Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus
I Inimese kujunemine
Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid . Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu.
Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi.
Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik– Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Nad võisid kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rändasid nad sealt euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid - negriidid, europiidid ja mongoliidid.
Kõne tekkimine: Tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest suurenes ka nende aju maht. Oma mõtteid ja ettepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega edasi Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.
Muinasinimeste elukorraldus: Inimeste põhitegevuseks oli küttimine ja kalapüük. Näljast aitasid välja ka marjad , seened, pähklid jms. Seega oldi loodusega väga tihedalt seotud.
Kunsti teke: Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile . Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale. Tuntumad koopad ja ka kõige rohkem uuritud koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal.
Maaviljelus: Inimkonna arengus toimus murrak: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma .
Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades . Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma.

II Tsivilisatsiooni tekkimine

Varased tsivilisatsioonid :Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel Indias Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ja Hiinas Huanghe jõe orus. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Ülejäänud