Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus (3)

Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus
I Inimese kujunemine
Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid . Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu.
Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi.
Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik– Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Nad võisid kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rändasid nad sealt euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid - negriidid, europiidid ja mongoliidid.
Kõne tekkimine: Tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest suurenes ka nende aju maht. Oma mõtteid ja ettepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega edasi Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.
Muinasinimeste elukorraldus: Inimeste põhitegevuseks oli küttimine ja kalapüük. Näljast aitasid välja ka marjad , seened, pähklid jms. Seega oldi loodusega väga tihedalt seotud.
Kunsti teke: Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile . Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale. Tuntumad koopad ja ka kõige rohkem uuritud koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal.
Maaviljelus: Inimkonna arengus toimus murrak: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma .
Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades . Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma.

II Tsivilisatsiooni tekkimine

Varased tsivilisatsioonid :Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel Indias Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ja Hiinas Huanghe jõe orus. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine.
Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne- Rooma keiser.
Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis , õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr)
III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond
Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala , kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele. Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõrast sissetungi eest ja kaitsevajadused ei nõudnud kuigi palju tähelepanu.
Niiluse üleujutuse perioodid: Põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab tulvavesi Egiptusse iga aasta juulis-augustis. Üleujutus kestis oktoobri-novembrini. Lihtsate , kooguga kaevu meenutavate veetõstukite-saduffide abil toimetada vett sinnagi, kuhu üleujutus ei ulatunud.
Egiptuse ajaloo põhietapid:
Varadünastiline periood 3000- 2650 aastat eKr toimus Egiptuse ühtse riigi kujunemine.
Vana riik 2650-2100 aastat eKr oli egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg.
Keskmine riik 1950- 1650 aastat eKr sel perioodil etendasid riigi juhtimises tähtsat osa ka piirkondade-noomide asehaldurid, kelle tahet tuli arvestada ka kõige vägevamalgi valitsejal. Kuninga võin ulatus nüüd aga oma maa piiridest kaugemalegi. Egiptusele oli allutatud lõuna pool asuv Nuubia .
Uus riik 1550- 1075 aastat eKr Egiptuse välise võimsuse hiigelaeg. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik . Valitseja kõrvale tõusis ka tugeva jõuna elukutseline preesterkond.
Hilis -Egiptuse periood 1075-525 aastat eKr võimutsesid Egiptuses mõnigi kord võõramaised valitsejad.
Pärsia periood 525-392 aastat eKr
Makedoonia periood 332-323 aastat eKr
Ptolemaioste periood 332-30 aastat ekr
Egiptuse langemine Rooma riigi võimu alla 30 aastat eKr
Egiptuse ühiskonna astmeline ülesehitus ja ametitega kaasnevad ülesanded:
Vaarao-piiramatu võimuga valitseja

Kõrgem ametnikkond (nomarhid, preesterkond, väepealikud)

Keskastme , alamastme ametnikud(kirjutajad, sõdurid)

Lihtrahvas(talupojad, käsitöölised)

Orjad
Nomarhid- viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustõid ja vajadusel koguda sõjaväge. Preesterkond- vaarao volituste elluviijad. Väepealikud- vallutussõdades sõjaväe eesotsas. Kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust. Talupojad- pidid andma poole saagist vaaraole, aitama püramiidide ehituses. Käsitöölised- töötasid vaarao ja ülikute losside ning templite juures ja allusid riigivõimu karmidele korraldusetel. Orjad- kasutati vaarao ja ülikute majapidamistes, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel ja sõduritena.
Eluolu: Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Talupojad elasid palmidest katustega savionnides. Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook õlu. Mõnevõrra saadi ka liha, tänu kariloomadele.
Perekond: Paarperekond - tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest koosnev perekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis esime nende seast üks, mõnel korral oli selleks vaarao õde. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. Egiptuses oli naistel nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna eranditult kõrge positsioon.
IV Usk
Usu ja preestrite osa egiptlaste maailmapildi kujunemises: Preestrid olid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa. Tänapäeva inimestest erinevalt mõistsid ja mõtestasid egiptlased maailma üldist korraldust müütide ja religiooni, mitte loogika alusel. Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne. Nii tunnemegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Lihtrahva uskumustest on üsna vähe teada.
Egiptuse jumalad:
Ra- tähtsaim jumal, päikesejumal, maailma looja ja esmane valitseja. Kujutati eaka mehena .
Amon-Ra- Uue riigi ajal peajumalaks saanud.
Osiris - Ra pojapojapoeg, viljakuse jumal ja inimkonna suur heategija.
Isis- noor naine, peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas.
Seth - kõrvetav ja vijatu läänetuul.
Horos - Isise poeg, pistrikukujuline.
Hathor - jumalanna, lehmakujuline, lehma pea või- sarvedega. Kehastas viljakust, kaitses naisi, edendas tantsu ja muusikat.
Anubis - surnute jumal, šaakalipäine.
Thot - kuujumal, hieroglüüfide leiutaja ja kirjatarkuse kaitsja.
Apis- must härg, valge lauguga, Memphise jumal Ptah looma kujul.
Osirise kohus- šaakalikujuline Anubis mõõtis kaaluga, kas surnu süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei lasunud pahategusid oli Maadist kergem ja siis sai surnule osaks igavene elu. Kaalus aga patune süda Maadi üles, langes surnu saagiks õgijale, kes ühendas endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi.
Usk surmajärgsusesse: usuti , et surnu jätkab oma elu enamvähem tavapärasel viisil ka peale surma. Seda aga ainult siis kui surnule said osas matuserituaalid, mis tema keha säilitasid. Surnukeha mumifitseerimine - spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks – moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega. Palsameerimine ehk muumia valmistamine oli aega ja täpsust nõudev protseduur. Surnu siseelundid ja peaaju eraldati, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. See salviti sisse aromaatsete õlidega ja mähiti hoolikalt valgesse linasesse riidesse. Nii oli muumia valmis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi, selle ümber asetati anumad kehast eraldatud siseelunditega.
Hauakambrid: Tuntuimad olid püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega, mis paistsid vähem silma ja olid rüüstajate eest paremini kaitstud. Vaaraode matmiskohaks sai Kuningate org. Varasem üliku haudehitis oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes kauakamber sarkofaagiga.
Hauakambritesse kuulusid ka maagilise tähendusega tekstid, mis varustasid lahkunut surmajärgsuses kasulike teadmiste ja loitsudega. Varaseimad neist tekstidest, Vana riigi valitsejate hauakambrite seintele raiutud püramiidiraamatud, puudutavad ainult vaarao surmajärgset saatust, kuid hilisemad papüürusele kirjutatud ja koos lahkunuga sarkofaagi pandud surnute raamatud annavad teavet ka tema alamate surmajärgsusega seotud kujutluste kohta.
Vaarao Ehnaton ja päikesejumal Aton: lk 35-36 loe läbi
V Kiri, haridus, teadus ja kirjandus
Kiri: Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr, niisis tsivilisatsiooni tekkega umbes ühel ajal.
Hieroglüüfid- kirjamärgid, mis meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet aga oli seekõrval ja ühtede või teiste konsonantide sümbol. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine aeganõudev. Seetõttu kasutati neid enamasti ainult poliitiliste ja religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslikumate tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri.
Rosetta kivi: leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt ja sellel on kirjad kolmes keeles: hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette’i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790- 1832 ) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette’i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida.
Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsis valmistatud papüürus.
Teadus:Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varjul olnud täht Siirius jälle koidikul taevasse ilmub ja et Siiriuse uut ilmumist lahutab eelmisest 365 päeva. Need jagati kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele lisati 5 ülejäänud päeva. Egiptuse kalendris puudus liigaasta ning selletõttu tekkis päikese- ja kalendriaasta vähele aja jooksul üha suurenev nihe .
Geomeetria: Egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala.
Arstiteadus : Selles valdkonnas olid egiptlastel suurimad teadmised ja oskused. Egiptuse arstid olid osavad kirurgid, oskasid valmistada paljusid ravimeid ja salve.
Kirjandus: Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga viljelesid lühivorme. Näiteks armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu.
Sinuhe jutustus: egiptlaste lühijuttude seast kuulsaim. See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud võõrsil taluma kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing , veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita.

VI Egiptuse kunst

Usk teispoolsesse maailma kui kunsti suurim mõjutaja: Oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti eesmärk oli hauataguse elu sisustamine .
Hauakambrid: Kogu energia oli suunatud nende ehitamisele.
Püramiidid: kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid. Teised kaks olid Hafre ja Mykerinos . Püramiidide ehitamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ja seetõttu hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid koolikalt peidetud. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud tempel, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas.
Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15. sajandil eKr ehitatud Hatšepsuti tempel Dair al-Bahris. Niisama kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias.
1922. avastati rüüstamisest peaaegu puutumata jäänud Tutanhamoni hauakamber. Hauda oli talle kaasa pandud hämmastavad rikkused.