3000-2900eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine; kuningas Menes; rajati Memphis. 2650- 2130eKr Vana riik. 2650 eKr esimnene astmikpüramiid. 26 saj eKr Chepos, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse püramiidid. 1960eKr vaarao Mentuhotep I ühendas kogu egiptuse oma võimu alla. 1950-1650eKr Keskmine riik. 1550-1075eKr Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest Egiptuse ainujumalat. 1332-1323eKr Tutanhamon; taastati traditsiooniline jumalate austamine. 1279-1213eKr Ramses II ; võitlus h...
4. 3. Mykerinose püramiid Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja Mykerinose poolt. Mykerinos oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim, külje pikkus 103,4 meetrit, kõrgus 66,5 meetrit, praegu umbes 4 meetrit madalam. See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile.9 Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Mykerinose püramiidi lõpetas tema poeg, kes ilmselt rahapuudusest lasi ülejäänud püramiidi ehitada lubjakiviplaatidest. 5. Püramiidide kunsti võlud 9 Tõnis Kallejärv ,,Eesti Loodus", juuli/august 2000 11
Balsameerima-surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama Balsameerima-surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu.mastaba-piklik, längus seinte ja kaitseks kõdunemise vastu.mastaba-piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ruumi kujundamine tasapinnal. Louvre...
paistab see suurem Suurest Püramiidist. Ent ehkki Chephreni püramiid on 143,5 meetrit kõrge, oleks Suur Püramiid tipukiviga küündinud 147,5 meetri kõrgusele,olles seega oma algsel kujul Chephreni püramiidist umbes 4 meetrit kõrgem. Ilma tippukivita on Suur Püramiid aga 138,5 meetrit kõrge , 5meetrit madalam kui Chephreni oma. Lisaks on Chephreni püramiid ehitatud kõrgemale kohale seega on selle alus 9 meetrit kõrgemal kohal kui Suur Püramiidil. Viimaks Mykerinos tunduvalt väiksem püramiid kõigist teistest, mille alumisi astmeid kattab punane graniit, omistatakse traditsiooniliselt Hafra järeltulijatele ja Hufu pojapojale Menkaurale(Mykerinos).
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Egiptuse arhitektuur · Vana riik- tähtsamad on püramiidid · Sakkara Dzosee IMHOTEP-astmikpüramiid · mastaba · murdpüramiid · klassikaline püramiid p. Cheopsi Chepreni Giza püramiidid Mykerinos Keskmine riik · Keskmises ja uues riigis ehtitati kaljuhaudasid ja templeid · Päikesesammas ehk obelisk · Kuulsaim tempel on varao ramses (kaljutempel) · Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud
Templil oli kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravaehitis, mida nimetatakse pülooniks. Sambad olid ka olulised, need kaunistasid templites taimevormid ja hieroglüüfid. Egiptuse arhitektuur pidi sisendama lihtinimesse aukartust maiste ja taevaste võimukandjate ees, selle üldilme iseloomustamiseks kasutatakse väljendit ,,Masendav suurejoonelisus“ Joonis 3. Chephreni püramiid ja selle ees nn Suur sfinks. Joonis 4. Mykerinos püramiid Mastaba astmikpüramiid ja püramiid. Joonis 5. 3. Skulptuuris kujutati peamiselt Vaaraosid, ent ka mõningaid lihtinimesi. Vaaraodel olid kindlad poosid, nende ilmed olid pidulikud, idealiseeritud ja tardunud. Kujud olid mõeldud vaatamiseks eestpoolt. Sageli oli istuvatel ja seisvatel figuuridel oli vasak jalg eespool ja käed surutud külgedele või üks rinnal. Kujutatavate suur vormistus ja üldistav kujutamislaad pidi rõhutama nende igavikulist suurust ja
Kiviaeg jaguneb: 1. Vanem kiviaeg e paleoliitikum(esimeste tööriistade valmistamine) 2. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum(algas pärast jääaega) 3. Noorem kiviaeg e neoliitikum(algas savinõude ja lõppes metallide kastusele võtuga) Euroopa kuulsamad koopamaalingud on Lascaux' koopamaalingud Prantsusmaal. Megaliitilised ehitised on usulised monumendid. Nende liigid: 1. Kromlehh- ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, mille peale on kolmas plokk tõstetud.(Stonehenge's Inglismaal) 2. Menhir- kõrge püstine kivirahn(Carnacis Prantsusmaal) 3. Dolmen- kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid, linakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa olid põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud. Ehitised ei pidanud ilmastiku mõjudele vastu ja nüüd on enamikest alles savikuhilad. Istari värav...
eKr. Eg. reljeef, Narmeri palett u.3200 eKr Eg. Vana Riigi arh., MASTABA Eg. Vana Riigi arh., MASTABATE asetsemine Eg. Vana Riigi arh., Dzoseri loss ja astmikpüramiid, Sakkaras, u. 2270 eKr. Eg. Vana Riigi arh., Giza püramiidid, u.26502563 eKr. Eg. arh., Giza püramiidid, PLAAN u.26502563 eKr. Eg. Vana Riigi skuplt., Kirjutaja u.2600 eKr., Sakkarast Egiptuse skulpt., pea Giza kalmistult, u. 2551 eKr. Egiptuse skulpt., Vaarao Mykerinos ja ta naine, Gizast u. 2470 eKr. Püloon e. väravehitis lahtine sammasõu sammassaal Jumala kuju Eg. Uue Riigi arh., Egiptuse templi PLAAN Egiptuse arh., PÜLOON Eg. Uue Riigi arh., Amoni templi nn. Sfinkside avenüü, u.1800 eKr suletud avatud lootos protodooria pungkapiteeliga õiskapiteeliga sammas palmkapiteeliga
säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid. Seintele tehtud reljeefid koos seinamaalidega moodustavad pinnakunsti mõiste. Figuurid pinnakunstis olid üldistatud ja nn. Egiptuse poosis- silm otsevaates, pea küljelt, keha otse, jalad küljelt
Geograafiline asend, loodus Vana-Egiptuse riik tekkis Niiluse jõe äärde. Väikesed linnriigid ühinesid. Alam-ja Ülem-Egiptus-ühendas 3000.a eKr. Menes. Niiluse parem kallas on elukallas ja vasak surmakallas Egiptuses on 3 aastaaega: · Üleujutuse periood · Viljakas aeg · Kuiv ja kuum aeg Taimestik · Papüürus Egiptuse ajalugu Ühendamine-3000 a. eKr, Menes Püramiidid-2600-2500 a. eKr 3 suurimat püramiidi: · Cheops (Hufu) · Chepren · Mykerinos Vana riik keskmine riik uus riik (Egiptuse riik ühendati uuesti, Egiptus saavutas oma suurima võimsuse) hiline Egiptus · Thutmosis 3 · Ramses 2 (suurimad vallutajad) Kleopatra-viimane Egiptuse valitseja Egiptuse ühiskond 1. Vaarao 2. Ülikud 3. Sõjavägi 4. Kirjutajad 5. Talupojad ja kästiöölised 6. Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati loomade ja lindudena), nende
Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi: Maia Kirillova Rühma nr: M-13 1. Arhitektuur ehk ehituskunst on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 2. Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks.Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. Ürgaja kunst 1.Koopamaale iseloomustab monumentaa...
KUNSTIAJALOO konspekt: VANA-EGIPTUSE JA MESOPOTAAMIA KUNSTI AJALUGU Kuros- skulptuur, mis kujutab Antiik-Kreeka alasti noormeest (joonis 1). Joonis 1. Kuros (srs.dl.ac.uk/ arch/oxford-2003/) Willendorfi Venus- Austriast Willendorfist leitud üks varaseimaid skulptuure Joonis 2. Willendorfi Venus (www.shwing.com/gal/ displayimage.php? album=top...) Mykerinos- Egiptuse vaarao, kellele on ehitatud püramiid. Ajatelg: ürgaeg Mesopotaamia/E Antiik Antiik Varane keskae renessan giptus kreeka/room Kreeka/room keskae g ss a a g 40000 eKr 4000 eKr ...-0 0-... Animism- usk looduse, nii elusa, kui elutu hingelisusesse, ehk usk sellesse, et kõigel on hing. Tähtsamad koopamaalingute leiukohad on Hispaanias Altamira ja Prantsusmaal Lascaux. Egiptuse ja Mesopotaam...
ja mõttemaailma. e) Teadussaavutused: · Päikesekalender · Geomeetrias oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala, arvutada püramiidi ja silindri ruumala. · Teadmised ja oskused arstiteaduses, osavad kirurgid (silmaoperatsioon) · Kirjutati hieroglüüfides papüürusele f) Aastaarvud: · 3000eKr- Egiptuse riigi ja tsivilisatsiooni teke · 26.saj eKr- Gizas suured püramiidid: Cheops, Chephren ja Mykerinos · 14.saj eKr- valitsejad Amenhotep III, Ehnaton, Tutanhamon · 30eKr- Egiptus langes Rooma riigi võimu alla g) Isikud: · Champollion Egüptoloogiale aluse panija, kes desifreeris egiptuse hieroglüüfid. · Hufu, Hafra, Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) Vana riigi perioodi ajal, Gizasse püramiidid · HatsepsutVaarao 15.saj eKr, Uue riigi perioodil, palju kaubandusretkesi · Thutmosis III Vaarao 15. Saj
Kunstiajaloo periodiseering 1. Ürgaeg(koopamaalid ~20 000 a tagasi) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. 6. sajand e.m.a 3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a 715 e.m.a 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure
- Trajanuse sammas on kuulsaim keisrile püstitatud monument. 17. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?- kujutada iseennast, maalitakse avara ja kauge vaatega maale. 1. Panteon 2. Akvedukt- Pont du Gard 3. Constantinuse triumfikaar Roomas 4. Colosseum 5. Kreeka sambad 6. Ateena Akropol 7. Myron ,,Kettaheitja" 8. Praxiteles ,,Hermes Dionysoslapsega" 9. Lysippos ,, Kaapija" 10. Giza püramiidid 11. Abu Simbeli kaljutempel (Ramses II) 12. Vaarao Mykerinos abikaasaga 13. Egiptuse poos seinamaalingul 14. Ehnaton koos perekonnaga Atonit kummardamas. Ehnaton, Nofretete ja nende kolm tütart.
KUNSTIAJALUGU. KUJUTATAVA KUNSTI LIIGID. 1.Mis on arhitektuur ? Arhitektuur on ehituskunst, mille puhul on oluline, et ehitis täidaks oma ülesannet, kooskõlastuks ja sobiks loodusega, ning samuti nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub. 2.Mis on tarbekunst ning nende erinevad harud ? Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3.Mis on maalikunst ja kuidas jaguneb ? Maalikunst on see, kus värvidega on loodud kujundeid, olendeid jne. Jaguneb : · seinamaalid · laemaalid · põrandamaalid · joonistused 4.Mis on skulptuur ? Skulptuur on enamasti kivist valmistatud kujutis. Seda on erinevaid sorte nt. : ümarplastiline, reljeefne, abstraktne jne. 5.Mis on graafika ja mille peale tehakse pilt trükigraafikat tehes ? Tasapinnaline kujund , mis luuakse trükkimise või joonistamise abil....
VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR Ühendatud Egiptuse riik saab alguse 3000 e.Kr. kui vaarao Menes (Narmen?) koondab võimu Egiptuses enda kätte. Vana-Egiptuse iseseisev ajalugu lõppeb 332. e.Kr Aleksander Suure vallutustega. Varajane ajastu 3000 2700 a. e.Kr (lõppeb püramiidide ehitamisega) Vana Riik 2700 2200 a. e.Kr (2200 e.Kr. riik laguneb, I vaheperiood) Keskmine Riik 2050 1750 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, kuid laguneb jälle, II vaheperiood) Uus Riik 1600 1100 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, loobutakse püramiidide ehitamisest) Hiline Riik 1100 332 e.Kr. (korduvad lahutamised ja liitmised, ehitatakse Suessi kanal) Egiptuse ajalugu võib ka märkida dünastiate järgi. Mastaba kivist haudehitis, maa-alune hauakamber ja selle kohal asuv kastitaoline ehitis. Tavaliselt 1 ruum, hiljem ka rohkem Vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, aga kõrguse tõustes pidi kivikuhi paratamatul ahenema, tõenäoliselt nii jõutigi astmikp...
· Egiptuse ajalised piriid: 1. Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Surnu keha säilitati, sest usuti et inimese elu võib jätkuda ka peale surma ja
30 000 a eKr. Kiviaeg Naram-Sini võidusteel, Istari väravad, I at keskpaik(6saj.) 3 at eKr. Vana-Mesopotaamia Vana-Mesopotaamia- Babüloonia Narmeri palett, u 3000 eKr. Giza püramiidide väli- u 2500 eKr Egiptuse Vana Riik Egiptuse Vana Riik Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega, 14. saj eKr Nofretete büst, 14. saj eKr Egiptuse Uus Riik Egiptuse Uus riik Vaara Mykerinos abikaasaga, Ramses II hauamonument Abu Simbelis U 2500 eKr Egiptuse Vana Riik 13. saj eKr Egiptuse Uus Riik Vanakreeka kujutüübid- kore ja kouros. Arhailine ajastu. 7-6saj. Polykleitose "Odakandja", Myroni "kettaheitja" Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Ateena Akropol, vanakreeka klassikaline ajastu, 5.saja eKr Hooned: Parthenon, Erchtheion, Propüleed Samothrake nike, Vanakreeka hellenistlik ajastu, Milose Venus, 2
Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid ja akadid. 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Sumerid leiutasid kirjasüsteemi ja ratta. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. 1) Profaanarhitektuur ilmalikud ehitused 2) Sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) Kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. 5. Millist ehitusmaterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti. 6. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja P...
Vasta küsimustele? Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid, akaid 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Kirjasüsteem(kiilkiri) ja ratas. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. a)templid b)valitsejate lossid-Sargon 2. Loss Horsabadis c)linnakindlustused 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat.Kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutega ülespoole.Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temple jumalakujuga.Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. 5. Millist ehitusmterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Ehitusmaterjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Osa neist oli põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud, mistõttu Vana-Mesopotaamia ehitised ei ole imastiku mõjule vastu pida...
net/ename/ Numbrid • 1 on lihtsalt püstkriips 2 on nagu vene keele suur G 3 on 3 pikali aetud ja püstkriips alla 4 on meie 3 peegelpildis 5 on meie 0 6 on nende 2 peegelpildis, meenutab meie seitset 7 on linnuke alla - V 8 on linnuke üles 9 on sama 0 on väike must romb Egiptus - kultuur Birgy Lorenz Ajaloost • 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. • 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. • 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik
Kuid Medumi lähedal (Sakkarast ja Dahsurist lõuna poole) alanud ehitus ei jõudnud lõpule, sest Snofru viis oma residentsi põhja poole. Sakkarast põhja pool, Dahsuris, laskis ta püstitada teise püramiidi. Üheksakümne seitsme meetri kõrguse, murrukohaga kantidel. Snofru järeltulijad, IV dünastia vaarao Cheops ehitas endale püramiidi Giza lähedale, Dzedefra/Dadefra/Dedfre (valitses Cheopsi ja Chefreni vahel) Abu Roashi (Gizast põhja poole), ent Chefren ja Mykerinos taas Giza lähedale. V. dünastia ajal kerkisid Sahura ja tema järeltulijad püramiidid Abusiris (Medumi lõuna poolel), VI. dünastia ajal aga Sakkara lähedale. Praegu on kogu Egiptuses kuuskümmend üheksa suuremat püramiidi. Tuntud egüptoloog Richard Lepsius (1810-1884) oli seisukohal, et vaaraod panid kohe oma valitsusaja alguses oma hauaehitisele nurgakivi, suurendades seda seejärel pidevalt, otsekui aastaringe puul. See teooria on aga vajanud unustusse nagu mõned teisedki
6saj. lõpul punase figuuriline stiil - taust kaeti musta lakiga, ilmusid keerukamad liigutused. 5 saj. seina- ja tahvelmaalid muutusid 3-mõõtmelisteks. Vaasimaalides hakati kasutama kolmandat värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 4. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas)
Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie
hauakambrisse, sissepääsud müüriti kõvasti kinni, õhutuskanal. Mastabate asetsemine hulgakesi koos, surnute linn Dzoseri loss ja astmikpüramiid 2270 eKr Sakkaras Dzoseri lossist reljeef vaarao Djozeriga 2270 eKr Giza püramiidid u. 2650-2563 eKr ees kuningannadele mõeldud püramiidid Kirjutaja u. 2600 eKr Sakkarast kijutaja oli väga tähtsal positsioonil, mehed punaka ja naised kollaka tooniga Pea Giza kalmistult u. 2551 eKr potisoeng Vaarao Mykerinos ja ta naine(Giza) u. 2470 a eKr Uus Riik Egiptuse templi plaan Püloon- väravehitis Amoni templi nn. Sfinkside avenüü Amon-Ra tempel Karnakis Amon-Ra templi sambad Karnakis u. 1800 eKr Amon-Ra tempel Luxoris (sissepääs) 1417-1379 eKr Hatshhepsuti matmispaik 1480 eKr Deir el-Bahris Ramses II tempel Abu Simbelis u. 1257 eKr Reljeef, Nebamuni aed 1440 eKr segavad palju värve nn
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis meie aja XVI sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
Vana-Egiptuse kunst Referaat Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme t...
elada samas miljöös ehitati suuri hauakambreid, kuhu pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vanimad säilinud hauakamber on Mastaba. Mälestuspaik Hauakamber Nendele järgnes astmikpüramiid. Püramiidid on vana Egiptuse täiuslikumad ehitised. Kuulsamad püramiidid on: · Chephreni · Checpsi ( 146 m kõrge) · Mykerinos Vanaaja lõpul ilmub uus ehitustüüp; päikesetempel. Templiehitises tekkisid samba tüübid. Mis järgisid loodusvorme(sarnaseid papüürusele, palmile). Sambad olid kogu ulatuses kaunistatud reljeefide ja maalingutega. Egiptuse kunsti täiuslikumad tööd ongi seinamaalid ja reljeefid. Kunstnikud püüdsid objekti kujutada tema iseloomulike kontuuridega. Välditi mitme plaanilisust ja perspektiive. Kõige iseloomulikumat Egiptusele on kujutatud inimest (pea külgvaates, silmad
Ehnatonile. Puudus vajadus preestrite järgi. jumalate kindel süsteem puudus vaaraod peeti jumala maapealseks kehastuseks jumalate ja lihtinimeste vahendajateks olid preestrid inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma -> matuserituaalid -> keha säilitamine -> Osirise kohtu 3000 eKr oli välja kujunenud hieroglüüfkiri, ehitati püramiide, tekkis Egiptuse tsivilisatsioon 26. saj eKr vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse suured püramiidid 14. saj eKr Ehnatoni ja Tutanhamoni valitsemisaeg 30 eKr Egiptus langes Rooma riigi võimu alla Champollion desifreeris Rosette'i kivil olevad hieroglüüfid 11-aastaselt Hufu, Hafra ja Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) 26. saj eKr ehitatud püramiidid Hatsepsut 15. saj eKr naisvaarao -> kaubandusretked Thutmosis III 15. saj eKr, suur ehitaja, suurim Egiptuse valduste laiendaja Ehnaton 14
(kool) Nimi Klass Referaat Ajalugu Tallinn 2005 Sisukord Sissejuhatus Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini. Vahemere lä...
04.10 VanaEgiptuse riigi alguseks loetakse Põhja ja LõunaEgiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest
aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul.Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik
Kunst Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: 1) Kastikujuline „mastaba“ (igavikumaja). 2) astmikpüramiidid (Džoser 2650 eKr.) Džoseri astmikpüramiid kõige kuulsam. 3) Püramiidid (Ra sümbol), mida ümbritsesid surnute linnad (nekropolid). Näiteks Kario lähedal Giza väljad, kus 26 saj. lõpus eKr. alustati nn. suurte püramiidide ehitamist. Suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, keskmine Chephren e. Hafra; väikseim Mykerinos e. Menkaura. Suurte püramiidide ehitamine oli riigile majanduslikult laostav ja keskmise riigi ajal rajati ainult 44-70 m kõrguseid püramiide. Uue riigi ajal (1500-1300 eKr.) loobuti majanduslike kulude ja hauaröövlite tõttu püramiidide ehitamist ning vaaraosid maeti maa-alustesse hauakambritesse. Teeba lähistele Kuningate orgu (Niiluse läänekandal). Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336-1327 eKr. Isa oli Ehnaton. Tutanhamon sai tuntuks 1922
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ gua...
Mis kool? Eesnimi Perenimi 10 Kunsti kontrolltöö III Asukoht 2011 I Seleta mõisted ja too näited: 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas (u XV-IX a.-tuh. e.m.a.), nimet. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatide...
VI Egiptuse kunst Usk teispoolsesse maailma kui kunsti suurim mõjutaja: Oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti eesmärk oli hauataguse elu sisustamine. Hauakambrid: Kogu energia oli suunatud nende ehitamisele. Püramiidid: kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid. Teised kaks olid Hafre ja Mykerinos. Püramiidide ehitamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ja seetõttu hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid koolikalt peidetud. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud tempel, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15. sajandil eKr ehitatud Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
3. Egiptuse arhitektuur püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad. Algul ehitati mastabasid - madal maapealne hauakamber,haud maa all. Kuna vaaraodel oli vaja olla kõrgemal, st ligemal jumalale taeva pool ,hakati ehitama kõrgemaid hauakambreid üksteise otsa laotud kiviblokid astmikpüramiid hiljem murdpüramiidid. Egiptuse Vana-Riigi 4 dünastia ajal hakati ehitama õigeid, tõelisi püramiide Giza püramiidid Cheops(140m), Chefren, Mykerinos. Sinna maeti vaaraoid (palsameeritult) ja anti kaasa nende kaasvara ehted,tarbeesemed jm et teha hauatagust elu koduseks. Püramiidide pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega(vähe säilinud, Chefren). Püramiidide lähedal olid vaarao sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Uus riik leiti,et püramiidide ehitamine on liiga kallis lõbu ning hakati templeid nende asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav
Sisukord: Sissejuhatus............................. Püramiidide ehitus..................... Püramiidide asetus......................... Cheopsi püramiid...................... Chepreni püramiid....................... Mykerinose püramiid......................... Usund........................................... Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia...... Kasutatud kirjandus............................... Sissejuhatus Giza (araabia keeles Al-Jzah) nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerin...
• Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) 21-26 dünastia. Sel ajal vallutasid Egiptuse Pärsia • Pärslased (525-332 eKr) • Aleksander Suure valitsemisaeg 332-323 eKr • Ptolemaiuste periood 323- 30 eKr ARHITEKTUUR Vanariigi perioodi kõige silmapaitsvamaks näiteks olid püramiidid. Paiknevad Nemphisest Läänes (70km pikkusel lõigul, umbes 100 püramiidi) • Kuulsad: Giza, Cheops, Mykerinos ja Chephren • Püramiidid olid ühed 7. maailmaimest Püramiide oli 3 tüüpi • Astmikpüramiidid • Murdpüramiidid • Harilikud püramiidid Arvatakse, et püramiidide idee tuli mastabadest 11.09.14 Mastaba- piklikud, langus seintega kivikambrid. Maa all oli hauakamber kirstuga ja idaseinas nišš petikuksega. Sealt pidi sisse-välja käima surematu hing Ka ja näitama surnu eest palvetajatele teed läände, kus asus surnuteriik.
kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. 7 Vana Egiptuse ajaloo periodiseering 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton(Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik.
peamistes joontes välja valitsejate titulatuur ja võimu sümboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid - mastabad. Vana riik 2686 2183 (3.-6. dünastia) U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannes sellega aluse püramiidiehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandas klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops, Chepren ja Mykerinos oma hauamonumentidena suured Giza püramiidid. 5. dünastia valitsejad loobusid hiigelpüramiidide ehitamisest, nad pidasid end Ra pojaks (Horos elavana, Osiris surnuna) ja rajasid päikesetempleid. Kuninga nimi kirj Kartussi. Kuningal oli neli erinevat nime. Elanikkond koosnes ülikutest, ametnikest ja alamklassist. Puudusid suured linnad. Tasakaalu tagas maat, mis oli valitsejatele väga oluline ning kuulus eduka valitsemise hulka. Maati toimimiseks võltsiti ka ajalugu
AJALUGU 1. Kooli ajalugu · 5 teadmist Hugo Treffneri kohta: o 1845-1912 o Sündis Kanepis o Kolm venda, üks õde o Töötas koduõpetaja eratundide andjana o Aitas korraldada II üldlaulupidu · detsember 1883 Treffneri koolil tegutsemisluba · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) ...
Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid
püramiid on neist suurim. Tema kõrval seisab Chepreni püramiid, mis on vaarao Chepreni hauamonument. Mykerinose püramiid on ehitatud Kairosse, kaguosasse. Mykerinos oli Cheopsi pojapoeg ja tema püramiid oli kolmest kõige tagasihoidlikum. Võib-olla tuleneb see sellest, et ta oli ka oma loomult tagasihoidlikum ja rahva seas kõrgelt austatud isik, võrreldes teiste valitsejatega. Püramiidide ehitamine sai alguse soovist säilitada vaaraode mumifitseeritud kehasid ja nendega kaasa pandud varasid ning kaitsta neid hävimise ja rüüstamise eest. Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakivi kohale
Isikud · Champollion - desifreeris Egiptuse hieroglüüfkirja · Hufu - kreeka päraselt Cheops on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada suurima püramiidi Giza väljale. · Hafra - kreeka päraselt Chephrin on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada keskmise püramiidi Giza väljale. · Menkaura - kreeka päraselt Mykerinos on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada väikseima püramiidi Giza väljale. · Hatsepsut - naisvaarao, kes valitsed 15. saj eKr ning kelle tegemistest on peamiselt teada kaubandusretked Puntimaale. · Thutmosis III - valitses 15. saj eKr. Rajas tänu sõjaretkedele Ees-Aasiasse ja Nuubiasse Egiptuse impeeriumi. Oli suur ehitaja. · Ehnaton - valitses 14. saj eKr. Tegi usureformi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
