on tema valitsemise all, mil ta on jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses?. Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rpsette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid desifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti keeltega võrdlemisel, et hieroglüüfid andsid edasi
kõigile, kes on tema valitsemise all, mil ta on jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses". Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti
Peale ebatäielike ja eri määral usaldusväärsete kirjapandud ajalugude vaaraode kohta, on võimalik uurida ka mõnd ehtsat kirjalikku algallikat. Neid ei osatud aga kahjuks 4. saj. lõpus enam lugeda, sest need pärinesid Vana-Egiptuse ajast. Väga paljud õpetlased proovisid neid hieroglüüfe desifreerida, aga enamasti tulemusetult. Ovaalidega(tänapäevaselt on need kartussid), mille sees olid hieroglüüfid ning mis arvati olevat kuningate nimed, töötas väga pikka aega J. F. Champollion. Sealt sai ta väga palju informatsiooni, mis hiljem, töötades Rosette'i kiviga, ennast kuhjaga ära tasus. Seda kivi kasutas ta hieroglüüfide laiaulatuslikuks desifreerimiseks. Huvitav on ka asjaolu, et seda kivi millega ta töötas, ei näinud ta ise kunagi. Sellele on raiutud kolm erinevat kirja. Ülemised kaks on egiptuse kirjad, alumine on kreeka keeles. Väga kasulik allikas vaaraode ja kuningate määratlemisel, on ka Seti I surnutempli Esivanemate saali koridori seinal
• Alistas hetiidid • Pühendas väga palju aega ehitustegevusele • Uus pealinn Per-Ramses • Abu Simbeli templikompleks • Karnaki templi sammassaal Egiptuse kultuur • Hieroglüüfkiri • Sarnane piltkirjaga • Lisaks kasutatakse ka muid märke • Umbes 750-800 märki • Märkidel väga erinev tähendus • Kirjutati kas kivitahvlitele või papüürusele • Õpiti uuesti lugema alles 1822 • Prantsuse teadlane Champollion avastas meetodi • Teadus • Egiptuse kalender • 12 kuud, 1 kuu=30 päeva • Kokku 365 päeva (lisati 5 päeva) • Väga arenenud matemaatika • Tunti püramiidi pindala • Matemaatiline suurus pii (3,14) • Osati opereerida, hambaid ravida. Egiptuse usund • Vaid üks jumal oli inimese näoga, ülejäänud loomade-lindude peadega • Väga palju erinevaid jumalaid – umbes 700 • Jumalate kummardamiseks ehitati templid
Kultuur: 1. Kiri a. Tekkeaeg: u 5000 aastat tagasi b. Hieroglüüfid Egiptuse kirjamärgid · Algul piltkiri, hiljem mõisted, silbid, tähestik. · Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske) c. Kirjutusmaterjal: · Raidkirjad vaaraode elust. · Levinumaks papüüruserullid. d. Kirja taasavastamine · Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion. 2. Haridus a. Koolid peamiselt templite juures, kus õpetajateks preestrid. b. Õpilasteks peamiselt ülikute poisid, mis tõttu kirjaoskus vaid u 2% inimestest. c. Õpiti kirjatarkust ja arvutamist, haridus oli eelduseks pääsemisel ametnikuks või preestriks. 3. Teadus lähtus praktilistest vajadustest. a. Astronoomia: · Esimese rahvana täpne päikesekalender 12 kuud, 30 päeva igas + 5 lisapäeva. b
silindri ruumala. · Teadmised ja oskused arstiteaduses, osavad kirurgid (silmaoperatsioon) · Kirjutati hieroglüüfides papüürusele f) Aastaarvud: · 3000eKr- Egiptuse riigi ja tsivilisatsiooni teke · 26.saj eKr- Gizas suured püramiidid: Cheops, Chephren ja Mykerinos · 14.saj eKr- valitsejad Amenhotep III, Ehnaton, Tutanhamon · 30eKr- Egiptus langes Rooma riigi võimu alla g) Isikud: · Champollion Egüptoloogiale aluse panija, kes desifreeris egiptuse hieroglüüfid. · Hufu, Hafra, Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) Vana riigi perioodi ajal, Gizasse püramiidid · HatsepsutVaarao 15.saj eKr, Uue riigi perioodil, palju kaubandusretkesi · Thutmosis III Vaarao 15. Saj. eKr,, rajas Egiptuse impeeriumi, sõjaretked, suur ehitaja: Karnaki tempel. · Ehnaton Vaarao 14
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
Rosetta kivi: leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt ja sellel on kirjad kolmes keeles: hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida. Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsis valmistatud papüürus. Teadus:Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varjul olnud täht Siirius
Ja midagi hieroglüüfe meenutavat on leitud veel seitse sajandit kaugemalt. Väga kaua aega ei õnnestunud hieroglüüfe lahti seletada. Tõsisem läbimurre saabus alles aastal 1799, kui Napoleon Bonaparte'i sõjakäigul Egiptusesse avastati nn Rosetta kivi - kus oli tekst (aastast 196 e.m.a.) kirjutatud kõrvuti kolmes kirjas - kreeka tähestikku, muinas-Egiptuse hieroglüüfe ja nende rahvalikumat vormi kasutades. Lõplikult suutis hieroglüüfide saladuse lahti muukida Jean-François Champollion 1820. aastateks. Kiri sisaldas 750 märki! Vanad egiptlased kasutasid piltkirja- hieroglüüfe-templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks. Kulus 10 aastat, et saada selgeks sadu hieroglüüfe. Koolis käisid ainult poisid. Nad õppisid astronoomiat,
· 26. saj eKr - 3 kuulsa Giza püramiidi ehitamine. Suurim Hufu, keskmine Hafra ja väikseim Menkaura. · 14. saj eKr - vaarao Ehnatoni valitsemisaeg. Üritab läbi viia usureformi ning kehtestada ühe jumala kultust. Jõukus tuli kaubanduses. Oluline muutus ka kunstis. · 30 eKr - Egiptus langeb Rooma võimu alla ja tsivilisatsioon laguneb. Isikud · Champollion - desifreeris Egiptuse hieroglüüfkirja · Hufu - kreeka päraselt Cheops on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada suurima püramiidi Giza väljale. · Hafra - kreeka päraselt Chephrin on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada keskmise püramiidi Giza väljale. · Menkaura - kreeka päraselt Mykerinos on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada väikseima
templitele ja nende elanikele ning kõigile, kes on tema valitsemise all, mil ta on jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses". Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rpsette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti keeltega võrdlemisel, et hieroglüüfid andsid edasi
1. Kiri a. Tekkeaeg: u 5000 aastat tagasi b. Hieroglüüfid Egiptuse kirjamärgid · Algul piltkiri, hiljem mõisted, silbid, tähestik. · Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske) c. Kirjutusmaterjal: · Raidkirjad vaaraode elust. · Levinumaks papüüruserullid. d. Kirja taasavastamine · Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion. 2. Haridus a. Koolid peamiselt templite juures, kus õpetajateks preestrid. b. Õpilasteks peamiselt ülikute poisid, mis tõttu kirjaoskus vaid u 2% inimestest. c. Õpiti kirjatarkust ja arvutamist, haridus oli eelduseks pääsemisel ametnikuks või preestriks. 3. Teadus lähtus praktilistest vajadustest. a. Astronoomia: · Esimese rahvana täpne päikesekalender 12 kuud, 30 päeva igas + 5 lisapäeva.
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...
Leonardo da Vinci surma kuningas Napoleon I-le, kes 1804.aastal selle Louvre’i muuseumile kinkis. Kuulsaimad antiikskulptuurid on “Milo Venus” ja “Samothrake Nike. “ 7. Kuidas said oma kunstivarad British Museum ja Berliini riiklikud muuseumid? Briti muuseum Hindamatu väärtusega Rosette’i kivi oli maapõues lebanud üle 2000 aasta. 1799. aastal kaevati see välja. Kivi leiti Niiluse deltas, Rosette’I linna lähedalt – sealt on ta oma nime saanud. Francois Champollion (prantsuse õpetlane) uuris kivi ning selle peal olevat kolmes keeles kuningas Ptolemaiuse koostatud teksti. Tänapäeval asub see hindamatu väärtusega kivi Briti Muuseum. Nii nagu see kivigi, sattusid muuseumisse ka paljud teised väärtteosed (leidmise teel egiptusest). Nt inimeste ja loomade muumiad, sarkofaagid, savi- ja kivikujud. Vana-Egiptuse osakond muuseumis on ebatavaliselt rikkalik. Briti diplomaat Thomas Bruce toimetas Londonisse arvukalt kreeka
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
HETIITIDE AVASTAMINE – ajalugu hakati uurima alles 17 saj. Sõna hetiit on mainitud ka VTs, kuid selle tähendust ei teatud. C. Texier (1839) ja W. Hamilton (1842) märkasid Ankara piirkonnas kummalisi kive. 1880 väitis Sayce, et leitud märkidega kivid kuuluvad hetiidi riigile. Oli olemas 2 kirja: kiilkiri ja hieroglüüfkiri. 1907 aastal avastati Hattušast suur kuningate arhiiv oli üks bilingua. Champollion dešivreeris 1830 egiptuse hieroglüüfid. Bossert võttis aluseks foiniikia keele. VALITSEJAD – hetiidi kuningas sai võimu pärimise teel. Ei olnud jumalikustatud. Esimene võrdsete seas. Pidi võimu jagama ülikute nõukogu e pankusiga. Pankus – nõuandev organ arutleti riigi tähtsamaid küsimusi, keelas kuningal oma sugulasi hukata. (I parlament maailmas). Kuningannad – kuninga naise tiitel Tawannannas (suur kuninganna), jäid suureks
vastu. Napoleon kindlustas veelgi oma võimu. Egiptusesesse jäetud sõjavägi sai lüüa briti vägedelt. Sisuliselt lõppes Egiptuse sõjakäik kaotusega. Samas polnud see edutu kultuuriga. Napoleon võttis kaasa teadlasi Egiptusesse, kes hakkasid Egiptuse kultuuri euroopale vahedama. Egiptuse vana kultuur muutus taas tähtsaks Euroopas. Toodi tagasi kivi, kus peal olid hieroglüüfid jne Rosette kivi. Inglismaa ja Pr võistlesid, kumb ennem ära tõlgib ja edu saavutas Champollion. Napoleoni reformid. Kõik on seaduse ees võrdsed (Napoleoni koodeks)Tsentraliseers valitsuse, muutis sellega valitsuse tugevamaks. Võrdne maksusüsteem kõigile. Rõhutas hariduse tähtsust Konkordaat paavst Pius VII-ga. Slmis temaga leppe oma võimu kinnitamiseks. Napoleon keisriks 1804. Kuulutas end keisriks ja lootis sellega kinnitada võimu nii endale kui ka oma järeltulijatele Koalitsioonisõjad: Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud).
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Hieroglüüfid kujunesid 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr, kirjamärgid, meenutavad piltkirja, arvatavasti on sellest arenenud; enamik hieroglüüfe tähistas mingit mõistet, aga oli ka ühtede või teiste konsonantide sümbol; hieroglüüf sobis kõigi samu konsonante samas järjestuses sisaldavate sõnade tähistamiseks; keerulise kujuga, nende joonistamine aeganõudev, kasutati enamasti poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjades; desifreeriti Rosetta kivi pealt 1822 Jean Champollion Determinatiivid seletatavad märgid, kuulusid hieroglüüfide hulka, osutasid, kummal viisil, kas mõiste- või häälikutähisena, tuleks hieroglüüfi lugeda Hieraatiline kiri kasutati igapäevases asjaajamises, lihtsam, erines märkide kujult, kuid mitte põhimõtetelt, märke loeti mõistete või häälikute tähistusena, kasutati determinatiive Papüürus levinuim kirjutusmaterjal, Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist valmistatud; maaliti
2 lehte etruski keelsed, 1 leht puunia keeles. Loodeti, et on tegu uue Rosette´i kiviga.(niiluse deltas koha nimi)- ei kuulu etruskide valdkonda. Kivist steel, mis leiti niiluse deltast napoleoni sõjakäigul. Seadusi sisaldav kivi, mis oli kahes keeles ja kolmes alfabeetis, paralleeltekst. Vana egiptuse keeles ja nendest üks osa oli hieroglüüfides ja teine demootilises kirjas- lihtsustatud rahvapärases kirjas. Teine keel oli kreeka keel. Selle kivi alusel deśifreeriti egiptuse kiri. Champollion deśifreeris 1821-22. Säilinud on käsikirjad, mis on ümberkirjutatud al 4. saj ekr koodeksitele, korduva sisuga, sp teatakse keelest vähe. Teksti saab osaliselt lugeda, vähe sõnavara. Keelest teatakse käändelõppe, verbiaegu. Etruski keelele ei sarnane mitte ükski teine keel. Foneetika tekitab hämmingut- puuduvad osad vokaalid, ei ole tuvastatud vokaali o. Ei tehta vahet helilistel ja helitutel klusiilidel. Gaius- C.I.Caesar. Appius Gladius. Lasi ehitada via appia
Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste. Rosette kivi, 3 keeles kivi. Vana-Egiptuse keeles- hieroglüüfkirjas ja demotikos (rahvakiri) ja kreeka keeles. Champollion tõlkis. Egüptoloogia põhitekstide varamu oli 20.saj olemas. Samas tuleb aina juurde. Mesopotaamia. Vana-Pärsia kiilkiri (hiline faas). Suudeti tuvastada Pärsia kuningate nimed (need olid teada Herodotoselt kr.k) kronoloogia alusel. 1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema akkadi keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas Dareios I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka kolmes keeles- akkadi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
