Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks. Asehalduspiirkonnad järgisid üldiselt alistatud rahvaste elupiirkondi. Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv. Pärslaste usu aluseks on pühad tekstid ja püha raamat Avesta. See avastati 18. sajandil Indias. Usundis on eristatavad kaks järku: 1) tulekummardamine. Siia kuulub esivanemate hingede ja pühade loomade austamine. Kujuneb maagide ehk pärilike valitsevate preestrite kast. Tuli alles hoida püha tuld ja vältida ebapuhast. Ebapuhas oli eelkõige surmaga seotu. Surnud pandi erilistesse laibatornidesse ja ei tohtinud kokku puutuda maa, vee ja tulega.. 2) Zarathustra õpetus valguse (Ahuramazda ,,tark isand") ja pimeduse (Ahriman ,,kuri mõte") maailm on teravalt eristatud. Selline eristatus on tolleaja religioonides ainulaadne
Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja saatan Angra Mainju (kes oli vale pooldaja, teda iseloomustasid pimedus ja põrgu). Kujunevad välja religiooni mazdaismi pühad tekstid, mis kannavad nimetust Avesta. See usk püsis kuni islami levikuni 7. saj pKr. Duaistlik kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus
Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia – asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja saatan Angra Mainju (kes oli vale pooldaja, teda iseloomustasid pimedus ja põrgu). Kujunevad välja religiooni mazdaismi pühad tekstid, mis kannavad nimetust Avesta. See usk püsis kuni islami levikuni 7. saj pKr. Duaistlik – kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus
· Suhteline stabiilsus (va Egiptuse ülestõus). d. Kultuur: · Madalama kultuuritaseme tõttu võeti palju teistelt rahvastelt üle (kiilkiri, kunstisaavutused) · Templite asemel uhked lossid savitellis, kaunistuseks glasuur. · Teede korrashoid Suur-Kuningatee (V-Aasiast Susasse) postijaamadega hobuste vahetamiseks. e. Varasem usund oli tulekummardamine: · Seda korraldasid maagid (preestrid) mäetippudel, ohvriannid ja püha tule alalhoidmine. · Peeti kinni puhtusest surnute erilised laibatornid, et poleks kokkuvaadet puhta maa, vee ja tulega. f. Mazdaism (u 600 eKr) usu-uuendaja Zarathustra õpetus: · Varasem dualistlik religioon, kus rõhutati kahte vastandlikku alget valguse ja pimeduse maailm.
suruda. Vaid riigi muudest aladest geograafiliselt suhteliselt eraldatud Egiptus ei tahtnud Pärsia ülemvõimuga leppida ja tegi korduvaid ning vahel edukaidki katseid impeeriumist lahku lüüa. Zarathustra õpetus Pärslaste varasest usundist teame me üsna vähe peamiselt vaid seda, et tal oli mitmeid sarnasusi India usuga. See on ka loomulik, kui pärslaste ja India aarjalaste lähedast sugulust silmas pidada. Teame ka, et pärsia usus oli keskne tulekummardamine, ja et riitusi viisid läbi nn maagid. See oli arvatavasti pärilik preesterkond, mille sees oli aja jooksul kujunenud kindel hierarhiline sisekorraldus. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli aga religioonis toimunud oluline muutus, mille pärimuse järgi oli teoks teinud kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Millal Zarathustra elas, pole teada. Kindel on vaid see, et VI sajandil eKr oli tema õpetus juba tuntud. Sellest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhandeks
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja saatan Angra Mainju (kes oli vale pooldaja, teda iseloomustasid pimedus ja põrgu). Kujunevad välja religiooni mazdaismi pühad tekstid, mis kannavad nimetust Avesta. See usk püsis kuni islami levikuni 7. saj pKr. Duaistlik kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus
või Angramanjuga. Mitra näiteks oli Ahuramazda vägede juhataja. Zoroastrism mõjutas tugevasti II-III saj. pKr Rooma riigis tekkinud idamaiseid õpetusi, eriti mitraismi ja manilust. Zoroastrism hävitati Iraanis 7.saj. keskpaigas sissetunginud muhameedlaste poolt. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud parsidel, kes elutsevad Lääne-Indias Bombay ümbruskonnas. Avesta kaanepilt Zarathustra Teaduslikust seisukohast ei peeta Zarathustrat ajalooliseks isikuks. Umbes kaks tuhat kuussada aastat tagasi õpetas ta pärslastele iidseid saladusi, valguse usku, mida tuntakse tänapäeval zoroastrismina. See religioon rääkis valguse võitlusest pimedusega ja headuse võitlusest kurjusega
Nii toimis suurriik küllaltki hästi. Impeeriumi eesotsas seisev suurkuningas sõitis koos oma hiiglasliku õukonnaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt uhketes paleedes riigi neljas pealinnas - Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kohapeal, nn asehaldurkondades, juhtisid riiki kuninga asevalitsejad satraabid. ZARATHUSTRA ÕPETUS. Eraldi tasuks natuke pikemalt peatuda Pärsia usundil. Varase perioodi uskumistest teatakse vähe. On teada, et tähtsal kohal oli siis tulekummardamine. Pärsia religioon muutus aga märgatavalt 600.a. paiku eKr seal tegutsenud jutlustaja Zarathustra tegevuse tagajärjel. Selle õpetuse kohaselt valitseb maailma Ahuramazda - ,,tark isand", kellest on maailma sündinud Tõde ja Vale. Kõik inimesed peavad nende kahe vahel oma valiku tegema. Ahuramazda ise kaitseb Tõde, tema põlisvaenlane Angra Mainju (vanapärsia keeles ,,kuri mõte") on aga Vale eest võitleja. Nii käib maailmas pidev ja leppimatu võitlus hea ja kurja vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
