Rakendusgeoloogia kordamisküsimused (0)

Geoloogia -teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral.
1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine , troopilised setted ,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved.
2)Maa Siseehitus -Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega. Gutenbergi -Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahevöö 4)Välistuum 5) Sisetuum .Maakoor on litosfääri ülemine osa(tahke kiht), kesmine paksus 30km,kontinentide kohal 25-70km, ookeanite kohal 6-8km.Moodustab 0,8% Maa massist.Maakoor on kolmekihiline ,kõige alumist pinda nimetatakse mohopinnaseks.Kõige pealmine kiht on settekivimid ehk stratisfäär.Kõige alumine kiht kannab nimetust graniitne kiht kuna tal on füüsikalised om.graniidile.Ookeanites see kiht puudub.Siis tuleb basaltne kiht.Keemiline koostis:O-46,6%,
Si-27,7%, Al-8,1% Fe-5% Cu-3,6% Na-2,85% Mg-2,1%.Vahevöö-sügavusel 30-2900km.Vahevöös on Mg ja Fe oksiidid ja silikaadid, lisandina Al,Ca,Na,K.Siin rohkem hapnikku,kui tuumas.Tuum-jaguneb kaheks: 2900 -5520km on välistuum-vedelas olekus ja sisetuum 5120-6371km.-tahke aine omadustega.
3)Biokronoloogiline areng ja aeg:Seda uurib stratigraafia-protsesside ajaline järjestus ja suhteline kiirus.1)kronostratigraafilised ühikud -kriteeriumiks aeg.a)Ladem-settinud.b) Ladekond -aegkonna vältel settinud(paleossoikum,mesosoikum jne) c) Ladestu -ajastu vältel settinud( kambrium ,ordoviitsium, silur , devon , perm ) d)Ladestik-vana,kesk ja hiliskambrium jne. e)ladejärk-väikseim globaalne ajaüksus. f)kohaliku levikuga lade .2)Litostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks on kivim .(kihtkond, kihistu ,kihistik,kiht) 3)Biostratigraafilised ühikud-aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine.
4) Kainosoikum -65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Nafta ja maagaas, pruunsüsi ,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a) Paleogeen -E,65-35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad ,algelised kabjalised,vaalalised, delfiinid ,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5-1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud, koerad , lambad , kaelkirjakud .Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c) Kvaternaar ,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene.Mesosoikum-(250-60milj a.t,)Arenesid imetajad .Tähtsaimad maavarad metallimaagid,kivi ja pruunsüsi.,nafta, põlevkivi ja fosforiit .a)Triias-250-60milj.a.t. palju okas ja hõlmikpuid, sõnajalad ,roomajad( saurused ).Meresetetest lubimuda ja savid . b) Juura -203-135milj.a.t.-Maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad.Saurused valitsevad maal.Õhus olid ürglinnud.Olid merikrokodillid ja kilpkonnad .Punane liivakivi ,kivisüsi. C)Kriit-135-65milj.a.t-jätkus sauruste õitseaeg.Olid olemas hammastega ürglinnud.Esimesed koljalised,kes liikusid merepõhjas.Lõpus teine väljasuremine,seekord saurused.Hakkasid arenema katteseemnetaimed. Paleosoikum -(540-250milj.a.t.) esimesel poolel oli ainult meri,hiljem areneb maismaa.a)Kambrium-toimus plahvatuslikult hulkraksete areng,lõpuks roomajad.Taimestikus valdvalt merevetikad.b)Ordoviitsium-500-435milj.a.t.-iseloomulikuks oli soe kliima,veepiiril kasvasid juba maismaataimed .Esimesed primitiivsed kalalaadesed ja selgroogsed .Eestis põhjalikult uuritud ja hästi näha jõeorgudes,Põhja-Eestis ja karjäärides.Väga palju kivistisi .c)Silur-435-410milj.a.t.-esinesid esimesed kõhrkalad.Valdavalt ikka valitses trilobiidid. Siluri kivimid esinevad Kesk-Eestis,parimad paljanduvad Saaremaal.Esineb lubjakivi killustikke. d) Devon-410-355milj.a.t.-settis väga palju punast liivakivi.Maismaataimedest palju sõnajalgtaimi ja osjasid.Loomadest olid hulkraksed ,putukad ja kahepaiksed .Selgroogsetel olid kopsud,olemas olid rüükalad ,haid.Kivimid paljanduvad Lõuna-Eestis (Pärnu Mustvee joonest lõunapoole).Devonis on oluline ka savi. Devoni lõpus toimus jälle väljasuremine- vulkaaniline tuhk.
5)Maakoort kujundavad geoloogilised protsessid- Need jagunevad kaheks:a)Välised e. eksogeensed protsessid,energiaallikaks on väljaspoolt Maad (näiteks Päike-sellega seotud on vooluvete ja tuule tegevus,kivimite murenemine jne) ja jää. b) Sisesed e. Endogeensed protsessid-Toimuvad Maa sisemusest vabaneva energia arvalt.Sellega on seotud maavärinad ,kurrutused,maakoore kõikuvliikumised,magmaline tegevus jne.Kurrutusliikumine-kivimite laineline paindu
mine ilma nende pidevust katkestamata.Mõhn-ehk siis Igikelts kui jää taandub,jäävad maha jäänukmäed,millest settib välja settekühm. Alluvhjuiaalsed setted-setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. Denudatsioon -kulumine,kivimite lagunemine ja ärakanne,kõrgemalt madalamale ja paljandumine.
6)Põhja vee teke-põhjavesi ehk siis maa-alune vesi,mis tuleb siis koos sademetega maha ja imbub pinasesse .Vabapinnaline põhjavee kiht-esimene põhjaveekiht vett pidaval kihil ,näiteks savi pidemal.Regionaalse levikuga.Toiteala kattub levikualaga.Surveline põjaveekiht-veekiht paikneb kahe veepideme vahel,kihi poorid küllastunud veega.,vesi tõuseb puuraugu kaevamisel.Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaistud.(reostada saab vaid toitealasid ja see ala ongi Eestis joogiveeks.PH neutraalne 6-8,temp.5-12 C, Cl-satub põhjavette NaCl lahutuisel või merevee tungimisel põhjavette.Väga liikuv ioon.Ca-satub põhjavette karbonaatsete kivimite lahustumisel.Määrab karedust .Mg- satub vette dolomiitide lahustamisel.K,Na-päevakivide porsumisel.NH4- viitab värskele reostusele,lubatud piir 0,5mg/l, Fe-mitte üle 0,3mg/l-kui raud läheb üle raud kolmeks.NO3 ja NO2-need võivad muutuda samuti seepärast tuleb kiiresti laborisse viia.
Eesti geoloogia-Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus.Esimene korrus on Eestis aluskorraks.See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit.Teine struktuurne korrus on pealiskord.See on kvaternaar,mis on pehme ja kaevatav.Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas.See on üldine v.a. pinnakate. Aluskord -öeldakse et see on kristalliline,nendeks on siis graniit, gneiss ,kvartsiit.
Kvaternaarist varasemad setted-1)Üleminedevon põhjaveekiht- karbonaatsed kivimid,paksus 25km,väike nurk Kagu-Eestis. 2)Kesk-devon-Lõuna-Eesti,devoni liivakivid,kaetud ülemdevoni ja kvaternaari setetega,selle kihi vahel veepide puudub,paksus max 250m ,toitealad Haanja ,Otepää,Sakala ja Karula kõrgustik .Kiht jookseb välja Võrtsjärve,Emajõkke.3) Devoni-Narva lade-savid ja dolomiidid,max paksus 90m,veepide.4)Siluri põhjaveekompleks-haarab ka devoni kõige alumise osa,mis on Pärnu lade ja seepärast nimetatakse ka Pärnu-Siluri põhjaveekompleksiks.See on surveline,rauavaene,levib kogu lõuna-eestis,joogiveeks Tartus, Pärnus ,Võrus, Valgas .5)Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks-karbonaatsetel kivimitel, karstunud ,lõhelised,ülemises osas väga hea veeandlusega,vesi mage ,nii suveline kui ka vabapinnaseline,toitaalaks põhja-eesti veelahkmealal ja Pandivere kõrgustik.,jookseb tühjaks merre,reostustundlik.6)Ordoviitsium-Kambrium-ordoviitsiumi alumisesosas liivakivid ja kamriumi ülemisesosas liivakivid,vesi kõrgsurveline,väga hea joogivesi ,palju.Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded.Kaevud võivad üle äära ajada,kambriumi sinisavid veepidemeks.ALVAR-karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja,pinnakate puudub või on kuni 1m.KARST-esineb lahustuvates kivimites ,nii füüsikaline kui ka keemiline nähtus,levib eestis karbonaatsete kivimite avamusaladel.SUFOSIOON-devoni liivakivide alumisel ,füüsikaline väljakanne,moodustavad voolukoridori.Lõuna-Eestis.Aluskorra kivimite avanemine-kirjeldust tehakse ülalt allapoole.Kirjeldustes peaks piirduma kvaternaari kihi ja ülemise survelise põhjaveekihiga,sest mida allapoole seda suurem viga.VEND JA KAMBRIUM-paks savide ja liivakivide kiht,kallutades lõunasse.Vendi suurim paksus kuni 120m,kambriumil 150m (saaremaal)Paljanduvad põhja-eestis,paremini kambrium,vend ainult saartel(klindi alumises osas.1)Ordoviitsium-Põhja-Hiimumaal ja Põhja-Eestis, paljandub hästi,seega põhiline maavara (paas, killustik )näiteks-Maardus,Kunda, Tapa .2)Silur-Kesk-Eesti, Hiiumaa lõunaosas ja Saaremaa,karbonaatsed kivimid.näiteks Mustjala pank.Siluris on väge maavarasid .4)Daevon-valdavalt liivakivid ja savid,paljanduvad Lõuna-Eestis,on nii punast,kollast kui ka valget liivakivi.Vga halvasti uuritud kuna pole mida uurida.Leidub kagu-eestis ja põhjas-eestis.Näiteks Piusal tehakse klaasiliiva.5)Kvaternaar-devonist kuni kavaternaarini oli Eesti ala maapinnal ja liikus põhja poole.A) Joogivee kvaliteedi kogu Eestis määrab kõrgustike kaitse.Devoni liivakivide filtratsioonimoodul on 1-2 m/ööpäevasmkarbonaatsetel kivimitel 10 m/ööpäevas,seega lõuna-eestis on reostumise protsess aeglasem. Puurimistööd -A)löökpuurimine B)vibropuurimine ning sururõhuhaamer C)Pöördpuurimine-südamikupuurimine,tigupuurimine