valitseja, aga tema nimi on saanud tuntuks tagantjärele tänu tema püramiidile, kus esmakordselt esinesid seintesse raiutud tekstid. Hauakamber on kõige väiksem Vana Riigi püramiididest. See asub Dzoseri omast lõunas ja on tänapäeval suhteliselt viletsas seisus - meenutab pigem kivihunnikut kui püramiidi, eriti ida poolt. Sisemus - püramiidi suurim väärtus on aga siiani säilinud, sissekäik asub põhjaküljel. Püramiidi olid varem oma töödes märkinud arheoloogid Perring ja Lepsius, aga aastal 1881 oli Gaston Maspero see, kes otsustas asja põhjalikumalt uurida. Püramiiditekste oli ta selleks ajaks leidnud juba Pepi I ja Merenra I hauakambrites. Algselt oli Unase püramiid 18,5 meetrit kõrge ja seda kaitses massiivne seitsmemeetrine kivimüür. Püramiidi ette oli ehitatud pisem niinimetatud kultuspüramiid, eesõu, siseõu ja eraldi ruum ohverdamiseks, kus olevat asetsenud hieroglüüfi 'hetep' (tõlkes ohverdamislaud) kujuline altar
murrukohaga kantidel. Snofru järeltulijad, IV dünastia vaarao Cheops ehitas endale püramiidi Giza lähedale, Dzedefra/Dadefra/Dedfre (valitses Cheopsi ja Chefreni vahel) Abu Roashi (Gizast põhja poole), ent Chefren ja Mykerinos taas Giza lähedale. V. dünastia ajal kerkisid Sahura ja tema järeltulijad püramiidid Abusiris (Medumi lõuna poolel), VI. dünastia ajal aga Sakkara lähedale. Praegu on kogu Egiptuses kuuskümmend üheksa suuremat püramiidi. Tuntud egüptoloog Richard Lepsius (1810-1884) oli seisukohal, et vaaraod panid kohe oma valitsusaja alguses oma hauaehitisele nurgakivi, suurendades seda seejärel pidevalt, otsekui aastaringe puul. See teooria on aga vajanud unustusse nagu mõned teisedki. Püramiidid on ehitised, mille lõplik tulemus oli täpselt välja arvestatud juba nurgakivi panekuks. See, et enamiku püramiidide ehitusplaanid aja jooksul muutusid, ei tähenda siin midagi. Erilisi
Champollioni nimetati egüptoloogia professoriks ja saadeti 1828. Aastal teaduse teenistusse Egiptusesse. Tema ja itaalia professor Ippolito Rosselini juhatasid seal teadusekspeditsiooni. Champollion suri pärast Egiptusest naasmist. Tema teosed: Précis du système hieroglyphique de anciens Égyptiens... Paris, 1824. Esimene egiptuse keele grammatika ilmus 1836. Egiptuse keele sõnastik 1841. Champollioni töö otsesteks jätkajateks olid Richard Lepsius ja Heinrich Brugsch. R.Lepsius tegi kindlaks egiptuse kirjas peale tähtmärkide ja determinatiivide ka kaksik- ja kolmikkonsonantide märgid. Ta tegeles egiptuse kronoloogia, ajaloo ja kunstilooga. H.Brugsch, kes alustas demootilise kirja lugemist ja koostas tolle aja kohta hea egiptuse keele sõnastiku, avaldas suurel hulgal teatmeraamatuid, mis sisaldasid kokkuvõtteid tol ajal tuntud materjalist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
