Vana-Egiptus Ajalugu 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutu...
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil. Keskmise riigi ajajärgul oli riigi riigi juhtimi...
Sissejuhatus Perioodid Egiptus jagunes : Vana riik 2778-2263 a. eKr (pealinn Memphis) Keskmine riik - 2040-1730 a. eKr Uus riik - 1562-1085 a. eKr Hilis-Egiptus 1085-332 a. eKr Egiptuse ehituskunsti tuntuimaks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnuud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis
Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Egiptus Egiptuse ajaloo põhietapid: Vana riik, Keskmine riik, Uus riik, Hilis-Egiptus Alguses oli Ülem- ja Alam-Egiptus, siis liitis Medes kaks riiki. Tähtsamad jumalad: taevajumal Horos kohtumõistja, allilmavalitseja, viljakusejumal Osiris Osirise õde, armastuse ja viljakusejumalanna Isis pea-, päikesejumal Ra, Teeba jumal Amon, hiljem samastati Ra ja Amon Amon-Ra Kõrbete jumal Seth Matusetalituse ja palsameerimise jumal Anubis Kuujumal Thot Egiptuse usumaailmas oli palju jumalaid, osa kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud.
Vana-Egiptuse ajalugu. 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Riigid tekkisid Niiliuse jõe kaldale. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes dünastia ehk samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhide süsteemi. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: · Eeldünastiline periood (53003000 eKr) · Varadünastiline aeg (30002686 eKr) · Vana riik (26862160 eKr) · Esimene vaheperiood (21602055 eKr) · Keskmine riik (20551650 eKr) · Teine vaheperiood (16501550 eKr) · Uus riik (15501069 eKr) · Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) · Hilis periood (664332 eKr) · Ptolemaiosed (33230 eKr) · Rooma periood (30 eKr395 pKr) Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. ...
1.) Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: · Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta): · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu. 2.) Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: · Tunnused: Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, u...
Vana-Egiptus I Dünastiaeelne periood ( 5000-3150 ekr) noomid, alam-egiptus II Esimesed dünastiad esimene vaarao Menes(ühendas egiptuse u 3100 ekr), hieroglüüfid III Vanariik( u 2600-2100 ekr)(3-6 dünastia) Vaheperiood( 7-10 dünastia) IV Keskmine riik(11-12 dünastia) Vaheperiood hüksolased ( 13-17 d V Uus riik ( 18-20d) Vaheperiood VI Hilis Egiptus ( 332 ekr-641 pkr) lõppeb 31 dünastiaga. Kunsti teemad oli egiptuse ühtsus, kuningad ja vaaraod, religioon(igavene elu) Hauakambrid: · Mastaba kividega vooderdatud maa-alune hauakamber, mille kohal on kastitaoline kiviehitis.Selles oli üks, hiljem mitu ruumi rituaalideks. · Astmikpüramiid vanim Sakkaras(4500 a vana) · Püramiid kolmnurkne taht - Kuulsaimad püramiidid asuvad kairo lähedal giza väljal. Püramiidid: · Ehitati kõrbesse, selle piiri lähedale, kuhu üleujutuse ajal tõusis vesi, kolm püramiid, kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka...
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr. 2 Keskmine-riik mis eksisteeris aastatel 1950-1650 e.Kr 3 Uus-riik mis eksisteeris aastatel 1550-1075 e.Kr. ...
paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb alam ja ülem- egpituseks.Geograafiline eraladtus hoidis egiptust võõraste sissetungijate eest ja sõja ajal oli hea kaitse.Loodusolud-vihma ei sadunud peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele.Vana Egiptuse põhiperioodid - Vana riik (u 2650-2100 eKr) *suuerd püramiidid, Keskmine riik (u 1950-1650 eKr)*noomide asehaldur, Uus riik (u 1550-1075 eKr) , Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr).Vana-Egiptuse valitsemine-vaaraooli piiramatu võimuga valitseja ja isik ja võim olid jumalikud. Ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks.Vana- egiptuse ühiskondlik struktuur- vaarao, ametnikkond, preestrid korraldasid templites usutööd, talupojad pidid
Kadri Kivirand EKL-4kõ Vaaraod Vaaraod Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr Vana-Egiptuse kuningas Erakordselt suur võim Talle kuulus Egiptuses kogu maa Kõik täitsid tema käske Peeti jumala asemikuks maa peal Peeti päikesejumala Ra pojaks Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040e...
Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu Uus riik (1500 1000 eKr ) hiilgeaeg, palestiina ja süüria ning nuubia nende võimu all, palgasõdurid, orjapidamine, preestrite võim kuninga kõrval( lõpuks preestritel oma riik) Hilis-Egiptus ( 1000- 500 eKr) Ühiskonna korraldus: - rangelt hierarhiline Kuningas ehk Vaarao piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud, pistrik sümbol, ülempreester, määras ametisse preestrid, Tal oli AMETNIKKOND kõrgemasse ametnikkonda kuulusid peamiselt vaarao sugulased, väepealikud, nende seast valiti normarhid kes juhtisid noome, madalamasse astmesse kirjutajad. Talupojad moodustasid enamjaolt sõjaväe,
Vana-Egiptus Joanna-Elisabeth Press Maria Ksenofontov 10.Cja nõme reaalikas joanna on nuub can you not mammu 2016 2016 Üldiselt Riik oli aastatel 3000-300 eKr. Egiptuses eristatakse peamiselt 4 erinevat aega (31 dünastiat): Vana riik Keskmine riik Uus riik Hilis-Egiptus (Vana-Rooma) Kunsti kõrgaeg 2700-1000 eKr. Kleopatra. http://verat.pagesperso- orange.fr/Cleopatra_Testing_Poisons_on_Condemned_Prisoners_1897.jpg Tähtsamad jumalad Amon-Ra- pea-, päikesejumal Anubis- mumifitseerimisjumal Geb- Maa jumal Horus- taeva- ja päikesejumal Isis- tervise-, abielu- ja tarkusejumalanna Nut- taevajumalanna Osiris- loomis-, allilmajumal Seth- hävingujumal Amun-Ra. http://www.nsbc.o...
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
VANA EGIPTUS ÜLDISELT Egiptus on kuiv koht, st. põlluharimine oli võimalik ainult tänu korrapärastele üleujutustele. Seda põhjustasid korrapärased vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab vesi Egiptusesse iga aasta juulis-augustis, mis kestab oktoobri-novembrini. sellest jääb järele väga viljakas mudakiht. sellised korrapärased üleujutused on juba aegade algusest peale aidanud sealsetel inimestel rajada niisutussüsteeme. kunstlike terrassidegasai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Egiptus oli geograafiliselt eraldatud ,seega ei olnud vaja enese kaitsmisele eriti suurt tähelepanu pöörata. teisest küljest pidurdas see aga egiptlase tihedamat suhtlemist lähismaadega. seetõttu sai ka egiptusele väga omaseks erinevad tunnusjooned, mis püsisid sellised aastatuhandeid. AJALOO PÕHIETAPID Vanad egiptuse elanikud rändasid ringi. iseloomulik oli korilus ja loomade jahtimine. pilliroog oli tähtis- sellest ...
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg ...
kohmakas. Iseloomulikud jooned: suured silmad, kulmud kokku kasvanud. -Väärtusperspektiiv tähtsam inimene kujutati suuremana. -Steel ülalt ahenev kivisammas või tahukas. Egiptus -Niiluse jõe kallastel. Sademete vähesus. -Usk hauatagusesse ellu. Polüteistlik usund kummardati mitut jumalat. Egiptus jaguneb 30. dünastiaks, ja tinglikult 5. perioodiks: 1. Vana riik 2. Keskmine riik 3. Uus riik 4. Hilis-Egiptus 5. Kreeka Rooma aeg Nekropol kreeka k. surnute linn Sfinks inimese pea ja lõvi kehaga mütoloogiline loom Muumia palsameeritud ja kuivatatud surnukeha Skarabeus egiptlaste püha mardikas Obelisk kõrge (kuni 30m), täisnurkne, ühest kiviplokist väljaraiutud sammas, mis ülemisest otsast aheneb. Vana- Egiptuse päikesejumala Sümbol. püloon kahetorniga sissepääsuehitis templisse
Vana-Rooma keisririik Võime öelda , et keisririigile panid aluse kodusõjad provintside juhtide vahel . See tõstis omakorda esile võimuka ja rahumeelse juhi Augustuse , kes pani rahva ennast usaldama. Nii sai ühtlasi areneda ka ainuvalitsus ja tekkida keisririik . Kuid millised olid keisiriigi omapärad ja mida mina sellisest korraldusest arvan , kirjutan ma teile järgnevas arutluses. Keisririigi põhiliseks omapäraks oli ainuvalitsus , mis andis üksikisikule järk järguliselt vabad käed teha otsuseid ja viia täide enda ideoloogiat. See sai toimima hakata tänu sellele , et keisril oli mitu ametit .Tooksin välja mõned valitsejad keisririigi ajajärgust , kes olid kontrastsemad ja tõid välja enda valitsusajal just endale omase ideoloogia. Varajase keisririigi imperaator Augustus sai tuntuks, olles lepitajaks ainuvalitsuse ja inimese vahel . Tema perioodil lõppesid ka k...
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes ...
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid Egiptuses osaliselt tuntud juba enne tsivilisatsiooni. Egiptuse geograafilisel asendil ja loodusoludel oli suur mõju maa ajaloole ning rahva ellusuhtumisse. Geograafiline eraldatud hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest. Samal ajal pidurdas see eraldatus p...
Egiptuse killunemine nomarhiateks (maakond) Uusühendamine Ülem-Egiptuse poolt. Pealinn Teeba • Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 12-14 dünastiat. Pealinn Tagasimemphisesse, alaline sõjavägi • Teine vaheperiood (u 1650-1550 eKr) 15-17 dünastiat. Põhja-Egiptus oli hüksoslaste võimu all • Uusriik (u 1550-1075 eKr) 18-20 dünastiat. Egiptus oli sel ajal oma võimsuse tipul. • Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) 21-26 dünastia. Sel ajal vallutasid Egiptuse Pärsia • Pärslased (525-332 eKr) • Aleksander Suure valitsemisaeg 332-323 eKr • Ptolemaiuste periood 323- 30 eKr ARHITEKTUUR Vanariigi perioodi kõige silmapaitsvamaks näiteks olid püramiidid. Paiknevad Nemphisest Läänes (70km pikkusel lõigul, umbes 100 püramiidi) • Kuulsad: Giza, Cheops, Mykerinos ja Chephren • Püramiidid olid ühed 7
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...
Ajalooallikad ja eesmärgid. Arheoloogia- uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, kui kirja ei kasutatud. Etnooloogia- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri. Möödunud ajad on jätnud endast jälgi, mis võimaldavad mineviku sündmustest ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks. 2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus ena...
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 ...
Yom Kippuri sõda Essee See sõda oli üheks osaks Araabia-Iisraeli konfliktist, mis kestab siiani alates Iisraeli riigi loomisest 1948a. Kuuepäevase sõja ajal 1967 Iisrael vallutas Egiptuselt Siinai poolsaare kuni Suessi kanalini ja umbes pool Süüria Golani kõrgendikust. Aastatel, mis sellele sõjale järgnesid, kindlustas Iisrael enda kohalolekut mõlemas kohas. 1971 aastal Iisrael kulutas oma Suessi kanali positsioonide kindlustamisele ca 500 miljonit dollarit (,,Bar Lev'i joon" Iisraeli kindrali Chaim Bar Lev järgi). Nii Egiptus kui Süüria - mõlemad soovisid Kuuepäevases Sõjas kaotatud maid omale tagasi saada, kuid Khartoumi Araabia tippkohtumisel otsustati ,,kolme ei" kasuks (,,ei rahu, ei tunnustamist, ei läbirääkimisi Iisraeliga"). Kui Egiptuse president G. A. Nasser 1970a suri, siis temale järgnev president Anwar Sadat otsustas, et kuuepäevases sõjas kaotatud maad tuleb Iisraelilt tagasi saada, vajaduse korral jõuga. 1971 aasta...
Keskmine riik 20.-17. saj eKr --kaubanduse ja käsitöö hiilgeaeg > ei oldud enam nii isoleeritud > Vahemeri --Teeba valitseja ühendas riigi (riigijumalaks sai Amon) --vallutati Nuubia, lõunapiiri kaitseks ehitati kindlustatud linnad Uus riik 16.-11. saj eKr --kõige sõjakaim etapp Egiptuse ajaloos --armee loomine > kehtestati kontroll riigi üle, vallutati maid --Ülem-Egiptuses kujunes vaaraodest sõltumatu preestrite riik Hilis-Egiptus 11.-6. saj eKr --Egiptus oli jagatud kaheks sõltumatuks riigiks -> Alam- ja Ülem-Egiptus --vaaraode võim nõrgenes -> Alam-võimul vaaraod, Ülem-võimul ülempreestrid --sageli võõramaised valitsejad > 7. saj vallutasid assüürlased Egiptuse Pärsia ülemvõimu periood 525-332 eKr --Kambyosis vallutas, kuid ülemvõimu kehtestada ei suutnud --Dareios I huvitus Egiptusest > tema 35a valitsusaeg oli Egiptuses õitsenguaeg
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
Eragümnaasium EGIPTUS ajaloo referaat Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemia...
aastail 1336- 1327.a. eKr. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. Aastal. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu %2010.%20kl./Muistne%20Egiptus.%20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] Kolmas vaheperiood (1070 eKr 712 eKr) Võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Hilis-Egiptus (712 eKr 332 eKr) Egiptlastest sai vallutatud rahvas. Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] 525 a eKr vallutasid Egiptuse pärslased Kambysese juhtimisel. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu %2010.%20kl./Muistne%20Egiptus.%20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11
Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas ka uue pealinna Memphise. Menest ise peetakse mitme varajase legendaarse valitseja koondkujuks. Egituse riigi ajaloos on tähtsamad järgnevad perioodid: 1. Vana riik (u 2650-2100 eKr) 2. Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 3. Uus riik (u 1550-1075 eKr) 4. Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad “kihid”: 1. vaarao – piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond – jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu
Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas ka uue pealinna Memphise. Menest ise peetakse mitme varajase legendaarse valitseja koondkujuks. Egituse riigi ajaloos on tähtsamad järgnevad perioodid: 1. Vana riik (u 2650-2100 eKr) 2. Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 3. Uus riik (u 1550-1075 eKr) 4. Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad "kihid": 1. vaarao piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu
Vana-Egiptuse kunst Referaat Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme t...
piirkondade asevalitsejad, Riigi lammutasid Hüksoslased, kes olid tulnud Süüriast; Uus riik u 1550-1075eKr-Egiptusest sai tõeline suurriik, välise võimu hiigelaeg. Võõrsilt olid orjad, välismaised palgasõdurid, Aasia päritoluga printsessid, kombed, tõekspidamised.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond, kuna see tugevnes, siis lõpuks kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik. 1279-1213 eKr valitses Ramses II. Võõramaalaste rünnaku tõttu varises kokku; Hilis-Egiptus 1075-525 eKr-sageli valitsesid võõramaalased, hiilgus oli läbi. 525 eKr vallutasid pärslased Egiptuse. 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. Kuningavõim: Egiptuse kuningas oli vaarao-piiramatu võimuga valitseja, vaarao isik ja võim olid jumalikud st. teda peeti jumalaks. Maat e. maailmakord, see toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Vaaraod samastati mitme jumalaga, nt taevajumal Horos, pärast vaarao surma sai temast surnute riigi valitseja ja
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mi...
kuningas tapeti oma 32.valitsemisaastal. Uus Riik eksisteeris veel rohkem, kui 100 aastat, aga see oli juba väike detsentraliseeritud riik, kus olid eri nomosed ja tugev preesterkond. Uue Riigi lõpul polnud vaarao peremees isegi selles nomoses, kus asetses tema pealinn (Ramses V kuulutab uuesti pealinnaks Teeba): siin oli peremeheks Amoni ülempreester. Nomoste ülikkonna tugevnemine viis lõpuks 1085.aasta paiku riigi täieliku lagunemisele. KAHETEISTKÜMNES LOENG Hilis-Egiptus (1085-332). XXI-XXX dünastiad. Teine periodisatsioon: Kolmas vaheperiood (1070-712), XXI-XXIV d. (Võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel); Hilis-Egiptus (712-341), XXV-XXX d.; Ptolemaioste periood (305-31), Rooma periood (30 eKr 395 pKr). Juba XX d. ajajärgul, troonil kiiresti vahetuvate Ramseste ajal, tugevnes tunduvalt Teeba Amoni preesterkond ja pärast Ramses XI/XII surma saab Egiptuse lõunaosa kuningaks Teeba ülempreester Herihor
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas ka uue pealinna Memphise. Menest ise peetakse mitme varajase legendaarse valitseja koondkujuks. Egituse riigi ajaloos on tähtsamad järgnevad perioodid: 1. Vana riik (u 2650-2100 eKr) 2. Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 3. Uus riik (u 1550-1075 eKr) 4. Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad "kihid": 1. vaarao piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
Kr. Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas Alam- ja Ülem-Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkiri. 1) Vana riik suhtlemine naabritega oli hõre. Rajati suured püramiidid. Vana riik lagunes sisesegaduste tagajärjel. 2) Keskmine riik alistati Nuubea. Tähtsat osa etendasid piirkondade asevalitsejad. 3) Uus riik Egiptuse hiilgeaeg, kui alistati Palestiina ja Süüria. Oluline roll oli preestritel. 4) Hilis-Egiptus sageli võimutsesid võõramaised valitsejad. Kestis üle 500 aasta Kuningavõim Vaarao ehk ,,suur maja" oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Vaarao oli Egiptuse kõrgeima jumala (Päikesejumala ,,Ra") poeg. Riigi ja ühiskonna korraldus Tähtsamate isikute seast nimetas vaarao maakondade asevalitsejad nomarh´id. Nende ülesandeks oli kohapeal ellu viia Vaarao korraldusi, koguda makse ja sõjaväge. Riigi kõrgeima preestrina
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Bütsantsi Impeerium: Lääne ja Ida kompromisi häving Konstatinoopol, kui uue lootuse linn 325. aastal Rooma Imperaator Constantinus I Suur asutas Bosfori väina Euroopa-poolsel kaldal, endise megari koloonia - Byzas varemetel , uue keisririigi pealinna Konstantinoopoli, mis pidi sümbliseerima uue ajastu saabumist Rooma Impeeriumi jaoks. Tegemist oli absoluutselt uutmoodi kontseptsiooniga linnaga, millest pidi saama äsja riigis võidule tulnud kristluse ning inimkonna ülemaailmseks pealinnaks. Iseenesest linna geograafiline asupaik nelja ilmakaare ristumiskohas, kus kohtusid omavahel Lääne ja Ida kultuurid ning tekitasid hiilgava hübriidi kreeka-helleni kultuuri baasil, peale oma sümboolse tähenduse, omas ka kaubandusliku ning poliitilise tähtsuse. Tollase inimkonna vaimusilmas oli Konstantinoopol teine Atlantise megapolis, mille eesmärk oli ühendada endas kogu inimkonna saavut...
Lossid kasutasid sambaid, kus kapiteel oli loomapeakujuline. Reljeefid Dareiose kaardivägi suusalossis VANA-EGIPTUSE KUNST Egiptuse ajalugu jagatakse: · Vana riigi periood umbes 2650-2130 eKr (III-VI dünastia) · Esimene vaheperiood umbes 2130-1950 eKr (VII-XI dünastia) · Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia) 525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse 332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia. (Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse...
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
eeskuju. Mööbel toretsev, värviline. Egiptus – Vana, Keskmine ja Uus riik. Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna juured. Vana Egiptuse kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Vana riik 27. saj eKr–24. saj eKr Keskmine riik 21. saj eKr–18. saj algus eKr Uus riik 16. saj eKr–11. saj eKr Hilis-Egiptus (1. at eKr) Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest. See oli üheks põhjuseks, miks Egiptuse kultuur suhteliselt aeglaselt arenes ning pikka aega muutumatuna püsis; teiseks põhjuseks oli usund. Egiptuse usundi peamiseks eripäraks oli üldine surnutekultus ja usk hauatagusesse ellu, sellega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
