Püramiidid (0)

Vastseliina Gümnaasium
Püraamidide arhtektuur
Referaat
Koostaja:Sander Pild
10B klass
Arhitektuur
       
Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid.
Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed . Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid , et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda .
Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale – vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja – elusid . Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad . Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos.
Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes.
Esimene püramiid ehitati vaarao Džoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid.
Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge.
Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest.
Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved “surnute linnad” , mida valvasid sfinksid – inimese pea ja lõvi kehaga kujud.
Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise – kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad.
Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi – papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu- Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku.
Usuti elusse peale surma. Selle eelduseks oli see, et oli vaja valmistuda surmaks. Oli eriline haua tüüp - mastaba . Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne , kaldus seintega kiviehitis. Vaoraodele ehitati astmikpüramiidid. Väga kõrged !. Ehitamise ajal jäeti käigud mis viisid hauakambrisse. Peale matmist need suleti ja hämati. N: 140m kõrge CHEOPSI püramiid mille pindala on üle 5ha. Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. Alates IV aastatuhande lõpust eKr areneb Niiluse kallastel uut sorti kunst, see uus suund on kõrgetasemeline ja omapärane. Rikkalikud mälestised loonud egiplaste päritolu kohta ei teata midagi kindlat, arvatavasti olid nad põlised Aafrika rahvad ja kuulusid indo-vahemere rassi. Ajalugu uurides on välja tulnud, et muistne egiptlane oli elurõõmus, töökas ja rahuarmastav. Tema iseloomu põhiomadus oli sügav usklikkus . Egiptuse usk oli polüteism. See tähendab, et kummardati mitut jumalat. ( Vaga 2004: 9)
Heliopolise preestrid lõid legendi hauatagusest elust, mille nad panid kirja ``Surnute raamatu`` pühalikus jutluses. Sellest kujunes välja harjumus siduda kõike ülevat esemetega, salapäraste sõnade ja tseremooniatega, mis viis välja kujutluseni, et inimese hinge surematus sõltuvat tema keha säilivusest. Usuti viimsepäeva kohtusse, kus inimesel tuleb seista Osirise trooni ja neljakümne kahe jumaliku kohtuniku ees, kus räägitakse läbi ta head ja halvad teod ning vastavalt sellele saab ta oma tasu. ( Alpatov 1973: 71-74)
Egiplastel on väga keeruline arusaam hingest. Kesksel kohal on ka - see on kõiksuse elujõud, inimese kaitsevaim. Ka saadab egiptlasi maises elus, kuid avaldab ennast täielikult alles pärast surma. Maine elu on egiptlastele vaid ajutine ja tähendab ettevamistust igavikuks. Usuti, et ka peab elama pärast kehast lahkumist samades tingimustes, mis kehaski, seetõttu ehitati matusepaigad kindlad ja tugevad. Tolleaegsed egiptlased ja vaaraod ei hoolinud eluhoonetest. Põhirõhk oli suurejoonelistel haudehitistel, mistõttu vaaraode haudehitised on ehituskunsti uhkeimad mälestised. Surnukeha kaitsti kõdunemise eest balsameerimise abil. Keha säilitati, et vajadusel saaks ka kehasse tagasi pöörduda.
Et aga laip siiski kõduneb, oli soovitatav ta asetada kuhugi kindlasse kohta, et säilitada ka`le vähemalt need individuaalsed jooned, milles ta oli eluajal kehastatud – sellest ajast alates hakkas arenema egiptuse skulptuur . Tänapäeval on need hauad lõpmata uhked allikad Egiptuse kultuuri uurimisel , sest lisaks arhitektuurilisele väärtusele, leidub sealt maise elu maja- ja tarberiistu. (Vaga 2004: 10)
Egiptus on väga kõrbeline ala - elu ja põllumajandus on võimalik ainult tänu Niilusele. Kasutati kunstlikke niisutussüsteeme ja samuti aitasid niisutamisele kaasa perioodilised üleujutused. Egiptuses tekkisid esialgu väikeriigid ehk noomid ja hiljem, kui kerkis päevakorda ülemaalise niisutussüsteemi loomine, kujunes välja ühtne Egiptuse riik ( Kangilaski 1998: 35)
Egiptuses oli igal nomosel oma kaitsja – mõni loom nagu näiteks Butos austati madu , Mendesis sokku, Hermopolises püha iibist ja Memfises emalõvi. Inimeste teadvuses polnud veel ettekujutust loomast lahutavast fetiśi mõistest, austuse objektist. Loodust jumalikustati. Egiptlased oskasid ülihästi edasi anda kivis ahvi, koera , kala või konna välist kuju. Vana egiplased austasid tohutult loomi: nad püstitasid templeid kotka , śaakali ja isegi paaviani auks, samuti ehitasid targa sfinksi kuju, mis kujutas inimese peaga püha lõvi. Egiplastel jätkus austust ka Niiluse ehk eluvee andja vastu ja päikesejumal Ra vastu. Kummardati ka jumalate kaudu kehastuvaid loodusjõude. Aastaaegade vaheldumisest lõid egiplased lausa müüdi. Müüt räägib surmast ja looduse taaselustumisest, kus peaosaliseks süütu kannataja Osiris ja tema vaenlane Set. ( Alpatov 1973: 71-74)
VANA RIIGI ARHITEKTUUR
Vana riigi valitsejate haudehitised on Egiptuse vanimad ja omapäraseimad mälestised. Nende suurejoonelised ehitised läksid maksma palju inimjõudu ja –elusid. Tänapäevaks on säilinud haudehitisi umbes 100. Vanim nendest on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. See ehitati neli ja pool tuhat aastat tagasi. Astmikpüramiidi ehitajaks peetakse Imphotepi, aga see pole sugugi kindel, sest teda peetakse poolmütoloogiliseks. Sedasorti püramiidid tekkisid kasvava võimuga ja tahtega näidata oma suursugusust. Astmikpüramiidid tekkisid siis, kui haudehitisi hakati ehitama üksteise peale. CHEOPSI püramiid
Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas , mis asub Kairo lähedal. Püramiidid asuvad Memphisest lääne pool ja moodustavad kuskil 70 kilomeetri pikkuse rea. Pole ühtegi teist ehitist, mis mõjuks vormilt nii lihtsalt nagu Egiptuse Vana riigi püramiid. Kaugelt vaadatuna mõjub ta ülilihtsa võrdhaarse kolmnurgana, mille aluspind on ruut. Püramiide ehitati kangide ja rullidega, mille ehitamiseks ei kasutatud isegi veoloomi. ``Püstita endale mälestisi, et ka orjade karjad oleksid oma isandale kasulikud,`` õpetas vaarao Merikere oma poega . Hauakamber näitas ka kuulsust , seetõttu mõned hilisemad vaaraod kustutasid esimeste ehitajate raidkirja ja püüdsid nende kuulsust ise omastada. See kivist poeem oli nagu rahvaeepos. Vaarao oli päikese poeg ja seetõttu püramiid ausambaks päikesele. Lisaks balsameeritud keha kaitsele oli püramiid monument, mis ülistas vaaraod. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul ja peale tema surma hakati kohe uut ehitama. Püramiidi ehitamiseks kulus terve riigi aastaid. Arvatakse, et ehitamine ei olnud puhtalt sunniiviisiline, pigem ühiskonna ühtsuse sümbol.
jõud. Üksnes selle tee ehitamiseks, mis viis ehitusplatsile kulus mitmeid
Püramiidid on tehtud äärmise täpsusega ja need on komnurksete tahkudega. Uuena säras nende välispind päikese käes, kuna püramiidide välispind oli lihvitud. Kaugelt meenutas see kollane kivimürakas mäge. Võimalik, et see geomeetriline kujund omab vanade egiptlaste jaoks mingit maagilist tähendust. Kõik on tehtud äärmise geomeetrilise täpsusega. Isegi sfinks , mis on ühest kaljupangast välja tahutud hiiglaslik lõvi kehaga inimese kujutis, on seotud geomeetriliselt täpse arhitektuurilise kompositsiooniga.
Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid haudkambrisse. Pärast matust käigud suleti ja maskeeriti korralikult. Maskeering oli vajalik, sest sisemuses oli mitmeid aardeid, mida pidi varaste eest peitma . Väga tähtsal kohal olid püramiidide ehitamisel kanalid, mis tagasid õhuvahetuse. Need ulatusid hauakambrist püramiidi välispinnani.
Püramiidide sisemus koosnes enamasti kolmest ruumist: avatud ruumis toimusid mälestustseremooniad, kinnimüüritud ruumis asus surnu teisik , kolmandasse lasti surnu balsameeritud keha
Kolm kuulsaimat püramiidi olid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid.
Tempelehitised Vanas riigis
Peamiselt on avastatud püramiidide juures asuvaid hauatempleid. Tempelehitis koosnes sambahoovist, kuhu võisid minna kõik. Samuti oli sellistes ehitistes ruume , kuhu ei võinud minna igaüks, vaid ainult teatud inimesed.
Üks tempel oli nn Orutempel. Sinna viis piklik käik ja see oli ehitatud soklile. See asus kohal, kuhu ulatus Niilus üleujutuse ajal. Orutemplis võeti vastu näiteks rongkäike, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitsid, samuti toodi sinna näiteks vaarao surnukeha ja kanti pidulikus rongkäigus püramiidi. Teised, nn haudtemplid või `` ülemised templid``, olid püramiidi läheduses.
Lisaks on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. See asub Abusiri püramiidide väljal. Päikesejumala templi keskmes on päikse fetiś- obelisk , mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliski ümbritses õu, mille ümber olid mitmed käigud. Muidugi ei puudunud ka sellest templist ohvritoomiskoht, mis asus otse obeliski ees. Obelisk ise oli hieroglüüfidega kaetud.
Püramiididest ja ülikute mastababest moodustusid Niiluse äärde ``surnute linnad``, mille ehituskompleksi kuulusid kaunilt sillutatud teed ja templid.
Vana riigi arhitektuuris olid sambad peaaegu tundmatud, ehitisi kõrgendati niśśidega. Egiptuse ehitised olid enamjaolt ehitatud kividesplaatidest, mida isegi hilisema aja reljeefid ära ei varjanud.
Vana riigi ajal saavutas egiptuse kunst kõrge taseme. See oli egiptuse kunsti kuldne ajastu. Vana riigi arhitektuur võlub oma lihtsuse ja korrapärasusega, samas oma suursugususe ja keerukusega. Vana riigi arhitektuuriga loodi alus kogu Egiptuse arhitektuurile, mis pidas vastu ka hilisemale Egituse vaheldusrikkale saatusele.
KASUTATUD KIRJANDUS:
Viirand, Tiiu 1984, Kunstiraamat noortele. Teine trükk. Tallinn: Kunst
Kangilaski, Jaak 1998, Üldine kunstiajalugu . Esimene trükk. Tallinn: Kunst
Vaga, Voldemar 1937, Üldine kunstiajalugu. Esimene trükk. Tartu: Loodus
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.htm#yla
http://web.zone.ee/kunajal/favorite.ht m
7