Euroopa varauusaja algul LÄÄNE- JA KESK-EUROOPA · Varauusaja algusest, kuni tänaseni on säilinud vaid mõned Lääne-Euroopa riigid nagu Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. · Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim, seda tänu rahvusriikide tekkele. Kuningad võtsid ainult endale õiguse ametisse nimetada kõrgemaid vaimulike. (Paavstid seda enam teha ei saanud). · Inglismaa kuningavõim sai tugeva aluse Henry Tudor'i valitsus ajal (1485-1509). Valitseha H.Tudor tuli kodusõdades võitjaks. Võimule tuli Tudorite dünastia. · Prantsusmaa kuningavõim tugevnes XV sajandi lõpuks. Kuningas Francois I tugevdas seda veel rohkem, püüdes saavutada heremooniat Lääne-Euroopas. · Saksamaa Kesk-Euroopa jäi varauusaja lõpuni killustatuks. Keisri troon kuulus 1438. Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni.
Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullavarudest. Absolutism Prantsusmaal (1624- 1624: kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Viimase püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus.
Inglismaa Kuressaare Gümnaasium Eliis Mets, Maria Pihlas, Mairi Kaseorg, Kris- Endrik Tambaum 8a Kuningavõim · Victoria (1837-1901), viktoriaalne ajastu · Victoria- lugupeetud, ei sekkunud riigiasjadesse · 1901 sai kuningaks Edward VII- hea suhtlemisoskusega · Edward VII sekkus rohkem ka riigiasjadesse Kuningavõim Liberaalid ja konservatiivid · Mõlemad konkureerisid võimu pärast · Algul olid võimul liberaalid- kohustasid alghariduse omandamist, ametiühingutel oli tegevusvabadus, valimistel said osaleda peaaegu kõik · Vahepeal kerkisid esile ka konservatiivid
Põhjused: · Kuningakoja priiskav eluviis · Pidevalt tõsteti makse · Seisuslikud ebavõrdsused Revolutsiooni algus · Generaalstaatide kokkukutsumine 5.05.1789 · Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga. · 17.06.1789 Kolmas seisus lahkus Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai
Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse) esindajad Talupoegi nende hulgas polnud Koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused Kolmas seisus nõudis fundamentaalseadusi Kodusõdade vältimiseks keelustati aadliliigad ja lammutatu aadlike kindlused Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest Aadel nõudis aga vastupidist Richelieu ja kuningavõim Generaalstaatide istungitel paistis silma vaimuliku seisuse esindaja piiskop Armand Jean du Plessis de Richelieu Piiskop sai riigisekretäriks Pärast mõningaid keerdkäike karjääris tõusis ta kardinaliks ja 1624. aastal esimeseks ministriks Louis XIII leidis temas iseloomuomadusi mis temas endas puudusid Richelieu sai ka rahanduse peakontrolöriks Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja Talle meeldisid tiitlid ja varandused 1626
· Tsivilisatsioon u 3000 e kr kurja vahel lõpuks võitis hea. See mõjutas · Täielik sõltuvus Niilusest ja tema ristiusku regulaarsetest üleujutustest · Soodne põlluharimiseks · Geograafiline eraldatus ja üleujutuste korrapärasus · Väga stabiilne ja traditsiooniline ühiskond · Riik-piiramatu kuningavõim ja hierarhiline Foiniikia ja Iisrael ühiskond · Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride · Kuningavõimu rõhutasid monumentaalne kokkupuutepunkt. Tekkis arvukalt väikeriike arhitektuur ja jäigad kusti kaanonid
Prantsuse revolutsiooni pärand XIX sajandi kultuuris, majanduses, poliitikas. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioontoimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Vana korra vihkamise tõttu lihtrahvas hakkas hävitama erinevaid kunstiteoseid, isegi hooneid ja katedrale
KUIDAS MUUTIS SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON MAAILMA? ARUTLUS Maailma tuntuim ülestõus, mille käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord, kestis aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima ja suurima revolutsiooniga. Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis ning aastani 1789 valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist lahus. Kuid kui riigis hakkasid levima valgustusideed, hakkas ühiskond muutuma ja paratamatult viis see mingisugusele revolutsioonilisele tagajärjele. Põhiliseks ajendiks revolutsiooni puhkemisele oli kindlasti Louis XVI ajal läbi viidud
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. Suur Prantsuse revolutsioon sai alguse eesõigustatud seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil
makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjused revolutsiooni tekkeks kuna kindlasti ei olnud rahval hea elada riigis, kus ametnikud on hea elu peal ja rahvas ise vaevleb majanduskriisi käes. Kuna tekkiski majanduskriis, siis selle lahendamiseks kehtestas kuningavõim maksud ka aadlikele ja vaimulikele, kes polnud harjunud makse maksma. Kokku kutsuti seisuste esinduskogu, ehk generaalstaadid, nad kohusid Versailles's. Nad aga ei saanud üksmeelele ja tekkisidki vastuolud seisuste vahel. Siis lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja kuulutasid end kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Ma arvan, et kolmas seisus tegi hästi, et tegutses ja tahtis kuhugi jõuda, mitte ei
Monarhi õigusi ja ülesandeid tõlgendas ta nii,nagu see sajandi jooksul oli kujunenud tavaks Sotimaal. Tal oli raske mõista inglasi. Ta oli veendunud, et ta on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. Mitmel pool kujuneski välja absolutsim 17.-18.sajandil. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida peeti tähtsaks õiguseks.Laiemaks majandus probleemiks olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Raha hankimiseks müüs kuningavõim sellised monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele, mis jättis paljud kaupmehed ja manufaktuuriomanikud ilma võimalusest tegutseda ühel või teisel alal. James I sekkus ka välispoliitikasse. Parlamendile ei meeldinud kuninga orientatsioon Hispaaniale, keda peeti inglismaa vaenlaseks. Hõlmavamalt hakkas parlamenti kasitlema poliitikat Charles I ajal. Charles avaldas alguses proklamatsiooni, milles rõhutas,et kuningavõim ei sõltu parlamendist.
kodanluse ja vana aristokraatia vahel; Välispoliitilised probleemid: vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga; Generaalstaadid Generaalstaatide(seisuste esindused) koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused; Riigivalitsemise alal oli esimeste põhinõue, et kehtestataks fundamentaalseadused; kolmanda seisuse eesmäärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest; Aadel omakorda nõudis vastupidist-oma õiguste laiendamist Richelieu ja kuningavõim Piiskop; ta oli kuningas Louis XIII usaldusalune ja paljude aastate jooksul Prantsusmaa tegelik valitseja; pani aluse prantsuse absoluismile; hugenottide vastupanu mahasurumine; itendandid- seati kohalikuks valitsemiseks Mazarin ja fronde Fronde-võimude vastu tegutsemine; Mazarin oli Lois XIV ema Austria Anna armuke; tema sai riigi tegelikuks valitsejaks; Absolutism Louis XIV ja Loius XV valitsusajal Absoluutne võim; Louis XIV nimeks sai päkesekuningas(,,riik- see olen mina") ;nimetas
Referaat Louis XIII Puiga Põhikool Jane Oja 8.klass 2009 Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII
Prantsuse revolutsioon 8a. 2007 / 2008 Prantsuse revolutsioon Revoulutsioon toimus aastatel 1789 1799 ehk 10 aastat. Prantsuse revolutsioon oli üks kuulsamaid revolutsioone läbi ajaloo. Revolutsiooni käigus kukutati kuningavõim ning feodaalkord. Kriisi põhjused Peamised põhjused miks kuulus revolutsioon algas : - Prantsuse sõjaväe ebaedu sõdades. - Suur üleriigiline majanduskriis. - Troonil olevate kuningate ja kuningannade saamatus ( Louis XVI huvitas ainult puusepatöö, Antoinette pidas armukesi ). 1789 14. juulil 1789 - prantsuse rahvas tungis Bastille vanglasse, seda päeva loetakse revolutsiooni algus kuupäevaks. 4. august 1789 kaotati feodaalkoormised,
1. Pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja, sest toimusid Niiluse korrapärased üleujutused, mis jätsid maha pehme ja viljaka mudakihi. 1.2. Egiptlastel aitas end välisvaenlaste eest kaitsta maa suhteline eraldatus. 1.3 Maa geograafiline eraldatus ning ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr):
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...
Arutlus feodaaltsivilisatsioonist Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, ajavahemikul 5. – 16 saj. Riiki valitses kuningas, keda abistasid suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk (5.-10.saj). Varakeskajal teostas Karl Martell sõjaväereformi, mis lõi rüütlite ratsaväe ja see oli üks peamine põhjus feodaalsuhete kujunemisele ning lisaks sellele oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi
Oli ususõdade oht(hugenotid + katoliiklased), välispoliitilised probleemid ja probleemid tõusva kodanluse + vana aristokraaria vahel. Generaalstaadid=seisuste esindajad. Nad kutsuti kokku sooviga nõrgestada asevalitseja võimu. Taodeldi aadlike kui sõalise seisuse kasutamist välissõdades. Nõuti ka aadlikindluste lammutamist ja kuninga sõltumatust aadlikest ja vaimulikest. Tegelikult kaotati aga ainsa üksmeelse otsusena ametikohtade müük. Richelieu ja kuningavõim Temast sai kardinal ja 1624.a esimeseks ministriks. Ta koondas enda kätte palju tähtsaid ametikohti ning oli kuni surmani Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta tegi kõik endast tuleneva, et kuningavõimu tugevndada. Ta andis välja edikti, millega käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik duellipidajad alates seaduse kehtestamisest lasti hukata. Kõrgaadel koondus nüüd õukonda.
Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), ...
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks
surma järel reformid tühistati, absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku kutsuti taaskord generaalstaadid. Prantsuse absolutismi alusepanija Richelieu, kuna ta kasutas oma võimu ära oma isiklike varanduste omandamiseks. Ta tegi kõik endast oleneva kuningavõimu tugevdamiseks. 4. Inglismaa James I Soti kuningas, tal oli raske mõista inglasi ja Inglismaa õiguskorda. Talle oli eeskujuks absolutism ning parlamendi õigused olid talle vastuvõetamatud. Charles I kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta saatis parlamendi laiali, mis oli aga elanikele vastuvõetamatu. Charles I'le oli terve aja parlamendiga kokkupõrked. Kunigas hukati 30. Jaanuaril 1649. Oliver Cromwell ja vabariik (1649- 1653) parlamendi asemel loodi täidesaatva võimuorganiks Riiginõukogu. Lihtrahva nõudmisi ei rahuldatud. Charles II parlament tuli uuesti kokku. James II katoliiklane, usuline lahknevus, mille tõttu moodustati 2 parteid:James II (toorid/
Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsemisviis lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV päris oma isa, Louis XIII trooni 5-aastasena. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused
Muutused- koloniaalvallutuste algus, reformatsioon ja usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis, merkantilism, valgustus, olid isel. uusajale. Varauusaja alguse poliitilisel kaardil võib meile tuttavaid riike märgata vaid Lääne-Euroopas, kus hakkasid kujunema tänapäevani püsivad rahvusriigid:Hispaani, Prant. ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes L-Euroopas kuningavõim. Inglismaal- pandi tugevu alus kuningavõimule 1485 a., kui valit. Henry Tudor; Prants. tugev kuningavõim 15 saj. lõpuks, seda tugevdas veelgi kuningas Francois I (valit. 1515-1547);Sx jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks; Hispaaniast sai 16 saj. Euroopa võimsaim suurriik. Varauusaegset Ida-Euroopat isel. suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine. Sellised olid eeskätt Venemaa ja Poola. Kagu-Euroopa kuulus Türgi impeeriumi koosseisu. Liivi sõda 1558-1583 : Ida- ja Põhja-Euroopa suurriikide vahel puhkes pikaajaline võitlus Eesti ja Läti alade pärast
Toidu puudus, tülid ja konfliktid Head, mida viikingid tõid-kaubanduse areng, leiutised, ehtekunst Aadli peamine tegevus on sõdimine. *Ristisõjad Põhjus: Paavst saatis pühasi maid tagasi võtma Tagajärjed: Itaalia linnade kiire tõus, Euroopa majanduse(kaubanduse)kiire kasv, ristiusu levik, juutide tagakiusamine, uued kombed ja kultuurid, lasteristisõjad, kuningate võim tugevneb *Riigivõim Feodaalne killustus – Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus. Kuningavõim on nõrgestatud. Tugevad ja sõltumatud suurfeodaalid, võitlevad omavahel maa pärast. Esinduskogu – Parlament koosnes 2-st osast: ülemkojast(väikerüütlid, suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud) ja alamkojast(alamaadel, alamvaimulikud ja linnade esindajad) Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda, Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev
James II - kuulus revolutsioon - kukutatakse katoliiklik valitseja ja võimule tuleb Oranje Willem; Õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed. · Ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine (vähenes usk traditsioonidesse, kirikusse; tugineti kogemusele) Thomas Hobbs - väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Absoluutne monarhia John Locke - Parlamentarism Montesquieu - võimude lahususe põhimõte Voltaire - valgustatud absolutism Rousseau - demokraatia Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade
1661. aastal otsustas 23-aastane kuningas erinevalt oma isast ise valitsema hakata. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks. Louis XIV valitsemisaega nimetati ka Prantsuse absolutismi kõrgajaks.
Prantsuse absolutism 17.-18.saj: Kardinal Richelieu pani aluse Pr.absolutismile. Hoolitses ka hariduselu eest-avas Pr.Akadeemia,lütseume.Kardinal Mazarin juhtis Pr.-l valitsusasju,lasi kinni võtta parlamendi 2 liidrit- puhkes ülestõus Pariisis,võitlesid nii lihtrahvas kui keskkihid.Colbert püüdis lahendada riigi rahaprobleeme,asutas riiklikke manufaktuure,üks Pr.koloniaalimpeeriumi rajajaid.Louis XIV ajal omandas kuningavõim enneolematu ulatuse,pidas laastavaid sõdu,andis välja uusi seadusi,karistas,andis armu,parlamendis uued aktid.Louis XVI ajal olid rahaasjad korrast ära,alustati reformidega ja absolutism jõudis kriisi. Ameerika Ühendriikide tekkimine: Euroopast väljarändamine: kullaotsing; seikluskirg; usulis- poliitilised(tagakiusamine), majanduslikud(vaesemad üritasid leida tööd ja leiba) põhjused. Alates 1690ndast hakati Ameerikasse sisse vedama neeger-orje
Assüüria ja Uus- Babüloonia Töö paarilisega. Õpik lk 78 - 81 Jagage paarilisega teemad: 1) Assüüria suurriik 2) Uus Babüloonia riik Loe oma osa läbi. Jaga vihik kaheks ja täida tabel. Assüüria Uus - Babüloonia Arutlege ja tehke vihikusse kokkuvõte. Aega: 20 min. Assüüria Uus - Babüloonia Mesopotaamia põhjaosas. Nebukadnetsar II Pealinn Niinive. Põlluharimine + niisutuskanalid. Babüloonia linn 2x müürid kaunistustega. Sõjakas rahvas rauast relvad, suured kilbid, Marduki tempel Paabeli torn (90 m) kaitserüüd. Kiired sõjavankrid. Semirase rippaiad (Babüloonia rippaiad). Kuningavõim piiramatu juhtisid sõjaväge, mõistsid kohut. Riik lagun...
Pärsia ülemvõim (Kyros II vallutab Babüloni ja ühendab Pärsia Riigiga) Aleksander Suure valitsemisaeg Seleukiidide riik Gülgame Assüürias esimene raamatukogu Hammurapi vana-babüloonia Hetiitide saavutus: võtsid kasutusele raua Kiri ja teadus. Kiilkiri (arenenud piltkirjast) Kirjutamine levinud Hästi arenenud astronoomia ja matemaatika (positsiooniline arvsüsteem) 2 Ühiskond: Kuningavõim oli piiramatu (kuningavõim oli jumalate kaitse all) Assüürlassed kõige sõjakamad Linnaline tsivilisatsioon Asevalitsejate ül hoida võimualune maa sõnakuulmises. (usulise, poliitilise, majanduskeskuse) Õiguskorra alguseks Hammurapi seadustekogu. Teadlase poolt parim allikas (silm silma-hammas hamba vastu) Primaarsed ja sekundaarsed tsivilisatsioonid (eeldused ja tunnused) KT'S! Kaananimaa:
Kaanon, Villa-Nella. Kujunesid ooperid. BAROKK P-Itaalia 1600-1750 nt. koomiline ooper KLASSITSISM Euroopa 19 saj. Dramaatiline kõnelaul Page 1 Sheet1 INSTRUMENTAAL M. VÕIMUKANDJAD ESINDAJAD VARIA Kuningavõim Richard Lõvisüda Kirikuvõim Adam De La Halle Leiutati noodikiri Kvardi, Kvindi ja Oktaavi asemel Balletto Hakati kasutama tertsi Algul oli inst. M. Kuninga ja kirikuvõim Leonel Power Ja seksti. Improvisatsiooniline
2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Juba kekaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgemaid riigiametnikke. Aga ta ei tohtinud kehtestada makse ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614. aastal saatis Luis XIII generaalstaadid laiali ning ei kutsunud neid kokku järgneva 175 aasta jooksul
südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Dokument ,,Rahva kokkulepe"- demokraatliku konstitutsiooni projekt: üldine valmisõigus kõigile meestele alates 21.a. Kuningavõim tuli asendada vabariigiga. Inimeste võrdsus seaduste ees, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Rajaja John Lilburne. Tõelised levellerid 1647 vastandusid levelleritele tarastamisest tekkinud probleemide tõttu: ,,Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara." Digerite liikumine, juht G. Winstanley, kavas asutada rahumeelselt kehvikute koloonia, mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele
Louis XIV Robert Reinsalu 8a Tutvustus Louis XIV elas aastatel 1638 kuni 1715. Ta oli Prantsusmaa kuningas alates aastast 1643 kuni oma surmani. Ta sai troonile juba viie aastaselt. Tema valitusaeg 72 aastat ja 110 päeva on pikim põhiliste Euroopa riikide ajaloos. Ta kindlustas Prantsusmaal absoluutse monarhia, mis kestis kuni Prantsuse revolutsioonile. Absolutism Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul. Täielikult tekkis Prantsusmaal absolutism Louis XIII ajal. Louis XIII ise valitsemisest ei hoolinud, seda tegi I minister. Louis alustas oma tegelikku valitsemist aastal 1661. Louis XIV hakkas erinevalt Louis XIIIst ise valitsema. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas. ,,Riiksee olen mina'' Kuningas võis sõltumata kellestki teisest igal ajal seadusi kehtestada, muuta ja tühistada.
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale Fred Lobjakas 11.a Tartu Kommertsgümnaasium Revolutsiooni algus Kuninga hooletu käitumine Halvenes elatustase ja majanduslik olukord Kukutati kuningavõim ja feodaalkord Maailma tuntuim revolutsioon Ümberkorraldused Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda Talupojad vabastati teotööst Kaotati ka kirkukümnis ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Jakobiinid Poolehoid jakobiinidel Keerulised sise ja välispoliitilised olud Ühtne ning jagamatu vabariik Esialgu jäi põhiseadus ellu rakendamata kehtestati diktatuur Reini Liit 1806. aasta suvel Reini Liit
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust, b) riigivalitsemises, c) sõjaväekorralduses, d) majanduses, e) kultuuris? a) Riigivõim jagamatu/valitseja ainuõiguslik riigivõim teostaja b)tekkis piiramatu kuningavõim c) palgasõjavägi muutus alaliseks armeeks, sõjaväekohustus. Strateegia - kurnamissõda, õpetus sõjast. Taktika - joontaktika, õpetus lahingust. d) rahvamajandus, merkantelism e) klassitsim kindlate reeglitega Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. Manufaktuurid - tööstuste toetamine, töö tootlikuse kasvatamine, kaubanduse arendamine(tollid, sisekaubandus, väliskaubandus, kaugkaubands) Müüa rohkem, kui osta
Suure Prantsuse revolutsiooni aegne eluolu Revolutsioonisõda see on sõda, mille ülesandeks on revolutsioonisaavutuste kaitsmine välisvaenlaste eest aga ka revolutsiooni eksportimine teistesse riikidesse. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon. (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt
Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta Charles I- James I poeg, läks maksude kogumisel parlamendist mööda, saatis laiali parlamendi (hiljem kutsus uuesti kokku), taaselustas vanad maksud Oliver Cromwell- Inglismaa lordprotektor, sõjaline diktatuur, juhtis ratsaväge äärmuspuritaanlike vaadetega raudkülgsed Charles II Charles I poeg, tema ajal taastati kuningavõim, kuulutas välja usuvabaduse ning üldise amnestia. 1679 ,,Habeas Corpus Act" James II astus võimule pärast Charles II, ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Pages Prantsusmaale kui William III ja Mary II võimule olid kutsutud. William III parlamendi kutsel Inglismaa troonil. allkirjastas parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. George I 1714. Hannoveri dünastia esimene esindaja
Kordamisküsimused:Varauusaeg 1) Mis sajandil ja kuidas kujunes tugev kuningavõim Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal? INGLISMAAL pandi tugevale kuningavõimule alus 15. sajandil (1458), kui Henry Tudor väljus võitjana pikaajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. PRANTSUSMAAL oli tugev kuningavõim kujunenud 15. saj. Lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois I, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. HISPAANIAST sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa
kokku. 2. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. 3. Märgatavalt vähenes ka rahvaarv. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rooma tsivilisatsioon hääbus sest neil olid poliitilised ja majanduslikud kriisid ja siis tungisid ka germaanlased sisse. Feondaalkord Feondaalkord on valitsemisekord, kelle aluseks oli senjõõr ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. Vasall- ehk läänimees oli keskaegse euroopas lääni valitsev väikefeondaal. Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes, vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu, senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse Feood- ehk lään on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamisks antud kinnisvara.
KÕRGKESKAEG: 1)valitseb feodaalkorraldus 2)kujuneb lõplikult välja seisuslik kord 3)areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4)tsunftikäsitöö õitseaeg 5)kaubanduse areng 6)algab tsentraliseeritud riikide teke 6)ristiusk 7)rahvastiku kasv HILISKESKAEG: 1)kapitalistliku majanduse teke 2)keskajale omased tunnused asenduvad uusaja omadega 3)feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus 4)100a sõda-Inglise ja Prantsusmaa vahel, Prantsumaa sai oma valdused tagasi INGLISMAA KUNINGAVÕIM: William: kehtestas feodaalsuhted, kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma Henry II: pani aluse Plantageneti dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ...
monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6. kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 7. vandemeeste kohtu loomine on vajalik 8. monopolide kaotamine 9. tuleb kergendada kehvikute maksukoormust 10. tõeliste levellerite põhiseisukoht on, et inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused. Francis Bacon 1. väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. 2.
Prantsuse revolutsioon (1789 -1799 ) lk 70-77 · Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord · Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inispirtatsioon 19.sajandi revolutsionääridele ja 20. Sajandi totalitaarsetele reziimidele · Sündumused. Bastilles^ vallutamine kuningas põgeneb - konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine vabariik kuninga hukkamine brümääri riigipööre Uue maailmapildi kujunemine · Renessanss · Humanism · Valgustus · Maadeavasuste mõjud ja tagajärjed Põhjused: o Vajadus idamaiste vürtside järele
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid
VARAUUSAEG Euroopa varauusaja algul Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule 1485. aastal Henry Tudor (valitses 1485-1509) pani aluse Inglismaa kuningavõimule Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba XV saj. lõpuks Prantsusmaa kuningavõimu tugevdas veelgi kuningas Francois I (valitses 1515-1547), püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu
- 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõjaväekohustus)
palju arenenum ning rahvaga arvestavam. Rääkisin ka kohalike noortega, kes armastavad väga seal elada, riik annab kõikvõimalikke toetusi huvialaringides käimiseks ning kogu sotsiaalne olukord on palju ligimest hoidvam kui Eestis. Ehkki nii lühikesel perioodil Rootsis viibides ei saanudki hakata silma selle miinused, kujutab mulle Rootsi riik n-ö unistuste ühiskonda. Võibolla olen liiga romantiline, aga mulle väga meeldib seal võimul olnud kuningavõim, printsid ja printsessid. Kuningriik on minu jaoks aukartustäratav, lugupidav ning esinduslik keskkond, kus oleks suurepärane elada, isegi kui oleksin teenijatüdruk või koristaja. Unistused on siiski unistused ning reaalsus on see, et elan Eesti Vabariigis, mille heaolu kvaliteet osati sõltub siiski mu enese suhtumisest ja mõtlemisest, seega nurisen vähem, hindan enam! Kairi Sepp, 12A
o Ülem-Egiptus: Memphisest kuni Assuan'ini = esimene kärestik o I kärestikust lõuna poole jäi Nuubia · Niiluse jõe oru laius oli umbes 20km · Üleujutused tulenesid vihmaperioodidest algasid juuni lõpus-juulis · Saak koristati kevade saabudes · Üleujutuse ajal juhiti vesi veehoidlatesse terrasspõllud Kronoloogia · Maaharijate asulad u 5000 a eKr · 3000 a eKr liideti Ülem- ja Alam-Egiptus = Menes rajati Memphise linn: piiramatu kuningavõim · Kujunes hieroglüüfkiri · Hakati kasutama vaske + kivist tööriistad · Egiptuse ajalugu jaguneb: o Vana riigi periood 2700-2200 eKr, 2600-2500 eKr püramiidid Memphise lähedal Gizas; kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused, riigi eesotsas kuningas + olulisel kohal religioon o 2200-2000 eKr kodusõdade aeg o Keskmise riigi periood 2000 1650 eKr; 2000eKr Egiptuse taasühendamine
Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolutismi • Andsid valitsejale vabad käed, aga ootasid heaolu ja õnne Christian Wolf
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
