Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Egiptus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille rajamine arvutati täpselt välja. Kuidas aga jõuti just püramiidi vormini ?
 
Säutsu twitteris
Eragümnaasium

EGIPTUS
ajaloo referaat
Juhendaja : Olav
2009

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID 18
KOKKUVÕTE 25
Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid , mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine , ei olnud muud kui keemia. Need inimesed olid targemad, kui meie praegu. Ei ole oluline tehnika, on oluline leidlikus ja oskuslikkus. Egiptlased olid mõlemit. Nagu öeldud, Egiptus on kõige salapärasem paik maailmas ja kindlasti jääbki selleks. 25
KASUTATUD KIRJANDUS 26


SISSEJUHATUS


Egiptus on maa, mis on täis saladusi ja müstikat tänapäevani. Ajalugu ulatub kümnete tuhandete aastate taha ja ajaloolised isikud on aegade jooksul mütoloogiates segunenud jumalustega. Lähemalt tuleb juttu püramiididest, haudadest ja hauakambritest ning Egiptuse keelest ja kirjast..
EGIPTUSE AJALOO PÕHIETAPID
 Egiptuse ajaloos puudus nullpunkt , millest lähtudes võis kõiki sündmusi reastada. Ajaarvamine käis dünastiate järgi. Egiptuse umbes 3000 aasta pikkune ajalugu jagatakse 31 dünastiaks ja 4 poliitilise ühtsuse ajajärguks. Nendest varadünastiline aeg on kui eelajalugu , millele järgneb kolm suurt perioodi: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Hilis-Egiptuse perioodil oli riik juba jagunenud kaheks.
Varadünastiline aeg (u 3000 – 2650 eKr).
Ülem-Egiptuse valitseja Menes ühendas oma riigiga Alam-Egiptuse (delta). a)      pealinnaks oli Memphis ; b)      kujunes välja hieroglüüfkiri; c)      võeti kasutusele vask; d)      olulisema ehitusena rajati Džoseri astmikpüramiid.  
Vana riik (2650 – 2100 eKr).
 a)      riigi sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg: b)      kujunesid välja kõik olulisemad Egiptuse tsiviil tunnused; c)      ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks ; d)      Ra kultus muutus üleüldiseks kogu riigis.  
Keskmine riik (1950 – 1650 eKr).
 a)      riigi uueks pealinnaks sai Teeba linn; b)      kasvas nomarhide tähtsus.  
Uus riik (1550 – 1075 eKr)
    a)      välise võimsuse hiilgeaeg ; b)      riigi ühtsuse taastas Ahmos ; c)      naisvaarao Hatšepsut (1500 eKr); d)      Thutmosis III laiendas riiki teiste piirkondade arvelt – näit hõivati Süüria ja Palestiina ; e)      Amenhotep III ehitas kuulsad Luksori templid; f)        Ehnatoni valitsusaeg ja Tutanhamoni hauakamber; g)      sõjad hetiitidega; h)      Ramses II (Abu Simbel ).  
Hilis-Egiptuse periood (hilisdünastiline periood, 1075 – 525 eKr)
   Egiptus jagunes 2 riigiks: a) Alam-Egiptus, pealinn Avaris (Tanis), kus valitses vaarao ning b) Ülem – Egiptus, pealinn Teeba, kus valitsesid Amoni ülempreestrid.  Egiptuse hiilgeaja lõpetasid 7. sajandil eKr assüürlased, kellele järgnesid peatselt pärslased.
PÜRAMIIDID
Vana Riik oli püramiidide ajastu. Kolmanda dünastia esimene vaarao (tegelikult on egiptuse keeles vaarao – “insibja” (see tähendab ~ Egiptuse mõlema osade valitseja) Dzhoser võis ette võtta kolossaalse töö oma isiku jäädvustamiseks. Tema arhitekt ja lähim abiline kõigis asjus on Imhotep (hiljem – ravimiskunsti jumal ja Ptahi poeg), tema čati ja ülempreester. Imhotep kavatses luua kuningale grandioosse hauamonumendi. Nagu vaarao seisab määratult kõrgemal kõigist lihtsurelikest ja tähtsate suguvõsade liikmeist, nii peab ka kuninga mausoleum kerkima kõrgelt üle nende haudade. Tohutu suurtest kivirahnudest ehitati esimene püramiid, mis oma vormilt ei olnud päris korrapärane ja on tuntud astmikpüramiidi nimetuse all (Sakkaras, Memfise lähedal, lõuna poole). Sellest ajast peale ehitasid kõik Vana riigi vaaraod endile püramiide, milledest IV dünastia vaaraode Hufu/ Cheopsi ja Hafra/ Chefreni püramiidid on kõige grandioossemad. Snofru oli esimene vaarao, kes III dünastia lõpul (või IV dünastia alul) tahtis endale rajada tõelise püramiidi. Kui esimesed püramiidid ehitati astmelistena, siis hiljem ehitati püramiidid siledaks lihvitud kaldkülgedega. Varased püramiidid ehitati rohmakalt tahutud ning horisontaalselt asetatud kiviplokkidest, mida hoidis koos peaasjalikult nendi endi raskus, kuid mille vahele pandi ka mörti . Hiljem valmistati ehitise seesmine osa segust , mis koosnes põhiliselt kividest, savist ning savitellistest. Pealt kaeti see lihvitud ja omavahel sobitatud kividega. Kiviraidurid lõikasid kivist blokke ja ülevaatajad tõid kohale tuhandeid töölisi. Käsitöölised töötlesid pehmemaid kive pronksist ja vasest peitlitega. Nad purustasid raskemaid kivirahne doleriidist haamritega ja silusid pinna siledaks kvartsliivaga. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravvalge lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Surnukambrid loodi samasuguse hoolega. Tavaliselt asusid need maapinnast madalamal ning neisse pääses püramiidi põhjakülge avaneva käigu kaudu. Enamasti tõkestas sissepääsu üks või mitu kivimürakat, kuid mõnikord suleti käik kiviuksega, mis kinnitus pöördteljele, et preestrid saaksid soovi korral siseneda. Püramiidi sisemuses oli algselt püstkäik, kus asus haud, hilisemais püramiidides viib hauakambrini põiktunnel. Tuntuimad on astmikpüramiid Sakkara lähedal, nn. murdpüramiid Dahšuris (natukene lõuna pool) – see on esimene pärispüramiid, Snofru teine püramiid) ning nn. Suured püramiidid: Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Gizas (Sakkarast põhja poole).
Gizas asub suur sfinks (vaarao Chefreni sfinks), mis on välja rajatud kaljust. Tal on inimese pea, mõistuse sümbol, ja lõvi keha, jõu sümbol. Koos tähistavad need kuninglikku võimu. Sfinks kehastab valitsejat või päikesejumalat. (On säilinud ka nais -sfinkside ja jäärsfinkside kujutisi. Egiptusest jõudis sfinks Lähis-Ida kaudu Kreekasse ). Cheopsi püramiidi kõrgus oli algul 146,6 m ja aluse pikkus 233 m, ta koosneb ligi 2,5 miljonist lubjakiviplokist; nüüdseks on selle tipp ja lubjakiviümbris hävinud. Püramiidi idaidaküljele ehitati lahkunud valitsejale pühendatud tempel, kuhu tema hingele kindla korra järgi ohvriande toodi. Kui ta pärast surma jumaluseks kuulutati, asetati tema kuju spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud ruumi. Mõne püramiidi juurde kuulusid nii hauatempel kui ka müüriga äärestatud kaldtee . Püramiidide lähedal on leitud maetud laevu. Nagu te juba teate, laevaga pidi surnu sõitma hauatagusesse maailma või saatma päikesejumalat tema teekonnal. Kuskil 50 aastat tagasi leidsid egiptuse arheoloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Püramiide ehitati umbes tuhat aastat: kolmandast kuni kaheteiskümnenda dünastiani, st. et mitte ainult Vana Riigi ajajärgul, vaid ka Esimese vaheaja perioodil ning Keskmise Riigi ajal. Püramiide on kirjeldanud antiigiajas muu seas Herodotos .
Antiikmaailm arvas püramiide inimkäte poolt loodud seitsme maailmaime hulka. Väljend “maailmaime” ei ole päris korrektne ; see tuleneb kreekakeelse algkuju hepta theamata tes oikumenes (‘asutatud maailma seitse huviväärsust’) ladinakeelest tõlkest septem miracula mundi .
Püramiidid on vanim maailmaime, ja seisavad esimesel kohal. Selline tähelepanu püramiidide vastu oli täiesti õigustatud, sest kõigist “seitsmest imest” on ainuüksi püramiidid jäänud püsima meie päevini. Kuni tänapäevani võivad mööda Niilust sõitvad reisijad lõuna pool Kairot näha kaugel läänes kõrve piiril noid kõrgele kerkivaid kolosse, mis meenutavad pigemini looduse loomingut kui inimese kätetööd.
Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga – püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme Suure püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus. Nagu juba öeldud, Snofru oli esimene vaarao, kes tahtis endale rajada mitte astmelise , vaid tõelise püramiidi. Kuid Medumi lähedal (Sakkarast ja Dahšurist lõuna poole) alanud ehitus ei jõudnud lõpule, sest Snofru viis oma residentsi põhja poole. Sakkarast põhja pool, Dahšuris, laskis ta püstitada teise püramiidi. Üheksakümne seitsme meetri kõrguse, murrukohaga kantidel. Snofru järeltulijad, IV dünastia vaarao Cheops ehitas endale püramiidi Giza lähedale, Džedefra/Dadefra/Dedfre (valitses Cheopsi ja Chefreni vahel) – Abu Roashi (Gizast põhja poole), ent Chefren ja Mykerinos – taas Giza lähedale. V. dünastia ajal kerkisid Sahura ja tema järeltulijad püramiidid Abusiris (Medumi lõuna poolel), VI. dünastia ajal aga Sakkara lähedale. Praegu on kogu Egiptuses kuuskümmend üheksa suuremat püramiidi.
Tuntud egüptoloog Richard Lepsius (1810-1884) oli seisukohal, et vaaraod panid kohe oma valitsusaja alguses oma hauaehitisele nurgakivi , suurendades seda seejärel pidevalt, otsekui aastaringe puul. See teooria on aga vajanud unustusse nagu mõned teisedki. Püramiidid on ehitised, mille lõplik tulemus oli täpselt välja arvestatud juba nurgakivi panekuks. See, et enamiku püramiidide ehitusplaanid aja jooksul muutusid, ei tähenda siin midagi. Erilisi mõistatusi pakub meile Cheopsi püramiid, mille konstruktsiooni muudeti tema kahekümneaastase ehitusaja jooksul kolmel korral. Täpselt säilitati vaid selle geograafiline suunitlus . Kui Egiptuse valitsus laskis 1925.aastal Cheopsi püramiidi suunitluse esmakordselt moodsate instrumentidega määrata, hämmastas tulemus eriteadlasi sedavõrd, et kõiki mõõtmisi korrati veel mitu korda. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist ning seda püramiidi põhjast läände kulgeval püramiidi idaküljel: see kõikus 5 kuni 30 ühikuni nullkraadist loetuna. Seejuures oli egiptlastele kompass väidetavalt tundmata. Tänaseni ei suuda ükski inimene seletada, kuidas oli võimalik 1 300 000 kuni kuusteist tonni kaaluvat graniitplokki nii täpselt üksteise kõrvale ja peale paigutada, et kahesaja kolmekümne meetrise põhjaserva ulatuses ei ületa viga murdosa millimeetrist ning kivipaneelid püramiidi välisküljel on nii tihedad , et nende
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Egiptus #1 Egiptus #2 Egiptus #3 Egiptus #4 Egiptus #5 Egiptus #6 Egiptus #7 Egiptus #8 Egiptus #9 Egiptus #10 Egiptus #11 Egiptus #12 Egiptus #13 Egiptus #14 Egiptus #15 Egiptus #16 Egiptus #17 Egiptus #18 Egiptus #19 Egiptus #20 Egiptus #21 Egiptus #22 Egiptus #23 Egiptus #24 Egiptus #25 Egiptus #26 Egiptus #27
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kätlin baumann Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat teemal Egiptus. Sisaldab teemasid: Egiptuse ajaloo põhietapid, püramiidid, hauad, hauakambrid, mastabad, egiptuse keel ja kiri, hieroglüüfid. Lisaks on tööl ka sissejuhatus, kokkuvõte, tiitelleht, sisukord, kasutatud kirjandus.
ajalugu , egiptus , püramiid , hauakamber , Giza , sfinks , Teeba , Abu Simbel , Dzhoser , Imhotep , Hufu , Hafra , Snofru , Mykerinos , Lepsius , Landone , mastabad , mumifitseerimine , Osirise kohus , egiptuse keel , hieroglüüf , hieraatiline kiri , Rosett´i kivi , Champollion

Mõisted


Kommentaarid (1)

killukalli profiilipilt
killukalli: Väga hea materjal, sain vajaliku info.
14:04 07-12-2012


Sarnased materjalid

76
rtf
Vana-Egiptus
5
doc
Egiptus
4
docx
EGIPTUS
4
doc
Egiptus
43
ppt
Egiptus
14
doc
Vana Egiptus
4
doc
EGIPTUS
2
rtf
EGIPTUS



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun