Tsivilisatsioonide
teke ja Muistne Egiptus I
Inimese kujunemineInimese
eellased: Inimese
otsesed eelkäijad olid
inimahvlased,
kes polnud puu otsas elamisega nii
kohastunud kui näiteks tänapäeva
inimahvid . Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane
kõndima kahel jalal.
Peaaju arenedes kuijunes temast
australopiteekus
ehk
lõunaahvlane,
kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5
miljoni aasta
eest kujunes Ida-Aafrikas
Homo habilis ehk
osav
inimene, kes oli
õppinud valmistama esimesi tööriistu.
Inimeste
kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu
Homo
erectuste ehk
sirginimesena.
Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks
oluliseks lüliks
neandertaallasi.
Umbes
40
000 aastat
tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik–
Homo sapiens
ehk
tarkinimene.
Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid
tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Nad võisid kujuneda juba
rohkem kui 100
000 aastat
tagasi Aafrikas. Hiljem rändasid nad sealt euroopasse,
Aasiasse ja
Austraaliasse ning lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid
eri maailmajagudes kujunema
inimrassid -
negriidid, europiidid ja mongoliidid.
Kõne
tekkimine:
Tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja
sellest suurenes ka nende aju maht. Oma mõtteid ja ettepanekuid
üritati kaaslastele teatud häälitsustega edasi Varasemate
inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist, alles
tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.
Muinasinimeste
elukorraldus:
Inimeste põhitegevuseks oli küttimine ja kalapüük. Näljast
aitasid välja ka
marjad , seened, pähklid jms. Seega oldi loodusega
väga tihedalt seotud.
Kunsti
teke:
Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või
kivile . Mõni aeg
hiljem hakati tegema koopamaale. Tuntumad
koopad ja ka kõige rohkem
uuritud koopad on
Altamira
Hispaanias
ja
Lascaux
Prantsusmaal.
Maaviljelus:
Inimkonna arengus toimus murrak: algas üleminek
anastavalt
majanduselt viljelusmajandusele.
Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse
armust vaid hakkasid
ise endale toiduaineid
tootma .
Metallide
kasutuselevõtt:
Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist,
luust ja
puust. Pole teada, kuidas avastati metallid.
Pronks
leiutati
umbkaudu 2500
aastat eKr
Vahemeremaades . Umbes 1300
aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias
rauda
tootma.
II
Tsivilisatsiooni tekkimine
Varased tsivilisatsioonid :Alates
III
aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema
tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk
primaarsed
tsivilisatsioonid
tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid
tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel
põhjustel. Kõigepealt
Mesopotaamias
Eufrati ja
Tigrise alamjooksul ning
Egiptuses
Niiluse kallastel.
Seejärel
Indias
Induse jõe ääres,
Vahemeres
paikneval
Kreeta saarel ja
Hiinas
Huanghe jõe orus.
Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni
arenenum naaberpiirkond. Ülejäänud kõrgkultuure enamasti
teisesteks ehk
sekundaarseteks
tsivilisatsioonideks.
Peamised tunnused:
koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine.
Vanaaeg
oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega
Egiptuses ja Mesopotaamias 3000
aastat eKr kuni 476
aastat pKr kui
kukutati viimane Lääne-
Rooma keiser.
Antiikaeg oli ajastu, mis
hõlmas muistse Kreeka ja Roomas
kujunemis , õitsengu ja langusaega.
(8
sajand eKr-476 pKr)
III
Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskondEgiptuse
geograafiline asend ja looduslikud olud:
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja
Ülem-Egiptuseks.
Alam-Egiptus
hõlmab Niiluse tasast
suudmeala , kus jõgi moodustab hargnedes
kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku
vahelises jõeorus asub
Ülem-Egiptus.
Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei
saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu
Niiluse üleujutustele. Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust
võõrast sissetungi eest ja kaitsevajadused ei nõudnud kuigi palju
tähelepanu.
Niiluse
üleujutuse perioodid:
Põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul.
Sealt jõuab
tulvavesi Egiptusse iga aasta juulis-augustis. Üleujutus
kestis oktoobri-novembrini.
Lihtsate , kooguga kaevu meenutavate
veetõstukite-saduffide abil toimetada vett sinnagi, kuhu üleujutus
ei ulatunud.
Egiptuse
ajaloo põhietapid:
Varadünastiline
periood 3000- 2650
aastat eKr toimus Egiptuse ühtse riigi kujunemine.
Vana
riik 2650-2100
aastat eKr oli egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning
autoriteedi kõrgaeg.
Keskmine
riik 1950- 1650
aastat eKr sel perioodil etendasid riigi juhtimises tähtsat osa ka
piirkondade-noomide asehaldurid, kelle tahet tuli arvestada ka kõige
vägevamalgi valitsejal. Kuninga võin ulatus nüüd aga oma maa
piiridest kaugemalegi. Egiptusele oli allutatud lõuna pool asuv
Nuubia .
Uus
riik 1550- 1075
aastat eKr Egiptuse välise võimsuse hiigelaeg. Egiptusest oli
saanud tõeline
suurriik . Valitseja kõrvale tõusis ka tugeva jõuna
elukutseline preesterkond.
Hilis -Egiptuse
periood 1075-525
aastat eKr võimutsesid Egiptuses mõnigi kord võõramaised
valitsejad.
Pärsia
periood 525-392
aastat eKr
Makedoonia periood 332-323
aastat eKr
Ptolemaioste
periood 332-30
aastat ekr
Egiptuse
langemine Rooma riigi võimu alla 30
aastat eKr
Egiptuse
ühiskonna astmeline ülesehitus ja ametitega kaasnevad ülesanded:Vaarao-piiramatu
võimuga valitseja
Kõrgem ametnikkond (nomarhid,
preesterkond, väepealikud)
Keskastme ,
alamastme ametnikud(kirjutajad,
sõdurid)
Lihtrahvas(talupojad,
käsitöölised)
Orjad Nomarhid-
viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada
ehitustõid ja vajadusel koguda sõjaväge.
Preesterkond-
vaarao volituste elluviijad.
Väepealikud-
vallutussõdades sõjaväe eesotsas.
Kirjutajad-
kontrollisid töötajate tegevust.
Talupojad-
pidid andma poole saagist vaaraole, aitama püramiidide ehituses.
Käsitöölised-
töötasid vaarao ja ülikute losside ning templite juures ja allusid
riigivõimu karmidele korraldusetel.
Orjad-
kasutati vaarao ja ülikute majapidamistes, templite valdustes,
suurtel riiklikel ehitustel ja sõduritena.
Eluolu:
Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja
lihtrahvast elas maal. Talupojad elasid palmidest katustega
savionnides.
Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust
küpsetatud leib ning peamine
jook õlu. Mõnevõrra saadi ka liha,
tänu kariloomadele.
Perekond:
Paarperekond - tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest
lastest koosnev perekond.
Abielunaise õiguslik seisund oli mehe
omaga peaaegu võrdne.
Vaaraod pidasid kümnetest naistest
koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis
esime nende seast üks, mõnel korral oli
selleks vaarao õde. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi
ainuvalitsejaks. Egiptuses oli naistel nii perekonnas kui ka
ühiskonnas tervikuna eranditult kõrge positsioon.
IV
UskUsu
ja preestrite osa egiptlaste maailmapildi kujunemises:
Preestrid olid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa. Tänapäeva
inimestest erinevalt mõistsid ja mõtestasid
egiptlased maailma
üldist korraldust müütide ja religiooni, mitte loogika alusel.
Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite
ülesanne. Nii tunnemegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige
preesterkonna pilgu läbi. Lihtrahva uskumustest on üsna vähe
teada.
Egiptuse
jumalad:
Ra-
tähtsaim jumal, päikesejumal, maailma looja ja esmane valitseja.
Kujutati eaka
mehena .
Amon-Ra-
Uue riigi ajal peajumalaks saanud.
Osiris -
Ra pojapojapoeg, viljakuse jumal ja inimkonna suur heategija.
Isis-
noor naine, peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas.
Seth -
kõrvetav ja vijatu läänetuul.
Horos -
Isise poeg, pistrikukujuline.
Hathor -
jumalanna, lehmakujuline, lehma pea või- sarvedega. Kehastas
viljakust, kaitses naisi, edendas tantsu ja muusikat.
Anubis -
surnute jumal, šaakalipäine.
Thot -
kuujumal, hieroglüüfide leiutaja ja kirjatarkuse kaitsja.
Apis-
must härg, valge lauguga, Memphise jumal Ptah looma kujul.
Osirise kohus-
šaakalikujuline Anubis mõõtis kaaluga, kas surnu süda on kergem
või raskem kui maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei lasunud
pahategusid oli Maadist kergem ja siis sai surnule osaks
igavene elu.
Kaalus aga
patune süda Maadi üles, langes surnu
saagiks õgijale,
kes ühendas endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid
omadusi.
Usk
surmajärgsusesse:
usuti , et surnu jätkab oma elu enamvähem tavapärasel viisil ka
peale surma. Seda aga ainult siis kui surnule said osas
matuserituaalid, mis tema keha säilitasid. Surnukeha
mumifitseerimine -
spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks – moodustaski
Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Matusetseremoonia algas surnu
väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega.
Palsameerimine
ehk
muumia valmistamine oli
aega ja täpsust nõudev protseduur. Surnu siseelundid ja peaaju
eraldati, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. See
salviti sisse
aromaatsete õlidega ja mähiti hoolikalt valgesse
linasesse riidesse. Nii oli muumia valmis. Et muumiat kaitsta, suleti
ta massiivsesse kivist
sarkofaagi,
selle ümber asetati anumad kehast eraldatud siseelunditega.
Hauakambrid:
Tuntuimad olid
püramiidid.
Hiljem asendusid püramiidid
kaljusse raiutud hauakambritega,
mis paistsid vähem silma ja olid rüüstajate eest paremini
kaitstud. Vaaraode matmiskohaks sai
Kuningate
org. Varasem üliku
haudehitis oli piklik längusküljelise kasti taoline
mastaba,
mille all paiknes kauakamber sarkofaagiga.
Hauakambritesse
kuulusid ka maagilise tähendusega tekstid, mis varustasid lahkunut
surmajärgsuses kasulike teadmiste ja loitsudega. Varaseimad neist
tekstidest, Vana riigi valitsejate hauakambrite
seintele raiutud
püramiidiraamatud,
puudutavad ainult vaarao surmajärgset saatust, kuid
hilisemad papüürusele kirjutatud ja koos lahkunuga sarkofaagi pandud
surnute
raamatud annavad
teavet ka tema alamate surmajärgsusega seotud kujutluste kohta.
Vaarao Ehnaton ja päikesejumal Aton:
lk 35-36 loe läbi
V
Kiri, haridus, teadus ja kirjandusKiri:
Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr,
niisis tsivilisatsiooni tekkega umbes ühel ajal.
Hieroglüüfid-
kirjamärgid, mis meenutavad väliselt
piltkirja ja ongi tõenäoliselt
sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet aga
oli seekõrval ja ühtede või teiste konsonantide sümbol.
Hieroglüüfid olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine
aeganõudev. Seetõttu kasutati neid enamasti ainult poliitiliste ja
religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslikumate tekstide
puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn
hieraatiline
kiri.
Rosetta
kivi: leiti 1799.
a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt ja sellel on kirjad
kolmes keeles: hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See
aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Kogu õpetatud
maailm taipas kohe Rosette’i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik
katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande
lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil
1822.aastal.
Jean-François
Champollion (1790-
1832 )
oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette’i
kivil olevad
tundmatud kirjamärgid deshifreerida.
Levinuim
kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsis
valmistatud
papüürus.Teadus:Esimese
rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse
päikesekalendri.
See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord
siis, kui pikka aega
varjul olnud täht
Siirius jälle koidikul
taevasse ilmub ja et Siiriuse uut ilmumist lahutab eelmisest 365
päeva. Need jagati kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele
lisati 5 ülejäänud päeva. Egiptuse kalendris puudus liigaasta
ning selletõttu tekkis päikese- ja
kalendriaasta vähele aja
jooksul üha
suurenev nihe .
Geomeetria:
Egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada
kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala.
Arstiteadus :
Selles valdkonnas olid egiptlastel suurimad teadmised ja oskused.
Egiptuse arstid olid osavad kirurgid, oskasid valmistada paljusid
ravimeid ja salve.
Kirjandus:
Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga viljelesid
lühivorme. Näiteks armastasid nad jäädvustada elutarkust
edastavaid
õpetussõnu.
Sinuhe jutustus:
egiptlaste lühijuttude seast kuulsaim. See postuumne minavormis lugu
kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust
pagendust ning elu lõpul
kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud
võõrsil
taluma kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva
hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid
kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu
pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai
osaks vaarao
soosing , veel eluajal ehitati valmis tema uhke
hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita.
VI
Egiptuse kunst
Usk
teispoolsesse maailma kui kunsti suurim mõjutaja:
Oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.
Kunsti eesmärk oli
hauataguse elu
sisustamine .
Hauakambrid:
Kogu energia oli suunatud nende ehitamisele.
Püramiidid:
kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26.
sajandil eKr
Kairo lähedale
Giza väljale. Neist vanim ja suurim on
vaarao
Hufu
ehk kreeka nimega
Cheopsi
püramiid. Teised kaks olid
Hafre
ja
Mykerinos .
Püramiidide ehitamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ja seetõttu
hakati vaaraosid
matma kaljuhaudadesse.
Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid
koolikalt peidetud. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud
tempel, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas.
Kaljuhaudade
juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige
huvitavam 16.-15.
sajandil eKr ehitatud
Hatšepsuti
tempel Dair al-Bahris.
Niisama kuulus on
Ramses
II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias.
1922.
avastati rüüstamisest peaaegu puutumata jäänud
Tutanhamoni
hauakamber. Hauda
oli talle kaasa pandud hämmastavad rikkused.
Kõik kommentaarid