Teatri ees oli pikk järjekord, aga teatri juhtkond oli õhku haihtunud ja inimesed ei saanudki teatrie ega etendusele. 5. Millised olid Wolandi pahateod? Ta saatis Lihhojedovi Jaltasse, Bossoil arreteeriti, kuna tema ventilatsiooni torust või seadmest leiti raha, selle sokutas sinna Woland. Samuti ta ka hüpnotiseeris inimesi. 6. Kuidas Margarita kohtus Azarelloga? Miks oli ball tema jaoks raske? Mida Margarita soovis? Nad kohtusid pingil, kui Berliozi matuserong möödus. Azarello ütles, et üks välismaalane tahaks temaga kohtuda ja meelistas teda ning andis talle kuldses karbis oleva kreemi, mille pidi ta omale kell pool üksteist peale määrima. Margarita läks koju, ootas õhtut ning kell pool üksteist määris end kreemiga kokku. See muutis teda nooremaks. Margarita läks Azarelloga korterisse, kus teda vannitati ja kasiti, pandi ka ilusasti riidesse.
Horatiole tuuakse laevalt Hamleti kiri, kes pääses Inglismaale minekust, kuid Guildernstern ja Rosencrants viidi Inglismaale, kus nad hukati, sest Hamlet oli salaja kirja ringi teinud. Laertes ja kuningas peavad plaani, kuidas Hamlet surmata - mürgikarikas ja mürgitatud mõõk. Tuuakse teade, et Ophelia uputas end. Hauakaevajad kaevavad talle hauda, kui Hamlet tuleb surnuaeda, meremehe riided seljas. Hamlet leiab mullast pealuu. Tuleb Ophelia matuserong. Hamlet vaatab tegevust kõrvalt. Hakkab Laertesega kaklema. Tunnistab, et armastas Opheliat. Lossis tuleb Hamleti juurde Osric, kehkenpüks, toob teate, et kuningas vedas kihla Hamaleti ja Laertese vehklemisvõitluse peale. Hamlet on nõus mõõgavõitlust pidama. Peekris on mürgitatud jook, seda plaanib kuningas Hamletile pakkuda, Laertese mõõk on nürimata ja mürgine. Võitluses lähevad mõõgad vahetusse. Kuninganna joob mürgitatud peekrist, varsti sureb
Eesti vanade tavade järgi sõitsid kõige eest kaks meest, kes istusid kirstul, 19. sajandist kehtestatud kirikliku keelu tõttu jäi surnusõitjaks vaid üks inimene. Kirst asetati vankrile nii, et sõites oleksid lahkunu jalad eespool. Surnuvanker pidi sõitma matuserongis kõige ees. Leinarong tegi peatuse tee ääres asuvas metsatukas, kus söödi-joodi. Kohati, eriti Lõuna-Eestis, lõigati teeäärse puu sisse rist võimaliku kodukäimise tõrjeks. (Torp-Kõivupuu 2003: 107). Vana vene matuserong oli järgmine: tuttavad, sõbrad, sugulased kandsid kirstu, teised kohalviibijad hoidsid kätel küünlaid ning laulsid. Matuserong peatus palvetamiseks teel seisvate kabelite, pühakodade ja surnule tähtsate paikade ees ( 2004: 209). Ristilõikamise traditsioon oli venelastele võõras, kuid kodukäija tõrjumise paganausulised rituaalid olid neile tuttavad küll. Näiteks, esimesel ristmikul peatuti ning pöörati kirst vastu päikest kolm korda
Valitsuse poolt korraldati matusekomisjon, matmist korraldasloomisjärgus olev Eesti KujutatavateKunstnikkude Keskühing. Kadrioru lossi suures saalis toimus 23. novembril pidulik kirstupanek. Reedel, 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasatmine . Kadrioru lossist siirdus leinarong ,,Estoniast" mööda Balti jaama poole. 26. novembriks jõudis rongiga kujuri põrm Tartusse. Jaamast mindi ,,Vanemuisesse", kus kell üks peeti matusetalitlus. Suure rahvahulga osavõtul liikus matuserong läbi kesklinna Maarja surnuaia poole. Aasta enne surma soovis August et teda maetakse mulda, kivi oleks lihtne, kuhu nime alla oleks raiutud sõnad ,,Mis ilm ei andnud, andis surm, ning kustutas mu janu", matmine pidi toimuma nii lihtsalt, kui võimalik. See soov täitus osaliselt matused kujunesid suurejooneliseks ja rahvarohkeks, hauasammaski oli suursugune, selleks sai tema enda loodud ,,Rahuingel". Tumeda poleeritud graniitpostamendi esiküljel on kunstniku nime ja sünni
Keegi käib Andrese laudas ja mürgitab loomi. Õlu tegemine, enne loomade tapmist liha jaoks jõi alati. Antsu varrud(katsikud), palju külalisi,süüa juua. Seal Pearu, rätsepa, (köstri) vaheline tüli ning lõpuks peksid naised Pearu selle eest, et ta seal püksteta oli. Oli nelipüha, Tiit pidas kõnet, Pearu oli juuatäis. XXVIII Vargamäele tuli kohutav lastehaigus,millega kaasneb lämbumissurm. Esimesed lapsed surid Kassiarul, Jaska lapsed. Orul suri 2 väiksemat last, matuserong oli pikk (paljudel surid lapsed). Hiljem surid Andresel Anni(Krõõda tütar), Maril Juku ja Kata (mõlemad Jussi lapsed). Räägiti et Jussi lapsed surid Jussi pärast (kuna ta end ülespoos, karistuseks). Mari süüdistas end laste surmas. Jaska laste surma peeti Jaska süüks, kuna ta tappis laadal ühe joodiku. Maret ja Liisi kasvasid suureks ja räägivad, kuidas pärast seda haigustehoogu ei lastud lapsi enam õuegi,nii väga kardeti. XXIX
Indrek suundus sgikohta, kus pidi olema Bstri surnukeha. Ta luges Bstrile issameiet ning lahkus, ise meenutades oma pevi Vargamel, kus samuti oli palju leinatud. 16. peatkk Tna oli langenute matusepev. Ilm oli hilissgiselt tume, hmane, ridinud ja rske. Seoses leinamisega tuli Indrekule ikka ja jlle meelde Vargame ning seal toimunu. Talle tundus, et kogu selle linna kohta on leina siiski vhe, inimesed ei hoia kokku, ei toeta ksteist. Matuserong suundus lbi linna nii, et kui esimesed kirstud olid juba judnud agulirajoonidesse, siis viimased polnud veel liikumagi saanud. Samas tehti neid aina juurde. htuks olid kik maha maetud. Indrek oli jnud Viljasooga kahekesi ning kitselt kuulsid nad kellegi nuttu. Eemal psas oli ema koos kahe lapsega, kes nutsid. Indrek ja Viljasoo vtsid lapsed ning asusid koduteele. Kuna naisel mees surnud ja rileping kohe-kohe lppemas, oli Viljasoo nus nad oma hoole alla vtma. 17. peatkk
meistril ja teistel purssidel Antoniks laskis hüüda ei meeldinud Ennosaar Ainile eriti, sest ta ei olnud üldse kadunud isa moodi ja ei olnud ka küllalt peenike ja viisakas. Kui Ennosaare Ain oli mõni aeg juba oma venna lese ja ta pojaga juttu rääkinud läks edasi, et vaadata mis linnast ja kodukülast oli saanud. Kui tal oli linna peal kõnnitud istus ta mitmeid päevi akna peal, et välja vaadata, kuid ühel päeval sõitis mööda matuserong ja jäi Aini maja juures seisma et küsida ega Ain ei taha matustele tulla. Ain läks uudishimust kaasa, et teada saada kes surnud on. Lõpuks küsis ta ühe naise käest, et teada saada keda siin maetakse talle vastati, et leske obersti prouat N. Aini jaoks oli see nimi võõras. Nii üritas ta haua lähedale saada, et näha mis haua mis haua plaadil kirjas on. Järsku jäi ta ühte kohta tarretunult seisma ja vahtima sest ta
Professor palus endale kaanid saata ning istus hiljem murest murtuna oma kabinetis, seltsiks professor Bouret. XIX peatükk Tegelased: meister, Margarita Nikolajevna, toatüdruk Natasa, kihvaga punapea Azazello (kuradi käsilane), kriitik Latunski Peatükk tutvustab Margarita Nikolajevnat, meistri armastatut. Naine igatseb meistrit, kardab, et viimane on surnud. Meenutab teda. Läheb parki ja istub pingile, kus nad istusid kunagi koos. Temast möödub Berliozi matuserong ning äkitselt on tema kõrval Azazello, kes meelitab ta Wolandi juurde õhtusöögile, öeldes, et saab midagi meistrist teada. Annab naisele kaasa ka kullast topsiku sees oleva kreemi, millega käseb terve keha kokku määrida ning siis kümne paiku õhtul telefoni juures olla. Margarita nõustub ja tõttab minema. XX peatükk Tegelased: Margarita, Natasa, Nikolai Ivanovits Margarita hõõrus enda nägu Azazello antud kreemiga ning muutus pea 10 aastat nooremaks.
Eragümnaasium EGIPTUS ajaloo referaat Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemia...
Paar tundi hiljem külastas Spartacust Enomaios, kes tõi rudiaariusele kirja. Battiades kirjutas, et ta on kuulnud palju Spartacuse kunstist ja tublidusest ning kutsub teda õpetajaks oma Capuas asuvase gladiaatorite kooli ja tõotab tasuks head kosti ning suurt palka. Spartacus oli äärmiselt õnnelik, sest ta kavatses neid õpilasi treenima hakata ülestõusuks. Kaksteist päeva pärast seda, kui kuulutati välja senati dekreet Lucius Cornelius Sullale, hakkas matuserong diktaatori villast Rooma poole liikuma. Aeglane rongkäik kestis kümme päeva. Rongkäik läks foorumile, kuurias, otse rostra vastas, oli üles seatud Sulla sarkofaag. Seal pidasid oraatorid kõnesid ja seejärel hakkas rongkäik endises korras edasi liikuma Marsi väljaku suunas. Seal pandi kanderaam tuleriida kõrvale maha ja Valeria sulges Sulla silmad, pani talle suhu vaskraha, suudles teda suule ning lausus: ,,Hüvasti! Ja meie järgneme sulle looduse poole meile ettemääratud korras
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...
tehti matused, mille järel järgmised kaksikud surid, järele jäi vaid imik Maali - haigeks jäid lapsed ka Orul, Hundipalul, Ämmasool ja Raval, igal pool sai mõni laps surma, teiste matustele enam ei jõutudki, sest pidi enda omade eest viimast hoolt kandma - Orul suri 2 väiksemat last, Hundipalul samuti 2, Raval suri 1 poeg, Kukesaare Jaanil tütar, Võõsiku Anna laps ja Ämmasoo kusti oma, oli pikk matuserong - lastehaigusesse suri ka üks täiskasvanu, Võlla Kaie, kuid temagi oli iseloomult lapsik - ei teatud põhjust, miks peresid niiviisi karistati, viimaks kõigi silmad avanesid, üks joodiks oli laadateel surma saanud, kuulati üle laadalised, nende seas kõik need pered, kelle lapsed nüüd surid, kuid Jaskat arvati olema selle surma süüdlaseks ja seega karistati tema lapsi enim - ka jõudis haigus Eespereni, surid Juku ja Kata ning Anni, Andres küll tookord laadal polnud,
Krõõt sai veel Andresele öelda: "Poiss võttis mu hinge, minu tund on vist tulnud. Ära võta kurja lastele emaks.", siis tema silmad kustusid. Varsti tuli Tagapere perenaine Eesperre vaatama, et kas midagi on juhtunud. Andres palus Oru perenais abiks jääda. Abiks oli ka kõiges sauna Mari, kellel oli ühe rinna otsas oma tütar ja teises Krõõda poeg. Andres jättis kõik kodutööd Mari hooleks ja Mari sai kõigega hästi hakkama. Pühapäeval peeti peiesid. Kui matuserong surnuaia poole minema hakkas nägid kõik, et tee pealt olid suuremad kivid koristatud ja rööpaid silutud, samuti oli sooslida sillutatud nii, et vanker surnuga sealt kerge vaevaga üle sõitis. Andres ütles, et tema polevat seda teinud, vast siis Pearu. Kui Pearu oli juba parasjagu pudelit kummutanud, rääkis ta Andresele, kuidas ta oli tema naisele, Krõõdale, tema viimseks teekonnaks öösel teed sillutanud. 14. Saunaeidest saab perenaine (XVIII ptk.)
surnuteriigi valitsejad ütleksid talle tere tulemast". Paistab, et haua ääres läbi viidud tseremoonia, mis sümboliseeris Ra-Osirise öist rännakut, oli lausa teatraalne. Retsiteeriti kohustuslike palveid ja suitsutati viirukit. Lahkunu sugulased kaeblesid valjusti, abiks elukutselised leinalised, kes itkesid läbilõikavalt, kui rongkäik lähenes pikkamisi hauale ehk mastabale, millest sai muumia viimne puhkepaik. Matuserituaali tähtsaim isik oli preester, keda kutsuti semiks. Kui matuserong saabus, lebas sem nagu muumiagi sidemetesse mähitult hauas. Kolm meest pidid semi äratama, et too juhiks pikalevenivat tseremooniat. Kui jõuti pika haudehitise ukseni, võeti surnukeha kirstust ning jumal Anubist sümboliseeriva saakalimaskiga preester tõstis ta mastaba seina najale püsti. Seejärel asus sem läbi viima tähtsat suu ja silmade avamise rituaali. Paljude maagiliste loitsude ning märkide saatel avati konksu abil surnu suu (teiste allikate järgi kasutas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
