseni). o Tuum – 30C tõuseb km kohta 3. Maa keemiline koostis, t. jaotus Maa sees – Tuum koosneb Fe ja Ni  sulamist, vähem sisaldab: Si, S. Lahustunud kujul esineb MgO. Vahevöö 
sisaldab Mg ja Fe oksiide ning Si. Vähesel määral Al, Ni, kuid sisaldab 
rohkem O2  ja radioaktiivseid elemente (U) kui tuum.
Maakoores: SiO2, Al2O3, FeO, Fe2O3, CaO. O – 46%, Al – 8,1%  4. Maa areng varastel etappidel –   5 miljardit aastat tagasi, temp- 1000-1500C,   Pidi olema mingi sündmus mis viis Maa vedelasse olekusse(tuum) o Radiogeenne soojus radioaktiivsetest elementidest
o Grativatsioonienergia mis tekib kui aine koondub
o Kuu mõju – kuu võis tekkida katastroofi tagajärjel  Toimus diferenseerumine kooreks, vahevööks ja tuumaks varases 
staadiumis  Mandrite triivimis hüpotees- sellega tekkisid mäed 5. Millega tegeleb stratigraafia? – ajaga – settekivimite ajalise järjestus ja  määrab nende koostise 6. Mis on stratotüüp? - näidisläbilõiked, millega võrreldakse kõiki  ülemaailmseid ladejärke(etalonpaljandid) 7. Steno printsiip - üksteise peale ladestunud kivimikihid lasuvad vanuse  järjekorras 8. Elu areng prekambriumis - Arhaikum- elu Maal ainult vees,  tsüanobakterid. Proterosoikum-meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis 
koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna. 9. Elu areng paleosoikumis –   Vanaaegkond – algas 570milj. Aastat tagasi ja kestis 375milj. Aastat  Jaguneb kuueks: kambriumi, ordoviitsiumi, siluri, devoni, karboni ja permi 
ajastuks  Elustik oli juba mitmekesine ja rikastus uute taime-ja loomarühmadega


o Aegkonna alguses ilmusid trilobiidid, karbid, teod, brahhiopoodid,  korallid o Graptoliidid ja peajalgsed saavutasid suure mitmekesisuse.  Maismaal tekkisid putukad  Selgroogsetest ilmusid esimesel poolel lõuatud, devonis vihtuimsed kalad o kellest ajastu lõpul arenesid vanimad maismaaloomad kahepaiksed- ihtüostegaalid  Aegkonna lõpul lisandusid neile roomajad 10. Elu areng mesosoikumis –   Keskaegkond – algas 225milj. aastat tagasi ja kestis 160 milj. aastat  Jaguneb kolmeks: triiase, juura ja kriidiajastuks  Kliima oli valdavalt soe ja niiske o laialdaste soode ja madalike olemasolu soodustas roomajate  arengut, kes saavutasid sel ajal hiiglaslikud mõõtmed ja vallutasid 
nii maismaa, mere kui ka õhu  Selgrootutest olid aegkonnale iseloomulikud meres elavad ammoniidid ja 
belemniidid ning mikroskoopilised juurjalgsed  Varajases triiases ilmusid esimesed imetajad ja hilises juuras linnud  Taimeriigis valitsesid kriidiajastu teise pooleni paljasseemnetaimed o Hiljem tõrjusid katteseemnetaimed nad välja 11. Elu areng kainosoikumis –   65,5 milj. Aastat tagasi – 1,80 miljonit aastat tagasi  Kliima soe ja hakkas jahenema  Tänapäeva ookeanid  Liigiohkemad putukad ja imetajad 12. Maakoort kujundavad endogeensed protsessid - Endogeensed  protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on
kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, 
maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 13. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid - Geoloogilised  protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse 
mõjuga. Eksogeensed protsessid:  kivimite murenemine, tuule, voolava 
vee ja jää geoloogiline tegevus, lainete tegevus rannikul jne... 
Kulutus, purustus, Transport 14. Tuule tegevusega seotud geoloogilised protsessid –   kliimat ja reljeefi kujundav tegur ja pinnavorme o Tuulekanne e. deflatsioon - võib olla pindalaline, jooneline või  laigutine  Kivimitel võib kujuneda ribiline või võrkjas mikroreljeef. 
Kaljude jalamil tekivad aga tuulekandenõod o Tuulelihe e. korrosioon - on tuule ihuv tegevus  Neid kahte asja koos nimetatakse tuulekulutuseks o Tuuleseteteks e. eoolseteks seteteks - Tuule poolt edasikantavaid ja tema poolt kuhjatud setteid  Eoolseid kuhjevorme on palju: tuntuimad  luited


 Merede geoloogiline tegevus-
Kulutus,Transport ,Akumulatsioon, settimine  Jää geoloogiline tegevus-Kulutus o Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30 …  80 meetri paksune kiht.Jää kulutuse tulemus 
Peipsi, Võrtsjärve nõod. 15. Merede geoloogilise tegevusega seotud protsessid –   Olulisemaid geoloogilisi tegevus(2/3 maast mere all)  Meres lahustunud: soolad, gaasid ja setted  Kui palju H2S siis halb tsirkulatsioon ja tegemist olnud sisemerega  Ookeani keskmine soolsus 35%  Temperatuuri erinevused, erinevad setted tekivad  LAinetuse mõju  Rõhu erinevused  Tõusu ja mõõna amplituud kuni 16 meetrit  Soojad ja külmad hoovused o Tugev kulutav, lõhkuv ja transportiv tegevus  Abrasioon ehk murrutus- maismaa purustus lainetuse toimel  Barr – veealune settevall 16. Jõgede geoloogilise tegevusega seotud geolooogilised  protsessid – 
 Uuristavad maapinda, kandes maismaa setted siseveekogudesse ja 
ookeani  Erosioon – tahkete osakeste ja lahustunud komponentide eemaldamine 
algsest kivimikehast  Põhjaerosioon- süvendamine  Küljeerososioon- laiendamine  Alluviaalsed setted 17. Jää geoloogiline tegevus - Jääl on kulutav toime. Näiteks jää  kulutuse tulemusteks on Peipsi, Võrtsjärve nõod. Näiteks on Eestis 
aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30.. 80 meetri paksune kiht 18. Maakoore kõikuvliikumised - Kõikuvate liikumiste puhul  vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi liikumisi s.o. vajumisi ja 
kerkimisi. Kõikuvliikumistele on iseloomulik: vahelduvus, järgnevus, 
laineline iseloom.Praktiliselt ei ole maakeral kohta, mis püsiks täiesti 
liikumatuna. 19. Maavärinad –   Tektoonilised:   Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete 
lahendus  Vulkaanilised:  Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega  Langatusvärinad:  suurte koobaste sisevarisemisel  Tehnogeensed : inimtegevuse môjul  Suurte meteoriitide kukkumisel   Kolle ehk hüpotsenter – koht kus tekib  Keskmeks-epitsenter – koht kus tugevaim maapinnal  Magnituut, Richteri skaala


20. Magmalised protsessid –   Vahevöö tahkes olekus kuid kõrgel rõhul ja temp.  Rõhureziimi rikkudes võib aine jõuda maakoore ülemistesse osadesse ja 
ka maapinnale  Vulkaanidel, Kraatri põhi ühenduses magmakoldega  Tekivad tardkivimid selle käigus  o Süvakivimid
o Poolsüvakivimid
o Purskekivimid
o Liigitatakse veel Sio2 sisalduse järgi 21. Mis on põhjavesi - Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi;  mineraalvesi on põhjavee alaliik. Põhjaveeks loetakse kogu vett, mis 
asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes 
pinnase või aluspinnasega 22. Põhjavee voolu iseloomustus –   Ruumilisus – kolmemõõtmelises ruumis  Voolu sõltuvust ajast – statsionaarsene voolamine – parameetrid ei sõltu 
ajast  Mittestatsionaarne voolamine – parameetrid muutuvad
ajas  Keskkonna ja vedeliku omadused –  Isotroopne – omadused sarnased kõigis suundades  Anistroopne – omadused erinevad erinevates 
suuunades  Homogeenne – püsivad omadused kõigis punkides 23. Vabapinnalise põhjavee iseloomustus –   1. Põhjavee kiht vett pidaval kihil(nt savi pidemel)  Reziimi tugev seotus klimaatiliste teguritega  Nõrk reostuskaitse(mida sügavamal, seda parem kaitse)  Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest  Veepinna rõhk = atmosfäärse rõhuga 24. Survelise põhjavee iseloomustus -     Kiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega.    Rõhk kihis ületab ülemise pinna. Vesi tõuseb avamisel üles ja 
tasakaalustub piesomeetrilisel tasemel. Samarõhu jooned piesoisohüpsid  Eestis joogiveeks  Raske reostada(saab reostada ainult toitealadel) 25. Darcy seadus –   Seos filtratsiooni vooluhulga rõhukaoga- iseloomustab voolu energia 
kadusid  Kehtib laminaarsel voolamisel 26. Enamlevinud ioonid põhjavees - Cl ioon, SO4 ioon, HCO3 ioon, Ca  katioon, Mg katioon, K ja Na katioonid, Fe2, Fe3, 27. Kus Eestis avanevad aluskorra kivimid? - Eestis aluskord ei  paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval 
Suursaarel. Öeldakse et aluskord kristalliline


 Põhja- eestis 100-150m maapinnast, lõuna-eestis 500m  28. Kambriumi lade Eestis, avamus ja kivimid –   Savide ja liivade kiht   Paljanduvad Põhja-Eestis klindid alumises osas  Maavarad: Savid, mineraalvesi  Lontova kihistu 29. Ordoviitsiumi lade Eestis, avamus ja kivimid –   Põhja hiiumaal ja põhja eestis  Maavarad: põlevkivi   Fosforiit ja argelliit  ehituslubjakivi 30. Siluri lade Eestis, avamus ja kivimid –   Kesk-eesti, hiiumaa lõuna osa ja Saaremaa  Karbonaatsed kivimid  Fosiilide liigirikkus väiksem kui ordoviitsiumis, kivistised ilusamad  Põhjaranniku paljandused Mustjala pank  Killustik, lubjakivi ja dekoratiivlubjakivi 31. Devoni lade Eestis, avamus ja kivimid - Kagu-Eestis kitsal ribal  Peetri jõelt üle Vastseliina Tiirhannani 32. Maavarad aluspõhja kivimites – EESTIS –   Põlevkivi  Maagaas  Fosforiit  Lubjakivi Liiv ja kruusaliiv  Metallimaagid(raua sisaldus 20-35%)  Mineraalvesi 33. Maavarad pinnakattes -Eestis – järvemuda, turvas, liiv ja kruus 34. Eesti sood ja nende liigitus - Soo on liigniiske ala, kus turbakihi  paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga 
aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused 
moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise 
kiirusest. Sood jaotatakse : madalsoodeks, rabadeks, siirdesoodeks 35. Millest sõltub põhjavee kaitstus Eestis? –   Lõimimisest, alad mis on kaetud paksi savikihiga on hästi kaitstud  Alad kus asub liiv ja lubjakivi – nõrgalt kaitstud 36. Mis on karst? - Karstumine on kivimite lahustumine liikuva  põhjavee murendava toime tõttu. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud 
pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või 
nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on 
levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. 37. Mis on alvar? - karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja,  pinnakate puudub või on kuni 1 meeter.