Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"mittehellenid" - 7 õppematerjali

mittehellenid - rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles.
thumbnail
2
doc

Kreeka - nimed ja mõisted

Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet ­ Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus ­ inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia ­ rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar ­ kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia ­ "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt kord kuus riigi asju Faalanks ­ Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste pillihelide saatel vastu vaenlastele. Ateena faalanks koosnes 8 viirust, viirgude vahe rünnakurivis

Ajalugu → Ajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka lahingud ja mõisted

Mõisted: Hellen ­ kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu.

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ãœlevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost.

Tekkis vajadus ja loodi kindel väärtusmõõt: münditi hõberaha (7.saj lõpp eKr). Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid. Tähtsamad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Sageli oldi omavahel vaenualal ja sisemiselt ebastabiilsed. Esines aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kuid kreeklasi (helleneid) liitis ühine keel, usund ja kombed. Kõik mittehellenid olid barbarid (need kes räägivad arusaamatut keelt). Ühtsust rõhutas ka ülekreekalised religioossed keskused (olulised: Delfi, Olümpia). Pärimuse järgi 776 a eKr hakati Olümpias üle nelja aasta korraldama suuri usu- ja spordiüritusi (Olümpiamänge), mis omandasid ülekreekalise tähtsuse. Uus tsivilisatsioon erines vanast mitmes mõttes. Ühiskonna- ja riigikorraldus olid vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Linnriikides oli juhtroll küll aristokraatide käes, kuid

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt

Teeba, Sparta. Polised olid kas demokraatlikud või aristokraatlikud. Kodanik-vaba mees. Rahvakoosolek-kõrgeim võimuorgan polises(osalesid kodanikud) Nõukogu- aristokraatidest koosnev võimuorgan. Riigiametnikud-valiti aristokraatide seast, ülesandeks juhtida sõjaväge ja korraldada polise igapäevaelu. Talupojad-peamine osa kodanikest, harisid põlde ja moodustasid peamise osa sõjaväest. Hellenid- kreeklased, neid ühendasid keel, kombed ja usund. Barbarid-kõik mittehellenid. Alfabeet-foiniikia tähestiku põhjal loodud kreeka tähestik. Aristokraadid-auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle maad harisid orjad. Rikkad, käisid kaubandusretkedel, aga ainult nii palju, et tagada poliitiline mõju. Said ennast arendada. Sümpoosion-aristokraatide ühine kodune pidusöök. Ilias: Trooja sõjast, Achilleuse raevust ja troojalaste parime sõjamehe Hektori tapmisest. Odüsseia: Trooja sõja võitja Odüsseuse sõjast koju rändamise lugu. Demokraatia-suurim võim

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vana-Kreeka

kirjandus. c) Maailmakeeleks sai kreeka keel. d) Teatritest kadus eetiliselt hariv põhimõte, selle asemele tuli meelelahutus. 4) Religioon: a) Kadusid polise kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, mille asemele müsteeriumid ( - kitsale ringkonnale mõeldud salajane usuline talitus, millega loodeti mõjutada inimeste elu pärast surma ). 20. Selgita: hellen ­ põliskreeklane. barbar ­ kõik mittehellenid, kes kõnelesid arusaamatut keelt. aristokraadid ­ auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, rikkad ja kuulusid mõjukasse ülemkihti. polis - Vana ­ Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. aristokraatlik vabariik ­ võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord)

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esiajalugu

kolooniad). Loodi Kreeka tähestik, kirjut. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". 7 saj. eKr lõpul hakati hõberaha müntima. Täht. üksteisest sõltumatud linnriigid oli Sparta, Korintos ja Ateena Balkani ps., Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Nad olid omavahel sageli vaenujalal ja seesmiselt ebastabiilsed. Kreeklased e. hellenid-neid liitsid ühine keel, kombed ja usund, kõik mittehellenid olid barbarid. al. 776 eKr hakati Zeusi täht. kultuskohas Olümpias korraldama iga 4 a. tagant olümpiamänge. Klassikaline ajajärk 500- 338 eKr: Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsiv. hiilgeaeg. Linnriikidest kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, mida isel. range sõjaline sisekorraldus oli Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, mida kujundas silmapaistev riigimees Perikles.Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

järele, põlluharimiseks sobiva maa nappus, kolooniatest said linnad, kolonisatsioon edendas kaubavahetust, vajadus luua väärtusmõõt, Väike-Aasia lüüdlaste kombel hakati 7.saj. lõpus eKr müntima hõberaha; üksteisest sõltumatud linnriigid ­ Sparta, Korintos, Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias, omavahel vaenujalal, sisemiselt ebastabiilsed, kreeklased nim. end helleniteks, kõik mittehellenid olid barbarid; ülekreekalised religioossed keskused ­ Delfi, peajumala Zeusi tähtsaim kultusekoht Olümpia, 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama usu- ja spordipidustusi ­ olümpiamänge; Kreeka-Pärsia sõjad ­ 6.saj. oli Lähis-Idas suur Pärsia riik, alistas Väike-Aasia rannikul olevad kreeka linnad, pärslaste löögi alla langesid ka Balkani ps. kreeklased. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku

Ajalugu → Ajalugu
613 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun