PÜRAMIIDID (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS..................................................................................................................3
1. Vana- Egiptus püramiidide sünnimaa............................................................................4
2. Püramiidide ehitamine...................................................................................................5
3. Igavene elu ehk elu pärast surma.................................................................................. 7
4. Salapära ning müstika....................................................................................................8
KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................9
LISAD.................................................................................................................................10
SISSEJUHATUS
Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. See Niiluse äärne „kivistunud geomeetria “ peidab endas tänaseni müstikat ja salapära.
Kuna ajaloo tunnis saime teada palju huvitavat Egiptuse püramiidide kohta, siis tekkis huvi uurida seda teemat sügavuti. Uskumatuna tundub mõte ehitada 146 meetri kõrgune „kivihiiglane“, tõstes 2,5 tonni raskuseid kiviplokke üksteise kõrvale kasutades ainult inimtööjõudu.
Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligikaudu kolmesaja aasta jooksul.
Tänapäeval oleks kaasaegsete mõõteriistade abil plokkide täpne paigutus mõistetav, aga kuidas suutsid egiptlased 4500 aastat tagasi tõsta graniitplokke üksteise kõrvale nii, et juuksekarvgi läbi ei mahu?
Veel oleks huvitav teada energiaväljade ning tervendava mõju kohta püramiidis.
1. Vana- Egiptus – püramiidide sünnimaa
Egiptuses on püramiide umbes seitsekümmend, võib-olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti , 1952. aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gisas kolm püramiidi – Cheopsi , Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale . Neist suurima ja kuulsama Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 233 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. Sellele maa- alale mahuks vabalt ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee : Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis.
Egiptus on iidse kultuuriga maa. Pärast seda kui Ülem- ja Alam-Egiptus umbes 3150. aastal eKr ühendati, õitses ühtne Egiptus Niiluse kallastel peaaegu 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linnadeks. Egiptlased rajasid suurejoonelisi ehitisi - hauakambreid valitsejaile ja templeid jumalaile. Paljud sellised ehitised, samuti kui lugematud hästisäilinud sargad, muumiad , seinamaalingud ja kujud, on unustusehõlmast välja toodud ning jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elust. Vana- Egiptuse tuntumad ehitised kuuluvad antiiksete maailmaimede hulka. Juba siis, kui Herodotos kaks ja pool tuhat aastat tagasi külastas Niiluse orgu, ei suutnud ta tungida Egiptuse ajaloo algusse, see kadus müütide ja legendide udusse. Sel ajal, kui paljude praeguse Eoroopa rahvaste esiisad elasid koobastes ja nuiasõda pidasid , oli Egiptus juba suurepäraste paleede ja templite maa, kindla riigikorra, arenenud põllumajanduse ja kõrgetasemelise astronoomia ning arstiteadusega maa. Egiptlastelt õppisid meie õpetajad kreeklased , Egiptuse nisu toitis keiserlikku Roomat, ristiusk leidis tugeva jalgealuse just Egiptuses. Aga siis, kui pandi paika Euroopa katedraalide vundamendid , oli Egiptus tsiviliseeritud rahvaste mälust kadunud kui suurriik ja muutunud lihtsalt „ajaloota rahva“ maaks.
2. Püramiidide ehitamine
Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks. Tõde on see, et vaaraod ei saanud oma hauas rahus puhata , sest juba ammustel aegadel hakkasid varandust jahtivad röövlid neid rüüstama. Egiptuse püramiidide aaretest vestavad ka araabia muinasjutud ja legendid. Need lood tekkisid araablaste tutvumisel vaaraode hauakambritega ning matmispaikade röövimisest jutustavad ka ajalookroonikad.
Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakambri kohale ka maapealsed ruumid – kujunes mastaba ehk araabia keeles tähendas see istepinki. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige rikkama ja vägevama egiptlase – vaarao – hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem ehitis – püramiid.
Kuidas siiski püramiidid ehitati? Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil eKr. Neid teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kümme aastat kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maaaluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Seejärel ehitati kakskümmend aastat püramiidi. Plokkide vedamiseks kasutatud tee muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus toimusid balsameerimisega seotud kombetalitused, tammi teises otsas, püramiidi varjus , oli hauatempel. Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel . Tänaseks on kõigist neist ehitistest Gisas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, mis kuulusid püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka.
Kuna püramiidide ehitamisel muid „mehhanisme“ peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Alustuseks kergitati üles ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse, seejärel tehti sama vastasküljel. Siis kergitati hoobadega jälle esimene külg ning laoti teine rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juurest on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Kuidas said inimesed ratast tarvitamata püstitada selle tohutult suure ehitise?
Ehitamisel tuli palju arvutada ja arvestada – kivide kohaletoomist kivimurrust, nende paigaldamist, sobitamist ja lihvimist. Need operatsioonid nõuavad suuri teadmisi ja oskusi. Kõige rohkem on arutletud kiviplokkide vedamise ja ülakorrustele tõstmise mooduste üle, kuna tohutuid raskuseid tuli viia rohkem kui saja meetri kõrgusele. Lahenduseks on pakutud mitmeid seadiseid , neist tuntumatena kaldteid ja kelke ning igat liiki hoobasid. Püramiidide peamine ehitusmaterjal oli kohalike kivimurdude halvema kvaliteediga lubjakivi . Katteplaadid tahuti peeneteralisest lubjakivist, mida saadi Niiluse idakaldalt. Hauakambri ja koridoride seinte vooderduseks kasutati seevastu graniidist plokke ja plaate, mis oli kaugemalt kohale veetud.
Kivimurrust veeti jämedalt töödeldud plokid ehitusplatsile, kus toimus nende lõplik viimistlus. Plokid nummerdati ja laoti mõnikord ilma igasuguse sidevahendita üksteisele. Üldjuhul kasutati nende liitmiseks maa-aluste käikude kaevamisel saadud pinnasest valmistatud vedelat mudasegu. Seejärel tasandati nende välispind vasest pöitlite abil. Lõplikuks kontrolliks asetati vastu ploki pinda värskelt värvitud laud ja seejärel lihviti maha kõik kõrgemad kohad, kuhu värv oli jälje jätnud. Lihviti äärmise hoolikuse ja täpsusega.
Plokkide transport oli keeruline probleem. Iga kiviploki kaal oli umbes 2,5 tonni, mõni plokk kuni 15 ning isegi 70 tonni. Esmalt ehitati kivimurrust püramiidini tee, mida mööda siis köite abil veeti rullidele toetuvad puureed sihtkohta. Kuigi egiptlased tundsid ratast ja vankrit, ei kasutanud neid kivide vedamisel, sest need purunesid kergesti. Loomi tööjõuna ei kasutatud, sest eeslid ja muulad olid selleks liiga nõrgad ja kallid. Inimesi aga hinnati loomadest odavamalt ja neid valitsejal ka jätkus. Ehitustöödel kasutati orje ning raskemaid töid tegid ilmselt sõjavangid. Teadaolevalt ehitasid suurimat püramiidi 30 000 inimest umbes kakskümmend aastat.
Chefreni püramiidi juurde viiva kõrge teetammi kõrval valvab hiiglaslik kivikuju Suur Sfinks . Kuni 20 meetrit kõrgel ja 73 meetrit pikal sfinksil on lõvi keha ja inimese pea. Arvatakse, et sfinksi näojooned kujutasid üsna tõetruult päikesejumalat kehastanud vaaraod. Aegade jooksul on Sfinks tugevasti kannatada saanud- kaduma on läinud peakate võimusümboli „kobra“ kujutisega ning habe. Nägugi püüdsid moslemitest usufanaatikud rikkuda, mamelukid kasutasid seda isegi sihtmärgiks suurtükkidest laskmisel. Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud , mitu korda on sfinksi restaureeritud. Itta vaatava Suure Sfinksi kõrval tunned end kääbusena, sest suuruselt on see võrreldav 6- korruselise elumajaga.
3. Igavene elu ehk elu pärast surma.
Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Kui vaarao suri, kuulutati välja seitsekümmend päeva kestev lein. Templid suleti, jumalatele ei ohverdatud, pidustusi ei toimunud. Kogu leinaaja jooksul ei joonud egiptlased veini, ei söönud liha ega nisuleiba vaid toitusid ainult mustast leivast ja veest. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kaminud juukseid, ei värvinud silmi.
Enne kuningliku koolnu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik „puhastus“, mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine , mis tähendas surnukehast sisikonna ja ajude eemaldamist ning tema mähkimist lõendiribadesse. Hilisem protsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete , roiskumist vältivate vaikudega immutamine . Viimasena viidi läbi suu avamise tseremoonia , mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka´le.
Pärast balsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele olid kirjutatud palve - ja loitsimissõnad. Jumalate maa väravate avamiseks tuli surnule kaasa anda vastav dokument. Selleks oli vaja tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning „surnute linna“ ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale kõrva: „Tea, et omandanud selle raamatu, kuulud sa elavate hulka ja saavutad jumalate keskel suure mõju.... See raamat jääb sulle toiduks all vaimude maailmas, ta annab su hingele igavese elu ja teeb seda, et kellelgi ei saa olla võimu sinu üle.“
Matusepäeval asetati kirst vaarao muumiaga rikkalikult ehitud raamile ning mööda kinnist koridori jõuti püramiidi sisemusse, kus kirst paigutati uhkesse hauakambrisse. Vaarao sugulased ei unustanud ka hauataguses elus elamiseks vajaminevaid esemeid. Erilistesse varakambritesse ja ruumidesse pandi rikkalikult aardeid ning mitmesuguseid vaaraole kuulunud esemeid.
Kui leinaaeg oli lõppenud, lõikasid inimesed esimest korda juukseid ja pesid näolt mustuse. Egiptlaste elurõõm sai kurvastusest võitu ning nad hakkasid pidutsema – sööma ning õlut ja veini jooma. Õlu oli üldse rahva armastatuim jook ja seda tunti vähemalt kuut- seitset sorti.
4. Salapära ning müstika.
Püramiidid on juba üle nelja ja poole aastatuhande inimkonna huvi äratanud. Kas on nad tohutud hauakivid või kiviraamatud igavestest matemaatilistest ja filosoofilistest tõdedest? Või on nad hoopis kadunud kõrgtsivilisatsiooni teadmiste mälestusmärgid?
Peale pikaajalist arvutus- ja uurimistööd teatas Londoni ajaleheväljaandja John Taylor, et püramiid ei kujuta mitte vaarao hauakambrit, vaid muistset tarkuse raamatut ning arvas , et püramiidi ehitajad teadsid Maa tõelist kuju, täpseid mõõtmeid ja liikumisprintsiipe. Taylor mainis toetudes araabia käsikirjale: „Cheopsi püramiid sisaldab mitmekesiste teaduste ja ametialade kaudu omandatud tarkust ning kogemusi... selleks, et teadmised aritmeetika ja geomeetria alalt oleksid alatiseks jäädvustatud, kasuks neile, kes tulevikus on võimelised neid mõistma, ühes tähtede asetuse ja tähtede tsükliga, koos mineviku ning tuleviku ajaloo ja kroonikaga.“
Teadlased arvavad , et kolme Suure Püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus.
Püramiidide uurimisel on teadlaste ette kerkinud palju mõistatusi seoses hiiglasliku Cheopsi püramiidiga. Kuidas suutsid ehitajad tõsta nii kõrgele kiviplokke, mis kaalusid kümneid, isegi sadu tonne ? Kuidas seletada muistsete ehitusmeistrite arvutuste täpsust ja arhitektuurimõtte tehnilise teostatuse filigraansust.
Kui Egiptuse valitsus laskis 1925. aastal Cheopsi püramiidi suunitluse esmakordselt moodsate instrumentidega määrata, hämmastas tulemus teadlasi. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist. Seejuures oli kompass egiptlastele väidetavalt tundmata. Tänaseni ei suuda ükski inimene seletada, kuidas oli võimalik 1 300 000 kuni kuusteist tonni kaaluvat graniitplokki nii täpselt üksteise kõrvale ja peale paigutada, et kivipaneelide ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Optilisi põhjendusi selleks pole, sest isegi sentimeetrine kõrvalekalle pole nii võimsa püramiidi puhul märgatav.
Ainult linnulennult on võimalik näha egiptuse püramiidide kõiki tahke. Näib, et nende hauamälestiste ehitusel on mänginud oma osa Päike, valgus, kiired või kosmilised jõud. Selle, et päike on seotud püramiididega, tõestas inglise teadlane dr. Brown Landone , kes tegeles püramiidide arhitektuuriga kakskümmend aastat – Cheopsi püramiidi alusserva pikkus on 365,24 küünart ning täpselt sama palju päevi on meie päikeseaastas!
Püramiididel olevat ka omadusi, mida võiks seletada paranähtustena. Püramiidides toimib mingi tundmatu jõud, mis suudab säilitada toiduaineid, teritada žiletiteri ja aidata inimestel mediteerida. Energiaväljad on kõige tugevamad püramiidi ekstreempunktides: üleval tipus ja maa all.
KASUTATUD KIRJANDUS
Desalvo, J. (2009). Püramiidide dekodeerimine: avastusretk maailma salapäraseimatesse
ehitistesse. Tallinn: Kirjastus Koolibri.
Kinggi, J. (1996). 7 maailmaimet. Tallinn: Kirjastus Olion.
Morris , N. (2004). Ajalugu avastamas: Vana-Egiptuse igapäevaelu. Tallinn: Kirjastus
Koolibri.
http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid (31.03.2012).
LISAD
GISA 3 SUURT PÜRAMIIDI
SFINKS
CHEOPSI PÜRAMIID